1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-6 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2010, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-05-6 (0293000032) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sek

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Käesoleval ajal vastab KrK § 1481 lg 10 järgi kvalifitseeritud tegu

§-s 3891 ja 3892 sätestatud kuriteole, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

§ 5

lg 2 kohaselt on tagasiulatuv jõud seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda. Sama § lõikest 3 tuleneb, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest tulenevalt on prokurör seisukohal, et aegumine võib teo karistatavust välistamata ning karistust kergendamata leevendada isiku olukorda, mistõttu aegumise küsimuse lahendamisel tuleb kohaldada süüdistatava suhtes leebemat seadust. Prokurör leiab, et antud kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest osutub Sergei Zahharovile leebemaks

§ 81

lg 1 p 2, lg 5 p 2 ja lg 6 kohaldamine.

§ 81

lg 5 p 2 kohaselt kuriteo aegumine katkeb süüdistatava kohtu alla andmisega.

§ 81

lg 6 sätestab, et kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Kuna Sergei Zahharov anti käesolevas kriminaalasjas kohtu alla 18.01.2005, seega viie aastane aegumise tähtaeg kehtiva

§ 81lg 6 esimese lause kohaselt möödus 18.01.2010, siis kogu talle süüksarvatav tegu Kr

K järgi on alates 18.01.2010 aegunud. Prokurör leiab, et kuna käesolevaks ajaks on viis aastat Sergei Zahharovi kohtu alla andmisest juba möödunud, siis ei ole võimalik Sergei Zahharovit süüdi mõista ning kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele süüteo aegumise tõttu. Kaitsja toetas prokuröri taotlust. Kohus leiab, tuginedes Riigikohtu määruses nr 3-1-1-114-02 22.11.2002 väljendatud seisukohtadele, et prokuröri taotlus kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada, ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, kuna kuritegude aegumistähtaeg ei ole möödunud, sest tegude toimepanemisest kuni

-i jõustumiseni 01.09.2002 kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2 sätestas, et isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega arvestati alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmiseni. Sergei Zahharov anti kohtu alla 18.01.2005, seega KrK § 53 lg 1 p-s 2 märgitud tähtaja piires, mistõttu tema poolt toimepandud kuritegude aegumise küsimuse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele

§ 81

lg 1 p 2 ja lg 5.

§ 81

lg 1 p 2 sisaldab üldpõhimõtet, et kedagi ei tohi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Sama § lõikest 5 tuleneb aga, et kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu tegemisega ja sellest menetlustoimingust alustatakse uuesti aegumise arvestamist. Nii katkestab iga menetlustoiming kuriteo aegumise ning aegumistähtaeg hakkab iga menetlustoimingu tegemisega uuesti algusest kulgema. Samas ei saa kuriteo aegumise katkemine ja uuesti kulgemine toimuda lõputult, sest

§ 81

lg 5 sätestab, et isikut ei tohi süüdi mõista ega karistada kui teo toimepanemisest on möödunud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg ja kuriteo aegumine ei ole uue kuriteo toimepanemise 3 tõttu uuesti katkenud. Seega tuleneb

§ 81

lg 1 p-st 2 ja lg-st 5, et juhul kui teise astme kuriteo toimepanemise järel viie aasta jooksul ühtegi menetlustoimingut ei tehta ning selle teo toime pannud isik ei pane toime uut kuritegu, aegub kuritegu viie aastaga, kui aga menetlustoiminguid on teostatud, siis viie aasta möödumisel viimasest menetlustoimingust ning juhul, kui see viimane menetlustoiming on tehtud hiljem kui viis aastat pärast kuriteo toimepanemist, aegub kuritegu kümne aastaga. Sergei Zahharovi süüasjas on tehtud erinevaid menetlustoiminguid, aeg nende vahel ei ole kordagi ületanud viit aastat ja neid toiminguid on tehtud ka pärast viie aasta möödumist Sergei Zahharovile süüksarvatavate tegude toimepanemisest. Seega ei ole teod, mille toimepanemises Sergei Zahharovit süüdistatakse aegunud ka

-i tähenduses. Kohtu arvates tõusetub aga, arvestades ülaltoodut, käesolevas kriminaalasjas küsimus menetluse aja mõistlikkusest. Isiku õigus nõuda oma kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

