§-de 25 lg 1, 2 – 113, 121, 203, 274 lg 1, 275, 266 lg 1, 424 ja KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
§-de 25 lg 1 ja 2 ning 113 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimises
järgi; talle
järgi karistuse mõistmises ning
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 2 järgi liitkaristuste mõistmises; ärakandmisele kuuluva karistuse osas; temalt väljamõistetud sundraha suuruse osas ja sellest tulenevalt kriminaalmenetluse kulude katteks väljamõistetud üldsumma 82380.70 krooni osas. Süüdi tunnistada Bogdan Mazurkevych
§-de 25 lg 1 ja 2 ning 113 järgi ja mõista karistuseks 7 aastat vangistust.
järgi mõista Bogdan Mazurkevychile karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja lugeda Bogdan Mazurkevychi liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada eeltoodud karistust Tartu Maakohtu 15.10.2002 otsusega mõistetud kandmata karistuse – 3 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust – võrra ning kohtuotsuste kogumis lugeda Bogdan Mazurkevychi liitkaristuseks 12 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust, millega lugeda
K § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi mõistetud 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud ja 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda Bogdan Mazurkevychi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 aastat 7 kuud 2 päeva vangistust. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel lugeda Bogdan Mazurkevychilt välja mõistetava sundraha suuruseks 10875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Bogdan Mazurkevychilt kriminaalmenetluse kulude katteks 86730.70 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata Prokuröri apellatsioon rahuldada, teised apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista Bogdan Mazurkevychilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Margus Metsa poolt osutatud õigusabi eest 10148 krooni riigituludesse. Bogdan Mazurkevychil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
osas ümber
Mazurkevych süüdi
Lisaks sellele tunnistati ta
puutuvas eraldi süüdistuses.
ja A.T. puutuvalt mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati B. Mazurkevych süüdi
Samuti tunnistati B. Mazurkevych süüdi
B. Mazurkevych tunnistati süüdi
B. Mazurkevych tunnistati süüdi
B. Mazurkevych tunnistati süüdi
järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Mazurkevychil lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.
Mazurkevychile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
Mazurkevychile mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 15.10.2002 otsusega mõistetud kandmata karistuse 3 aastat 2 kuud ja 7 päeva vangistuse võrra ning mõisteti B. Mazurkevichile liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud ja 7 päeva vangistust. B. Mazurkevych tunnistati süüdi ka KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning loeti 8 kuud vangistust kaetuks karistusega 8 aastat 2 kuud ja 7 päeva vangistust.
lg 1 järgi arvati eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud ja 5 päeva karistusaja hulka ning mõisteti B. Mazurkevychile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 7 kuud ja 2 päeva vangistust. Maakohus arutas B. Mazurkevychi süüdistust
lg 1 ja 2 ning 113 järgi selles, et tema 03.12.2003 kella 20.30 paiku XXX-XX asuva maja trepikojas lõi M.T. le kuus korda kirvega pea piirkonda ning kolm korda parema jala piirkonda, tekitades löömisega kannatanule kokku kuus raiehaava pea piirkonnas, s.o kaks raiehaava paremal silmanurgas, 3 kaks paremal kiiru- ja kuklapiirkonnas, ühe pea keskjoonel, ühe vasakul kuklapiirkonnas ja kolm raiehaava paremal jalal, s.o kaks parema põlve välisküljel, ühe sääre eespinnal ja pea põrutuse, mis põhjustasid kannatanule lühiajalise tervise kahjustuse; - süüdistust
