Väärteoasi nr 4-09-27289 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2010.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-27289 Väärteoasi Gunnar Martinsoni avaldus täitemenetlusasjades aegumise kohaldamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Gunnar Martinson( isikukood 36904082787, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-mail: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungita tema RESOLUTSIOON
- Liita ühte menetlusse väärteoasjad nr 4-09-27289, 4-09-27291 ja 4-09-
- Liidetud asja ühiseks numbriks jätta 4-09-
- Rahatrahvi sissenõue Gunnar Martinsoni kohta tehtud alljärgnevate kohtuvälise menetleja otsuste täitmiseks on aegunud, pärast mida otsust ei täideta. 1) 10.10.2003.a. otsusega nr 278003013453003 mõistetud rahatrahv 15 000 krooni, täitetoimik nr 185/2003/1569; aegus aprillis
- 2) 04.10.2001.a. otsusega nr 009846/356822 mõistetud rahatrahv 1219 krooni, täitetoimik nr 186/2002/97; aegus aprillis
- 3) 28.01.2004.a. otsusega nr 278004000282002 mõistetud rahatrahv 10 800 krooni, täitetoimik nr 187/2004/1523; aegus juulis
- Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai tehtud kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Gunnar Martinson esitas 01.12.2009a kohtule avalduse, milles palub lõpetada aegumise tõttu menetlus täiteasjades nr. 185/2003/1569, 186/2002/97 ja 187/2004/
- Täitemenetlusregistri andmete järgi on täiteasjas nr 185/2003/1569 nõudeks rahatrahv 15 000 krooni, kohtutäituri tasu 1298 krooni, nõuded osaliselt rahuldatud, täitekulu 15+105+80 krooni, kohtutäituri tasu osamakse tasu 236 krooni. Nõuded tasumata. Täiteasjas nr 186/2002/97 on nõudeks rahatrahv 1219 krooni, kohtutäituri tasu 354 krooni, täitekulu 35,50+17,80+11,90+11,90+23,60 krooni. Nõuded tasumata. 1
(4)Täiteasjas nr 187/2004/1523 on nõudeks rahatrahv 10 800 krooni, kohtutäituri tasu 900 krooni, käibemaks 162 krooni, täitekulu 25+50+60 krooni. Nõuded tasumata. Kohtu seisukohad Kohus, lähtudes täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, tugineb avaldust lahendades täitemenetlusregistris kajastuvatele andmetele. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Seega sisaldub selles loetelus kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise küsimust. Täitemenetluse seadustiku § 202 sätestas kuni 31.12.2009:
(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Alates 01.01.2010.a. sätestab TMS § 202 lg.1: Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 202 lg.2 on tunnistatud kehtetuks. Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestas kuni 31.12.2009: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Alates 01.01.2010.a. sätestab KarS § 82 lg.1 p 3: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.4: täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega on alates 01.jaanuarist 2010 olukord, kus Täitemenetluse seadustik ei anna kohtule alust teha määrus täitemenetluse lõpetamiseks rahatrahvi täitmise aegumise tõttu (kuna TMS § 202 lg.2 on kehtetu) ja see õigus jääb kohtutäiturile. Samas tuleneb alates 01.01.2010 kehtivast TMS § 202 sõnastusest, et kohtutäituril on sellekohane imperatiivne kohustus. Võttes arvesse, et alates 01.01.2010 on muutunud ka KarS § 82 sätestatud rahatrahvi sissenõuete aegumise tähtaeg (ja see on 4 aastat senise 18 kuu asemel), siis tuleb lugeda, et kohtutäituri kohustus täitemenetlused lõpetada TMS § 202 alusel laieneb neile rahatrahvinõuetele, mille suhtes tuleb aluseks võtta alates 01.01.2010 kehtiv aegumistähtaeg. Aegumine on materiaalõiguse instituut, mille suhtes tuleb kohaldada KarS § 5 lg.3, mille kohaselt seadusel, mis…muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et rahatrahvide sissenõudmine väärteoasjades, mille KarS –s 82 lg.1 p.3 sätestatud aegumistähtaeg oli 31.detsembriks 2009 möödunud( trahvide sissenõudmine aegunud), pidanuks lõppema kuni 31.detsembrini 2009 kehtinud seadusesätete kohaselt ja nende aegumistähtaeg ei pikene nelja aastani. VTMS § 203 lg 5 sätestas kuni 31.12.2009: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. See tähendab, et kuni 31.detsembrini 2009 välistas Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg.5 selliste lahendite täitmise, mille tol ajal kehtinud aegumistähtaeg( 18 kuud otsuse 2
(4)jõustumisest) oli saabunud. Võttes arvesse KarS § 5 lg.3 keeldu, ei ole võimalik pärast 01.jaanuari 2010 uuesti avada selliste rahatrahvide sissenõudmist ja selliste rahatrahvide sissenõudmine peab saama lõpetatud. Süüdlased on esitanud kohtule avaldused täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu juba enne sellekohaseid seadusemuudatusi, s.o. enne 01.01.2010.a. Ehkki alates 01.01.2010 ei anna TMS § 202 kohtule alust teha otsustus täitemenetluse lõpetamise kohta sellistes asjades, peab kohus vajalikuks, tuginedes KarS § 5 lg.3, konstateerida materiaalõigusest tulenev sissenõude aegumine neis täitemenetlusasjades. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 lg.1 p.3 sätestatud tähtaja jooksul otsuse jõustumisest. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule esitatud andmeid, mis annaks alust lugeda Gunnar Martinsoni suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks. Kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud enne 01.jaanuati 2010 ja täitemenetlused taotletud täiteasjades tuleb sel alusel lõpetada. Kuna käsitletavad täitemenetlusasjad hõlmavad ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras. TMS § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §le 23, mis sätestab:
(1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
(3)Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud summaga. Käesoleval juhul on rahalised nõuded sisse nõudmata. Kohtunik Ülle Raag 3
(4)4
(4)