1-09-12872/32

(09260101097)Taotluse esitaja Kristjan Kolsarile Tartu Maakohtu 19.08.

1. a otsusega KarS § 202 lg 2 p 1, § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 järgi mõistetud karituse täitmisele pööramine Kriminaalhooldusametnik Anton Aunma Süüdimõistetu Kristjan Kolsar Taotluse sisu Elukoht: xxx; isikukood: 39103172730; ei tööta Kaitsja Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19.08.
2. a otsusega KarS § 202 lg 2 p 1, § 306 lg. 1 ja § 307 lg. 1 järgi tingimisi katseajaga 18 kuud Katseaja algus 19.08.
3. a ja katseaja lõpp 18.02.
4. a Tõkend – vahistamine –valitud Tartu Maakohtu 15.02.
5. a määrusega, kinni peetud 26.06.
6. a. Vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427 Pikendada Kristjan Kolsarile Tartu Maakohtu 19.08.
7. a otsusega määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra, s.o. 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuuni, kuni 18.02.2012.a. KrMS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Kristjan Kolsarile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi. Jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtumääruse kuulutamisel. 1

(3)Välja mõista Kristjan Kolsarilt 900 (üheksasada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Tartu Maakohtu 19.08.
2. a otsusega tunnistati süüdi Kristjan Kolsar KarS § 202 lg 2 p 1, § 306 lg. 1 ja § 307 lg. 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui Kristjan Kolsar ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:
3. elama kohtu määratud alalises elukohas;
4. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus jõustus 27.08.
8. a. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele. Kristjan Kolsar ei ole vaatamata kutsetele ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele õigeaegselt kolmel korral. Kahel korral on ta jäänud üldse ilmumata. Kodukülastuse ajal ei olnud teda kodus ja emale edasiöeldud teade ei toiminud, et võtta kriminaalhooldusametnikuga ühendust. Kristjan Kolsar ei ole küsinud luba elukohast lahkumiseks. 15.02.
9. a kohtuistungile Kristjan Kolsar ei ilmunud. Kohtul ei olnud võimalik talle kohtukutset kätte anda. Elukohas elava ema sõnul on poeg Soomes. Prokuröri 15.02.
10. a kohtuistungil antud teatel on Kristjan Kolsar katseajal, 14.01.2010.a kinni peetud varguses kahtlustatavana ja samal päeval üle kuulatud. Tartu Maakohtu 15.02.
11. a määrusega kuulutati Kristjan Kolsar tagaotsitavaks ja KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel. valiti temale tõkendiks vahistamine. Kristjan Kolsar peeti kinni 26.06.
12. a. 2

(3)Kristjan Kolsar seletas, et ta oli Soomes tööl. Kui teda kahtlustatavana kinni peeti, siis lasti vabaks tingimusel, et ta leiab tegeliku kuriteo toimepanija. Ta teadis, kes tegelikult teo toime pani, kuid ei leidnud teda. Kartuses, et tema suhtes kriminaalmenetlus jätkub, läks ta Soome tööle. Kui ta 04.06.

1. a koju tagasi tuli, oli tulnud politseist kiri, et kriminaalmenetlus on tema suhtes lõppenud. 26.06.
2. a pöördus ta politseisse abi saamiseks ja siis peeti ta kinni kui tagaotsitav. Tal on võimalik tööle asuda OÜ-sse Trucco äärekivide paigaldajana. Sõber leidis seal töö ja on pidanud tööandjaga läbirääkimise ka temale töö saamiseks. Soomes tegi ta sama tööd. Ta taotleb mitte pöörata karistust täitmisele ja on nõus katseaja pikendamisega. Ta on nõus, et talle määratakse alkoholi tarvitamise keelu kohustus. Pärast kriminaalhooldusaluse ärakuulamist pidas kriminaalhooldusametnik kriminaalhoolduse jätkamist võimalikuks katseaja pikendamise korral. Prokurör leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja Kristjan Kolsarile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on esitatud põhjendatult, kuid Kristjan Kolsari rikkumisi on võimalik heastada katseaja pikendamisega. Kriminaalmenetlusest pakkuminek ei olnud mõistlik ja arukas tegu ning seetõttu katkes ka kriminaalhooldus. Kristjan Kolsar on nõus rikkumisi heastama katseaja pikendamisega. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid Kristjan Kolsarile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Kristjan Kolsar on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 1 järgi temale määratud kontrollnõuet ja jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Kohtuistungil asja arutamisel ilmnes, et ta on läinud Soome tööle kriminaalhooldajalt luba küsimata, kuid seda asjaolu ei ole karistuse täitmisele pööramise taotluse põhjendusena kohtule esitatud. Kristjan Kolsar on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kohtuotsusega, millega mõistetud karistuse täitmisele pööramise küsimust arutatakse. Tema katseajal kahtlustatavana kinnipidamisest ei ole alustatud Kristjan Kolsari suhtes kriminaalmenetlust. See on tema suhtes lõpetatud ja asi on kohtusse saadetud teise isiku kahtlustusega. Kohtuistungil pidas kriminaalhooldusametnik võimalikuks kriminaalhoolduse jätkamist katseaja pikendamise korral. Kristjan Kolsar on teinud järeldused rikkumisest ning on endale kontrollkohustuse võtmisega nõus neid heastama. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keelu määramine aitab kaasa kriminaalhooldusele. Varasematest alkoholiseaduse järgi määratud karistustest on alust järeldada probleemi olemasolu. Tõkend – vahistamine tuleb tühistada. Tartu Maakohtu 15.02.
3. a määrusega kohaldatud tõkendiga vangistuses oldud aeg 26.06.-14.07.
4. a tuleb arvata kantud karistuse hulka. Asja arutamisega kaasnes menetluskulu, kaitsjatasu 900 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb see süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 3