Mazurkevych lõi 23.12.2005 kella 18.30 ajal XXXXX koridoris korteri 23 ukse juures isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus A.N. le rusikaga näkku, samuti lõi ta A.T. pea vastu seina ja paar korda lõi A.T. le jalaga keha piirkonda, millega tekitas kannatanule paremal pool oimupiirkonnas marrastused, vasaku silma alla verevalumi ja füüsilist valu. - süüdistust KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 14.07.2002 kella 03.47 ajal sisenes kaubaukse klaasi purustamise teel XXX-XX asuvatesse AS A kuuluvatesse ja TTK kaupluse Veeriku poolt renditavatesse ruumidesse, kus varastas salaja alkoholikapist ühe pudeli šampust Moët&Chandon maksumusega 535 krooni ja närimiskummi Airwaies maksumusega 6.50 krooni ning püüdis varastada kassadest sularaha 905 krooni, s.o kokku TTK vara 1446.50 krooni väärtuses ning lõhkus välisfassaadi klaasi. Sissemurdmisega tekitas B. Mazurkevych AS A varalist kahju 1000 krooni. - süüdistust
lg 1 järgi selles, et tema 07.06.2003 kella 13.00 ajal tungis ebaseaduslikult, s.o valdaja tahte vastaselt, välisakna lõhkumise ja kuuriukse lahtimurdmise teel sisse XXX-XX Õ.R. kuuluvatesse, kuid S.U. ja A.K. üüritud eluruumidesse. - süüdistust
järgi selles, et tema 07.06.2003 kella 13.00 paiku eesmärgiga vabaneda XXX-XX kaasomaniku Õ.R. üürnikest ja sundides Õ.R. müüma tema kaasomandis olevat 4/5 mõttelist osa, sisenes välisakna, maksumusega 200 krooni, lõhkumise teel XXX-XX asuvasse Õ.R. le kuuluvasse tuppa, kust viis välja ja põletas aias koos eeluurimisel seni tuvastamata isikuga maja taga asuvas lõkkes ära Õ.R. le kuuluvad kolm ust väärtusega 9000 krooni ja S.U. kuuluvad esemed: riided, jalanõud, ajakirjad, raamatud, laste mänguasjad, tööriistad, kosmeetikat, s.o kokku võõrast vara 24 830 krooni väärtuses. - süüdistust
järgi selles, et tema 13.10.2003 kella 20.15 paiku XXX-XX maja hoovis solvas ametiülesandeid täitvaid politseiametnikke V.S. ja K.K. , sõimates neid „kozlõ“-deks, samuti ütles B. Mazurkevych neile „pašli võ nahhui“, s.o kasutades ebatsensuurseid sõnu, millega alandas politseiametnike au ja väärikust. - süüdistust
lg 1 järgi selles, et tema 13.10.2003 kella 20.15 paiku XXX-XX maja hoovis ähvardas ametikohustusi täitvaid politseiametnikke V.S. ja K.K. sellega, et lubas nende suunas visata granaadi juhul, kui politseiametnikud maja hoovist ei lahku, s.o ähvardades tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, millist ähvardust võtsid politseiametnikud reaalsena, kuna vahetult enne seda viskas B. Mazurkevych aknast politseiauto suunas metalleseme, mille tagajärjel politseiauto aknaklaas purunes, samuti vehkis B. Mazurkevych kirvega politseiametnike suunas. - süüdistust
järgi selles, et tema isikuna, kes on 13.07.2005 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse (LS) § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 18 000 krooni, juhtis 24.08.2005 kella 20.25 ajal Tartu linnas Aardla tänaval mootorsõidukit Saab reg. märgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes; - isikuna, kes on 13.07.2005 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 18 000 krooni, juhtis 27.08.2005 kella 18.00 ajal Tartumaal Elva linnas Tartu maantee ja Supelranna ristmikul mootorsõidukit Saab reg. märgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes; - isikuna, kes on 13.07.2005 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 18 000 krooni, juhtis 27.08.2005 kella 19.30 ajal Tartumaal Nõo vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 153,5 kilomeetril mootorsõidukit Saab reg. märgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes; 4 - isikuna, kes on 13.07.2005 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 18 000 krooni, juhtis 15.12.2006 kella 12.45 ajal Tartus Ülikooli tänaval mootorsõidukit Saab reg. märgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei ole B. Mazurkevychi süü
lg 1, 2 – 113 järgi tõendatud ja maakohus kvalifitseeris selle ümber
Maakohus arvestas seejuures kannatanu M.T. ütlustega, et I.R. helistas talle kuulutuse peale ja pakkus siseremonditöid. 2003 sügisel hakkasid nad XXX-XX majas ehitustöödega pihta. B. Mazurkevych elas teisel korrusel, all olid üürnikud. 