KOHTUMÄÄRUS Ärakiri Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.mai 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-9523 (09240101218) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.Kar

S § 65 lg.1 alusel, lugedes Viru Maakohtu 20.10.2006 a. kohtuotsusega nr.1-052081 mõistetud karistus kaetuks käesoleva otsusega mõistetud karistusega, mõisteti liitkaristus 2 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse algus 20.10.

1. Vabanes 09.03.2009 peale karistuse kandmist. Viibib vahi all alates 25.03.
2. Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Juhindudes KarS § 86,

§ 402

; 199 lg 1 p 1, kohus M Ä Ä R A S: Kohaldada Aleksandr Saveljevi ( isikukood 38304142261, määruse koostamise ajal viibib Viru Vanglas vahi all, viimased elukohad Lehola 9/16- 3 8 Kohtla-Järve ja Marja 18 Jõhvi) suhtes psühhiaatrilist sundravi tema ohtlikkuse äralangemiseni. Tühistada Aleksandr Saveljevi varem valitud tõkend vahistamine. Vabastada Aleksandr Saveljev vahi alt viivitamatult alates käesoleva kohtumääruse ärakirja kättesaamisest. Määruse ärakiri saata viivitamatult täitmiseks Viru Vanglale. Käesoleva kohtumääruse jõistumisel paigutada Aleksandr Saveljev kohtu poolt määratud statsionaarse psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks SA xxx osakonda. Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-09-9523

§ 274lg 4 kohaselt ( kuna kahju tekitaja Aleksandr Saveljev on süüdimatu).

Rahasumma 1052 (üks tuhat viiskümmend kaks krooni), mis on Rahandisministeeriumi arvel ( kohtutoimik k 1 lk 31) tagastada Aleksandr Saveljevile. Jätta riigi kanda menetluskulud –kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemise eest 4000 krooni, kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 3717 krooni, kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest 2032,80 krooni ja toimiku paljundamise eest 63,60 krooni. Vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele määrata Aleksandr Saveljevile kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suuruseks 413195 (nelisada kolmteist tuhat ükssada üheksakümmend viis) krooni, 413 päeva eest. Kahju hüvitamiseks tuleb esitada Rahandusministeeriumile kirjalik taotlus kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Menetluskulud – 413195 krooni - jätta riigi kanda

§ 183alusel.

Määrus pööratakse täitmisele peale selle jõustumist. 4 Määrus jõustub, kui isik ei esitanud nimetatud määruse peale määruskaebust 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Määruse koopiad edastada Ida Prefektuurile, Viru Ringkonnaprokuratuurile, kaitsjaNikolai Rõžovile. Aleksandr Saveljevile edastada käesolev määrus vene keelde tõlgituna allkirja vastu.

§ 408

-1 lg 3 alusel, asendada süüdistatava nimi, isikukood ja muud isikuandmed tähemärgiga, ning avalikustamisele kuulub üksnes sissejuhatuse ja lõpposa. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Aleksandr Saveljevile on esitatud süüdistus selles, et tema olles 06.12.2006 karistatud Viru Maakohtu poolt KarS § 199, 200 järgi vangistusega, vabanes 09.03.2009 pärast karistuse ärakandmist, 24.03.2009 kella 15.30 paiku xxx vahelisel alal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi rusikaga Maxxxa Pixxx vasakule poole näo piirkonda, mistõttu kannatanu kukkus, ning rebis kannatanult koti väärtusega 400 krooni, milles olid mobiiltelefon xxx krooni, rahakott väärtusega 100 krooni, milles sularaha 400 krooni, ja raamatu väärtusega 200 krooni, tekitades kannatanule füüsilist valu ja varalist kahju summale 2200 krooni. Peale selle Aleksandr Saveljev 25.03.2009 kella 11 paiku xxx xxx läheduses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras MxxxJaxxxõlakotist, mispeale kannatanu kukkus ja lohistas kannatanut koti kättesaamiseks veel 5 meetrit mööda maapinda kuni sai oma valdusse koti väärtusega 450 krooni, milles olid mobiiltelefon xxx väärtusega 3000 krooni, rahakott väärtusega 820 krooni, milles sularaha 1100 krooni, magnetkaardid väärtusega 60 krooni ja kosmeetika väärtusega 200 krooni, tekitades kannatanule füüsilist valu, põlvepõrutuse ja varalise kahju 5630 krooni. Sellega Aleksandr Saveljev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s o kuriteo KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. 5 Prokurör taotles kohtuistungil kriminaalasja menetluse lõpetamist KsMS § 199 lg 1 p 1 näidatud alusel, sest puudub kriminaalmenetluse alus ehk isiku süü. Eksperdi-psühhiaatri arvamusel, süüdistatav A. Saveljev vajab psühhiaatrilist ravi. Prokurör taotles sundravi kohaldamist A. Saveljevi suhtes kuni ohu äralangemiseni. Prokurör loobus süüdistusest kannatanu Margarita Pitkäneni röövimise episoodis kohtuvaidluste käigus. Kaitsja toetas prokuröri. Kaitsja leidis, et eksperdi arvamuse vaidlustamiseks aluseid ei ole. Menetlus tuleb lõpetada ja suunata A. Saveljevi sundravile. Vastavalt

