Obsah (14)
§ 266§ 45§ 114§ 215§ 64§ 61§ 25§ 200§ 16§ 27§ 32§ 56§ 57§ 581-09-14332 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 24.05.2010.a. kohtumaja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn 1-09-14332 (09267000390) Kohtu
§ 266
lg 1; § 114 p 5 - § 25 lg 1, 2; § 215 lg 3 p 1 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav Janno Lüüdik Isikukood: 37311184226, Varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 07.04.2009.a. Tõkend vahistamine kohaldatud alates 09.04.2009.a. Kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes
§ 45lg 1; § 56 lg 1, 2; § 61 lg 1, Kr
MS § 313, § 315; VÕS § 127 lg 6, § 128 lg 5, § 130 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5, 8 kohus otsustas Süüdi tunnistada Janno Lüüdik
§ 266lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Janno Lüüdik
§ 114p 5 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista karistuseks kaheksa
(8)aastat vangistust. Süüdi tunnistada Janno Lüüdik
§ 215lg 3 p 1 järgi ja mõista karistuseks kaks
(2)aastat vangistust.
§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja 1
(11)1-09-14332 liitkaristuseks mõista Janno Lüüdik’ule kaheksa
(8)aastat vangistust.
§ 61järgi arvestades erandlikke asjaolusid kohaldada Janno Lüüdik’u suhtes karistust alla alamäära ning mõista lõplikuks karistuseks neli
(4)aastat ja kuus
(6)kuud vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 07.04.2009.a. Rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5, 8 järgi Janno Lüüdik`ult E. OÜ (endine OÜ P.) poolt esitatud tsiviilhagi summas 159 115, 84 krooni. Välja mõista Janno Lüüdik`ult KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse menetluskulud: kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 2875.- krooni, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis maksumusega 25 520.krooni, kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 2875.- krooni, DNA ekspertiis teostamise eest 26 280.- krooni, kompleksekspertiisi teostamise eest 4000.- krooni. Välja mõista Janno Lüüdik’ult määratud kaitsjale Rünno Roosmaa’le makstud tasu 12 535,20 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 200.- krooni. Välja mõista Janno Lüüdik`ult KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse sundraha 2,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Janno Lüüdik`ul tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „Janno Lüüdik, 1-09-14332, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale Rünno Roosmaa`le makstud tasu summas 2164,80 krooni. Kohus jätab riigi kanda määratud kaitsja Rünno Roosmaa sõidukulud seoses sõiduga kaitsealusega kohtumiseks Tartu ja Tallinna vanglasse. Asitõendid: pakendatud asitõenditena on kriminaalasja juurde võetud: kirves (pakend nr 1) hävitada, tulemasin-taskulamp (pakend nr 2) hävitada, teksatagi (pakend nr 6) hävitada, taskunuga (pakend nr 7) hävitada, 5-kroonine Eesti Panga rahatäht ( pakend nr 7) tagastada omanikule R. A.’le, nokkmüts (pakend nr 8) hävitada, noatupe (pakend nr 9) hävitada, prillid (pakend nr 10) tagastada omanikule Janno Lüüdik’ule, mobiiltelefon Nokia 3210 (IMEI X) koos selles oleva SIM-kaardiga (EEX) (pakend nr 13) tagastada omanikule Janno Lüüdik’ule, 2-, 10- ja 25-kroonine Eesti Panga rahatäht (pakend nr 16) tagastada omanikule R. A.’le, klaaspudel (pakend nr 17) hävitada, nuga (pakend nr 18) hävitada. 2
(11)1-09-14332 Salvestisi ei ole. Faktilised asjaolud. Janno Lüüdik’ut süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobeseisundis tungis 03.04.2009.a. kella 01.30 ajal ebaseaduslikult, R. A. tahte vastaselt, suletud, kuid lukustamata korteriukse avamise teel R. A.’le kuuluvasse korterisse aadressil Pärnumaa S. vald U. küla maja nr X korter nr X. Seega tema, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani toime