03.12.2003 oli ta sugulasega tööl, kui tulid elektrikud ja võtsid voolu välja. Nad istusid üürniku juures ja tegid aega parajaks, kui toimus akudrelli vargus koridori ukse tagant. Süüdistatav ründas teda võib-olla seepärast, et vool ja veetrass olid väljas. Ta ei näinud, kas B. Mazurkevychil oli midagi käes, kuna pime oli. Esimene löök tuli vastu pead ja kannatanu kaotas teadvuse. Tema B. Mazurkevychit ei rünnanud. Kannatanu oli joonud 2-3 pudelit õlut, kuid joobes ei olnud. Lõuna Politseiprefektuuri 03.12.2003 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on XXX-XX aias autoväravast 1,5 m kaugusel näha maapinnal kirvest, mille varrel näha punast värvust, tera laius 7-8 cm, pikkus 10 cm. Majja sisenedes ukselt vaadates on põrandal maas vasakut kätt punast värvi laik, mõõtmetega 10 x 30 cm. Vasakule jääb keerdtrepp, mis viib teisele korrusele. Samuti on tunnistajate V.V , J.K. ja I.R. e ütlustega tõendatud, et 03.12.2003 õhtul toimus XXX-XX asuva maja trepikojas süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt. TÜ Kliinikumi närvikliiniku neurokirurgia osakonna haigusloo nr 17427-R2401-03 väljavõtte kohaselt on löödud M.T. korduvalt kirvega pähe ja parema jala piirkonda. Patsiendil esinesid järgmised vigastused: paremal parietaalsel ja mõlemapoolselt oksipitaalsel koljuväliste pehmete kudede turse. Välistest trauma tunnustest esinevad hulgi raiehaavad pea piirkonnas: 2 paremal silmanurgas, 2 paremal parietaalsel ja oksipitaalsel, 1 lagipeas ja 1 vasakul kukla piirkonnas. Paremal jalal: 2 põlve lateraalküljel, 1 sääre eespinnal. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 111 kohaselt on M.T. l 03.12.2003 diagnoositud vigastused tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal ja viisil 03.12.2003 löökidest kirvega. Antud vigastused ei tekitanud eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse, kestusega orienteeruvalt mitte rohkem kui neli nädalat. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo molekulaargeneetilise ekspertiisiakti nr 050386 kohaselt XXX-XX asuvast hoovist sündmuskoha vaatluse käigus võetud kirve veremäärdumusega kohast võetud proovi DNA profiil langes täielikult kokku M.T. DNA profiiliga. Kirve varre verevabalt kohalt võetud proovis oli DNA jälgi rohkem kui ühelt isikult. Välistada ei saa, et B. Mazurkevych võiks olla üks isik, kelle DNA-d leidus kirve varrelt võetud proovis, kuna kõik temal esinevad alleelid on leitavad ka kirve varre verevabast kohast võetud proovis. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et süüdistatav lõi 03.12.2003 õhtul XXX-XX maja trepikojas teise korruse koridoris kannatanule kirvega korduvalt pähe ja jalgadesse. Seda järeldust kinnitab DNA ekspertiis, mille kohaselt leiti kirve teralt kannatanu verd ning kirve varrelt süüdistatava DNAd. Kannatanu vigastused on fikseeritud TÜ Kliinikumi haigusloo väljavõttega. Kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on sedastatud, et kannatanu vigastused võisid olla saadud süüdistuses märgitud ajal ja viisil. Kannatanu on nii eeluurimisel kui kohtus rääkinud, et kui ta läks trepist üles B. Mazurkevychi juurde, ei olnud tal midagi käes. Sama kinnitasid tunnistajate V.V. ja J. K. ütlused, mille tõelevastavuses ei ole alust kahelda. Arvestades seda, et kirvega tekitatud vigastused esinesid üksnes kannatanul, on välistatud, et süüdistatav lõi kannatanut kirvega enesekaitseks. 5 Samas puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis annaksid põhjendatud aluse süüdistuses märgitud järelduseks selle kohta, et B. Mazurkevych lõi M.T. kirvega tahtliku tapmise eesmärgil. Seega tuleb kuritegu ümber kvalifitseerida
Mazurkevych süüdi kehalise väärkohtlemise eest. Tapmiskatse algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Antud juhul puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks kannatanut soovinud tappa. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt ei tekitanud kannatanul fikseeritud vigastused temale eluohtlikku tervisekahjustust, vaid lühiajalise tervisekahjustuse. TÜ Kliinikumi haigusloo väljavõtte kohaselt lasti M.T. juba 04.12.2003, s.o järgmisel päeval kodusele ravile. Kuna sündmuskohal oli pime, mida kinnitavad süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja V.V. ütlused, ei ole asjas kogutud tõendite põhjal võimalik kindlalt väita, et süüdistatav sihtis kannatanut teadlikult kirvega pähe. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et ükski löökidest ei olnud nii intensiivne, et põhjustanuks kannatanule eluohtliku vigastuse. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida teise isiku kehalise väärkohtlemisena
järgi, mitte tapmise katsena.
Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Tõendatud on üksnes asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut kirvega korduvalt pähe ja parema jala piirkonda, tekitades kannatanule sellega kokku üheksa raiehaava. B. Mazurkevychi süü
järgi 23.12.2005 XXX-XX korteri 23 juures süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud sõnavahetuses, mis kasvas üle rüseluseks, on tõendatud kannatanu A.T. ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta koju aadressil XXX-XX ja nägi, et vesi on põrandal. Ta läks korterisse 23, kus elas Bogdani ema, sest öeldi, et viimane valas vee maha. Ta koputas, Bogdani ema tuli uksele ja ta ütles, et koristagu vesi ära. B. Mazurkevych kuulis nende juttu, tuli ukse peale, midagi ei öelnud ja lõi kannatanu pead 3-4 korda vastu seina. Siis ta tahtis ära minna, kuid B. Mazurkevych tuli järgi, lõi ta pikali maha ja hakkas jalgadega peksma ribidesse ja kuhu juhtus. Seda nägi pealt J.G. . Tunnistaja J.G. ütluste kohaselt valas B. Mazurkevychi ema 2005 jõulude ajal XXX-XX ühisesse kööki vett maha. Ta oli köögis koos A.T. ga. A.N. läks korterisse 23 O ütlema, et ta ära koristaks. Ta nägi, kuidas A läks köögist välja ja koputas uksele. Ukse avas Bogdan. A.N. ütles Bogdanile, et las su ema tuleb ja koristab ära. Bogdan tõukas A t ühe korra, A tõukas ka. Kui ta köögist väljus, siis nad juba rabelesid, mõlemad seisid, hoidsid riietest kinni ning kukkusid maha. A l oli nägu verine. A ütles, et Bogdan peksis teda. Kiirabikaardi nr 4686 kohaselt on 23.12.2005 XXX-XX -30 kell 18.55 A.T. pekstud jalgadega näkku, paremal oimu piirkonnas marrastused. Traumakaardi kohaselt on 24.12.2005 kell 10.45 tuvastatud A.T. l paremal pool oimupiirkonnas marrastused, vasaku silma all verevalum. Eeltoodud tõendite põhjal saab järeldada, et süüdistatav pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese peksmise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ei ole kannatanut löönud ning oli ise selles situatsioonis kannatanu, kuna kaitses oma ema, ei vasta tõele ja on ümber lükatud kannatanu ütluste ja traumakaardiga. B. Mazurkevychi süü
lg 1 ja
ütlustega, et temale kuulus 2003 juunis XXX-XX majast 4/5 ja B. Mazurkevychile 1/5. B. Mazurkevychil oli õigus kasutada ülemist korrust. 2003 aastal olid need ruumid, mille uksed olid põletatud, üüriliste, s.o S.U. käsutuses ja B. 6 Mazurkevychil ei olnud õigust neid ruume kasutada. Üüriline helistas talle ja ütles, et sisse on murtud, toast olid tööriistad ja asjad ära varastatud. Kohale minnes nägi ta, et aken on lõhutud ja tööriistad olid kadunud. Naabrite käest kuulis ta, et seal oli olnud suur jooming. Aiamaal nägi ta tuhahunnikut, oli näha veel ukse tükke, ajakirju ja riidetükke. B. Mazurkevych oli lõkke juures. Ta küsis B. Mazurkevychilt, et miks sa põletasid, kuid viimane oli purjus ja ei osanud midagi öelda. Põletatud oli kolm ust: üks, mis läks väiksesse ruumi, kus olid tööriistad, vannitoauks ja ühe toa uks, mis oli tehtud lastetoaks. S.U. olid ära võetud mitme aasta ajakirjad ning laste ja enda talveriided. Vaidlusi seoses ruumide kasutamisega ei olnud enne, kui B. Mazurkevych hakkas maja müüma, väites, et see on tema maja. B. Mazurkevych oli 2003 kevadel ajalehes Kuldne Börs maja müüki pannud. Kannatanu S.K. , endise nimega U. , ütluste kohaselt elas ta alates 2002 aastast XXX-XX asuvas majas. Ruume kasutas ta üürilepingu alusel, mille ta sõlmis I.R. ega. Temaga koos elas korteris ka tema abikaasa A.K. . Nende kasutada oli esimene korrus. 2003 kolisid nad sealt ära, kuna B. Mazurkevych käis kirves käes õues ja keeras vett kinni. Probleemid tekkisid 2003 märtsis, ilmselt seetõttu, et neil sündis laps ja B. Mazurkevychil oli vaja üürnikest lahti saada. 