§ 401

peab kohus otsustama, -kas õigusvastane tegu on toime pandud; -kas teo on toime pannud isik, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist; -kas isik on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis; -kas kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid: Kannatanu M. Jaxxxandis kohtuistungil ütlusi, et 25.03.2009 viibis ta xxx. Tal kaasas oli sularaha summas umbes 1000 krooni, mis oli rahakotis ja rahakott omakorda käekotis. Käekotti hoidis ta vasakul õlal. Noormees algus seisis puu juures, siis kui kannatanu läks temast mööda, hüppas noormeees tema peale. Kannatanu kukkus maha, sest noormees tõmbas koti niivõrd kõvasti. Noormehel õnnestus koti enda kätte saada. Ta haaras koti ja jooksis minema. Kannatanu hakkas karjuma. Katkine kott, rahakott ja asjad, mis sees olid, on talle politsei poolt tagastatud. Kannatanu avaldas, et teda ründanud noormees on kohtusaalis kohtuistungil, see on süüdistatav Aleksandr Saveljev. Kannatanu M. Jxxx episoodis on prokuröri taotlusel avaldatud järgmised kirjalikud tõendid: M. Jaxxx allkirjast lk 23 nähtub, et ta sai käekoti, panga- ja muud kaardid, kosmeetika, mobiiltelefoni kätte; A.Saveljevi kinnipidamiseprotokollist lk 27 nähtub, et 25.03.2009 kell 12.15 isiku kinnipidamisel avastati tema juures: rahatäht 500 krooni, 5 rahatähti 100 krooni, 2 rahatähti 25 krooni, samuti mobiiltelefon, võtmed, SIM-kaart ja kaks 1-kroonist münti; Sularaha sissemakse kviitungist lk 31 nähtub, et summa 1052 krooni sularahas on üle kantud Rahandisministeeriumi arvele. 6 1.Õigusevastase teo toimepanemine A. Saveljevi poolt Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja nende põhjal, võttes arvesse ka fototabeleid, kannatanu allkirja ning A. Saveljevi kinnipidamisprotokollis sisaldivaid andmeid, on võimalik otsustada, kas A.Saveljev pani toime õigusvastase teo või mitte. Ka kaitsja ei vaidlustanud kannatanu M. Jaxxxi ütluste õigsust. Kohus leiab tõendatuks kannatanu ütluste, samuti kannatanu allkirja ning A. Saveljevi kinnipidamisprotokolliga, et 25.03.2009 kella 11 paiku, A.Saveljev xxx asuva maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil haaras Maria Jxxx õlakotist, mispeale kannatanu kukkus ja lohistas kannatanut koti kättesaamiseks veel 5 meetrit mööda maapinda kuni sai oma valdusse koti väärtusega 450 krooni, milles olid mobiiltelefon Samsung väärtusega 3000 krooni, rahakott väärtusega 820 krooni, milles sularaha 1100 krooni, magnetkaardid väärtusega 60 krooni ja kosmeetika väärtusega 200 krooni, tekitades kannatanule füüsilist valu ja varalise kahju 5630 krooni. A. Saveljev on varem röövimise toime pannud isik, sest Viru Maakohtu 06.12.2006 kohtuotsusega oli ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,5 ja 200 lg 2 p 4 alusel ja karistatud lõplikult 2 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust (karistusregistri teatis lk 66-69). Kohus leiab, et antud tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4 järgi – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s o kuriteo KarS § 200 lg 2 p 4 järgi.