§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema, olles alkoholijoobeseisundis 03.04.2009.a. kella 01.30 ajal ebaseaduslikult tunginud R. A. tahte vastaselt R. A. korterisse Pärnumaal S. vallas U.külas maja nr X korter X, lõi eelnevalt kaasavõetud kirvega korterisse sisenemise helide peale ärganud ja voodist tõusnud R. A.’d ühel korral pea piirkonda, suunaga ülevalt alla, tekitades kirvesilmaga löömisel R. A.’le füüsilist valu ja põrutushaava pea piirkonnas mõõtmetega 2x2 cm., ja üritas seejärel teist korda kannatanut pea suunas ülevalt alla lüüa, kuid löögi takistamiseks haaras kannatanu ründaja paremast – kirvest hoidvast käest ja tekkinud rüseluse käigus kukkus kirves elutoa põrandale. Järgnevalt lõi Janno Lüüdik ründajat ruumist välja tõugata püüdnud kannatanut eelnevalt kaasavõetud töönoaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kolmel korral, vasakule rindkere piirkonda, tekitades R. A.’le tervisekahjustused vasakul pool rindkere külgpinnal 11 cm rinnanibust välisele ning 7 cm allapoole ülalt-alla poolkaarjas 6 cm pikkuse lõikehaava; vasakul pool rindkerel rinnanibust 1 cm allpool ja 7 cm paremale keha keskjoone poole 4 cm pikkuse poolkaarjas lõikehaava; vasakul pool rindkerel rinnanibust 6 cm paremale ja 20 cm allpool ovaalse kujuga torkehaava, misjärel kannatanul õnnestus uuesti haarata kinni ründaja nuga hoidvast käest ja asuda ründaja tõrjumisele välisukse poole. Kuna kannatanul välisust avada ei õnnestunud ja ründaja rabeles käe vabaks, taganes kannatanu kööki, kusjuures Janno Lüüdik järgnes kannatanule, hoides paremas käes löögivalmis nuga. Köögiakna, mille kaudu kannatanu püüdis põgeneda, juures püüdis ründaja R. A.`d noaga lüüa, kuid kannatanu suutis lööki takistada, haarates ründaja nuga hoidvast käest. Kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ja tuvastamata ajahetkel ning viisil tekitas Janno Lüüdik kallaletungiga kannatanule tervisekahjustusi paremal pool lõua all poolkaarjas lõikehaava - pikkusega 6 cm ja kaela külgpinnal mitmed nahakriimustused umbes 5 cm pikkused ja 8 cm pikkuse lõikehaava näol. Tuvastama ajahetkel, tundes tekitatud tervisekahjustustest ja sellest tulenevast verejooksust jõuetust edasisele ründele vastupanu osutada, küsis kannatanu Janno Lüüdik’ult “…… mida sa tahad” ning siis lõpetas Janno Lüüdik’ seni toimunud vaikiva ning sõnatu füüsilise ründe R. A. suhtes ja hoides paremas väljasirutatud käes R. A. kehale suunatud löögivalmis nuga, nõudis noa ähvardusel kannatanult sõiduauto võtmeid, pangakaarti, alkoholi, suitsu ja mobiiltelefoni. Kannatanu R. A., olles eelnevalt vigastatud ja seisundis, kus ta enam ei olnud suuteline ründajale füüsiliselt vastupanu osutama ning tundes reaalset ohtu oma elule, andis nõudmise peale üle enda kasutuses oleva ja E. OÜ-le (endine OÜ P.) kuuluva kaubiku Fiat Doblo registreemismärgiga X võtmed; oma rahakoti väärtusega 100 krooni, mille sees olid ID kaart R. A. nimele erinevad visiitkaardid ja Statoil’i kaart, 2 Hansapanga kaarti R. A. nimele, Hanzaneti paroolikaart, Partnerkaart, ning enda kasutuses oleva ja E. OÜ-le (endine OÜ P.) kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6120 Classic (IMEI-kood X) koos mobiiltelefonis oleva EMT abonentnumber SIM-kaardiga koguväärtusega 2850 krooni, milliste esemete saamisel lahkus Janno Lüüdik kannatanu korterist. Seega tema, tapmise katsega seoses röövimisega, s.o. tahtliku tegevusega, milline oli suunatud tapmisele seoses röövimisega, kuid milline tegu jäi lõpule viimata teo 3
(11)1-09-14332 toimepanija tahtest olenemata asjaoludel, pani toime
§ 25lg 1, 2 - § 114 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema, olles omandanud 03.04.2009.a.kella 01.30 ajal toimunud ründe käigus R. A.’lt vägivalla kasutamise teel E. OÜ-le kuuluva kaubiku Fiat Doblo reg. nr. X võtmed, ärandas vahetult peale võtmete enda valdusse saamist S. vallas U. külas maja nr X juurde pargitud eelpool nimetatud numbrimärgiga sõiduki ja lahkus sündmuskohalt. Seega tema, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, milline on toime pandud vägivallaga, pani toime
§ 215lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav süüdi tunnistada
§ 266lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust,
§ 114p 5- § 25 lg 1,2 järgi ja mõista karistuseks kaheksa
(8)aastat vangistust,
§ 215lg 3 p 1 järgi ja mõista karistuseks kaks
(2)aastat vangistust.