07.06.2003 läksid nad perega peale kella 12 välja, B. Mazurkevychil oli sel ajal sõber külas ja väike lõke oli aias. Kui nad tagasi tulid, oli välisuks lahti ning garaažiaken katki löödud. Kui ta lõkke juurde läks, sai ta aru, et sinna olid nende asjad läinud. Näha oli lapse kummiku põhi, spordikottide needid ja rasedapüksid ning klambrid, mis ei olnud põlenud. Neid asju nad igapäevaselt ei kasutanud ja need olid kõrvale pandud kottidesse ja pappkastidesse, mis asusid toas, mida nad kutsusid garaažiks. Need olid põhiliselt lasteriided, kelk, lumelabidas, ämbrid, mingid kardinad, voodikatted ja asjad, mis olid eest ära pandud. Samuti raamatud, ajakirjad ja tema õppematerjalid. Kaduma läksid nende kolm ust, millest sai nende tubadesse: WC-uks, garaažiuks ja selle ruumi uks, mida nad kasutasid puukuurina. Lõket põletasid B. Mazurkevych ja tema sõber, kuna ta nägi, et nemad käisid lahtimurtud uksest sisse-välja. Tunnistaja A.K. u ütluste kohaselt oli ta XXX-XX üürnik. 07.06.2003 kella 13 paiku koju tulles nad nägid, et B. Mazurkevych teeb lõket. Oli näha, et tualeti ust, puuhoidmise ruumi ust ning endise garaaži ust ei olnud. Kadunud olid ka nende isiklikud asjad, mis olid panipaigas. B. Mazurkevych liigutas lõket rehaga ja pani midagi juurde. B. Mazurkevych oli andnud neile mõista, et tahab alumist korrust kasutada ja ta tahtis, et üürnikud ära läheksid. Nad nägid müügikuulutust. Tunnistaja I.R. e ütluste kohaselt kuulus 2003 XXX-XX majast 4/5 tema emale Õ.R. le ja 1/5 B. Mazurkevychile. 2003 tegid nad hagi kohtule kaasomandi lõpetamiseks, kuna maja olukord oli halb, maja vajas remonti. XXX-XX esimesel korrusel elasid 2003 J.K. ja A.K. , teisel korrusel elasid B. Mazurkevych ja O.M. . Läbisaamine B. Mazurkevychiga oli halb, kuna B. Mazurkevych tegi rünnakuid seal elavate inimeste ja vara vastu. Tunnistaja A.N. ütluste kohaselt krohvisid nad 07.06.2003 V.E. XXX-XX maja. Kella 13 paiku tagasi jõudes oli XXX-XX krundil meeletu lõke, mis äratas tähelepanu. Ta nägi, et tema jaoks tundmatul mehel oli käes suur uks, mille pani keset lõket. Talle tundus, et see oli puidust välisuks, mis oli korralikult töödeldud. Lõkkes oli eelnevalt palju ärapõlenud asju. Ta nägi kahte meest, üks oli tundmatu ja teine oli B. Mazurkevych. Tunnistaja E.F. ütluste kohaselt oli ta 2003 juunis valveuurija, kui sai teate minna aadressile XXX-XX . Kohapeal olid kannatanud, kes väitsid, et põletatakse nende isiklikku vara. Ta sai aru, et oli tekkinud sõnavahetus, kuna B. Mazurkevych oli hakanud nende asju lõkkesse viima. Ära olid põlenud spordikott, millel ta nägi rihma ja terve hunnik ajakirju, samuti olid lõkkes näha puidust uksepiidad. Tunnistaja H.S. , kes töötab OÜ HK , ütluste kohaselt leidis ta 2003 suvel ajalehest kuulutuse, et B. Mazurkevych tahab müüa majaosa aadressil XXX-XX . Ta võttis ühendust ja sõitis kohale. Ta rääkis B. Mazurkevychiga ja tema emaga, selgus, et müüakse ülemist korrust, 7 pärast öeldi, et võib-olla müüme terve maja. B. Mazurkevych ütles, et alumistes ruumides on üürnikud sees. Ta sai aru, et teine omanik on B. Mazurkevychi ema. Kuulutus sai pandud, et on müüa terve maja. Kui ta sai teada, et on probleem ja tehti sõimukõne, sai kuulutus maha võetud. Hooneregistri teatise kohaselt kuulus 05.06.2003 seisuga elamust aadressil XXX-XX Tartus Õ.R. le 4/5 mõttelist osa kaasomandist ja B. Mazurkevychile 1/5 mõttelist osa kaasomandist. Ajalehe müügikuulutuse koopia kohaselt oli 09.06.2003 müüa XXX-XX maja. Eeltoodust tulenevalt on kannatanute ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et 07.06.2003 kella 13 ajal tungis B. Mazurkevych välisakna lõhkumise ja kuuriukse lahtimurdmise teel sisse XXX-XX Õ.R. le kuuluvatesse