1. artikli
2. punkti esimesest lausest. Konventsioon on jätnud lahtiseks küsimuse, millist aega lugeda juba ebamõistlikuks ajaks. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et menetluse pikkuse mõistlikkust tuleb hinnata iga üksiku kaasuse ja selle asjaolude põhjal, arvestades seejuures kohtuasja keerukust ning süüdistatava ja riigivõimu käitumist. Kohtumenetlus käesolevas kriminaalasjas on väldanud enam kui 5 aastat ning mõistetavalt pikeneb veelgi seoses vajadusega alustada asja arutamisega algusest peale esimeses kohtuastmes uues kohtukoosseisus. Toimiku materjalidest ei nähtu, et süüdistatav Sergei Zahharov oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud või takistanud tahtlikult muul viisil menetluse läbiviimist. Arvestades kõigi kolme kohtuistantsi läbimiseks keskmiselt kuluvat aega, on suur tõenäosus ka asja läbivaatamise alustamise korral, et osa tegusid on lõpplahendini jõudes aegunud. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et menetlus kriminaalasjas kuulub lõpetamisele mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Riigikohus jättis oma otsuses nr 3-1-1-61-08 01.12.2008 p-s 19.4 summas 52 213.92 krooni kaitsjatasu hüvitamise nõude lahendamiseks kriminaalasja uuel arutamisel sõltuvalt menetluse tulemusest. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas osutatud õigusabiga esitatud advokaadibüroo arveid kogusummas 222 213.92 krooni. Kuna nimetatud arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest seondus süüdistuse selle osa menetlemisega, milles Sergei Zahharov õigeks mõisteti või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, tuvastas kolleegium selle asjaolu hinnanguliselt. Riigikohus leidis, et kogutasust puudutab õigeksmõistmist või kriminaalmenetluse lõpetamisest hõlmatud tegusid tasu summas 170 000 krooni, millest pidades silmas õigeksmõistmisest ja kriminaalmenetluse lõpetamisest hõlmatud tegude tõenduslikku ja õiguslikku keerukust, luges kolleegium mõistliku suurusega kaitsjatasuks 80 000 krooni, mis tuli riigil Sergei Zahharovile hüvitada. Lähtudes samadest põhimõtetest, loeb kohus seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega Sergei Zahharovile hüvitamisele kuuluvaks mõistliku suurusega kaitsjatasuks 19 000 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 206, 262 kohtunik m ä ä r a s: Jätta rahuldamata prokuröri taotlus lõpetada kriminaalasja nr 1-05-6 menetlus Sergei Zahharov’i süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel süüteo aegumise tõttu. 4 Lõpetada kriminaalasja nr 1-05-6 menetlus Sergei Zahharov’i süüdistuses KrK § 1481 lg 10 järgi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
3. artikli punkti 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta Sergei Zahharovi suhtes tühistada kohtumääruse jõustumisel. Jätta Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse tsiviilhagi summas 1 305 608 krooni läbi vaatamata, selgitades, et selle võib esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Laus & Partnerid (asukoht Rävala pst 4, 10143 Tallinn) kasuks 15 748.80 (viisteist tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa krooni ja 80 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 2624.80 krooni) krooni v.-adv. Kalev Aaviku poolt määratud korras süüdistatava Sergei Zahharovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Vabastada kohtumääruse jõustumisel aresti alt Sergei Zahharovi sõiduauto Mazda 626, reg märgiga 825 AJF, millele on seatud 06.12.2002 võõrandamiskeeld Maksuameti Maksupettuste Uurimise Keskuse vara arestimise määruse alusel. Vabastada kohtumääruse jõustumisel aresti alt Sergei Zahharovi korter asukohaga KohtlaJärve Ahtme mnt 29-2, millele on 06.12.2002 seatud võõrandamiskeeld Maksuameti Maksupettuste Uurimise Keskuse vara arestimise määruse alusel. KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Sergei Zahharovi kasuks 19 000 (üheksateist tuhat) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 1 ja lg 2; § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 alusel on Sergei Zahharovil kuue kuu jooksul peale käesoleva määruse jõustumist õigus taotleda Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist eelvangistuses viibitud 25 päeva (11.11.2002 – 05.12.2002) eest. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva määruse ärakiri. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus
4. juunil
5. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne