KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2010, Tartu Kohtumaja Väärteoasja number 4-10-206 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jane Oids

eaduse (

) § 401 lg 1 ja liiklusseaduse (LS) § 7433 sätestatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt

§ 401lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 4500 krooni.

Väärteootsuse kohaselt juhtis Madis Kiis 04.12.2009 kell 09.50 Kunda-Viru-Nigule tee 1. km-l mootorsõidukit haagisega SOMMER registreerimismärgiga xxx, kui tema juhitud sõiduki teljekoormused ja tegelik mass ületasid lubatud väärtuseid ning juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt

§ 35lg-le 2.

Sellega rikkus Madis Kiis liikluseeskirja (LE) § 196, § 197 ning teede- ja sideministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ (TSM 18.05.2001 määrus nr 50) koodi 1302 p 1 d ja 1405, millega pani toime

§ 401

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise. Samuti rikkus Madis Kiis väärteootsuse kohaselt teede- ja sideministri 21.05.2001 määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ (TSM 21.05.2001 määrus nr 51) § 7 lg-t 1, millega pani toime LS § 7433 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise. Kuna

§ 401lg 1 ja LS § 7433 järgi kvalifitseeritavad väärteod olid toime pandud ühe teoga, siis määrati Madis Kiisale Kar

S § 63 lg 1 alusel karistus

§ 401lg 1 järgi.

Väärteootsuse kohaselt on Madis Kiisa poolt talle süükspandavate väärtegude toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega – massimõõteseadme kasutamise protokoll, metsamaterjali veoseleht ja sõidumeeriku salvestuslehed. Kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja väärteootsuses märkinud kehtivate karistuste puudumist. Raskendavad asjaolud väärteootsuse kohaselt puuduvad. 15.01.2010 saabus Tartu Maakohtusse Madis Kiisa kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk´ kaebus Ida Prefektuuri 31.12.2009 otsuse väärteoasjas nr 2402,09,002055 tühistamiseks, asjas uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada väärteoasjas menetlus ja Madis Kiisale tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Kaebuse esitaja ei nõustu karistusotsusega ja taotleb väärteoasjas menetluse lõpetamist järgmistel põhjustel:

1. Ida Prefektuuri 31.12.2009 otsuse aluseks olev väärteoprotokoll ei ole koostatud nõuetekohaselt, selles olevast väärteokirjeldusest ei selgu Madis Kiisale etteheidetava rikkumise täpset sisu – puudub tuvastatud mass, lubatud väärtus ja väidetav ületamine. Kuna väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 87 tulenevalt võib menetleja otsuse tegemisel tugineda vaid väärteoprotokollis kajastatud faktilistele asjaoludele ning VTMS § 19 lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusalusel isikul õigus teada, milles teda täpselt süüdistatakse, siis ei saa Madis Kiisa süüteoasja arutada, kuna selle kirjelduseks on umbmäärane nõuete rikkumine ja ei selgu süüdistuse täpset sisu.
2. Väärteootsuses on puudulik Madis Kiisale ette heidetavatele rikutud õigusaktidele viitamine, mis ei võimalda süüdistusest aru saada. Kaebuse kohaselt on viidatud määruse nr 51 nõuete rikkumisele, kuid väärteoprotokollist ei ole võimalik tuvastada millist konkreetset määrust nr 51 kohtuväline menetleja silmas on pidanud. Samuti on viidatud LE §-dele 196 ja 197, mis on oma sisult viitelised õigusnormid ega sätesta konkreetset kohustuslikku käitumisjuhist ega keeldu-käsku, kuid viitamata on jäetud konkreetsetele õigusnormidele, mille nõudeid menetlusalune isik rikkus. Seega on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust.
3. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses täiendanud viiteid rikutud õigusaktidele, kuid väärteoprotokolli selles osas täiendatud ei ole ja menetlusalust isikut täiendustest teavitatud ei ole. Sellega on kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokolli piiridest ning määranud isikule karistuse teo eest, mida väärteoprotokollis ei ole piisava üksikasjalikkusega kirjeldatud. Samuti ei ole kohtuväline menetleja väärteootsuses selgelt eristanud väärteo lühikirjeldust ja vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendusi kui väärteootsuse erinevaid osasid.
4. Väärteoprotokoll on koostatud nõuetele mittevastavalt, rikutud on menetlusaluse isiku õigust teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu, ning selle vea kõrvaldamine kohtuvälise menetleja kaebuse arutamisel ei ole maakohtus enam võimalik. Seetõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
5. Madis Kiis ei ole talle etteheidetavate väärtegude subjektiks, kuna