eluruumidesse, mida üürisid tollal S. U. ja A.K. . Seda kinnitas ka asjaolu, et eelnimetatud ruumidest kadunud asju ei viidud kaasa, vaid põletati ära maja taga lõkkes. Eluruumi omanikul puudub õigus ilma valdaja, s.o üürniku loata viimase ruumidesse siseneda, välja arvatud üürilepingus kokkulepitud juhtudel. Süüdistatav, tungides omavoliliselt ja valdaja tahte vastaselt Õ.R. le kuuluvaisse, kuid S. U. i valduses olnud ruumidesse välisakna lõhkumise ja kuuriukse lahtimurdmise teel, rikkus sellega kannatanu S. U. i põhiseaduslikku eluruumi puutumatuse õigust, millega pani toime
Samuti on kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et B. Mazurkevych viis Õ.R. le kuuluvatest ja S. U. i kasutuses olnud ruumidest välja kolm ust ning S.U. kuulunud esemed ja põletas need ära, tegutsedes koos tundmatu isikuga. Kannatanute ja tunnistajate A.K. u ning A.N. ütlustega on tõendatud, et lõket tegi B. Mazurkevych koos tundmatu isikuga. Võttes arvesse ka varasemaid konflikte süüdistatava ja kannatanute vahel, ei ole kahtlust selles, et süüdistatav põletas eelnimetatud vara süüdistuses märgitud eesmärgil. B. Mazurkevychi süü KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi on tõendatud: - kannatanu AS A esindaja A.A. ütlustega, et 14.07.2002 toimus AS A kuuluvasse kaubandus- ja ärihoonesse sissetungimine öösel kella 3 ajal, lõhutud oli Viljandi mnt. poolne klaas ja kaubalaadimisukse klaas; - tunnistaja R.R. ütlustega, mille kohaselt sai nende turvafirma hommikul kella 3-5 ajal häire Veeriku kauplusesse. Nad sõitsid Veeriku poe taha hoovi, oli näha, et lükanduksel oli aken puruks löödud. Ta läks koos paarimehega objektile, nad sisenesid tagant uksest. Kui nad järgmise ukse avasid, oli seal B. Mazurkevych. Tööriistadest oli seal kirves, mis ei olnud poe oma. Ukse juures maas oli kassadest võetud raha; - tunnistaja A.K. ütlustega, et kuna ta on kaupluse kontaktisik, helistas 14.07.2002 hommikupoole ööd talle turvafirma. Ta läks kohale. Poes oli B. Mazurkevych, kelle juures maas või käes oli šampus, mis oli võetud klaaskapist. Samuti oli võetud pakk nätsu, kas Airwaies või Orbit. Kadunud oli sularaha 905 krooni, mis selgus kassa ülelugemisel. Hiljem leiti video järgi pesupulbrite tagant 646 krooni. Video pealt oli näha, kui B. Mazurkevych peitis raha pesupulbrite taha; - tunnistaja N.V. ütlustega, mille kohaselt avastasid nad hommikul tööle tulles, et poodi oli sisse murtud; - tunnistaja K.L. ütlustega, et 13.07.2002 õhtul oli ta Veeriku poes kassapidaja, kui B. Mazurkevych sisenes kauplusse ja võttis suitsupaki Marlboro ning asetas korvi ning läks välja; - 14.07.2002 sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitega ning kaupluse kassaaparaatidelt ja lõhutud aknaga ukse pinnalt võetud DNA-prooviga. Fotodelt on näha avatud šampusepudel kaupluse müügisaalis alkoholiriiulite vahel, alkoholiriiuli ees asuv kirves ning kinnipeetud mees, kes on B. Mazurkevych; 8 Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning turvakaamera videolindi, vaatlusprotokolli ja fototabelitega üheselt tõendatud, et B. Mazurkevych pani toime KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava teo, mis näeb ette vastutuse korduva võõra vara salajase varguse eest vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega. Selline kuritegu vastab
B. Mazurkevychi süü
lg 1 ja
