Väärteoasi nr 4-09-31175 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 29.juuli 2010.a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-31175 Väärteoasi Edgar Simanise avaldus aegumise kohaldamiseks tema täitemenetlusasjades. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Edgar Simanis( isikukood 37209242788, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungita RESOLUTSIOON
- Liita ühte menetlusse väärteoasjad nr 4-09-31175, 4-09-31176 ja 4-09-
- Liidetud asjade ühiseks numbriks jätta 4-09-
- Rahatrahvi sissenõue Edgar Simanise kohta tehtud alljärgnevate otsuste täitmiseks on aegunud, pärast mida otsust ei täideta. 1) 02.03.2006.a. kohtuvälise menetleja otsusega nr 260206002419001 mõistetud rahatrahv 900 krooni, täitetoimik nr 189/2006/586; augus aastal
- 2) 08.11.2004.a. kohtuvälise menetleja otsusega nr 260204001139002 mõistetud rahatrahv 8850 krooni, täitetoimik nr 189/2005/331; aegus mais
- 3) 24.04.2008.a. kohtuvälise menetleja otsusega nr.10220085980287 mõistetud rahatrahv 2040 krooni, täitetoimik nr 185/2008/643; aegus novembris
- Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edgar Simanis esitas 30.12.2009.a Tartu Maakohtule avalduse, milles palub seoses aegumisega lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 189/2006/586, 189/2005/331 ja 185/2008/
- Täitemenetlusregistri andmete järgi on täiteasja 189/2006/586 nõudeks rahatrahv 900 krooni, kohtutäituri tasu 472 krooni koos käibemaksuga, menetluse algatamise tasu 118 krooni, täitekulu 10+15+15 krooni. Täiteasja 189/2005/331 nõudeks on rahatrahv 8850 krooni, nõude jääk 8044 krooni, kohtutäituri tasu 767 krooni, kohtutäituri tasu lisatasu 354 krooni, täitekulu 10+15+25 krooni. 1
(3)Täiteasja 185/2008/643 nõudeks on rahatrahv 2040 krooni, kohtutäituri tasu 1027 krooni koos käibemaksuga, menetluse algatamise tasu 118 krooni, täitekulu 125 krooni. Kohtu seisukohad Kohus, lähtudes täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, tugineb avaldust lahendades täitemenetlusregistris kajastuvatele andmetele. Kohtutäiturimäärustiku § 32 lg 1 ning Justiitsministri määruse 25. oktoobrist 2001.a nr 70 „Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogu“ § 2 lg 1 järgi on Täitemenetlusregistris täitemenetluses osalevate isikute andmed, tehtud täitetoimingud ja koostatud täitedokumendid. Seega sisaldub selles loetelus kõik, mida kohtul antud asja menetlemiseks vaja on. Kohus käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise küsimust. Täitemenetluse seadustiku § 202
(1)sätestas kuni 31.12.2009: Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Alates 01.01.2010.a. sätestab TMS § 202 lg.1: Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 202 lg.2 on tunnistatud kehtetuks. Karistusseadustiku § 82 Lg.1 p.3 sätestas kuni 31.12.2009: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Alates 01.01.2010.a. sätestab KarS § 82 lg.1 p.3: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. § 82 lg.4: täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega on alates 01.jaanuarist 2010 olukord, kus Täitemenetluse seadustik ei anna kohtule alust teha määrus täitemenetluse lõpetamiseks rahatrahvi täitmise aegumise tõttu (kuna TMS § 202 lg.2 on kehtetu) ja see õigus jääb kohtutäiturile. Samas tuleneb alates 01.01.2010 kehtivast TMS § 202 sõnastusest, et kohtutäituril on sellekohane imperatiivne kohustus. Võttes arvesse, et alates 01.01.2010 on muutunud ka KarS § 82 sätestatud rahatrahvi sissenõuete aegumise tähtaeg (ja see on 4 aastat senise 18 kuu asemel), siis tuleb lugeda, et kohtutäituri kohustus täitemenetlused lõpetada TMS § 202 alusel laieneb neile rahatrahvinõuetele, mille suhtes tuleb aluseks võtta alates 01.01.2010 kehtiv aegumistähtaeg. Aegumine on materiaalõiguse instituut, mille suhtes tuleb kohaldada KarS § 5 lg.3, mille kohaselt seadusel, mis…muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. See tähendab, et rahatrahvide sissenõudmine väärteoasjades, mille KarS –s 82 lg.1 p.3 sätestatud aegumistähtaeg oli 31.detsembriks 2009 möödunud (trahvide sissenõudmine aegunud), pidanuks lõppema kuni 31.detsembrini 2009 kehtinud seadusesätete kohaselt ja nende aegumistähtaeg ei pikene nelja aastani. VTMS § 203 lg 5 sätestas kuni 31.12.2009: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Seega kuni 31.detsembrini 2009 välistas Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg.5 selliste lahendite täitmise, mille tol ajal kehtinud aegumistähtaeg (18 kuud otsuse jõustumisest) oli saabunud. Võttes arvesse KarS § 5 lg.3 keeldu, ei ole võimalik pärast 01.jaanuari 2010 uuesti avada selliste rahatrahvide sissenõudmist ja nende rahatrahvide sissenõudmise peab lõpetama. 2
(3)Süüdlased on esitanud kohtule avaldused täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu juba enne sellekohaseid seadusemuudatusi, s.o. enne 01.01.2010.a. Ehkki alates 01.01.2010 ei anna TMS § 202 kohtule alust teha otsustus täitemenetluse lõpetamise kohta sellistes asjades, peab kohus vajalikuks, tuginedes KarS § 5 lg.3, konstateerida materiaalõigusest tulenev sissenõude aegumine neis täitemenetlusasjades. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 lg.1 p.3 sätestatud tähtaja jooksul otsuse jõustumisest. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule esitatud andmeid, mis annaks alust lugeda avaldaja suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks, kohtuvälise menetleja otsuste täitmine on aegunud 01.jaanuariks 2010 ja täitemenetlus taotletud täiteasjades tuleb sel alusel lõpetada. Kuna käsitletavad täitemenetlusasjad hõlmavad ka muid tasumata nõudeid( kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulu), märgib kohus neisse puutuvalt järgmist: Kohus ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulu nõude aegumise või põhjendatuse küsimust käesolevas asjas käsitleda, ammugi mitte rahuldada, kuna kohtutäituri tasu ja täitekulu nõue kujutavad endast tsiviilkohtumenetluses käsitletavaid nõudeid. TsÜS § 157 lg.1 ja lg.2 järgi on kohtutäituri otsusest (kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta) kui täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kohtutäituri otsust või tegevust otsuse täitmisel( juhul kui kohtutäituri tasu või täitemenetluse kulusid asutakse sisse nõudma) saaks vaidlustada vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 217 lg.1 korras. TMS § 217 lg.1 sätestab: Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seonduvalt täitemenetlusregistrist nähtuvate andmetega osutab kohus Kohtutäituri seaduse §le 23, mis sätestab:
(1)Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
(3)Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäituri seaduse § 23 lg.3 sõnastusest tuleneb, et kohtutäituri tasu nõutakse sisse võrdeliselt sissenõutud summaga. Käesoleval juhul on rahalised nõuded sisse nõudmata. Kohtunik Ü.Raag 3
(3)