1. Isiku süü Vastavalt KarS § 32 lg. 1, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. KarS § 34 sätestab, et isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: vaimuhaigusega või ajutise raske psüühikahäirega või nõrgamõistuslikkusega või nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega. Vastavalt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompeksekspertiisi aktile nr KP27-10/580, mis oli läbi viinud Eesti Kohtueksprtiisi Instituudi ekspert xxx xxx, põeb Aleksandr Saveljev paranoidset skisofreeniat (F 20.00), mis on vaimuhaigus, samuti tal esineb residuaalne tunnetuskahjustus amfetamiinisõltuvusest (F15.74) ning kerge vaimne alaareng. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 24-25.03.2009 on Aleksandr 7 Saveljev olnud võimeline aru saama oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest, kuid tulenevalt tal esinevast tahte-tundeelu defektist ei olnud võimeline oma käitumist juhtima. Aleksandr Saveljev ei ole võimeline osaleda kohtumenetluses, ei ole võimeline vastutust kandma ega karistuse olemusest aru saama. Aleksandr Saveljev vajab sundravi. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi arvamuses. Ekspertiisiakt on pisavalt motiveeritud. Ekspertiisi teostamisel on uuritud A.Saveljevi kohta TartuVangla haiguslugu, Viru Vangla tervisekaart ja ettekanded, uuritava kirjalikud avaldused, läbi viidud vestlus A. Saveljeviga. Arvestades ülaltoodut, tuleb kohus järeldusele, et Aleksandr Saveljev pani talle inkrimineeritava 25.0.2009 asetleidnud teo toime süüdimatus seisundis. KOHTU KOHALDATAVAD MEETMED. Vastavalt ülalnimetatud ekspertiisiaktile, Aleksandr Saveljevi suhtes on meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise ravi, sh sundravi kohaldamine kuni ohtlikkuse äralangemiseni. Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 lg 3 sätestab, et psüühikahäirega isiku ravi ilma tema nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse § 11 ja 17 sätestatud juhtudel. PsAS § 17 osutab omakorda KarS §-le
2. KarS § 86 lg 1 kohaselt, kui isik on pannud toime õigusvastase teo süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti motiveerivast osast nähtub, et Aleksandr Saveljev ka käesoleval ajal ei ole temal esineva paranoidse skisofreenia tõttu suuteline juhtima oma käitumist, ta vajab regilaarselt antipsühhootilist toetusravi. Tal on mäluhäired ja olulised autoagressiooni tendentsid. Esinesid enesevigastuse kuhtumid, vara lõhkumine. Prokurör taotles Aleksandr Saveljevile psühhiaatrilise sundravi kohaldamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 199lg 1 p 1 alusel.

Kaitsja nõustus prokuröriga. Kohus leiab, et Aleksandr Saveljevi suhtes tuleb kohaldada psühhiaatrilist sundravi tema ohtlikkuse äralangemiseni. Aleksandr Saveljev on muutunud ohtlikuks nii teistele kui ka endale. Kohtuliku arutamise käigus tuvastatud kuriteo asjaolud ( kannatanu M. Jakubovitši röövimine) näitab, et A. Saveljevil võib esineda agressiivsust teiste isikute suhtes. Seetõttu vajab ta sundravi, sest ravi mittesaamisel võib tema terviseseisund veelgi halveneda ja ei ole välistatud uute süütegude toimepanemine. A. Saveljevil on sugulasi- 8 ema ja õde J. Txxxa, hooldaja ega eeskostja määramisest ei ole kohtule teada ( vähemalt kohtu infosüsteemis selle kohta andmeid ei ole). Isikule ei osutata mingisugust sotsiaalabi. Ekspertiisi aktist nähtub, et haigus oli A. Saveljevil tuvastatud ja diagnoositud vähemalt 2008. aastal novembris, ehk veel viimase karistuse kandmisel. Kohus leiab, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel peavad olema täidetud vähemalt kaks eesmärki - teiste isikute kaitse tagamine, et nende elu, tervis ja muud põhiõigused poleks ohustatud süüdimatu isiku tegevusest, samuti süüdimatu isiku õigeaegne ja nõuetekohane ravi ja kaitse. Antud juhul kohus leiab, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb A. Saveljevi suhtes kohaldada psühhiaatrilist sundravi kuni ohtlikkuse äralangemiseni. KarS § 86 lg. 1 nimetatud psühhiaatrilist sundravi annab sellekohase loaga psühhiaatriaasutus ( alus - KarS § 86 lg. 2). Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada

§ 199lg 1 p 1 alusel, sest puudub kriminaalmenetluse alus – õigusvastase teo toimepannud isiku süüdivus. Kar

S § 32 lg 1 kohaselt, süü puudumine välistab isiku karistamise. Käesolev jõustunud määrus tuleb saata täitmiseks Ida Prefektuurile, kes korraldab tahtest olenematut psühhiaatrilist abi vajava isiku haiglasse toimetamist vastavalt PsAS §-le 12. Tsiviilhagi. Prokurör ei andnud kohtuvaidlustes arvamust kuidas tuleks lahendada kohtumenetluses esitatud kannatanu M Jakubovitši tasiviilhagiga summale 1610 krooni. ka kaitsja ei pakkunud kohtule lahendust.

