septembri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Rain Torga kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt Prokurör Kristiina Laas Süüdistatav Rain Torga isikukood: 37601042770 elukoht: XXX-XX töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 160 päevamäära, s.o 8000 krooni. Maakohus arutas R. Torga süüdistust
töötajal L.P. vahetada ära XXX-XX asuva A.S. poolt eluruumina kasutatava korteri välisukse lukusüdamiku, lukustas korteriukse, andmata korteri valdajale A.S. korteri võtit, tehes sellega A.S. XXX-XX asuva eluruumi edasise kasutamise võimatuks, millise tegevusega tõstis R. Torga A.S. eluruumist välja. R. Torga ennast talle esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on R. Torga süü tõendatud: - Kannatanu A.S. ütlustega, et ta kuulis 05.02.2007 kella 16.00 ajal oma korteris XXX-XX magades läbi une, kuidas keegi ukse kallal kolistab. Kannatanu läks vaatama ja nägi, et kaks võõrast meest vahetasid uksel lukku. Kannatanu tutvustas ennast kui korteri omanikku ja ütles, et ta elab korteris. R. Torga ütles, et tema on korteri omanik, ta ostis selle ja kannatanu kobigu välja. Seejärel võttis lukumees luku ära ja pani uue ette. Kannatanule võtit ei antud. Kannatanu sai kinnistusametist teada, et XXX-XX korter on võõrandatud ja selles faktis alustati kriminaalmenetlust, mis on jõudnud esimeses astmes kohtuotsuseni. Korterit ei käinud keegi vaatamas ostmise eesmärgil. - Tunnistaja L.P. ütlustega selle kohta, et ta läks OÜ AL. meistrina 2007 veebruari kuus kliendi kutsel XXX tänaval asuvasse korterisse, eemärgiga avada ukse lukk, mille võtit korteri omanikul ei olnud. Tunnistaja veendus isikut tõendava dokumendi ja ostu-müügi lepingu alusel, et tegemist on korteri omanikuga. Peale ukseluku südamiku puurimise alustamist tehti uks seestpoolt lahti ja uksele ilmus vanem meesterahvas, kes väitis, et tema elab seal korteris ja et see on tema korter. Meesterahval ei olnud mingit dokumenti näidata, kuna need pidid olema tema õe juures. Meesterahvas ei saanud seetõttu ka tõendada oma isikut või seda, et ta on korteri omanik. Tunnistaja tutvus uuesti kliendi korteri ostu-müügi lepinguga ja veendus, et kliendil on õigus korterile. Tunnistaja paigaldas uue lukusüdamiku ja andis võtmed kliendile. Tunnistaja teada klient ei andnud võtmeid korteris olevale meesterahvale. - Tunnistaja R.T. ütlustega, et tema müüs
Vaidlust ei ole asjaolu üle, et minnes koos tunnistaja L.P. ga vahetama korteriukse lukusüdamikku, ei olnud R. Torga sel hetkel teadlik ega saanud teadlik olla sellest, et keegi elab tema poolt ostetud korteris sees. Vastav asjaolu selgus alles pärast lukusüdamiku läbipuurimist. Eeltoodu alusel ei ole kuidagi võimalik väita, et R. Torga oleks pidanud mõistma, et tema tegevus lukusüdamiku vahetamisel on ebaseaduslik. Pärast lukusüdamiku vahetamist ei lukustanud R. Torga korteriust. Kuna A.S. soovis, et see jääks lahti, siis R. Torga jättis ukse avatuks. R. Torgal ei olnud võimalik kindlaks teha sel momendil, kes on tema korteris asunud meeskodanik ja kas ja millised on tema võimalikud 4 õigused korterile. R. Torga püüdis seda telefoni teel täpsustada R.T. ilt, kuid viimasel ei olnud võimalik korteri juurde tulla. R. Torga ütlustest tuleneb, et ta palus meeskodanikul jääda sinna korterisse, kuni eelmine omanik kohale tuleb, et asju selgitada. R. Torga poolt korteriukse lukustamine toimus alles mitu tundi hiljem. Naastes kella 17 paiku korteri juurde, ei olnud A.S. t enam seal. Avastades, et kedagi korteris ei ole, lukustas R. Torga korteriukse. R. Torga poolt talle kuuluva korteriukse lukustamine sellises situatsioonis oli ainuvõimalik mõistlik tegevus. R. Torgale ei olnud teada, kes oli see isik, kuhu ta võis minna, samuti puudusid R. Torga ütluste kohaselt korteris tavapärase elutegevuse märgid. Arvestades eelpoolkirjeldatud situatsiooni, ei saanud R. Torga kuidagi teada, soovida või möönda, et korteriukse lukustamine võiks olla käsitletav ebaseadusliku väljatõstmisena eluruumist. R. Torga ei pannud tegu toime tahtlikult ja seega on välistatud tema vastutuselevõtmine tahtliku süüteo eest. Ettevaatamatus süüteona ei ole
