24

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-1473 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja Monica MERISTO Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Meelis LIMBACHI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Meelis LIMBACH sünd. 03.05.1970, isikukood 37005032220, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 08.08.2008 ja lõpp 07.12.2011 Jätta Meelis LIMBACH elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Limbachi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Meelis Limbach on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §414 lg.1, §415 lg.1 ja §418 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, KrMS §238 lg.2 ja KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud 1 alates 08.08.

1. Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2009 määrusega jäeti Limbachi kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Meelis Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, kuna need on planeeritud
2. Kinnipeetav ei näe endal probleemi seoses alkoholi tarvitamisega, kuid suudab alkoholist hoiduda, et hoida töökohta ning on nõus läbima programmi Eluviisitreening. Kinnipeetav ei väljenda kuritegevust pooldavaid või õigustavaid seisukohti, kuid õigustab oma tegusid. Kinnipeetav väljendab soovi edaspidi elada seaduskuulekalt, kuid selle saavutamine on küsitav, kui ei muutu suhtumine ühiskonna reeglitesse läbi isikliku vastutuse tunnetamise. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad elukogemusele, enesekontrolli võib kinnipeetav kaotada alkoholi mõju all. Sel juhul on võimalik agressiivne käitumine relva kasutamisega. Kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tema kuriteod viitavad ühiskonnaohtlikkusele. Kinnipeetavale mõistetud karistused ei ole andnud tulemusi seaduskuuleka eluviisi kujunemisel, samuti ei ole aidanud varasem töökoht, lähedaste toetus ja abi. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ema talus. Eramu kuulub kinnipeetava emale, kellele lisaks elavad seal ka ema elukaaslane ja ema ema. Kõik on kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks andnud. Talu vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud saeraamitöölise töökoht xxx xxx. Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: kriminaalkorras karistatud 4 korda, kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, kinnipeetav võib rakendada füüsilist vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks, risk suureneb, kui kinnipeetav jätkab alkoholi tarvitamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Meelis Limbach taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega ja kinnitas, et täidab kõiki vajalikke nõudeid. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei nõustunud ja märkis, et eelkõige tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja karistuse raskusastet. Kaitsja Monica Meristo toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja märkis, et kinnipeetav on vangistuses juba pikka aega, mistõttu talle võiks anda võimaluse. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda. Vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kuritegude toimepanemise eest üldohtlikul viisil. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud ja neist ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Kinnipeetaval jääb talle mõistetud karistust kanda veel 1 aasta 7 kuud. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab niivõrd pika katseaja läbida nõuetekohaselt ja probleemideta. Vabanemine elektroonilise järelevalve kohaldamisega toob endaga kaasa suuremaid piiranguid ja nõuab erilist enesedistsipliini. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetava probleemiks alkoholi kuritarvitamine, mille tagajärjel muutub kinnipeetava käitumine agressiivseks. Alkoholi kui oma kuritegude toimepanemise põhjust tunnistas maakohtu istungil ka kinnipeetav ise. Samas ei ole ta vangistuses teinud midagi, et alkoholist sõltuvust vähendada. Kinnipeetav küll kinnitas, et ta on asjade üle järele mõelnud ja enam alkoholi tarvitama ei hakka, kuid kinnipeetava kriminaalsest minevikust nähtub, et paljalt sellele mõtlemisest ei aita. Maakohus leiab, et antud kinnipeetaval on kindlasti soovitav läbida sotsisaalprogrammid, mis tegelevad sõltuvusraviga. Nende läbimine vangistuses on kindlam ja tulemuslikum. Maakohus peab antud asjas positiivseteks kindla elu- ja töökoha olemasolu, kuid leiab, et vaid nendel alustel kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Nimetatud asjaolud olid kinnipeetava enda kinnitusel olemas tal ka enne kuritegude sooritamist, mistõttu need asjaolud ei hoia kinnipeetavat tagasi uute kuritegude toimepanemisest. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses oma elu muutmiseks midagi ette võtnud, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ja turvalisus ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 15.06.10 Nooremreferent Liivi Õun 4