§ 401

sätestab, et sundravi määramise otsustamisel lahendatakse, kas õigusevastane tegu on toime pandud, kas teo on toime pannud isik, kelle suhtes taotletakse sundravi kohaldamist ning isiku süüdivus või süüdimatus. Seadus ei reguleeri, kas ja kuidas kohus peaks lahendama kohtumenetluses esitatud tsiviilhagi. Kohus märgib, et ka Tsiviilkohtumenetlusseadustiku § 423 ei näe ette põhjust jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, kui kostja on süüdimatu.

§ 274

lg 5 näeb ette, et kui menetluse lõpetamisel jäetakse tsiviilgahi läbi vaatamata, võib tsiviilhagi esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse käigus. Kohus leiab, et kannatanu M. Jakubovitši tsiviilhagi summas 1610 tuleb jätta läbi vaatamata, tulegines

§ 274

lg 5, selgitades, et kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tasiviilkohtumenetluses. 9 Asitõend LK 31 nähtub, et Aleksandr Saveljevi kinnipidamisel tema juures avastatud sularaha summas 1052 krooni on üle kantud Rahandisministeeriumi arvele. Prokurör leidis, et raha tuleks tagastada A. Saveljevile, sest tal ei ole kohtule pakkuda õiguslikku alust, millel tuleks rahasumma kannatanu M. Jakubovitšile üle kanda. Kohus nõustub prokuröri arvamusega sisuliselt. Kohus märgib, et käesoleva kriminaalasjas ei ole rahatähed: 500 krooni -1 tk, 100-kroonised - 5 tk, 25 kroonised – 2 tk ning 1-kroonine münt - 2 tk;- asitõenditena tunnistatud ja vaadeldud. Raha tegelik kuuluvus ei ole kohtuliku käigus tuvastatud. Rahasumma viimane valdaja oli Aleksandr Saveljev. Ükski menetluspool ei vaidmustanud rahasumma viimast kuuluvust Aleksandr Saveljevile. Sellest tulenevalt ja tuginedes

§-le 126 lg 5 ( et

§ 126

lg 1-3 sätteid kohaldatakse krkminaalmenetluse objekti suhtes, mis ei ole asitõend) ning

§-le 126 lg 3 p 2, tuleb rahasumma 1052 krooni tagastada Aleksandr Saveljevile. Kriminaalmenetluse kulud. Vastavalt

§-le 183, kriminaalasja menetlemisel tekkinud kulud ( need on: kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 4000 krooni, kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 3717 krooni, kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest 2032,80 krooni ja toimiku paljundamise eest 63,60 krooni ) tuleb jätta riigi kanda, seoses Aleksandr Saveljevi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Aleksandr Saveljev on viibinud antud kriminaalasjas vahi all kokku 413 (nelisada kolmteist) päeva (25.03.2009 kuni 12.05.20010). Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine. Kriminaalmenetluses lahendi tegemisel peab kohus määratlema menetluskulude summa ning otsustama, kes peab seda hüvitama (

§ 306lg 1 p 14).

Nii õigeksmõistva kohtuotsuse korral kui ka kriminaalmenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud riik, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ( alus

§ 181lg 1 ning § 183).

Vastavalt

§ 173kriminaalmenetluse kulud on menetluskulud, erikulud ja lisakulud.

10 Vastavalt

§ 177

lg 4, lisalukud on muuhulgas riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel makstavad summad kriminaalmenetluses. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 ja 2 kohaselt, makstakse isikule hüvitist seitse päevamäära suuruses summas iga ööpäeva eest, millel isikult oli alusetult vabadus võetud; päevamäära arvutamise aluseks on isiku vabastamise otsuse jõustumise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevamäära suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30ga, murdosa arvestamata. Aastal 2010 kuupalga alammäär on 4350 krooni, ( 4350 jagada 30-ga) päevamäär on 145 krooni, iga ööpäeva eest 7 päevamäära ehk 1015 krooni, korrutada 413-ga – hüvitamisele kuulub kohtu arvamusel 413195 (nelisada kolmteist tuhat ükssada üheksakümmend viis) krooni. See summa 413195 krooni tuleb arvata menetluskulude hulka vastavalt

§ 177lg 4.

