4-09-8500/8

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juunil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-8500 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi Jaan Anni kaebus Ida Politseiprefektuuri 06.05.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2330,09,005752 , millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 66 trahviühiku ulatuses s.o 3960 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebuse esitaja Jaan Anni, isikukood 38304083737, elukoht xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta Jaan Anni kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri 06.05.2009 otsus väärteoasjas nr 2330,09,005752, Jaan Anni karistamise kohta Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 23 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 66 trahviühikut summas 3960 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri

1. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja Jaan Annile VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega. 2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaamisest juhul, kui kohtumenetluse poole ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 16.04.2009 koostas Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonna vanemkonstaabel Mihhail Lopatkin väärteoprotokolli AB1113825 Jaan Anni suhtes selle fakti kohta, et 16.04.2009 kell 17.24 Ida-Virumaal xxx juhtis Jaan Anni mootorsõidukit xxx xxxTFI kiirusega 116+-3 km/h, lubatud kiirus 90 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Seega rikkus juht LE § 124 p
2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 16.04.
3. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkonstaabel Natalja Skvortsova tegi 06.05.2009 otsuse väärteoasjas 2330,09,
4. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 116+/-3 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 23 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ütluste ja tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine. Karistuseks määrati rahatrahv 66 trahviühiku ulatuses summas 3960 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 19.05.2009 saabus Viru Maakohtusse Jaan Anni kaebus tema suhtes 06.05.2009 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr.2330,09,
5. KAEBUS 19.05.2009 esitatud kaebuses vaidlustab Jaan Anni väärteoasjas Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Tema töö on seotud mootorsõiduki juhtimisega ja juhtimisõiguse äravõtmisega ei saa ta enam töö ülesandeid täita ja ka määratud trahvi maksta. Samas on kaebusele juurde lisatud Jaan Anni tööandja Elion Ettevõtted AS osakonna juhataja avaldus (lk 2), milles viimane palub Jaan Annile alles jätta juhtimisõigus, kuna J.Anni tööalased ülesanded otsuselt sõltuvad juhilubadest (juhtimisõigusest) ning töö koosneb 90% tööautoga sõitmisest erinevate objektide vahel.Samuti peab Jaan Anni olema nädalavahetustel valves, s.t peab koheselt välja sõitma, kui mingi süsteem jääb seisma. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja loeb väärteoasjas kohaldatud otsust seaduslikuks ning põhistatuks. 3 KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 16.04.2009 kell 17.24 Ida–Virumaal xxxlinna lähedal teostati sõiduki xxx xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet UltraLyte 20-20 LTI 100LR UX015115, seadmele tehtud test 16.04.2009 kell 09.00, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati kahesuunalise tee vasakul teepeenral paigal seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel teel, kus liikus mitu sõidukit. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 116 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, määramatus +- 3 km/h, seega ületamine on 23 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud teine politseiametnik. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Menetlusalune isik ei vaidlusta kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et Jaan Anni poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Viru maakonnas xxx.kilomeetril kiirusega 116+- 3 km/h. LE § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/t. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruseks 90 km/h. Jaan Anni sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 116 +-3 km/h, seega ületamine vähemalt 23 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Jaan Anni teo õigusevastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kaebuse esitaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja lisakaristuse määramisega. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et tema töökoht eeldab juhtimisõiguse omamist. Juhtimisõiguse äravõtmine raskendaks trahvi tasumist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude 4 toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, puhtsüdamlik kahetsus. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 66 trahviühikut, s.o 3960 krooni ehk veidi üle keskmise määra. Jaan Anni on ka varem korduvalt (18 (!) korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, nendest 4 korral kiiruse ületamise eest. Need on kehtivad karistused. Seaduses ettenähtud korras kustunud karistusi kohus arvessse ei võeta. 24.09.2005 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 2 järgi, karistus 3000 krooni trahvi, 05.10.2006 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 2 järgi, karistus 1500 krooni trahvi, 10.10.2006 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 2 järgi, karistus 900 krooni trahvi, 30.03.2009 pani toime kiiruse ületamise LS § 74-22 lg 2 järgi, karistus 2700 krooni trahvi. Kuna eelmise rikkumise eest määrati temale kohtuvälise menetleja otsuse alusel LS § 72-22 lg 2 alusel rahatrahv 2700 krooni, ning peale seda isik poole kuu möödumisel pani toime samalaadse õigusrikkumise, siis käesoleva väärteoasja raames on põhjendatud karistuse määramine eelmisest karistusest suuremas määras, mis on veidi üle keskmise määra – 3960 krooni.Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on põhjendatud, sest õiendist lk. 14 nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole Jaan Annile piisavat mõju avaldanud. J.Annit on varasemalt 18 korral karistatud väärteokorras, nendest 4 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 2 alusel. Kõik trahvid on enamjaolt tasutud, mis näitab, et rahatrahvide tasumisega ei olegi J.Annil raskusi ja trahv kui karistus ei mõjuta teda enam niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta karistatud 1 korral, määr oli 3 kuud. Lisakaristuse määramine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Ainult põhikaristuse kohaldamist Jaan Anni puhul enam ilmselt ei piisa. Lisakaristuse määr - 2 kuud - on vastavalt LS §-le 7422 lg 4 valitud õigesti. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast ega ka tööülesannete täitmist, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline, kaks kuud, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekistaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEETMED Jaan Anni kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema suhtes kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkonstaabel Natalja Skvortsova poolt tehtud 06.05.2009 otsuse väärteoasjas 2330,09,005752 muutmataKohtunik Kohtunik Loretta Pikma (allkiri)