§ 401

lg-s 1 ja LS §-s 7433 sätestatud süüteokoosseisude kohaldamise aluseks on mootorsõidukiga liiklemine ning subjektiks isik, kes juhib mootorsõidukit. Pargitud autos puhkeaega pidavat inimest ei saa käsitleda mootorsõiduki juhina ning juhtimisena ei saa käsitleda ka Madis Kiisa poolt kaaludele sõitmist, kuna see toimus politseiniku korraldusel ja sunniga ähvardamisel. Seega puuduv väärteoasjas süüteokoosseis ja menetlus kuulub VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. 6. Politseiametnikel on liiklusjärelvalve teostamise õigus vaid teeliikluses, kuid Madis Kiisa sõiduki kontrollimine ei toimunud teeliikluses, vaid Estonian Cell AS territooriumil, mis on teega külgnev ala ega ole käsitletav teena

eaduse ega liiklusseaduse mõttes. Seetõttu ei ole väidetav telje- või tegeliku massi ületamine sellel territooriumil keelatud ega karistatav liiklusseaduse või

eaduse alusel. Samuti ei ole Estonian Cell AS territooriumil kehtestatud teljekoormuse ega täismassi piiranguid, mistõttu ei saa neid välja mõelda ka politseiametnik ega tuleneda ühestki õigusaktist ning samuti ei saa nõuda sellises olukorras omaniku luba.

1. Ei ole tõendatud asjaolu, et Madis Kiisa poolt teeliikluses osalemisel oleksid sõiduki teljekoormused või kogumass ületanud lubatud väärtuseid.
2. Arvestatud ei ole Madis Kiisa sündmuskohal esitatud vastuväitega sõiduki suurel kallakul kaalumise kohta ja kohtuväline menetleja ei ole väärteootsuses põhjendanud vastuväitega mittearvestamist. Samuti ei nähtu menetlustoimingu protokollist, et mõõtmiskohta oleks kontrollitud enne sõiduki massi mõõtmist. Kohtuistungil jäid Madis Kiis ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. 31.12.2009 toimunud Tartu Maakohtus kohtuistungil tunnistaja Mati Jaanuse antud ütluste kohaselt võtsid nad koos Madis Kriisaga oma autodele Lõuna-Eestist veose peale, sõitsid koos Kunda suunas ja koos jõudsid nad 4.12.2009 peale südaööd kella 1-2 vahel Kundasse. Kundas parkisid nad oma autod Estonian Cell AS parklasse Jaama tänaval, kus on lubatud autodel parkida, neid laadida ja remontida. Parklas oli ka A. T., kes laadis oma koorma Madis Kiisa ja tunnistaja autodele ümber ning sõitis seejärel minema. Tunnistaja ja Madis Kiisa sõidukid olid parklas kõrvuti, kuid tunnistaja ei oska öelda, kus Madis Kiis viibis või mida tegi laadimise ajal. Tunnistaja ütluste kohaselt aeti tema ja Madis Kiis hommikul nende puhkeaja kestel ülesse ning neil kästi sõidukiga kaaluma minna, hoiatades keeldumisel viie päevase aresti võimalusega. Kaalumise tulemuste fikseerimist tunnistaja ei jälginud. Kohtuväline menetleja leiab, et Ida Prefektuuri 31.12.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,09,002055 tuleb jätta muutmata ja Madis Kiisa kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, väärteootsuses on toodud kõik asjaolud, mis on väärteoasjas tõendamiseks vajalikud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo toimepanemise koha puhul on tegemist avalikult kasutatava teega, kus on seatud piirangud sõidukite telje- ja tegelikule massile, väärteoasjas on tõendatud, et Madis Kiis oli veoki juht, tema poolt juhitava veoki teljekoormus ja tegelik mass ületasid seadusega seatud piiranguid ning vastavad kaalumistulemused on mõõdetud ja fikseeritud nõuetekohaselt. Kohtuotsuse põhjendid Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Madis Kiisa kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk´i kaebus tuleb rahuldada, Ida Prefektuuri 31.12.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,09,002055 tühistada ja lõpetada käesolevas väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu Madis Kiisa teos 4.12.2009 kell 9.50 Kundas Kunda-Viru-Nigula tee
3. km-l. VTMS §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Nimetatud säte reguleerib otseselt väärteoasja lahendamist maakohtus, kuid Riigikohus on oma 7.12.2007 lahendis nr 3-1-1-84-07 ja 6.03.2008 lahendis nr 3-1-12-08 märkinud, et sarnaselt kohtule on VTMS § 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsustust tegevale kohtuvälisele menetlejale. Nõuded väärteoprotokolli sisule tulenevad VTMS §-st
4. VTMS § 69 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon. Nimetatud nõuded peavad muuhulgas tagama menetlusalusele isikule VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud õiguse teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Ida Prefektuuri 31.12.2009 väärteootsuse aluseks olevas 4.12.2009 väärteoprotokollis (tl 18) on väärteo lühikirjelduses sisuliselt korratud

