Obsah (6)

§ 75§ 184§ 64§ 65§ 68§ 76

Kohtulahendi täitmine nr 1-03-50 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2010.a Asja number 1-03-50 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaave

§ 75-s sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:
5. asuda tööle 1 kuu jooksul alates vabanemisest või registreerida ennast tööotsijaks;
6. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
7. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
8. pöörduda psühhiaatri või narkoloogi poole võimaliku narkosõltuvuse tuvastamiseks ja ravi määramise korral alluda ravile;
9. osaleda kriminaalhooldaja määramisel sotsiaalprogrammides. Vladimir Jeršov tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Tartuy Maakohtu 13.05.2010.a määruses toodud asjaolud Vladimir Jeršov on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 21.03.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-03-50 ja KrK § 100 järgi karistati teda vangistusega 5 aastat, KrK § 207 lg 3 p 1 järgi vangistusega 3 aastat ning

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 aastat.

§ 64

alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 65

alusel liideti mõistetud karistusega Tallinna Linnakohtu 09.03.2001.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 5 kuud 17 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat 5 kuud 17 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, see on 5 kuud ja 26 päeva, ärakandmisele kuulub 7 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Vladimir Jeršovi karistusaja algus on 14.04.2003.a ja lõpp 03.04.2011.a. Tartu Maakohtu 13.05.2010.a määrusega jäeti Vladimir Jeršov ennetähtaegselt vabastamata. Määruse põhjenduste kohaselt Vladimir Jeršovi on kriminaalkorras karistatud 6-l korral eriliigiliste kuritegude eest, ta kannab viiendat vangistust, esimest korda karistati teda kriminaalkorras 16-aastaselt, kuriteod on läinud järjest raskemaks, viimati karistati teda muuhulgas ka tapmise eest, mille pani toime katseajal, tal on olnud narkosõltuvus. Vladimir Jeršovil puudub vabanedes elu-ja töökoht, elama asuks ta hoolekandekeskusesse, samuti puudub lähedaste toetus. Vladimir Jeršovi käitumine vanglas on olnud hea, ta on regulaarselt tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, rikkumisi toime pole pannud. Vladimir Jeršovi minevik on väga kuritegelik ning sellise isiku ennetähtaegsel vabanemisel peavad isikut 2 iseloomustavad asjaolud olema väga positiivsed. Vladimir Jeršovil aga puudub alaline elukoht ja töökoht. Samuti on talle tapmise eest mõistetud karistusest kanda veel ligi viiendik s.o üks aasta. Kohus määras, et vanglal tuleb Vladimir Jeršovi ennetähtaegse vabastamise materjalid esitada kohtule uuesti alates vabastamata jätmise kohta tehtud määruse jõustumisest. Määruskaebuse sisu Vladimir Jeršov esitas 19.05.2010.a kohtumäärusele määruskaebuse. Kaebuse kohaselt seitsme aasta jooksul vanglas ei ole Vladimir Jeršov ühtegi distsiplinaarrikkumist olnud, Vladimir Jeršov suudab kontrollida oma käitumist. Vladimir Jeršovil on olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses Tallinnas. Enne töökoha leidmist on tal vangla arvel olemas 10000 krooni. Vladimir Jeršov ei saa aru, mis võiks muutuda selle kuue kuu jooksul, mille kohus määras ennetähtaegse vabastamise järgmiseks läbivaatamiseks. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Kohus hindab ümber sama kohtu 13.05.2010.a määruse vabastamata jätmise seisukoha.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vladimir Jeršov on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku, käesolevaks ajaks 7 aastat 2 kuud 11 päeva. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Vladimir Jeršovi ennetähtaegset vabastamist, kuna Vladimir Jeršov pani toime raske isikuvastase kuriteo, tal on sõltuvusprobleemid, uue kuriteo pani toime katseajal. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kui tema suhtes kohaldatakse intensiivset kontrolli ja rakendatakse kohustusi. Vladimir Jeršovi tähtaegse vabanemise aeg on 03.04.2011.a. Asjaolud, mis on märgitud ennetähtaegselt vabastamata jätmise määruses vabastamata jätmise põhjustena - karistatud 6-l korral eriliigiliste kuritegude eest, kannab viiendat vangistust, esimest korda karistati teda kriminaalkorras 16-aastaselt, kuriteod on läinud järjest raskemaks, viimati karistati teda muuhulgas ka tapmise eest, mille pani toime katseajal, tal on olnud narkosõltuvus, vabanedes puudub elu-ja töökoht, elama asuks ta hoolekandekeskusesse, samuti puudub lähedaste toetus – on jäävad ja ei muutu ka Vladimir Jeršovi ennetähtaegse vabastamise uuel läbivaatamisel. Vladimir Jeršovi käitumine vanglas on olnud väga hea. Karistuse kandmise ajal ei ole ta distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Karistuse kandmise ajal läbis ta sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ ja grupitöö „12 sammu“, on läbinud riigikeele algõppe kursused, on osalenud sõltuvusprobleemidega isikute infotundides. Vladimir Jeršov on soovinud tööle asuda, kuid vanglal ei ole talle tööd pakkuda. Vladimir Jeršov on vangistust kandud pikalt – üle seitsme aasta. Ta on kasutanud vanglas pakutavaid paranemise võimalusi. Kohtu arvates Vladimir Jeršovi mõjutamine võib nüüd jätkuda vabaduses. Riigil on võimalik Vladimir Jeršovi käitumist kontrollida järgneva aasta jooksul, mis on

§ 76lg 4 kohaselt katseaja pikkuseks.

Vladimir Jeršovi võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Elu stabiliseerimiseks on vajalik kiire tööle asumine. Tulenevalt eelnevast 3 narkosõltuvusest tuleb Vladimir Jeršovi kohustada pöörduma psühhiaatri või narkoloogi poole ning vajadusel alluma arsti poolt määratud ravile, milleks Vladimir Jeršov andis nõusoleku, samuti osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides. Kohus määruse tegemisel juhindub KrMS §-st 389 ja

§-st 76 lg 1, 3, 4. Haide Rimmel kohtunik 4