KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 05.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas kirjalikus menetluses 1-10-7590 Eeluurimiskohtunik Loretta Pikma Kaebuse esitaja Evgeny Yudaev isikukood 38809172245, viibib Viru Vanglas Evgeny Yudaev´i kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Kaire Jaaksoni 04.05.2010 kaebuse rahuldamata jätmise määruse RP2-9/10/62-II peale Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 231, kohtunik Kaebus Määras: Jätta rahuldamata Evgeny Yudaev´i kaebus Riigiprokuratuuri riigiprokurör Kxxx Jaxx04.05.2010.a. määrusele. Käesoleva määruse ärakirjad edastada kaebuse esitaja Evgeny Yudaev´ile ja Riigiprokuratuurile. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 ja § 231 lg 5 kohaselt on eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas nr. 08930000330 üheks süüdistatavaks on Evgeny Yudaev ning teda süüdistatakse KarS § 184 lg 1,2; § 185 lg 3; § 392 lg 2 p 2 - § 22 lg 2,3 järgi. Nimetatud kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on kohaldatud kahtlustav Evgeni Yudajevi suhtes Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Axxxi Axxx 31.07.2009 ja 02.02.2010 (tulenevalt vahi all viibimise pikendamisest) määrustega lisapiirangud - lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste, telefoni kasutamise ning kirjavahetuse keeld alates määruse koostamisest kuni kohtueelse menetluse lõpuni, lähtudes KrMS § 143' lg
- 23.03.2010 esitas Evgeny Yudaev Viru Ringkonnaprokuratuurile taotluse, milles ta taotleb kriminaalmenetluse nr.08930000330 raames tema suhtes kohaldatud lisapiirangute tühistamist. E.Yudaev põhjendas oma taotlust sellega, et suhtlemiskeeld rikub tema põhiseaduslikke õigusi suhelda pereliikmetega. Ülalnimetatud taotlus on Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri AxxxAxxx22.04.2010 määrusega jäetud rahuldamata kuna E.Yudaevi taotlus kattub sisu poolest 2010 aastal Viru Ringkonnaprokuratuuri esitatud avalduse ja Riigiprokuratuuri esitatud kaebuse sisuga. 1 E.Yudaevi varasemale, samasisulisele taotlusele, Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt on 14.02.2010 antud vastus ning Riigiprokuratuuri poolt 22.02.2010 koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määrus nr. RP-2-9/10/
- Riigiprokuröri K.Jxxxi 22.02.2010 määruses on E.Yudaevile juba antud vastavasisulised selgitused ja põhjendused, miks E.Yudaevi suhtes on kohaldatud suhtlemiskeeldu ning millest tulenevalt ei ole tegemist tema põhiseaduslike õiguste rikkumisega ning Viru Ringkonna-prokuratuuri eriasjade prokurör xxx samale sisukohale. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri AxxxAxxx22.04.2010 määruse peale esitas Evgeny Yudaev kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses leiab Evgeni Yudajev, et lisapiirangute jätkuv kohaldamine rikub tema ja ta pereliikmete põhiseaduslikku õigust pereliikmetega suhtlemiseks ning taotleb lisapiirangute tühistamist suhtlemiseks oma ema Sxxxa xxx Riigiprokurör, tutvunud esitatud kaebuse, samasisuliste varasemate kaebuste (taotluste) materjalidega ning valikuliselt kõnealuse kriminaalasja materjalidega, asus seisukohal, et kaevatav ringkonnaprokuratuuri määrus taotluste rahuldamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele või muutmisele ning jättis 04.05.2010 määrusega RP-2-9/10/62-II Evgeni Yudajevi kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri 04.05.2010 määruse RP-2-9/10/62-II kohaselt Riigiprokuratuur ei tuvastanud kriminaalasja menetlemisel ega kaevatava määruse koostamisel menetlusnõuete ega kahtlustatava õiguste rikkumist. Vaidlustatud määruse on koostanud kriminaalmenetlust juhtiv prokurör ning riigiprokuröril