1-06-8693/28

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-8693 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Veljo VIILOL Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav BANAHHI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vjatšeslav BANAHH sünd. 20.01.1988, isikukood 38801202228, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Ida-Virumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 22.08.2006 ja lõpp 18.02.2012 Jätta Vjatšeslav BANAHH vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Veljo VIILOLI taotlus ja määrata tema poolt Vjatšeslav BANAHHILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 2632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine 250 krooni, käibemaks 50 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 1300 krooni, käibemaks 260 krooni, sõidukulu 644 krooni, käibemaks 128,80 krooni). Välja mõista Vjatšeslav BANAHHILT tasu kaitsjale (vandeadvokaat Veljo VIILOL) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni. Jätta ülejäänud tasu Vjatšeslav BANAHHILE Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 osutatud õigusabi eest (vandeadvokaat Veljo VIILOL) summas 2332 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kaks) krooni 80 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Banahhi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vjatšeslav Banahh on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.08.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 9 - §25 lg.1, 2 järgi ja karistatud KarS §74 lg.5, §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 5 kuud 27 päeva alates 22.08.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 23 distsiplinaarkaristust, millest 20 on kehtivad. Kinnipeetav on osalenud Viru Vanglas sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Tööalane nõustamine vanglas. Vangistuse ajal ei ole töötanud ega õppinud. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi summas 70 737,75 krooni. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat vanemad. Kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistust kannab esimest korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik lähtus järgmistest asjaoludest: vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekut, tal puudub töökogemus ja eriala, mis raskendab töökoha leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavat on karistatud kriminaalkorras 3 korda ning ta pole teinud sellest vastavaid järeldusi. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Alkoholi kuritarvitamise jätkamine vabaduses võib kallutada kinnipeetavat uute kuritegude sooritamisele. Tähelepanuta ei saa jätta distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal. Seega ei ole kinnipeetav vangistuse ajal oma käitumist ja mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabaduses ei saa kinnipeetav oma käitumist kontrolli alla. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel, kuid vaatamata sellele jätkas kuritegelikku eluviisi. Karistuse kandmise jätkamine kinnipidamiskohas võimaldab kinnipeetaval kasvatada distsiplineeritust, ümber vaadata ja hinnata oma ellusuhtumist ning tegelikku probleemide valdkonda. Samuti on kinnipeetaval soovituslik vanglas läbida sotsiaalprogramm, mis on seotud alkoholiprobleemide lahendamisega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Tegemist on vana eramuga, mis vajab remonti. Maja kuulub xxx ja on võetud kinnipeetava isa poolt üürile. xxx majandusnõuniku ütluste kohaselt on tasumata üür summas 972 krooni ja veearve summas 33,60 krooni. Majas elavad kinnipeetava isa ja 4 venda. Perekonna eelarve koosneb isa pensionist ja vendade töötasudest. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Vjatšeslav Banahh kinnitas maakohtu istungil, et tal ei ole midagi öelda, distsiplinaarkaristused on talle määratud tema enda süül. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning jagas Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukohta. Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja märkis, et tuleb uskuda kinnipeetavat, kes lubab alustada korralikku elu ja alluda kriminaalhooldusametnikule. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhoolduse all. Esimesel korral möödus katseaeg normaalselt, kuid teise katseaja jooksul rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uued kuriteod. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme kuriteo eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 23 distsiplinaarkaristust. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole isik, kes oleks oma varasematest karistustest teinud vastavad järeldused. Ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid ei suuda kinnipeetav järgida isegi vangistuses olles. Maakohtul puudub veendumus, et järelejäänud suhteliselt pika karistusaja, s.o. ka katseaja, jooksul suudab kinnipeetav käituda õiguskuulekalt, järgida kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Tegemist on üürimajaga, mille eest on kinnipeetava isal käesoleval ajal kogunenud kommunaalvõlad. Seega ei ole tegemist alalise elukohaga. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Maakohtu istungil ei suutnud kinnipeetav selgitada, missugustest legaalsetest sissetulekuallikatest kavatseb ta vabanemise korral elama hakata. Kinnipeetava väide selle kohta, et ta otsib töökoha ja asub tööle, ei ole tõsiseltvõetav, arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, töökogemuse, -harjumuse ja eriala puudumist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. maakohus leiab, et seega on käesolevas asjas olemas oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. 3 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on antud kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas need katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales kohtuistungil kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol, kelle poolt esitatud taotluse kohaselt on tasu õigusabi eest 300 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 1560 krooni ja sõidukulu 772,80 krooni (kõik summad koos käibemaksuga). Maakohus leiab, et kinnipeetavalt kuulub väljamõistmisele tasu õigusabi eest summas 250 krooni ja sellele lisanduv käibemaks 50 krooni. Antud asja arutamine toimus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas, mis asub Kohtla-Järve linnas. Samas linnas on registreeritud 1 advokaadibüroo, lisaks sellele asub 12 km kaugusel Jõhvis veel mitu advokaadibürood. Puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks peab sellisel juhul riigi õigusabi andma kaitsja, kes tuleb hoopis teisest ja kaugemast linnast (käesoleval juhul Tallinnast). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kaitsja aja- ja sõidukulude väljamõistmine kinnipeetavalt, kuna riigil on olemas kõik võimalused kindlustada kinnipeetav vajadusel kaitsjaga, kes tuleb kohalikust advokaadibüroost. Seetõttu jätab maakohus vandeadvokaadi poolt esitatud taotluses märgitud aja- ja sõidukulud kokku summas 2332,80 krooni Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 16.06.10 Nooremreferent Liivi Õun 4