ütlustega, mille kohaselt said nad 13.10.2003 õhtul peale kella kaheksat väljakutse naabritevahelise probleemi kohta, et üks elanikest lülitas elektri välja ja tagasi enam ei lülita. Nad läksid koos K.K. kohale. Maja juures viibisid maja omanik ja üürnik, kes jäi elektrita ja seletas, et B. Mazurkevych lülitas elektri välja. Nad püüdsid B. Mazurkevychiga rääkida, aga ust neile ei avatud. B. Mazurkevych ilmus aknale ja hakkas karjuma, et minge minema. Nad palusid tal alla tulla ja rääkida, et milles on probleem. Selle peale hakkas B. Mazurkevych nende suunas asju viskama. Üks asi oli kirvetaoline ese, mille ta viskas nende suunas. Hiljem selgus, et see oli painutatud metalltoru. Pihta nad ei saanud, see läks politseiauto esiklaasist sisse. B. Mazurkevych karjus, et laseb nad maha ja politsei jaoks on olemas granaat. Süüdistatav kasutas solvavaid väljendeid. Kannatanu K.K. ütluste kohaselt said nad 13.10.2003 väljakutse XXX-XX juurde, kus naabrid ei saanud läbi ja B. Mazurkevych oli naabritelt elektri välja võtnud. Aknale tuli B. Mazurkevych ja hakkas neid sõimama – saatis neid „nahui“ ja ütles neile „kozlõ“. Siis hakkas B. Mazurkevych neid asjadega pilduma: ämbrid, puidust käepidemega asi, mis lõhkus nende politseiauto akna. B. Mazurkevych ütles, et tal on nende jaoks ka kuule ja granaat. Tunnistaja A.K. a ütluste kohaselt ta nägi, et politseiauto klaas oli katki visatud lipuvarda alusega. Tunnistaja I.R. e ütluste kohaselt helistas talle 13.10.2003 õhtul poole kaheksa ajal K. ja ütles, et elekter on jälle välja võetud. Oli arvata, et B. Mazurkevych tegi midagi. Kui ta maja juurde jõudis, oli kõik pime, 5 minuti pärast tuli politsei. B. Mazurkevych avas koridori akna, mis on tänava pool ja ähvardas. Samuti ütles B. Mazurkevych ebatsensuurseid väljendeid, öeldes politseinikele „kozlõ“. Eelpool toodud tõenditega on tõendatud süüdistatava süü võimuesindajate solvamises nende ametikohustuste täitmisel ning vägivalla toimepanemises võimuesindajate suhtes. Seega pani B. Mazurkevych toime vägivallateo
tähenduses, mis sätestab vastutuse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanud on korduvalt kinnitanud, et võtsid süüdistatava ähvardusi reaalsetena, kuna süüdistatav viskas vahetult enne seda politseiauto suunas metallist eseme, mis tabas politseiauto aknaklaasi ja vehkis kirvega. Samuti on kannatanute ja tunnistaja I.R. ütlustega tõendatud, et B. Mazurkevych sõimas politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega (kozlõ, pašli võ nahhui). Sellega solvas B. Mazurkevych politseiametnike au ja väärikust. Seejuures oli solvavate väljendite kasutamine süüdistatava poolt otseselt seotud politseiametnike ametikohustuste täitmisega avaliku korra kaitsmisel. B. Mazurkevychi süü
Mazurkevych juhtis 24.08.2005 kella 20.25 ajal Tartu linnas Aardla tänaval mootorsõidukit Saab reg. märgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes. Tunnistaja K.K. ütlustest tulenevalt oli ta 24.08.2005 patrullis. Õhtul peale kella 20.00 ja enne kella 20.30 said nad juhtimiskeskuselt väljakutse, et Võru tänava Statoili parklas seisva sõiduki Saab, registreerimisnumbriga XXX XXX , juht on joobes. Sündmuspaigale jõudes oli auto tanklast lahkunud ja liikus mööda Aardla tänavat. Nad peatasid auto. Juht oli B. Mazurkevych. Auto juurde minnes oli aru saada, et juht on joobes, oli tugev lõhn ja juht ei reageerinud. Indikaatorvahendil süttis punane märgutuli, mis 9 näitab, et inimene on joonud. Täpsema näidu saamiseks puhus ta indikaatoriga üle, mis näitas 1,
lg 1, 2 - 113 järgi ümberkvalifitseerimist
Mazurkevych süüdi
lg 1, 2 - 113 järgi ning mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust.
Mazurkevychile kuritegude kogumi eest mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada 9 aastast vangistust 15.10.2002 Tartu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aastat 2 kuud ja 7 päeva vangistuse võrra ja lugeda B. Mazurkevychile liitkaristuseks 12 aastat 2 kuud ja 7 päeva vangistust. Süüdi tunnistada B. Mazurkevych KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust.