§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista Janno Lüüdik’ule kaheksa
(8)aastat vangistust. Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises
§ 266
lg 1 ,
§ 215
lg 3 p 1 tunnistas süüdi täielikult,
§ 114p 5-§ 25 lg 1,2 järgi süüdi ei tunnistanud.
Kaitsja palus
§ 114
lg 5 - § 25 lg 1,2 ümber kvalifitseerida
§ 200
lg 2 ja
§ 215
lg 3 p 1
§ 215lg 1 järgi ja mõista karistus alla alammäära.
Maakohtu seisukoht Janno Lüüdik’ule on esitatud süüdistus
§ 266lg 1 järgi.
Nimetatud teokoosseisu objektiivse külje tõendamisesemesse kuulub valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik tungimine. Janno Lüüdik tunnistas ennast selles süüteos täielikult süüdi ning kinnitas, et öösel ärgates soovis minna puukuuri puude järele, trepil olles tekkis mõte siseneda korrus all oleva R. A. korterisse, kelle välisuks ei olnud lukustatud, kuid oli suletud. Janno Lüüdik sisenes kannatanu korterisse ning tema ütluste järgi toimus rüselus kannatanuga. Kannatanu R. A. kinnitas, et nägi ukse vahelt mehe siluetti, kelleks osutus Janno Lüüdik. Kannatanu kinnitas, et isik sisenes korterisse tema tahte vastaselt ning kähmluse käigus nõudis viimase lahkumist. Fototabelist (I kd tl 9-12) nähtub, et süüdistatav on sisenenud R. A. kuuluvasse korterisse nr 5. Tunnistaja A. S. kinnitas, et elades korteris nr X kuulis süüdistuses toodud ajal karjumist, hiljem selgus, et Janno Lüüdik viibis R. A. korteris.
§ 266
lg.1 teokoosseisu subjektiivne külg eeldab vähemalt kaudset tahtlust.
§ 16
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tuvastatud teokirjeldusest järeldub, et Janno Lüüdik pidi antud asjaoludel vähemalt võimalikuks pidama, et teise eluruumi sisenemiseks ukse avamisega siseneb võõrasse korterisse, selleks omaniku luba omamata, s.o. valdaja tahte vastaselt. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Janno Lüüdik pani temale etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis ning nende tegu vastab
§ 266lg.1 subjektiivse koosseisu juriidilistele tunnustele.
Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Janno Lüüdik käesolevas süüdistusepisoodis etteheidetava käitumise faktilised tunnused vastavad
§ 266
lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, millest tulenevalt tuleb tema käitumine lugeda
§ 266lg.1 süüteokoosseisupäraseks.
Janno Lüüdik’u poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid menetluses ei tuvastatud. Kuritegeliku e. õigustrikkuva käitumisakti õigusvastasust ja isiku süüd sellises käitumises tuleb
§ 27ja 32 eeldada. Eeltoodust tulenevalt asub 4
(11)1-09-14332 kohus seisukohale, et Janno Lüüdik tuleb tunnistada süüdi
§ 266lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Veel on esitatud süüdistus Janno Lüdik’ule
§ 114p 5 - § 25 lg 1, 2 järgi.
