) § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime
4-10-752). Väärteoprotokolli nr. 2602,10,001449 kohaselt juhtis Priit Punga 25.veebruaril 2010.a. Tartu linnas Aardla tänaval sõiduautot VW Phaeton, reg. numbriga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Priit Punga LE § 70 p 1, pannes toime
4-10-941). Väärteoprotokolli nr. 2602,10,001474 kohaselt juhtis Priit Punga 26.veebruaril 2010.a. Tartu linnas Elva tänaval sõiduautot VW Phaeton, reg. numbriga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Priit Punga LE § 70 p 1, pannes toime
4-10-942). Väärteoprotokolli nr. 2602,10,002683 kohaselt juhtis Priit Punga 11.aprillil 2010.a. Tartumaal Rõngu vallas Vapramäe-Elva-Kalme teel sõiduautot VW Phaeton, reg. numbriga x, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata erakorraline tehnoülevaatus. Sellega rikkus Priit Punga LE § 70 p 1, § 219;
lg 1 nõudeid, pannes toime
4-10-1168). Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et Priit Punga on toime pannud väärteoprotokollides kirjeldatud väärteod ning palus teda karistada KarS § 63 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Priit Punga tunnistas kohtuistungil oma rikkumisi. Tema ütluste kohaselt ei teadnud ta, et tal oli juhtimisõigus ära võetud. Esimene rikkumine ehk kiiruseületamine, mille tagajärjel võeti ära juhtimisõigus, on põhjustanud järgmised rikkumised. Menetlusaluse isiku kaitsja palus arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 järgi asjas kergendava asjaoluna Priit Punga puhtsüdamlikku kahetsust. Kaitsja palus kohtul kaaluda ka maksimumile lähedast rahalist karistust, et Priit Punga saaks oma ettevõtteid edasi juhtida. Priit Punga juhtimisel on kaks osaühingut, mõlemad on tegutsevad ettevõtted: x OÜ tegeleb töötajate rendiga ning 6 töötajat on välismaal; x OÜ tegutseb maaparandustöödega ja metsatöödega, see leping on täitmisel Prantsusmaal, sinna on lähetatud kokku 18 inimest. Kuna Priit Punga on ainuke juhatuse liige ja ainuomanik mõlemas firmas, siis võib pikemaajalisem arest kahjustada firmade jätkusuutlikkust ja tuua kaasa tõsiseid raskusi majandustegevuses. Priit Punga ülalpidamisel on abikaasa ja 1,8 kuune laps. Nende sissetulek on üsna väike, abikaasal on lapsetoetus, nende majanduslik seis võib oluliselt halveneda, kui Priit Punga pikemaks ajaks ära jääb. Juhul, kui kohus siiski leiab, et rahatrahv on välistatud karistusena, siis kohaldada aresti mitte rohkem kui 3 päeva või kui kohus leiab, et 3 päeva on vähe, siis kohaldada aresti ositi kandmist. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Priit Punga juhtis 8.veebruaril 2010.a. asulavälisel teel mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 15 km/h, omamata sealjuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus loeb väärteoprotokolli, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ning menetlusaluse isiku antud ütlustega tõendatuks, et Priit Punga juhtis 8.veebruaril 2010.a. Jõhvi-Tartu-Valga maanteel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 15 km/h võrra. Priit Punga on oma rikkumist tunnistanud nii väärteoprotokollis kui kohtuistungil. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on tõendatud, et Priit Punga on toime pannud
LE § 70 p 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.
lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud kohustuse rikkumise eest sätestab vastutuse
. Asja materjalidest nähtuvalt on Priit Punga karistatud Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Valga liiklusjärelevalve grupi komissari 29.detsembri 2009.a. otsusega väärteoasjas nr. 2602,09,019431
Otsuse kohaselt algas juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg otsuse jõustumisest 18.jaanuarist 2010.a. ja lõpeb 17.mail 2010.a. (väärteoasja nr. 4-10-752 toimiku lk 6).
lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei olnud ta juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 ja 3 kohaselt on ettevaatamatuse üheks vormiks hooletus, mis seisneb süüteokooseisule vastava asjaolu esinemise mitteteadmises, kuid isik oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et ta ei võtnud väärteootsust välja, kuigi oleks seda pidanud tegema. Kohus leiab, et Priit Punga juhtis mootorsõidukit ajal, mil ta oma hoooletuse tõttu väidetavalt ei teadnud, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja et temalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud Lõuna Politseiprefektuuri otsusega. Seega pani Priit Punga
lg-s 2 sätestatud väärteo toime hooletusega, jättes üles näitamata oma käitumises vajaliku hoolsuse. Käesolevas väärteoasjas ei esine vaidlust selle üle, et Priit Punga juhtis sõiduautot, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ka 25.veebruaril 2010.a. Tartus Aardla tänaval, 26.veebruaril 2010.a. Tartus Elva tänaval ja 11.aprillil 2010.a. Tartumaal VapramäeElva-Kalme teel. Kohus leiab, et kuna Priit Punga on tunnistanud oma süüd mootorsõiduki juhtimises omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja talle oli koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, on väärteoprotokollid nimetatud kuupäevadel toime pandud rikkumiste kohta koostatud õigesti ja Priit Punga tuleb
Priit Punga juhtis tahtlikult mootorsõidukit ajal, mil ta teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on õigesti kvalifitseeritud ka Priit Punga rikkumine
LE § 219 kohaselt peavad liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Nimetatud rikkumise eest näeb karistuse ette
, mis sätestab, et tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Priit Punga tunnistab, et sõidukil oli erakorraline ülevaatus tegemata. Sama tõendab ka tunnistaja ülekuulamise protokoll, mille kohaselt oli sõidukil läbimata erakorraline tehnoülevaatus. Kohus leiab, et sellega on väärtegu tõendatud ning isiku rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti;
lg 1 rahatrahvi kuni 30 trahviühikut ja
S § 63 lg 1 alusel, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Priit Punga käitumises karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, karistust kergendavaks on Priit Punga puhtsüdamlik kahetsus. Korrakaitseosakonna andmetel on Priit Punga varem korduvalt väärteokorras liiklusalaste väärtegude eest karistatud. Priit Punga käitumine näitab tema ükskõikset suhtumist liiklusohutusse. Temale varasemalt mõistetud rahatrahvid ei ole talle vajalikku mõju avaldanud ja tema õigusrikkumistele piiri pannud. Määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab üha uute rikkumiste toimepanemist. Menetlusaluse isiku erilist nahaalsust ja vähest seaduskuulekust näitab käesolevas asjas arutusel olevate tema poolt toimepandud rikkumiste äärmiselt väike intervall. Kohtunik, arvestades Priit Punga varasemat karistatust ja asjaolu, et tal on enamus väärtegude eest määratud trahvisummad maksmata, leiab, et Priit Punga ei ole järjekordsete väärtegude toimepanemise eest võimalik karistada rahatrahviga, vaid karistuseks tuleb mõista arest. KarS § 48 sätestab, et kohus võib mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Priit Punga leiab, et aresti kohaldamine paneb teda väga raskesse olukorda. Kohus möönab, et arestiga karistamine võib Priit Pungale põhjustada palju ebamugavusi, kuid see on karistuse kohaldamise eesmärke arvestades täiesti vajalik. Kuna Priit Punga ei ole varasemate rahatrahvide määramisega seaduskuulekamaks muutunud, näeb kohus aresti kohaldamist õiglase lahendusena, kutsumaks süüdlast korrale lootusega raskema karistuse mõjusse. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et Priit Pungale on põhjendatud mõista karistus alla keskmise karistusmäära, s.o arest kümme päeva. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada ja mõista Priit Pungale karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 2, § 747 ja § 7422 lg 1 järgi, kohaldades KarS § 63 lg 1, arest kümme
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.