§ 401

lg 1 sätestatut, mis aga ei ava Madis Kiisale tehtavate süüetteheidete konkreetset sisu ega tõenda nende toimepanemise faktilisi asjaolusid. Väärteoprotokollist ei selgu, millised on mootorsõidukile lubatud teljekoormuse ja tegeliku massi väärtused, millised olid Madis Kriisa poolt kasutatava sõiduki teljekoormuse ja tegeliku massi väärtused ning millises ulatuses ületasid Madis Kriisa poolt kasutatava sõiduki teljekoormuse ja tegeliku massi väärtused lubatud piirimäärasid. Samuti ei ole väärteoprotokollis märgitud menetlusalusele isikule süükspandavate väärtegude teisi koosseisulisi asjaolusid, mille alusel saaks Madis Kriisa tegu kvalifitseerida talle süükspandavate väärteokvalifikatsioonide järgi ning mille alusel on kohtuväline menetleja leidnud, et süüteokoosseisud on täidetud. Kohus ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et

§ 401

lg 1 toodud väärteokoosseisu puhul on piisav, kui väärteoprotokolli väärteokirjelduses märgitakse, et isik juhtis mootorsõidukit haagisega ning teljekoormus ületas lubatud väärtuse, kuna sellisest väärteokirjeldusest ei selgu piisava konkreetsusega asjaolusid, mis annaksid aluse menetlusaluse isiku tegevuse igakülgseks hindamiseks ja selle kohta põhjendatud karistusotsuse tegemiseks. 11.11.2009 lahendis nr 3-1-1-103-09 on Riigikohus märkinud, et väärteoprotokoll peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetlejal võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks. Seega kuna Madis Kiisa suhtes koostatud väärteoprotokollist eelnimetatud faktilisi asjaolusid ei selgu, siis ei ole väärteomenetlejal lubatud neid ka juurde mõelda ega nendele põhindes oma otsust teha. Väärteoprotokolli kohaselt on Madis Kriis rikkunud LE § 196 ja § 197 nõudeid ning määruse nr 51 § 7 lg 1 nõudeid. Väärteoprotokollis on Madis Kiisale etteheidetavate rikkumiste märkimisel viidatud LE §-dele 196 ja 197, mis on aga oma olemuselt viitelised ehk blanketsed õigusnormid, kust ei selgu isikule konkreetset kohustuslikku käitumisjuhist ega keeldu-käsku, mille rikkumises isikut süüdistatakse. Riigikohus on 28.04.2006 lahendis nr 3-1-1-25-06 märkinud, et kui tegemist on blanketse õigusnormiga, mis ei kirjelda konkreetset kohustust, mille rikkumise eest on võimalik isikut vastutusele võtta, siis peavad vastavad kohustused, millede rikkumise eest on võimalik isikut vastutusele võtta, sisalduma mõnes teises õigusnormis või –aktis ning isiku vastutusele võtmiseks on väärteoprotokollis, kohtuvälise menetleja otsuses ja samuti kohtuotsuses lisaks rikkumise kirjeldamisele vajalik viidata paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega õigusaktile ja -normile, milles vastav kohustus on fikseeritud. See tagab süüdistuse konkreetsuse ja kaitseõiguse ning väldib võimalikke vaidlusi selle üle, millise konkreetse kohustuse rikkumises isikut süüdistatakse. Seega leiab kohus