Need tuleb jätta riigi kanda

§ 183alusel.

Vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele § 1 lg 1 p 1 hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus. Nimetatud seadus ei näe ette olukordi, et kriminaalmenetluse aluse puudumine (isiku süüdimatus) tuvastatakse kohtuliku arutamise käigus, kusjuures Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette eraldi regulatsiooni sel juhul tehtava kohtulahendi kohta. Nimelt,

§ 274

lg 1 sätestab, et kui kriminaalasja arutamisel tuvastatakse

§-s 199 lg 1 p 2-5 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetatakse menetlus määrusega,

§ 199

lg 1 p 1 nimetatud juhul (kriminaalmenetluse aluse puudumine) tehakse õigeksmõistev otsus. Viimasel juhul isikul on otseselt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusest tulenev õigus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele. Kuid nimetatud seadus ei näe ette eraldi olukorda, mil menetlusseadustik näeb ette eriregulatsiooni –

§ 402

lg 1 kohaselt,

§ 199

lg 1 p 1 ilmnemisel ( kriminaalmenetluse aluse puudumisel) tuleb menetlus lõpetada määrusega, mitte teha õigeksmõistev otsus. Järelikult, formaalselt, isikul puudub õigus alusetult vabaduse võrmisega tekitatud kahju hüvitamisele, sest tema suhtes tehakse mitte õigeksmõistev otsus vaid lõpetamise määrus. 11 Kohus leiab, et sellisel juhul oleks rikutud võrdse kohtlemise põhimõte. Isikule tuleb hüvitada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju sõltumata sellest, kas tema suhtes koostatakse kohtuotsus või kohtumäärus, võttes arvesse menetluse lõpetamise tegelikku põhjust – kriminaalmenetluse aluse puudumist (isiku süüdimatus. Vastasel juhul isikut, kes on nõdrameelne, süüdimatu ja vajab psühhiaatrilist ravi, mitte aga vanglasse saatmist, oleks koheldatud ebaproportsionaalselt rangelt, võrreldes isikuga, kelle tegevuses näiteks puudus tahtlus ja tema suhtes oleks vaja teha õigeksmõistev otsus samal alusel – kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kohus on jõudnud järeldusele, et Aleksandr Saveljevi suhtes tuleb menetlus lõpetada kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, sest kohtueelse uurimise käigus läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt isikul esineb vaimuhaigus, mis takistab tal oma tegusid juhtida. Isik pani õigusevastase teo toime süüdimatus seisundis, mille tõttu ei saa teda karistada. Alusetult viibis isik vahi all 413 päeva (seisuga 12.05.2010). Sama seaduse § 1 lg 3 p 2 sätestab, et kahju ei hüvitata isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku. Kohus ei tuvastanud nimetatud seaduse §-s 1 lg 3 p 2 aluseid, mis oleksid takistuseks A. Saveljevilt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisel. Kohus leiab, et Aleksandr Saveljevil ( või tema seaduslikul esindajal) on õigus taotleda Rahandusministeeriumilt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 alusel vastavat hüvitist, mille suurus peaks olema 413195 krooni. Hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (kohtumääruse jõustumisest) ; avaldusele lisatakse kohtumääruse ärakiri. Tõkend. Alates 25.03.2009 viibib A. Saveljev vahi alla 27.03.2009 kohtumääruse alusel. Kohus leiab, et kuna on tuvastatud kriminaalmenetluse aluse puudumine ( isik on süüdimatu), tema vaimuhaigus oli diagnoositud juba 2008. novembris, kuulub süüdimatu isik vahi alt vabastamisele viivimatult

§ 131

lg 5 alusel alates hetkest, mil kinnipidamisasutus käesoleva kohtumäärusest teada saab. Aleksandr Saveljevile varem valitud tõkend vahistamine tuleb tühistada. 12 Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik Natalja Agejeva Rahvakohtunik Kersti Tammesaar RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 390ja § 391 ringkonnakohus määras: 1.

Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 12. mai 2010 määrus, osas, millega määrati Aleksandr Saveljevile vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suuruseks 413 195 (nelisada kolmteist tuhat ükssada üheksakümmend viis) krooni, 413 päeva eest, samuti menetluskuluna 413 195 krooni riigi kanda jätmises

§ 183alusel.

2. Rahuldada ringkonnaprokurör Anu Toluki määruskaebus. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 30.06.10 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun