4-09-18919/17

Väärteoasi nr 4-09-18919 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 19.mail 2010.a. Tartu Maakohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul, arutanud avalikul kohtuistungil kaebuse esitaja Lauri Jaksmani (IK 37605172718, elukoht: xxx) tema kaitsja Kiur Põllu ja kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri vanemliiklusametnik komissar Hillar Leeti osavõtul kaebust Lõuna Politseiprefektuuri 25.augusti 2009.a. väärteootsusele nr. 2602,09,

1. t u v a s t a s: Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 25.augusti 2009.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,09,011241 karistati Lauri Jaksmani liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1500 krooni ja LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 3000 krooni. Otsuse kohaselt Lauri Jaksman 04.juunil 2009.a. kl 10.00, juhtides mootorsõidukit Tartu maakonnas Pupastvere külas, sõitis elektriliini alt läbi, millega tekitas vigastuse ja varalise kahju Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuuluva Vildi alajaama F1 ja F2 õhuliini rikkumisega. Lauri Jaksman lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Sellega rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (edaspidi LE) § 191 ja § 227 nõudeid. Kohtuväline menetleja on Lauri Jaksmani süü lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse akti, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ avalduse ja menetlusaluse isiku ütlustega. 14.septembril 2009.a. esitas Lauri Jaksman Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse põhjenduste kohaselt väärteo kirjeldusest jääb arusaamatuks, mille tulemusena on tekkinud varaline kahju. Õhuliini alt läbisõidust ei saa tekkida varalist kahju, eeldades, et nii sõiduk kui ka õhuliin vastasid kehtestatud normidele. Samuti ei ole tuvastatud põhjuslikku seost õhuliinide alt läbisõidu ja õhuliinide tekkinud vigastuste näol. Nii ei ole üheski Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ poolt esitatud dokumendist näha, mis kell fikseeriti nende poolt õhuliini rikkumine. Eesti Energia Jaotusvõrk ei ole esitanud ühtegi tõendit Vildi alajaama F1 ja F2 õhuliinide omandiõiguse kohta. Selgusetu on, mille alusel on väärteo menetleja kogunud andmeid liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Vastavalt LS §-le 60 kehtestab Vabariigi Valitsus liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra. Vabariigi Valitsuse 20.veebruari 2001.a. määrusega nr 68 kinnitatud "Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra" (edaspidi liiklusõnnetuse vormistamise kord) § 10 kohaselt selgitab prefektuur välja politseiprefektuuris registreeritud liiklusõnnetuse asjaolud, vormistab liiklusõnnetuse akti ja menetleb liiklusõnnetust vastavalt kriminaalmenetluse koodeksile ja haldusõiguserikkumiste seadustikule. Nimetatud õigusaktid on aga käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud. Seega puudus politseiprefektuuril kehtiv liiklusseadusest tulenev õiguslik alus liiklusõnnetuse ajaolude selgitamiseks. Selgusetu on väärteomenetluse protokolli koostamisel märgitud liiklusõnnetuse akti tähendusel. Esiteks ei vasta seal olevad andmed liiklusõnnetuse vormistamise korra §-le
2. Teiseks on akti tõenäoliselt hiljem täiendatud, kuna koostamise kuupäev on 07.juuli 2009.a., samas aga viidatakse aktis 10.juuli 2009.a. ülekuulamisprotokollile ja 30.juulil 2009.a. väärteoprotokollile. Kuna ei ole selge, kellele ja kas menetlusaluse isiku poolt varalist kahju tekitati, ei ole ka toimunud liiklusõnnetust. Seega ei saa menetlusalust isikut karistada liiklusõnnetusest teatamata jätmise eest. Juhul, kui kohus siiski leiab, et väärteod on toime pandud, palub menetlusalune isik vähendada mõlema rahatrahvi määra, kuna need ei vasta ilmselgelt väidetavalt toime pandud teole. Kohtuistungil on menetlusalune isik Lauri Jaksman jäänud oma kaebuse juurde, loobudes ütluste andmisest. Menetlusaluse isiku kaitsja taotles kohtuistungil väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Pole ühtegi tõendit selle kohta, et oleks toimunud liiklusõnnetus. Sündmuse päeval oli torm, kõva tuul ja sadas vihma. Postid olid läbi mädanenud ja võisid kukkuda ka tuule mõjul ümber. Eesti Energia poolt esitatud dokumentides on fikseeritud, et on tekkinud kahju, aga mis summas ja kuidas, seda märgitud ei ole. Kui on toimunud avarii või õnnetus, siis peaks üle kontrollima auto, mille tagajärjel vigastus tekkis. Kui sõita kraanaga elektriliinidesse, siis peaks ka juhil olema vigastused, seda pole aga tuvastatud. Puuduvad tõendeid selle kohta, et Lauri Jaksmani poolt kasutatud sõidukiga oleks kuidagi põhjustatud varaline kahju. Samuti leidis kaitsja, et ütluste andmisel on rikutud õigusi, kuivõrd menetlusalune isik on kutsutud välja tunnistajana ja kõik toimingud, mis tehtud, on tehtud menetlusalusele isikule ja nende ütlustega pole midagi peale hakata. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtuistungil kaebuse mitterahuldamist ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata jätmist. Esindaja viitas LS §-le 56, mille kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki liikumise tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju; käesoleval juhul tekkis varaline kahju. Liiklusõnnetuse menetlemisel ei ole varalise kahju ulatus tähtis, vaid varalise kahju tekkimise fakt. Politseile laekus info, et 04.juunil 2009.a. teostas Pupastveres tööd Lauri Jaksmanile kuuluv sõiduk, kuid puudus info, kas Lauri Jaksman juhtis nimetatud sõidukit. Seega saigi Lauri Jaksman politseisse kutsutud tunnistajana. Politseis kuulati Lauri Jaksmani suuliste selgituste põhjal üle menetlusaluse isikuna, seega pole ta kohtueelses menetluses eitanud oma tegu. LE § 191 sätestab, et sõites liini alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. Lauri Jaksman pani väärteo toime KarS § 18 lg-s 3 ette nähtud ettevaatamatuse vormis. Liiklusõnnetuse aktiga seonduvalt selgitab kohtuvälise menetleja esindaja, et esmalt teenib see Vabariigi Valitsuse 2001.a. määruse mõtte järgi statistilist eesmärki; on loomulik, et seda pidevalt täiendatakse; samuti ei ole see kriminaalmenetluse seadustiku
3. ptk kirjas, milline menetlusdokument peab välja nägema. Kuivõrd Lauri Jaksman lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja politseile ei teatanud, siis eiras ta sellega LE § 277 nõudeid. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud Jaotusvõrk OÜ elektrik K. K.. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt saadeti ta 2009.a. suvel Pupastvere külla, sest seal polnud voolu. Sündmuskohal oli ta paarimehega kahekesi. Ilm oli sel päeval vihmane. Avastasid, et elektrimast oli maas, tegid 2 pildid ja vormistasid koha peal elektripaigaldise rikkumise akti. Sündmuskoha lähedal polnud sõidukeid näha. Postid olid mõlemal pool teed maas, elektrijuhtmed jooksid üle tee. Tunnistaja ütluste kohaselt on olemas ettenähtud liinide kõrgus, teede kohal on see 4m ning ka seal pidi kehtima see reegel. Teeäärsetel liinidel on sama, kõigil on 4m. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtuistungil kasutanud oma õigust ütluste andmisest keelduda, ei lugenud kohus põhjendatuks menetlusaluse isiku poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Vastavalt VTMS § 98 lg-le 5 on menetlusaluse isiku varasemate ütluste avaldamine võimalik juhul, kui asja arutatakse tema osavõtuta. Kohus arvestab muuhulgas, et menetlusalusel isikul on õigus anda ütlusi, kuid tal puudub kohustus seda teha. Kohus, uurinud ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Lauri Jaksmani kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel Lauri Jaksmani teos väärteotunnuste puudumisel. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas 04.juunil 2009.a. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuuluva Vildi alajaama F1 ja F2 õhuliini vigastused on tekkinud liiklusõnnetuse tulemusena ja kas liiklusõnnetuse põhjustas Lauri Jaksman. Liiklusõnnetuse all mõistetakse vastavalt LS §-le 56 juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. LS 7417 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. LE § 191 sätestab sõidukijuhi kohustuse viadukti, elektri- või sideliini vms alt läbi sõites, veenduda, et see on ohutu. LS § 7417 kui tagajärjedelikti (koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik (KarS § 12 lg 2). Käesolevas asjas on tõendatud väärteoprotokollis fikseeritud varalise kahju tekkimine Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuuluva Vildi alajaama F1 ja F2 õhuliini rikkumisega. Nähtuvalt OÜ Jaotusvõrgu hooldus- ja remonditööde hinnakokkuleppest (tl 28) ja teenuse üleandmisevastuvõtmise aktist (tl 30) on Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le tekkinud varaline kahju objekti taastamiskulude näol summas 35 700.75 krooni. Eesti Energia poolt Lõuna Politseiprefektuurile esitatud avaldustes 16.juuni 2009.a. (tl 19) ja 18.juuni 2009.a. (tl 26) on kirjas, et on tekkinud kahju, kuid seda, kuidas õhuliini vigastus on tekkinud, märgitud ei ole. Nimetatud avalduste kohaselt fikseeris rikkumise Tartu OVB elektrik K. K.. Tunnistaja K. K. ütlustega on tõendatud, et sündmuskoha lähedal polnud sõidukeid näha. K.K. nägi vaid seda, et elektrimast oli maas, tegi fotod ja vormistas koha peal elektripaigaldise rikkumise akti. Elektripaigaldise rikkumise aktist 04.juunil 2009.a. (tl 20) ilmneb, et viga on saanud 5 masti ja õhuliin, samas rikkujat tuvastatud ei ole. Toimikus olevatest fotodest (tl 14-15) nähtub, et vähemalt üks post oli vana ja võis olla mädanenud. Seega ei ole välistatud, et postid võisid kukkuda ümber ilmastikust tingitud asjaoludest. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et sündmuse toimumise päeval sadas vihma. Lauri 3 Jaksmanil väidetava liiklusõnnetusega seoses kahju puudub. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsjaga selles, et on vähetõenäoline, et elektriliini alt läbi sõites ja vigastades õhuliini, ei saa kahjustada isik ise või tema sõiduk. Kuid reaalselt ei ole sõidukit keegi üle vaadanud. Liiklusõnnetuse aktist 07.juulil 2009.a. (tl 25) nähtub, et liiklusõnnetuse kirjelduseks on märgitud: elektriliini alt läbi sõites vigastas Vildi alajaama F1 ja F2 õhuliini. Menetlusaluse isiku kaitsja on viidanud sellele, et liiklusõnnetuse akti on hiljem täiendatud, kuna selle koostamise kuupäev on 07.juuli 2009.a., samas aga viidatakse aktis 10.juuli 2009.a. ülekuulamisprotokollile ja 30.juuli 2009.a. väärteoprotokollile. Kohus selgitab, et liiklusõnnetuse vormistamise korra § 8 p-st 4 tuleneb, et liiklusõnnetuse akti ei saa lõplikult vormistada enne, kui süüteomenetlus on lõppenud - liiklusõnnetuse akt peab kajastama muuhulgas liiklusõnnetuse põhjust, mis aga tuleb eelnevalt välja selgitada ning seda liiklusõnnetuse vormistamise korra §-st 10 tulenevalt süüteomenetlustes ettenähtud korras. Kohus märgib veel seda, et liiklusõnnetuse aktis nõutakse üksnes liiklusõnnetuse lühikirjeldust. Käesoleval juhul sisaldab liiklusõnnetuse akti vastav lahter märget: "elektriliini alt läbi sõites vigastas Vildi alajaama F1 ja F2 õhuliini", mis kujutab endast akti koostaja järeldust liiklusõnnetuse põhjuse kohta ning ei oma sellisena väärteo asjaolude väljaselgitamiseks piisavat täpsust. Kohus on seisukohal, et sellisel kujul sobivad liiklusõnnetuse akti kantavad andmed küll liiklusõnnetuste statistilise analüüsi aluseks, kuid mitte liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole millegagi tõendatud väärteoprotokollis fikseeritud varalise kahju tekkimine liiklusõnnetuse tulemusena ning asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et Lauri Jaksmani poolt kasutatud sõidukiga oleks kuidagi põhjustatud varaline kahju. Seega ei ole LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Lauri Jaksmani poolt asjas tõendamist leidnud. LS § 7431 lg-s 1 sätestatakse vastutus liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LE § 227 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja on juhtumi põhjusi hinnates ühel meelel ning on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja kokkuleppe allkirjastanud. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda politseilt saadud korralduse kohaselt. Kuivõrd kohtus ei leidnud tõendamist Lauri Jaksmani osalemine liiklusõnnetuses, siis ei saa lugeda tõendatuks ka, et menetlusalune isik oleks teadnud liiklusõnnetuse toimumisest, ei saa ka järgneda tema vastutust LS § 7431 lg 1 järgi ning väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 - § 135, kohtunik o t s u s t a s: Tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Lõuna Politseiprefektuuri 25.augusti 2009.a. väärteootsus nr. 2602,09,011241 Lauri Jaksmani suhtes. 4 VtMS § 23 alusel hüvitada riigi eelarvest selleks ettenähtud vahendite arvelt Rahandusministeeriumi kaudu Lauri Jaksmanile arve nr. 0810 alusel tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu kokku kuus tuhat