Kui ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega koosseisueksimusest
lg 1 tähenduses, on kohtul täiendavalt vajalik kontrollida, kas ei ole tegemist keelueksimusega
Maakohus on vastava sätte välistanud ühe lausega, mille kohaselt oli R. Torga informeeritud tsiviilõiguslikust olukorrast, mida saab lahendada ainult kohtu poole pöördudes. Telefonikõne politseile ei andnud aga R. Torgale informatsiooni, et tal on vaja antud olukorras kohtu poole pöörduda. Käesolevas kriminaalasjas toimunud situatsiooniga analoogset olukorda ei olnud R. Torgal kunagi varasemalt ette tulnud ning seetõttu pöördus ka politsei poole. R. Torga arusaamist mööda anti talle sealt luba tegutsemiseks. Eelnevast tulenevalt saab olla tegemist keelueksimusega
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, nagu seda kaitsja apellatsioonis välja tõi, väites, et kohtuotsuses osaliselt puuduvad põhjendused ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, rikkudes sellega KrMS § 339 lg 1 p 7 sätteid. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud väitega, et maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja et otsus on puudulikult motiveeritud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab KrMS § 312 p 1 ja 2 nõuetele. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, mitte rakendades
§-de 17 lg 1 ja 39 lg 1 sätteid. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et kaitsja pole rahul maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda tõendite ühekülgset hindamist ja vaidlustatud kohtuotsusest seda ka ei tulene. Kaitsja apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt R. Torga õigeksmõistmist. Erilist tähelepanu palutakse pöörata sellele, et maakohus on asunud otsust tehes selgelt kannatanut toetavale positsioonile ja heidab süüdistatavale ette tegevust, mis ei tulene ühestki seadusest või ka ühiskonnas omaksvõetud moraali- ja kõlblusnormidest. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist. 5 Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (lk 84 pöördel-85 pöördel). Süüdimõistva otsusega on ühtlasi antud ka hinnang kaitsja taotlusele R. Torga õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (lk 77 pöördel-78 pöördel). Sama taotlust korratakse apellatsioonis, kus leitakse, et antud kriminaalasjas on tegemist R. Torga poolse koosseisueksimusega
Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad R. Torgale esitatud süüdistust. Nendeks tõenditeks lisaks kannatanu ütlustele on tunnistajate L.P. ja R.T. i ning ka süüdistatava enda ütlused ja maakohtu otsuses viidatud dokumentaalsed tõendid. Maakohus on põhjendanud (lk 85 pöördel), miks ta ei tuvastanud R. Torga süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Maakohus leidis, et puudub
Torga pidi vähemalt möönma, et isikule oma eluruumile juurdepääsu mittetagamine võib olla ebaseaduslik. Samuti ei esine eksimust teo keelatuses
Torga oli informeeritud, et tegemist on tsiviilõigusliku olukorraga, mida saab lahendada ainult kohtu poole pöördudes. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus vastab tõendite nende kogumis hindamise tulemustele. Maakohus on järginud KrMS § 61 lg 1 ja 2 nõudeid, mis sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punktist 8 tulenevalt see tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eeltoodud nõuetest lähtudes ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohtu otsuses on ebaõigesti asutud seisukohale, et R. Torga sai politseisse helistades teada, et väljatõstmine võib toimuda üksnes kohtu poole pöördudes. Kaitsja leiab, et sellega maakohus on teinud järelduse asjaolu kohta, mida kohus pole ise varasemalt tuvastanud, st ei ole lugenud tuvastatuks, et R. Torgale politsei selgitas väljatõstmise