ei ole alust kahelda otsuse õiguspärasuses lähtuvalt kogutud tõendamisteabest. Vastavalt Vangistusseaduse § 102 (kriminaalmenetluse tagamine) vahistatu või vangistuses viibiva või aresti kandva kahtlustatava või süüdistatava suhtes võib kohaldada täiendavaid piiranguid prokuratuuri või kohtu määruse alusel kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. KrMS § 143`1 kohaselt (vabaduspiiranguga isikule kohaldatavad lisapiirangud), kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib menetleja oma määrusega muuhulgas piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava: 1) lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust; 2) kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust; 3) lühiajalise väljasõidu õigust; 4)lühiajalise väljaviimise või vabastamise õigust. Riigiprokurör leidis, et vaidlustatud määruse koostamisel ei ole menetlusnõudeid rikutud, seega puuduvad seaduses sätestatud eeldused selle tühistamiseks. Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel menetlust juhtiv prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. See tähendab muuhulgas ka seda, et menetlustoimingud ja taktika on menetleja ja prokuröri otsustada ning ühe või teise meetme kohaldamise vajaduse kriminaalmenetluses tingib ennekõike menetlussituatsioon. Menetlustaktika hulka kuulub ka küsimus, milliseid piiranguid kahtlustatava suhtes on uurimise huvides otstarbekas kohaldada. Piirangute kehtestamine on eelkõige vajalik vältimaks kahtlustatava poolt tunnistajate mõjutamist ja kallutamist neid kahtlustatavale sobivate ütluste andmisele või muul viis kahjustada eeluurimise läbiviimist. Seega tegemist on kaalutlusõigusega, millise puhul tuleb edasikaebemenetluses kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Antud juhtumi puhul prokuröri otsustus vastab kriminaalmenetluse eesmärkidele, on seadusega lubatav ning kahtlustatava õigusi sellega rikutud ei ole. Evgeni Yudajevile on suhtlemispiirangud 2 kehtestatud kooskõlas kehtiva seadusega. Sätestatud regulatsioon on proportsionaalne ning ei riku kahtlustatava põhiseaduse §-st 26 tulenevat õigust perekonnaelule, kuid seab sellele teatud ajaks piirangud. Vahistatud kahtlustatavale erinevate piirangute kehtestamist õigustab nende kohaldamise eesmärk, milleks on tagada kriminaalmenetluse eesmärk. Vastuseks kaebaja varasemale väitele et tema ema kui kriminaalasjaga puutumust mitte omav isik ei saa hakata tunnistajaid mõjutama ega muul viisil kohtueelset menetlust takistama, märgib riigiprokurör, et kaebaja pole kas kaevatava määrusega piisavalt põhjalikult tutvunud või sellest vajalikul määral aru saanud. Lisapiirangud pole kehtestatud mitte kahtlustatava ema suhtes ega sea tema õiguskuulekust kahtluse alla, vaid on kehtestatud vältimaks kahtlustatava poolt temaga suhtlevate isikute ärakasutamist kriminaalmenetluse kahjustamise eesmärgil ning on kahtlustatava isikut, tema senist kuritegelikku minevikku ja konkreetse kriminaalasja asjaolusid arvestades igati põhjendatud. Kuigi lisapiirangud on kehtestatud vaid kahtlustatava suhtes, on need oma olemuselt sellised, et mõjutavad ka kolmandaid isikuid, kõnealusel juhul kaebaja pereliikmeid. Kõnealuses olukorras on kahtlustataval võimalik lahendada igapäevaseid olmeprobleeme läbi oma kaitsja, keda piirangud ei puuduta. Kaebajale on selgitatud, et lisaks kokkusaamistele kaitsjaga on tal võimaldatud pidada kirjavahetust ja telefonikõnesid riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse ametisikutega. Ringkonnaprokuratuur selgitas kahtlustatavale oma vanemaid puudutava informatsiooni hankimist läbi kaitsja MxxxFixxx. Riigiprokurör selgitab, et piirangute eesmärk pole kellegi konkreetsega suhtlemise takistamine, nagu kaebaja tundub ekslikult arvavat, vaid kriminaalasjas olulise informatsiooni levimise takistamine. Milliseid seadusega lubatud vahendeid selle tagamiseks kasutada, on menetleja ja uurimist juhtiva prokuröri, kes vastutab kriminaalmenetluse tulemuslikkuse eest, otsustada. Eeltoodu arvestades asus riigiprokurör seisukohale, et kaebuse alusel ei ole võimalik tuvastada menetlusnõuete rikkumist, millist saaks KrMS § 229 lg 2 p 2 mõttes tunnistada isiku õiguste rikkumiseks, ja leidis, et kaebuses toodud vastuväited ei anna alust ringkonnaprokuratuuri määruse tühistamiseks. Juhul, kui lisapiirangute kohaldamise alused on kohtueelse menetleja ja uurimist juhtiva prokuröri arvates ära langenud, kõnealune määrus tühistatakse või muudetakse ka ilma kahtlustatava vastavasisulise taotluseta Riigiprokuratuuri 04.05.2010 määruse RP-2-9/10/62-II peale esitas Evgeny Yudaev kaebuse Viru Maakohtule. Kaebuses palub Evgeny Yudaev tühistada riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Axxx xxxisapiirangute määrus. Kaebuse kohaselt leiab Evgeny Yudaev, et kriminaalasja nr.08930000330 raames temale lisapiirangute kehtestamine ei ole põhjendatud ning on vastuolus Põhiseaduse § 11 proportsionaalsuse põhimõttega ja §§ 26 ja 27 tuleneva perekonnaelu kaitse põhimõttega. Evgeny Yudaev leiab, et kriminaalasja menetlus on veninud ebamõistlikult pikaks ajaks ning prokurör A.Axxx ei ole ära näidanud millistele asjaoludele tuginedes jõutud veendumusele, et E. Yudaevi ja tema ema vaheline suhtlemine kahjustab kriminaalasja menetlemist. Eeluurimiskohtunik, tutvunud esitatud kaebusega, Riigiprokuratuuri riigiprokuröri KxxxJaxxxi 04.05.2010.a. kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, asub seisukohale, et Evgeny Yudaevi kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kaebuses toodud vastuväited ei anna kohtule alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kohus nõustub riigiprokuröri Kxxx Jxxx määruses toodud motiividega ega pea neid vajalikuks määruses enam korrata. Viru Maakohtule esitatud kaebuses toodud asjaolusid on riigiprokurör juba 3 oma määruses käsitlenud piisava põhjalikkusega ning kohus ei tuvastanud uusi asjaolusid, millised annaksid kohtule aluse Riigiprokuratuuri 04.05.2010 a. määruse tühistamiseks. Evgeny Yudaevile Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri AxxxAxxxmäärustega lisapiirangute - lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste, telefoni kasutamise ning kirjavahetuse keeld alates määruse koostamisest kuni kohtueelse menetluse lõpuni (KrMS § 143' lg 1 alusel) kohaldamise hetkel esines piisav alus E.Yudaevi kahtlustamiseks kuriteo toimepanemises ning oli alus oletada, et piirangute tühistamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Nimetatud piirangu kehtestamine on seadusega lubatav ning kahtlustatava õigusi sellega rikutud ei ole. Käesolevaks ajaks on kriminaalajas nr.08930000330 esitatud süüdistusakt Viru Maakohtu KohtlaJärve Kohtumajja ning seega on lõppenud piirangute kehtivuse aeg, mis oli kehtestatud KrMS § 143` lg 1 alusel Vabaduspiiranguga isikule kohaldatavate lisapiirangute määrusega Evgeny Yudaevile alates 31.07.2009.a. (kd 5.-
- lk.4 ja 5 ning 89-90) ja 14.01.2010.a oli pikendatud tõkendit vahistamine üle 6 kuu kohtumääruse alusel kuni eeluurimise lõppemise tähtajani. Eeluurimiskohtunik leiab, et Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Kxxx Jaxxxkoostatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus ning juhindudes KrMS § 231 lg 3 p 1 sätetest tuleb Evgeny Yudaevi kaebus Riigiprokuratuuri 04.05.2010.a. jätta rahuldamata. Eeluurimiskohtunik Loretta Pikma(allkiri) 4