KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2010.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-7840 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi Urmas Ree süüd

§ 263

p 1, 3 järgi käskmenetluses Süüdistatav Urmas Ree Urmas Ree; isikukood: 37708134212; xxxxxxxxx Kaitsja Paul Järve Prokuröri abi Mai Merisaar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Urmas Ree

§ 263

p 1, 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 10 000 (kümme tuhat) krooni.

§ 68

alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.11.2009a., s.o 2 (kaks) päeva, seega kuulub kandmisele rahaline karistus 194 päevamäära ulatuses s.o summas 9700 (üheksa tuhat seitsesada) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 § 179 lg 1 p 2 kohaselt välja mõista Urmas Ree´lt riigituludesse: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, - ekspertiisitasu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, - kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 60 senti. VÕS § 1043 alusel välja mõista Urmas Ree´lt tsiviilhagi katteks 10 326 (kümme tuhat kolmsada kakskümmend kuus) krooni J.K kasuks. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 1 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga

1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „Urmas Ree 1-10-7840, rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
3. Selgitusse märkida „Urmas Ree, 1-10-7840, menetluskulud“. Tsiviilhagi tasuda selle sissenõudjale. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: CD ROM KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Urmas Ree´d süüdistatakse selles, et tema pani toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et olles alkoholijoobes, 26.11.2009a. kella 01.30 ajal x linnas x tn x asuva ööklubi „X“ teise korruse tantsusaalis, lõi J.K-d paremas käes oleva klaasist kokteiliklaasiga ühel korral näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema silmamuna läbistava vigastuse koos silma sarv- ja kõvakesta vigastusega ning 3 põrutushaava parema põse piirkonnas, häirides oma käitumisega rahu ja avalikku kindlustunnet, millega väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna suhtes. Seega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava esemega, pani toime

§ 263p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Urmas Ree on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Urmas Ree on varem on kriminaalkorras karistamata.

§ 263

p 1, 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Arvestades Urmas Ree poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et Urmas Ree on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema poolt 2 toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et Urmas Ree´le tuleb määrata sanktsiooni keskmäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 50 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 200 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2. Kohus mõistab sundraha välja summas 6525 krooni, kohtuarstliku ekspertiisi summas 2875 krooni ja VÕS § 1043 alusel välja mõista Urmas Ree´lt tsiviilhagi katteks 10 326 krooni J.K kasuks. Anu Tammeniit kohtunik 3