korda. Seda ei kajasta ka vastav tõend, so CD plaadil oleva salvestuse vaatlusprotokoll (lk 32-33). Kaitsja on seisukohal, et antud vaatlusprotokolli tuleb vaadata tervikuna, mitte sellest üksikuid lauseid kontekstist välja rebides. Ringkonnakohus leiab, et maakohus käsitleski vaatlusprotokolli tervikuna. Seda kinnitab kohtuistungi protokoll, mille kohaselt avaldati lk 32-33 asuv vaatlusprotokoll ja kuulati helisalvestist ennast (lk 62 pöördel-63). Vaatlusprotokolli (lk 33) kohaselt on politsei R. Torgale muuhulgas selgitanud, et tal tuleb välja selgitada, kuidas korteris olnud isik sinna sisse on saanud ja kui talle keegi on öelnud, et ta võib seal olla, siis on tegemist tsiviilvahekorraga. Kui seal hakkavad mingid kokkulepped ja asjad välja tulema kuskilt varasemast minevikust, siis on ta küll tsiviilasi, siis tuleb kohtu poole pöörduda. Ringkonnakohus nõustub sellega, et politsei pole sõnaselgelt öelnud, et väljatõstmine võib toimuda üksnes kohtu kaudu, kuid on öelnud, et tegemist võib olla tsiviilasjaga ja siis tuleb kohtu poole pöörduda. Samas ei ole politsei andnud R. Torgale luba, et ta võib ukseluku ära vahetada ja võtit korteris elanud mehele mitte anda. Ringkonnakohus märgib, et analoogse sündmusega oli tegemist Tartu Ringkonnakohtus varasemalt arutatud kriminaalasjas, kus süüdistatavad, pöördumata asja lahendamiseks kohtu poole, vahetasid ära korteri ukseluku, takistades sellega korteris elava isiku juurdepääsu tema kasutuses olnud korterisse, millega rikkusid selle isiku põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Ka selles kriminaalasjas telliti ukseluku vahetamiseks spetsialist ja asja 6 selgitamiseks helistati politseisse, kes pidas seda tsiviilasjaks. Viidatud kriminaalasjas Riigikohus oma 09.02.2006 otsuse nr 3-1-1-144-05 punktis 12 nõustus maa- ja ringkonnakohtu otsustes esitatud motiividega, et vaidlusalune korter oli kannatanu seaduslikus valduses ja seega puudus süüdistatavatel, sealhulgas korteri omanikul tulenevalt PS §-st 33 õigus ilma kannatanu nõusolekuta korteri ukseluku avamiseks ja selle vahetamiseks. Kuna politsei oli selgitanud, et tegemist on tsiviilasjaga, siis Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtu järeldusega, et politsei selgitusest tulenevalt süüdistatavad olid teadlikud oma tegevuse ebaseaduslikkusest. Maakohus on oma otsuses (lk 85 pöördel) märkinud, et ilma jõustumata kohtuotsuseta väljatõstmine on alati omavoliline ja ebaseaduslik. Elamuvaidlusi lahendavad vastavalt tsiviilseadusandlusele kohus ja teised selleks volitatud riigiorganid. Elamispinnalt väljatõstmist reguleerib aga täitemenetluse seadustik, kus määratakse kindlaks nii nõudja kui väljatõstetava õigused ja kohustused. Maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu sellekohaste otsustega nr 3-1-1-82-97 ja 3-1-1-29-99. Kaitsja leiab, et kuigi korteris olnud mees väitis enda olevat selle korteri omaniku, ei olnud tal esitada isikut tõendavat dokumenti ning seetõttu ei omavat mingit tähtsust R. Torgal olemas olnud kinnistusraamatu väljavõte (lk 17), millest oli näha, et A.S. on olnud vaidlusaluse korteri omanik kuni 06.06.2006. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Kuna R. Torga oli korterit ostes teadlik, et esialgu oli sinna eelmine omanik sisse elama jäänud ja nüüd ukselukku vahetama minnes korteris olnud mees väitis, et tema on korteri omanik, siis R. Torga, kellel oli eelnev sellekohane suuline informatsioon kuulduna R.T. ilt kui korteri müüjalt ja kinnistusraamatu väljavõte, pidi aru saama, et korteris olnud mehe väited ei olnud paljasõnalised. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-35-08 punktis 16 on märgitud, et lugedes võimaliku keelueksimuse välditavaks, tuleb arvestada, kas isikul on sellealaseid varasemaid kogemusi. R. Torgal tema enda sõnade järgi oli eelnevalt piisavaid kogemusi korterite ostmisel (seejuures ka juhus, kus inimene elas sees), seega pidi ta antud juhul aru saama, et tegemist on tsiviilvaidlusega, kus kumbki väidab enda õigust korterile, mida ei tohi lahendada ukseluku vahetamise ja võtme mitteandmisega korteris elanud isikule, tehes tal sellega võimatuks eluruumi sissesaamise. Kannatanu A.S. ütlustest (lk 64) nähtub, et korterisse sai ta sisse alles järgmisel päeval kell 15 tänu politsei sekkumisele. Kaitsja väidab, et R. Torga ei saanud kuidagi teada, soovida või möönda, et ukseluku vahetamine ja korteriukse lukustamine võiks olla käsitletav ebaseadusliku väljatõstmisena eluruumist. Kaitsja leiab, et R. Torga ei pannud talle süüks arvatud tegu toime tahtlikult ja seega on välistatud tema vastutuselevõtmine
Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei ole eeltoodud väitega nõus. Maakohus on põhjendanud (lk 85), miks ta jõudis järeldusele, et R. Torga pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. R. Torga tahtlikku käitumist kinnitavad kannatanu A.S. ütlused: „Torga ütles, et tema korter, ta ostis selle ja et kobigu ma välja“ ja konkreetselt ütles „Koli välja, mis sa passid siin“ (lk 63 pöördel). Maakohus märgib, et R. Torga ei kinnita kannatanu viidatud ütlusi. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonis ei ole kannatanu ütlusi vaidlustatud, põhirõhk on sellel, et kannatanu ei suutnud oma isikut tõendada ja sellest lähtudes R. Torga ei arvestanud ka tema väiteid korteri omandiõiguse kohta. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu eelpool viidatud ütlused ei muutu olematuks selle tõttu, et süüdistatav neid ei kinnita. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda.
lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. See tähendab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Silmas tuleb pidada aga seda, et tahtlus on välistatud üksnes juhul, kui toimepanija ei pidanud oma teos süüteokoosseisule vastavate asjaolude esinemist isegi mitte võimalikuks. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-55-06 punktis 19 on 7 märgitud, et kui isik paneb teo toime koosseisueksimuses, st ta ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks ega mööna seda, ei kuulu kõnealune faktiline asjaolu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest. Järelikult ei saa sellisel juhul olla juttu tahtlikust käitumisest.
ettenähtud eluruumist väljatõstmise objektiivne koosseis seisneb eluruumist väljatõstmises, see on toimingus, mis riivab isiku põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus leidis, et puudub eksimus faktilistes asjaoludes, kuna R. Torga pidi vähemalt möönma, et isikule oma eluruumile juurdepääsu mittetagamine võib olla ebaseaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest see tuleneb kannatanu väidetest, et ta on selle korteri omanik, politsei selgitusest, et tegemist on tsiviilvaidlusega, mida lahendab kohus ning R. Torga eelnevatest kinnisvaraäriga tegelemise kogemustest. R. Torga, vahetades kannatanu poolt eluruumina kasutatava korteri välisukse lukusüdamiku, lukustades korteriukse, andmata kannatanule kui korteri valdajale korterivõtit, tegi sellega kannatanule eluruumi edasise kasutamise võimatuks, riivates tema põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele ja pani sellega toime ebaseadusliku eluruumist väljatõstmise. R. Torga vastutust ei välista ka tema väide (lk 73 pöördel), et ta mitte väljatõstmise eesmärgil ei lukustanud korteriust, vaid ainult oma äriühingule kuuluva vara kaitsmiseks tegi seda, sest see pole kooskõlas sündmuste käiku käsitlevate eelpool viidatud kannatanu ütlustega ja politseist antud selgitusega.
Eeltoodu on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-35-08 punktis 16 märgituga, et tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine, mitte aga seaduse mittetundmine. Kaitsja märgib, et kui ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega koosseisueksimusest
lg 1 tähenduses, on kohtul täiendavalt vajalik kontrollida, kas ei ole tegemist keelueksimusega
tähenduses.
lg 1 kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Eeldatakse, et isik teab ühiskonnas kehtivaid käitumiseeskirju, olgu need siis õigusnormid või muud inimeste käitumist reguleerivad sotsiaalsed normid. Norme teades teab inimene ka selles sisalduvat keeldu ja saab seega aru teo materiaalsest õigusvastasusest. Karistusõiguslikult olulise eksimusega on tegemist üksnes kahel juhul, st isik ei tea üldse vastava normi olemasolu, seega ka selles sisalduvat keeldu ja siit tulenevat karistatavust või teab küll normi olemasolu, kuid arvab ekslikult, et keelunorm ei kata tema tegu. Otsese keelueksimusega on tegemist juhtudel, kui isik ei tea keelunormi olemasolu üldse või on veendunud, et tegemist on üksnes moraalinormiga. Süütegude korral, mille ebaõigussisu on ilmne ja üldarusaadav, ei ole vaja normi teadmist tõendada ning tegija vastavasisulised väited on asjakohatud. Eksimuse olemasolu tuleb hakata kontrollima üksnes siis, kui selle esinemisele viitavad usaldusväärsed andmed. Teinud kindlaks eksimuse olemasolu, tuleb tuvastada selle välditavus või vältimatus. Alles viimasel juhul on isiku süü välistatud, sest isik ei olnud teadlik oma teo ebaõigussisust ning talle ei saa objektiivselt asetleidnud ebaõigust ette heita. Eksimuse välditavuse tuvastamiseks peab olema tuvastatud hetk, millest alates isikul oleks olnud alust oma teo võimaliku ebaõigussisu tajuda või selle üle järele mõelda. Sellist algpunkti võib näha juba tahtluses, kus teatud objektiivsete asjaolude teadmine või tahtmine peaks osundama teo võimalikule keelatusele. Ka teo ilmne ja üldtunnustatud moraalivastasus võib olla põhjus mõelda selle võimalikule õiguslikule keelatusele, samuti ka asjaolu, et teoga tekitatakse kellelegi kahju. Kohustus tunda huvi teo võimaliku keelatuse vastu tuleneb ka teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon. Kahtluse tekkimise korral ei ole isikul õigust alati valida tema jaoks sobivaimat käitumisvarianti. Isik peab enne käitumist rakendama otsuse langetamiseks kogu 8 oma tunnetusjõu ja eetilised väärtushinnangud ning vajadusel tuleb pöörduda teise isiku poole asjatundliku ja pädeva nõu saamiseks. Kui nõuandest tuleneb luba tegutseda, on normirikkumise korral tegemist vältimatu eksimusega, jääb aga kahtlus ikkagi püsima, on tegutsemise korral tegemist välditava eksimusega. Eksimus lakkab üldse olemast, kui asjatundlik nõuanne osundab üheselt teo keelatusele. Eeltoodud skeemist lähtudes maakohus leidis, et ei esine eksimust teo keelatuses
Torga oli informeeritud, et tegemist on tsiviilõigusliku olukorraga, mida saab lahendada ainult kohtu poole pöördudes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest see tuleneb maakohtus uuritud tõenditest. Lisaks sellele ringkonnakohus märgib, et on üldteada asjaolu, et igaühe kodu puutumatus on garanteeritud põhiseadusega ning ilma jõustumata kohtuotsuseta väljatõstmine on alati omavoliline ja ebaseaduslik. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-95-05 punkt 8 kohaselt keelueksimuse puhul aktualiseerub alati küsimus sellest, kas see eksimus oli isikule välditav või mitte ehk teiste sõnadega kui hoolikalt suhtus isik õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. R. Torgale oli teada, et esialgne omanik jäi kokkuleppel R.T. iga sellesse korterisse elama, seega oli talle teada, et selle isiku valdus korterile on seaduslik ja tegemist ei ole suvalise isikuga, kes on ebaseaduslikult hõivanud võõra korteri. R. Torga suhtumist asjasse iseloomustab tema käitumine, mille kohaselt kannatanu väited ei sundinud teda järele mõtlema, et kas ta oma teoga ei tekita teisele inimesele kahju ega riku tema õigusi. R. Torga kui kinnistu kaudse valdaja käitumine oli suunatud kannatanu kui otsese valdaja õiguste rikkumisele. Kuna R. Torgal korteri võtmeid polnud kunagi olnud, puudus tal aktsept korterisse ilma loata sisenemiseks või sinna sissepääsu tõkestamiseks. AÕS § 40 lg 1 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. AÕS § 40 lg 2 kohaselt omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline.
§-s 314 sätestatud kuriteo koosseis on
Seega R. Torga pani toime talle inkrimineeritud kuriteo
Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 9 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.