Süüdistatav ennast selles süüteos süüdi ei tunnitanud ning kinnitas, et kedagi tappa ei soovinud, kuid kirve ja noaga löömist ja süüdistuses toodud esemete nõudmist tunnistas. Kannatanu R. A. andis ütlusi selle kohta, et kusagil 6-7 ajal läks koju, magama jäi 12 paiku. Korteri välisuks oli lukust lahti, olen seal elanud 4-5 aastat, tülitamisi pole olnud. Ärkasin öösel sammude peale ülesse, elutoas olid sammud. Vaheuks oli kinni, nägin ukse vahel mehe siluetti. Tekkis kohe arusaamine, et tegemist võib olla Lüüdikuga, tahtsin ta välja saata, arvasin, et ta oli koju tulnud ja uksed segi ajanud, ise ütlesin, et mine palun välja, tema poolt vastust ei tulnud, kohe tuli rünne kirvega, tulin tagatoast välja, pidin minema umber voodi nurga, korraks kadus ta vaateväljast ära. Kui nägin oli kirves käes, sain löögiga vastu pead, kuid samas sain vist käe vahele, löögi otsmiku kohale. Seejärel tõstis uuesti käe ja tahtis uuesti lüüa, püüdsin ennast kaitsta, käest kinni võtta, rüselus tekkis Ütlesin, et mine välja, hakkasin välja lükkama, tundsin järsku valu. Mingi hetk nägin, oli ehitusnuga tal käes, millega ründas tekitades lõiketorke haavu Taganesin kööki, et akent lahti saada, Lüüdik jõudis ruttu järgi püüdis veel rünnata, sain korraks ta käest kinni, püüdsin teda maha rahustada, hakkas lõpuks suhtlema. Taganes meetri eemale ja nõudis autovõtmeid, pangakaarti, küsis alkoholi, poolik pudel Jägermeistri pudel oli juba kadunud, ei tea millal selle võttis, küsis suitsu, lõpuks küsis mobiiltelefoni. Kannatanu ütluste kohaselt tundus, et Janno Lüüdik oli alkoholijoobes. Kohtuistungil kannatanu Lüüdiku suhtes materiaalseid nõudmisi ei esitanud. Tervis käesoleval ajal korras, tänaseks päevaks vigastused paranenud Kannatanu OÜ E. esindaja H. T. andis ütlusi selle kohta, et sai R. A.`ga kontakti hommikul, kes helistas, et on haiglas ja et juhtus selline intsident. Käisin teda laupäeval vaatamas, rääkis juhtunust. Autot näidati hiljem politseihoovil, ära lubati tuua kuu aega hiljem. OÜ E. esindaja H. T.: auto ja mõõteriista kohta kinnitas, et kaubiku kohta, lasime teha ekspertiisi, taastamisel ei kuulu, panime oksjonile, läks enampakkumisele, korraldati ost-müük. Autole oli tehtud tavaliikluskindlustus, jääkväärtus 164 495,84 krooni, saadi tagasi 16 000.- krooni, kasutamiskõlbamatud tangid 10 620.- krooni, hagisumma 159 115,84 krooni, mille palub süüdistatavalt välja mõista. Tunnistaja H. H. kinnitas kohtuistungil, et töövahetus algas 02.04.2009.a.õhtul kell kaheksa, koos vanemkonstaabel A. T.`ga. S.`is oli tol tööpäeval kaks autot tööl, juhtimiskeskusesse tuli väljakutse, et U.`l olnud pussitamine ja kurjategija lahkus autoga Fiat Doblo. Teine ekipaaž oli hõivatud, leppisime kokku, et valime erinevad teed U.`le sõiduks, et autot kohata. Maja juurde jõudsime koos, nimetatud autot ei näinud. Köögis põles tuli, trepikojas oli verd, ka korteris, kannatanu seisis püsti, olid vigastused. Palusime kannatanul pikali heita kuni kiirabini. Tunnistaja I. M. andis ütlusi selle kohta, et süüdistav on tema poeg. Sündmustest sai teada tütre kaudu, kes helistas ja ütles, et Janno on põhjustanud liiklusavarii ning viibib haiglas. Ütluste kohaselt on poeg rahulik, vaikne, vägivalda ega pahandusi pole olnud, samuti pole raha nõudnud. Töötas mitu aastat Pärnu vanglas vangivalvurina, peale töölt lahkumist tuli alkoholi tarbimist rohkem ette, muutus rohkem kinnisemaks, südamega oli haiglas, kui vanglas töötas. Veel kinnitas tunnistaja, et on viinud pojale toitu, aasta lõpus andis ka raha. Taolise käitumise ajendiks võis olla raha puudumine. Tunnistaja E. M. kinnitab, et süüdistatav on tema vend. Sündmusest sai teada tuttava käest, et vend on haiglas. Peale seda läksin haiglasse, midagi ta ei rääkinud. Sain teada 5
(11)1-09-14332 juhtunust, kui tööle tagasi jõudsin. Veel lisas, et pole kunagi näinud, et vend oleks jõhkralt käitunud, ka siis kui oli alkoholi tarvitanud. Tunnistaja A. S. andis ütlusi selle kohta, et tema elukoht on U. küla X S. vald, samas majas kus elavad süüdistatav ja kannatanu. Ärkasin öösel ülesse, kuulsin et karjumine käis, keskmisest trepikojast tuli mees ja läks auto juurde, hiljem tuli politsei. Karjumine kostis tagatuppa, kust ei tea, sõnu ei kuulnud, hääleline karjumine oli. Janno oli R. kallale läinud, mõlemad muidu vaiksed. Janno on iseloomult vaikne, alati tuleb appi kui vaja, mingit sõnavahetust pole varem olnud. Kui on purjus, läheb alati ära koju magama. Süüdistatav Janno Lüüdik andis ütlusi selle kohta, et osaliselt mäletas sündmusi, tõusin öösel ülesse, et minna puukuuri puid tooma kaasa võtsin kirve, trepist all minnes tekkis mõte minna R. A. poole, et suitsu küsida. Koputasin tema ukse peale, keegi vastu ei tulnud, sisenesin korterisse, mingi valgus oli seal, köögis vist. R. A. tuli tagatoast, oli vist riides. Tuppa sisenedes oli mul kirves käes ja töönuga pükste peal tupes. Vahepeal oli kõik segamini, mingi maadlus toimus. Mäletan, kui R. A. andis mulle autovõtmed, ei saa aru, miks neid küsisin. Veel küsisin rahakoti ja mobiiltelefoni. Pärast asjade saamist sõitsin J.`le, ostsin paki suitsu. Veel kinnitas süüdistatav, et vihavaenu kannatanu suhtes ei ole olnud, suhted olid normaalsed. Psühhiaatri poolt on määratud ravimid, mida tarvitas, kuid varsti otsustas pooleli jätta, kuna ei mõjunud hästi. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 2-31) sündmuskohal talletatu viitab sellele, et U. X R. A. korteris on toime pandud kalletung. Erinevates ruumides on näha maas verejälgi, neid on nii koridoris esikus, köögis ning nende jälgede rohkus viitab sellele, et kannatanut on mitmel korral löödud noaga, tekitades erinevaid vigastusi ja põhjustatud rohke verejooks. Veremäärdumisi on ka seintel ja erinevate ruumide ustel jt pindadel. Sündmuskohalt leiti magamistoa ukse juurest ahju juurest maast kirves, milline oli kannatanu jaoks võõras. Kõik see olustik on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja seda ilmestavad sündmuskohalt tehtud fotod. Isiku ekspertiisiakt nr 22 (tl 45-60) kirjeldatud kannatanul esinevaid vigastusi ja arvamus et esinevad vigastused – põrutushaav pea piirkonnas, on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik et kirvesilmaga, lõike-torkehaavad saadud terava vägivallaga. DNA ekspertiisiakt nr GE-0696-09/2294 (tl 133-142) proovid tulemasinalt, korterist võetud veri, veri teksatagilt, noa teralt ja kirve metallosalt - veri kuulub R. A.`le, rahakotilt, noa tupelt leiti Lüüdiku DNA-d, teksatagi oli Lüüdiku oma, selle kraelt tuvastati te DNA-d, samuti telefonilt, seega on vaieldamatult kinnitust leidnud, et Janno Lüüdik oli kallaletungija ja asjade röövija. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 29/28 (tl 203-213) nähtub, et Janno Lüüdikul inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ei esinenud psüühikahäireid, mis oleks hõlmatavad määratlusega vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või raske psüühikahäire. Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Janno Lüüdik ründas kannatanut ühel korral kirve silmaga pea piirkonda ja püüdis teda lüüa veel teist korda kuid kannatanu pani pea kaitseks käe ette, mistõttu kukkus kirves maha, seejärel kui kannatanu hakkas isiku korterist välja tõukama rüseluse käigus lõi süüdistatav kaasas olnud ehitusnoaga kannatanut kolmel korral vasaku rindkere piirkonda tekitades torke lõike haavu. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ei soovinud kannatanut tappa. Kohus leidis, et sellise tegevusega pidi süüdistatav aru saama, et löögid kirve silmaga pea piirkonda s.o. elutähtsa organi pihta võivad kaasa 6
(11)1-09-14332 tuua isiku surma. Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt tapmise kui röövimise koosseisu. Sisuliselt tähendab see, et süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul ei viidud tapmist lõpule, kuna kannatanu aktiivse vastupanu tõttu jäi tegu katse staadiumisse. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab kohtu hinnangul otsesele tahtlusele
§ 16lg 3 mõttes.
Toime pandud tegu otsese tahtlusega eeldab et isik teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, kas ta soovib või möönab seda ei oma tähtsust. Otsese tahtluse tuvastamisel on tähtis intellektuaalne element. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Janno Lüüdik kannatanu surma ei soovinud, kuid teo toimepanemise ajal pidi aru saama, et kirve silmaga löögid pähe võivad põhjustada inimese surma. Seega järeldub, et süüdistatav pani toime
§ 114
lg 5 - § 25 lg 1, 2 järgi tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas otsese tahtlusena. Kohus on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
§ 114
lg 5 - § 25 lg 1, 2 järgi juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Veel on esitatud süüdistus Janno Lüüdik’ule
§ 215lg 3 p 1 järgi.
Nimetatud objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja omavolilises kasutamises vägivalla teel. Mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda nii juhtimises kui ka ärandamises, või mõnes muus teos millega kahjustatakse asja kasulikke omadusi. Kohtuliku uurimise käigus tunnistas Janno Lüüdik, et nõudis R. A.’lt peale mobiiltelefoni, raha, suitsude ka kaubiku võtmeid, kuid samas kinnitas, et kaubiku enda kasuks pööramise tahet ei olnud, soov oli kauplusse sõita suitsude järele, mida ta ka tegi. Kannatanu R. A. andis kaubiku võtmete nõudmise osas analoogilisi ütlusi ja kinnitas, et ajal kui süüdistatav oli noaga kolmel korral tekitanud torke- lõike haavad keha piirkonda põgenes ta kööki ja seejärel küsides mida sa tahad, hoidis süüdistatav nuga käes nõudis raha, suitsu, mobiiltelefoni ja auto võtmeid. R. A. andis nimetatud esemed süüdistatavale ja viimane lahkus. Tunnistaja H. H. olles töö kohustuste täitmisel kinnitas, et said paarilisega esmase info ärandatud auto kohta ning asusid autot otsima, sündmuskohta jäi teine ekipaaž. Hommikupoole olid uuesti U.`le jõudnud, et S. alevikust otsida, paariline märkas ristist eemal sarnast autot seismas, ohutuled vilkusid ning ta ütles, et võib olla see auto on tagaotsitav. Pöörasime ringi, number klappis, T. jõudis juhi ukse poole, mootor käivitus, läks tagaajamine lahti, juht takistas möödapääsemist, signaalidele ei reageerinud. Palusime abi, et teetõke teha, et vältida trassidele jõudmist. Suur veoauto oli risti ees, sõitis siiski eest ära. Olime suurel maanteel, otsustasin Fiatist mööduda, sai kokku lepitud, et võtta kahe politseiauto vahele, kuid ei õnnestunud. Paluti uuesti teetõke teha, juht sõitis teeäärest teeäärde, lahtisi kive oli palju, kivi tuli ees liikuva patrulli esiklaasi. Enne risti uuesti Fiati juht kiirendas, sõitis üle risti kraavi, saime kohe pidama. T. väljus olukorda vaatama. Juht oli lennanud kõrvalistuja kohapeale, aidati ta välja, kurtis, et valu jalas, ise käia ei saa. Alkoholijoove näitas 0,96 mg/liitri kohta. Kiirabi toimetas ta Pärnu haiglasse ravile. E. E. OÜ P. avaldus (tl 61-62) auto ärandamisega ja avarii põhjustamisega on tekitatud varaline kahju, esitatud tsiviilhagi 159 115,84 krooni suuruse summas 7
(11)1-09-14332 Liiklusõnnetuse akt ja skeem (tl 67-68), millest nähtub, et Janno Lüüdik’u poolt juhitud sõiduk Fiat Doblo reg nr X tegi tema kinnipidamisel Pärnu L. mnt avarii. Asitõendi vaatlusprotokoll (avariitunnustega madelauto Fiat Doblo Cargo FL 1,4 Combi X) ja asitõendi vaatlusprotokoll (sündmuskohtadelt võetud esemete vaatlus) ning avariilisest sõiduautost leitud asitõendina tähtsust omavate esemete vaatlus: sealhulgas, kirves, verine teksatagi, veremäärdumistega nuga, R. A. rahakott, mobiiltelefon, pudel Jägermeistrit. Isiku ekspertiisiakt nr 21 Janno Lüüdik’u kinnipidamisel tuvastatud vigastuste kohta peale avarii toimumist. Aktist nähtub, et Janno Lüüdik’ul esines parema puusaliigese nihestus koos parema puusanapa murruga. Isiku kohtuarstlikul läbivaatusel sedastatud lõikehaav paremal ülajäsemel nahaalused verevalumid ja nahamarrastuses näo piirkonnas, mõlemal üla- ja alajäsemel, rindkerel ning paremal tuharal. Janno Lüüdikul esinevad tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjutuse kestusega üle 4 kuu (tl 180-190). Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Janno Lüüdik käesolevas süüdistusepisoodis etteheidetava käitumise faktilised tunnused vastavad
§ 215
lg 3 p 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, millest tulenevalt tuleb tema käitumine lugeda
§ 215lg 3 p 1 süüteokoosseisupäraseks.
Õigusvastasus
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav Janno Lüüdik ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid eraldi esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et Janno Lüüdik ja tema poolt
§ 266
lg 1, § 114 p 5- § 25 lg 1, 2 ja § 215 lg 3 p 1 järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt. 8
(11)1-09-14332 Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Janno Lüüdik 03.04.2009.a. kella 01.30 ajal ebaseaduslikult tungis R. A. lukustamata korteriukse avamise teel viimase korterisse ning tapmise katsega seoses röövimisega ründe käigus nõudis vägivalla kasutamise teel kannatanult rahakoti, ID kaardi, Statoili kaardi, 2 Hansapanga kaarti R. A. nimele, Hansaneti paroolikaardi, partnerkaardi mobiiltelefoni NOKIA 6120 kaubiku võtmeid ja ärandas peale võtmete saamist U. külas maja nr X ees pargitud sõiduki. Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü
§ 266
lg 1, § 114 p 5- § 25 lg 1, 2 ja § 215 lg 3 p 1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb Janno Lüüdik’ule subsumeerida
§ 266
lg 1, § 114 p 5- § 25 lg 1, 2 ja § 215 lg 3 p 1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ja tunnistada isik süüdi. Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 61järgi arvestas kohus erandlikke asjaolusid ja kohaldas Janno Lüüdik’u suhtes karistust alla alamäära ning mõistis karistuseks neli
(4)aastat ja kuus
(6)kuud reaalset vangistust. Kohus leiab, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas peab kohus kaaluma nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Eriasjade prokurör leidis, et ainuõige karistus süüdistuses toodud tegude toime panemise eest on vangistus kaheksa
(8)aastat. Kaitsja tõi kohtuistungil välja rida erandlikke asjaolusid ning leidis, et Janno Lüüdik’u suhtes on otstarbekohane mõista karistus alla alammäära. Kohus analüüsinud põhjalikud poolte seisukohti leiab, et süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta ning seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle ning tema poolt toimepandud teos ja motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat täitmist.
§ 61
sätete alusel võib mõista süüdlase isikust tulenevatest erandlikest asjaoludest karistuse alla alammäära. Eelpool nimetatud sätet kohaldades arvestas kohus eelkõige kannatanu huvisid, sealhulgas tervislikku seisundit. Ekspertiisaktist nähtub, et kannatanul esinenud tervisekahjutused ei olnud eluohtlikud ning tavalise kulu korral tervisekahjustuse kestus võis olla kuni 4 nädalat. Peale intsidenti oli isik võimeline pärast vigastuste saamist liikuma. Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et Janno Lüüdiku suhtes mingisuguseid materiaalseid nõudmisi ei esita, tervis käesoleval ajal korras.
§ 57p 3 kohaselt süüdistatav kahetses kohtuistungil sügavalt toime pandut.
Raskendavad asjaolud
§ 58mõttes puuduvad.
Isik on varem kriminaalkorras karistamata. Samas kohus juhib tähelepanu, et Janno Lüüdik’ul esines peale liiklusavariid parema puusaliigese nihestus koos parema puusanapa murruga. Isiku kohtuarstlikul läbivaatusel sedastatud lõikehaav paremal ülajäsemel nahaalused 9
(11)1-09-14332 verevalumid ja nahamarrastuses näo piirkonnas, mõlemal üla- ja alajäsemel, rindkerel ning paremal tuharal. Janno Lüüdikul esinevad tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjutuse kestusega üle 4 kuu. Ka kohtuistungi toimumise ajal esines süüdistataval liikumisel vaegusi. Seega Janno Lüüdik õigusvastase teo toimepanemise tagajärjel sai ise tõsiseid tervisekahjustusi. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel tuleb süüdistatava suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust sanktsiooni alla alammäära. Kohtu hinnangul mõistetud karistuse kaudu isik kinnipidamiseasutusse paigutatuna tajub vahetult ise enda õigusvastase käitumise tagajärgi ning sellest johtuvalt hoiduks saadud kogemuse põhjal edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu seisukohast lähtudes vastab selline karistus Janno Lüüdik’u süüle temale etteheidetud süüteo toimepanemises. Kohtu poolt mõistetud karistus neli
(4)aastat ja kuus
(6)kuud vangistust kui õiguslik etteheide on ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikuvahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud raske süüteo eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra, kui ühiskondliku kooseksisteerimise turvalisust tagava väärtusmastaabi suhtes. Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine Kaubikule Fiat Doblo’ Cargo’le reg nr X oli tehtud tavaliikluskindlustus, jääkväärtus 164 495,84 krooni, hüvitati 16 000.- krooni, kasutamiskõlbamatud tangid 10 620.krooni, kokku hagisumma 159 115,84 krooni Kohus leidis, et tsiviilhagi on tõendatud ja põhjendatud ning kooskõlas VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5, 8 järgi kuulub Janno Lüüdikult E. OÜ (endine OÜ P.) poolt summas 159 115, 84 krooni välja mõistmisele. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Välja mõista Janno Lüüdik`ult KrMS § 175lg 1 p 3 alusel riigituludesse menetluskulud: kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 2875.- krooni, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis maksumusega 25 520.krooni, kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 2875.- krooni, DNA ekspertiis teostamise eest 26 280.- krooni, kompleksekspertiisi teostamise eest 4000.- krooni. Välja mõista Janno Lüüdik’ult määratud kaitsjale Rünno Roosmaa’le makstud tasu 12 535,20 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 200.- krooni. Välja mõista Janno Lüüdik`ult KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse sundraha 2,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Janno Lüüdik`ul tuleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „Janno Lüüdik, 1-09-14332, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus 10
(11)1-09-14332 sätestatud korras. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale Rünno Roosmaa`le makstud sõidukulud seoses sõiduga kaitsealusega kohtumiseks Tartu ja Tallinna vanglasse tasu summas 2164,80 krooni. Asitõendid ja tõkend Asitõendid: pakendatud asitõenditena on kriminaalasja juurde võetud: kirves (pakend nr 1) hävitada, tulemasin-taskulamp (pakend nr 2) hävitada, teksatagi (pakend nr 6) hävitada, taskunuga (pakend nr 7) hävitada, 5-kroonine Eesti Panga rahatäht (pakend nr 7)tagastada omanikule R. A.’le, nokkmüts (pakend nr 8) hävitada, noatupe (pakend nr 9) hävitada, prillid (pakend nr 10) tagastada omanikule Janno Lüüdik’ule, mobiiltelefon Nokia 3210 (IMEI Z) koos selles oleva SIM-kaardiga (EEX) (pakend nr 13) tagastada omanikule Janno Lüüdik’ule, 2-, 10- ja 25-kroonine Eesti Panga rahatäht (pakend nr 16) tagastada omanikule R. A.’le, klaaspudel (pakend nr 17) hävitada, nuga (pakend nr 18) hävitada. Salvestisi ei ole. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 07.04.2009.a. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Igor Pütsep Kohtunik Mare Kivi Rahvakohtunik 11
(11)Malle Kullerkan Rahvakohtunik