KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2010 Tartu Kohtumaja Asja number 1-10-5970 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Jane Paj

§ 426

, kohus Süüdimõistetu Määras : Vabastada ennetähtaegselt tingimisi Riivo Leevit Järva Maakohtu otsusega 22.03.2004 temale mõistetud ning täitmisele pööratud vangistusest. Allutada Riivo Leevit kriminaalhooldusele kuni karistuse lõpptähtajani,s.o. kuni 5.augustini 2011. Kohustada Riivo Leevitit katseajal järgima KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama määratud elukohas; 2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Panna KarS § 75 lg. 2 alusel Riivo Leevitile järgmised lisakohustused: 1) asuda tööle ühe kuu jooksul vanglast vabanemisest või võtma end töötuna arvele; 2) mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootilisi aineid; 3) osaleda kriminaalhooldaja suunamisel sotsiaalprogrammides; 4) hüvitada igakuiselt 500 krooni kannatanule kahju hüvituseks; 5) katseaja jooksul hüvitada kriminaalmenetluse kulud.

§ 180lg.

1 alusel mõista välja Riivo Leevitilt 300 (kolmsada) krooni menetluskulu riigieelarvesse. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber

1. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Menetluskulu vabatahtliku tasumise tähtaeg üks kuu. Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates määruse kuulutamisest , s.o. alates . Asjaolud ja kohtu seisukoht Riivo Leevit tunnistati süüdi Järva Maakohtu 22.03.2004.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8,9,10 § 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.-05.10.2003.a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Riivo Leevit ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 22.07.2009.a määrusega tühistati vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja R. Leevit saadeti kandma temale Järva Maakohtu 22.03.2004.a otsusega mõistetud karistust. Karistusaeg algas 10.08.2007.a ja lõppeb 05.08.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist saabus 19.05.
2. Riivo Leevit on varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Riivo Leevitit distsiplinaarkorras karistatud 9 korral, s.h. 4-l korral kartseriga, viimati 22.07.2009.a noomitusega. Vabanemisel asuks elama üürikorterisse aadressil x, kus elavad kinnipeetava ema, kasuisa, õde ja kaks venda . Riivo Leevit on töötanud kaks aastat ehitustöödel. Vangistuse ajal asus õppima tisleriks, kuid õpingud jäid pooleli seoses huvi puudumisega. Enda sõnul on vabaduses olemas töökoht OÜ-s B P G ketassae juhi operaatorina. Viimased 7 kuud ei ole distsipliinirikkumisi olnud. Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 20 000 krooni. Riivo Leevit soovis vabaneda ; kinnitas, et aru saanud kriminaalhooldusest ning soovib seda täita. Tööle on võimalik saada B PG`i- seda on temale lubatud. Prokurör toetas Riivo Leeviti ennetähtaegset vanglast vabastamist ning leidis, et materiaalsed eeldused vabastamiseks on olemas. Teda karistati algselt tingimusliku vangistusega, mis pöörati täitmisele; tema oli kuriteole kaasaaitaja; oli alaealine. Vabaduses on tal toetav sotsiaalvõrgustik. Vajalik panna lisakohustusi. Kaitsja toetas vabastamist. 2 KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Riivo Leeviti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on formaalsed kui ka sisulised alused olemas. Riivo Leevit kannab temale algselt tingimisi mõistetud karistust. Riivo Leevitil on lähedaste inimeste juures elamise võimalus x. On ka võimalus tööle asuda arvestades varasemaid töökogemusi ja sama tööandja juurde. Riivo Leevit väitel alkoholiga temal probleeme ei ole. Ta on vanglas osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides. Ta on aru saanud oma eksimustest ja soovib jätkata õiguskuulekat elu. Saab järeldada, et Riivo Leevit on vanglas paranenud ning teda saab ennetähtaegselt vanglast tingimisi vabastada ning allutada kriminaalhooldusele. Panna Riivo Leevitile katseajaks KarS § 75 lg. 1 toodud kohustused ja KarS § 75 lg. 2 alusel järgmised lisakohustused: asuda tööle ühe kuu jooksul vanglast vabanemisest või võtma end töötuna arvele; mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootilisi aineid; osaleda kriminaalhooldaja suunamisel sotsiaalprogrammides; hüvitada igakuiselt 500 krooni kannatanule kahju hüvituseks; katseaja jooksul hüvitada kriminaalmenetluse kulud.

§ 180lg.

1 alusel mõista välja Riivo Leevitilt 300 (kolmsada) krooni menetluskulu riigieelarvesse. Kohtunik : 3 4