Jätta ennistamata Allan Mälgi poolt Lõuna Politseiprefektuuri 22.11.
p-s 5 toodud alusel – seoses uute asjaolude ilmnemisega pärast kohtuotsuse jõustumist. Nendeks asjaoludeks on: 26.04.2010. a sai menetlusalune isik teada, et kohtuväline menetleja on väärteomenetluse lõpetamata jätmisega rikkunud menetlusnorme, jätnud arvestamata vastuväited, ülekuulamata esitatud tunnistaja, kõrvaldamata vastuolud. Lisaks on vajalik kuulata üle 2 uut tunnistajat, kes saavad anda ütlusi väärteokoosseisu tunnuste täitmise osas. Kohtu seisukoht
lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.
lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja käesoleva seadustiku § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse peale.
lg 4 sätestab, et kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused, milleks on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetluses kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Allan Mälgi kaitsja on pidanud mõjuvateks põhjusteks politseile vastulauses esitatud tunnistaja ülekuulamata jätmist ning uute tunnistajate selgumist. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Allan Mälgil oli võimalik alates väärteoprotokolli koostamisest 25.10.2009. a esitada kohtuvälisele menetlejale oma taotlused ja vastuväited, mida ta on ka teinud. 22.11.2009. a väärteootsusest nähtub, et vastulauses esitatu jäeti otsuse tegemisel arvestamata. Seega oli Allan Mälgil piisavalt aega kaebus õigeaegselt esitada. Kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu 13.06.2006. a määruses nr 3-1-2-2-06 p-s 12 on muuhulgas ka öeldud, et kaebetähtaja möödalaskmist on võimalik õigustada asjaoluga, et kaebuse esitamise aluseks olev
§-s 180 sätestatuga analoogiline asjaolu, sai teatavaks alles pärast kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist. Kohtunik on seisukohal, et pärast Allan Mälgi kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist ei ole ilmnenud mingeid uusi asjaolusid. Võimalike tunnistajate ring oli menetlusalusele isikule teada juba väärteoasja menetlemise käigus. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks ta ei läinud väärteootsusele õigeaegselt järgi ja sai sellest väidetavalt teada alles 26.04.
lg 2 p 1 alusel Allan Mälgi kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebuse esitanud isikule. Ingeri Tamm kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.