eeltoodud Riigikohtu seisukohale tuginedes, et käesolevas väärteoasjas on rikutud Madis Kiisa kaitseõigust väärteomenetluses, kuna talle ei ole selgelt viidatud, milliste nõuete rikkumist talle ette heidetakse ja kust tuleb alus selliste nõuete esitamiseks. Samuti ei selgu väärteoprotokollist, millist määrust nr 51 on kohtuväline menetleja silmas pidanud ja seega ei ole menetlusalusele isikule tagatud õigus teada temale esitatud süüdistuse sisu ning teostada vastavalt sellele oma kaitseõigust. Kohtuväline menetleja on hiljem väärteootsust tehes küll lisanud, millise määrusega nr 51 on tegemist ning samuti lisanud rikutud õigusnormide loetelusse täiendava viite rikutud õigusnormile, kuid nimetatud täiendusi ei ole kantud väärteoprotokolli ega enne väärteootsuse koostamist tehtud teatavaks menetlusalusele isikule. 7.12.2007 lahendis nr 3-1-1-84-07 on Riigikohus märkinud, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse ning lubamatu on olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole. Käesolevas kohtuasjas on Ida Politseiprefektuur otsuses teinud täiendusi Madis Kiisale etteheidetavate rikkumiste osas, täpsustades varem märgitud viidet määrusele nr 51 ja lisades uue viite TSM 18.05.2001 määrusele nr 50. Mõlemale määrusele on väärteomenetleja oma otsuses ka sisuliselt põhinenud. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on väärteootsuses täiendanud väärteokirjelduse olulisi asjaolusid, isikule süükspandavaid rikkumisi, kuid ei ole lisanud eelnimetatud täiendusi nõuetekohaselt ning on neid väärteootsuses käsitledes rikkunud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule ei ole kohaselt tagatud tema kaitseõigust väärteomenetluses. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebuses väljendatud seisukohaga (tl 3), et normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise väärteo objektiivse koosseisu täitmiseks on vajalik, et tegemist oleks mootorsõidukiga liiklemisega ning koosseisu subjektiks on mootorsõiduki juht. LS § 7 lg 1 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi ning juhiks loetakse ka isikut, kes ajab teel kariloomi. Menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse kohaselt Madis Kiis magas oma sõidukis, kui politseinikud ta liiklusjärelevalve teostamiseks ülesse ajasid. Esitatud asjaolu tõendavad Madis Kiisa ülekuulamise protokoll kohtuvälises menetluses (tl 20), tunnistaja Mati Jaanuse ütlused Tartu Maakohtu 10.05.2010 kohtuistungil (tl 55) ja samal kohtuistungil menetlusaluse isiku antud ütlused (tl 55). Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et pargitud autos puhkeaega pidav inimene ei ole käsitletav mootorsõiduki juhina, samuti ei ole sellisel juhul tegemist liiklemisega ning seetõttu ei ole täidetud ka

§ 401lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Kohus nõustub samuti kaebuse esitaja seisukohaga, et

§ 401

lg 1 sätestatud väärteokoosseisu täitmist ei saa isikule süüks panna selle alusel, et ta sõitis politseiametnike korraldusi järgides oma veokiga kontrollkaaludele, kuna vastavalt kehtivatele seadustele tuleb politseiametnike seaduslikke korraldusi täita. Kuigi menetlusaluse isiku väitel oli tal kahtlusi korralduste seaduslikkuse kohta, ei saa sellest siiski eeldada, et isik oleks keeldunud sellises olukorras politseiametnike korraldusi järgimast, kui mittejärgimisel hoiatati isikut aresti kohaldamisega. Kohus märgib veel, et kuigi parklas seisev sõiduk võib olla parkimise ajal normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega, siis ei kujuta see iseenesest veel väärtegu

§ 401lg 1 järgi.

Nimetatud väärteokoosseisu alusel saab isik vastutada alles siis, kui ta alustab sellise sõidukiga liiklemist, olles seejuures sõiduki juhiks. Samuti tuleneb KarS §-st 23, et väärteo puhul on karistatav üksnes selle täideviimine, seega ei ole karistatav väärteokatse. Menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil (tl 55) ja kohtuvälises menetluses (tl 20) ning tunnistaja ütlustega kohtuistungil (tl 55) on leidnud tõendamist see, et menetlusalusele isikule süükspandava teo väidetava toimepanemise ajal 4.12.2009 kell 9.50 oli ta Estonian Cell AS-i parklas Kundas Jaama 21 asuval kinnistul. Vastavalt Estonian Cell AS-i poolt menetlusaluse isiku kaitsjale saadetud kirjale (tl 25), on Kundas Jaama 21 asuva kinnistu puhul tegemist riigimaaga, mida Estonian Cell AS kasutab lepingu alusel, mis annab Estonian Cell AS-le ka õiguse korraldada seal maakasutust. Estonian Cell AS-i sõnul on kinnistu puhul tegemist tootmis- ja maatulundusmaaga, mitte transpordimaaga, ning territooriumi asfalteeritud osa puhul, kuhu on märgitud ka parkimiskohad, ei ole tegemist teega. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses (tl 7) ja kohtumenetluses (tl 56-57) asunud seisukohale, et kõnealusele Estonian Cell AS-i territooriumile ja autoparklale on juurdepääs kõigil isikutel ja seega on tegemist avaliku teega. Kaebuse esitaja seisukoha kohaselt on tegemist teega külgneva alaga LS § 4 lg 2 mõttes ning seega ei ole see

eaduse ega liiklusseaduse mõttes käsitletav teena.

§ 2

lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.

§ 2

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt kuuluvad tee koosseisu teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised – sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, kõnnitee, parkla ja puhkekoht.

§ 3

kohaselt on teemaa maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Väärteoasja materjalidest ei ilmne, et Kundas Jaama 21 asuv Estonian Cell AS-i territooriumi asfalteeritud osa, mis on tähistatud parkimiskohtadega, oleks käsitletav teemaana ega ka teena

§ 2

mõttes, mida toetab ka Estonian Cell AS-i vastav seisukoht, mis on väljendatud menetlusaluse isiku kaitsjale saadetud kirjas 15.12.2009 (tl 25). Samuti tuleneb nimetatud kirjast, et Estonian Cell AS-il on õigus korraldada Kundas Jaama 21 kinnistu territooriumil maakasutust ning seega on nimetatud territooriumil lubatud suuremate teljekoormuste ja täismassidega sõidukite kasutamine kui tavaliikluses ning teljekoormuse ega täismassi piiranguid kehtestatud ei ole. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu arvates võimalik ka Madis Kiisa tegevuse kvalifitseerimine

§ 401

lg-s 1 sätestatud väärteona, kuna kõik nimetatud väärteo objektiivsed koosseisuasjaolud ei ole Madis Kiisa teos täidetud. LS § 7433 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Seega on nimetatud väärteokoosseisu objektiivse koosseisu täitmiseks vajalik nõuete rikkumine just mootorsõiduki- või trammijuhi poolt. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et Madis Kiisa ei saa käsitleda antud väärteomenetlusega seonduvalt mootorsõiduki juhina, siis on tema teos välistatud ka LS § 7433 süüteokoosseis. Samuti ei ole väärteootsuses välja toodud konkreetseid asjaolusid, mis viitaksid mootori- või trammijuhtidele esitatavatele sõitjate- või veoseveo nõuetele, mille rikkumist Madis Kiisale süüks pannakse. Menetlusaluse isiku sõiduki kaalumise tulemused on fikseeritud Ida Prefektuuri 4.12.2009 mõõteseadme kasutamise protokollis (tl 19). Protokolli kohaselt on Madis Kiisa veoki teljekoormusi kontrollitud taadeldud kaaludega ning kirjeldatud on ka mõõtmise tehiolusid. Kuna mõõtmise tehiolude kohaselt on mõõtmine toimunud valgel ajal, kuid maakohtu istungil kohtuvälise menetleja esindaja poolt väärteoasja materjalidele lisatud fotodelt (tl 38-41) nähtub, et fotod nr 3-7 on tehtud pimedal ajal, siis ei pea kohus nimetatud fotosid kui tõendiallikat kogumis usaldusväärseks. Kaalumistulemuste massimõõtmeseadme kasutamise protokollis (tl 19) fikseerimise kohta leiab kohus, et kuigi kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (tl 44-49) punkti 7.1 kohaselt tuleb kaalumiskoha kallet mõõta ning punkti 7.4 kohaselt kantakse mõõtmise asukohta iseloomustavad andmed kaalumise protokolli, ei tähenda mõõtmisprotokollis kaalumiskalde märkimata järmine automaatselt seda, et kallet ei oleks mõõdetud ega arvestatud tulemuste fikseerimisel. Kohus arvestab kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil väljendatud seisukohta, et mõõteseadme määramatuse protsendi mahaarvamisega mõõtmistulemustest on tagatud see, et mõõtmistulemuste käsitlemisel arvestatakse ka väliseid mõjutegureid, nagu näiteks kaalumise kallak, mis võivad mõjutada mõõtetulemusi ja sellest tulenevat võimalikku veaprotsenti. Kaebuse esitaja on kohtuvälisele menetlejale esitanud enne väärteootsuse tegemist ka vastulause seonduvalt kaalumise suure kallakuga. Väärteootsuses aga eeltoodud selgitusi määramatuse protsendi ja kallaku arvestamise seoste kohta toodud ei ole. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt peab väärteootsuses olema märgitud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja 31.12.2009 väärteootsusest ei nähtu selgelt ja kõigi menetlusaluse isiku esindaja vastulauses esitatud asjaolude kohta, miks ei ole kohtuväline menetleja vastulauses esitatud seisukohti väärteootsuse tegemisel arvestanud. Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud seisukoha, mille kohaselt ei saanud Madis Kiisa sõiduki teljekoormused ega kogumass olla lubatud piire ületavad, arvestades metsamajanduse teatmikus (tl 50) toodud puidu kaaluomadusi ja seda, et metsamaterjali veoselehe

§ 401lg 1 ja LS § 7433 sätestatud väärtegude toimepanemise eest.

Arvestades kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse menetlemisel tekkinud puudusi ja tuginedes VTMS §-st 87 tulenevale väärteoasja arutamise lubatavusele ainult väärteoprotokolli piirides ei ole nimetatud puudusi võimalik kõrvaldada ka kohtumenetluses ning vastavalt Riigikohtu 7.12.2007 lahendile nr 3-1-1-84-07 tuleb väärteomenetlus sellisel juhul lõpetada ning väärteomenetleja otsus tühistada. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitaja on taotlenud ka mentlusaluse isiku poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Vastavalt VTMS § 38 lgle 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumentluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Seega tuleb Madis Kiisa õigusabikulude nõue rahuldada ja maksta talle välja tema poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulud. Peet Teidearu Kohtunik