K § 139 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistus) kaetud raskeima karistusega, s.o
Mazurkevychile lõplikuks liitkaristuseks 12 aastat 2 kuud ja 7 päeva vangistust.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.07.200217.07.2002, 14.10.2003-15.10.2003, 03.12.2003-03.07.2004 s.o 7 kuud ja 5 päeva karistusaja hulka ja mõista B. Mazurkevychile karistuseks 11 aastat 7 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada kinni pidamisest, s.o alates 16.12.2006. Apellatsiooni kohaselt on B. Mazurkevychile mõistetud karistus liiga leebe, arvestades B. Mazurkevychi isikut ja tema süü suurust. Süüdistatav lõi kannatanut kirvega korduvalt pähe ja parema jala piirkonda, tekitades sellega kannatanule kokku üheksa raiehaava. Kehavigastused tekitas süüdistatav tahtlikult. B. Mazurkevychile oli esitatud süüdistus
Tapmisega rünnatav hüve on inimese elu. Kirvega löömise puhul oli M.T. elu ohus. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud tapmise toimepanemisele. Tapmiskatse algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Iga normaalse keskmise inimese ettekujutuses on täiesti ilmne, et kirvega teisele inimesele korduvalt pähe löömine põhjustab tavaliselt surma. Arvestades antud kuriteo toimepanemise viisi, s.o suure kirvega korduv löömine pea piirkonda ja selle tagajärjel kuue raiehaava tekitamine pea piirkonda, mis on elutähtsasse piirkonda, viitab sellele, et tapmiskatse on toime pandud otsese tahtlusega. Teo 11 toimepanija teab, et tema selline tegu tavaliselt põhjustaks kannatanu surma, kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Haavade arvust pea piirkonnas nähtub, et B. Mazurkevychil oli soov M.T. ära tappa. Kuna B. Mazurkevych oli joobes, tegemist oli pimeda koridoriga, kuna puudus elekter, sündmused toimusid trepi peal ja kannatanu üritas ka ennast kaitsta ja jooksis koridorist välja, siis ei õnnestunud B. Mazurkevychil täpsemalt sihtida selleks, et tugevamalt kirvega lüüa ja M.T. surm jäi seetõttu saabumata. B. Mazurkevychi süü
Mazurkevych selles süüdi tunnistada ja mõista talle selle eest karistuseks 7 aastat vangistust. B. Mazurkevychi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o süüdistuses
lg 1, 2 – 113 järgi, mis kvalifitseeriti ümber
Mazurkevych nimetatud süüdistuses õigeks. Apellatsiooni kohaselt ei saa nõustuda kohtuotsusega selles osas, millega tunnistati B. Mazurkevych süüdi
Sündmuste käigu kohta XXX-XX asuva maja pimedas trepikojas on kannatanu ja süüdistatav andnud erinevaid ütlusi ning kõnealuses episoodis ülekuulatud tunnistajad V.V. ja J. K. ise tüli vahetult pealt ei näinud. Kannatanul tuvastati hiljem keskmine joove ning millegagi ei ole ümber lükatud süüdistatava väide, et ründajaks oli hoopis kannatanu ja süüdistatav oli hädakaitseseisundis. Ebaõige on ka karistuse mõistmine
järgi sanktsiooni ülemmääras, põhjendades seda üksnes isikuvastaste kuritegude ohtlikkusega. Juhul, kui isegi lugeda tuvastatuks kohtualuse süü
§-s 121 määratletud teo toimepanemises, tulnuks arvestada vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Nii kannatanu M.T. kui ka kannatanu A.T. episoodi analüüsimisel on kohus jätnud tähelepanuta, et mõlemal juhul olid konflikti algatajaks kannatanud ja mõlemad olid osalised ka vägivallatsemisel. B. Mazurkevychi süü
Ebaseaduslik on ka B. Mazurkevychi süüdi tunnistamine
Nimetatud õigusnorm näeb koosseisulise tunnusena ette sissetungimist võõrasse hoonesse. Süüdistatav oli XXX-XX asuva kinnistu kaasomanik ja valdaja, mis välistab tema süü kõnealuse paragrahvi järgi. Samuti ei ole B. Mazurkevychi süü tõendamist leidnud
Obligatoorsena näeb nimetatud säte ette olulise kahju tekitamist. Kahju hindamine on toimunud meelevaldselt ja selle suurus ei ole tõendatud. Võimuesindaja solvamine ja võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega (
§-d 274 lg 1 ja 275) ei ole samuti tõendamist leidnud. B. Mazurkevych eitas, et tal oleks olnud soov kedagi solvata ja tahe kedagi ähvardada. Kaitsja ei ole vaidlustanud B. Mazyrkevychi KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 ning
B. Mazurkevych esitas iseseisva apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha õigeksmõistva otsuse. Süüdistuses
Mazurkevych enda õigeksmõistmist, kuna tema läks 23.09.2005 oma ema poole, kus viibisid A.N. ja J.G. , kes hakkasid tema ema peksma. B. Mazurkevych astus ema kaitseks välja, mille tagajärjel tekitati temale kehavigastusi ja vasaku käeluu murd. Ekspertiis, mis tehti traumade kohta, on ebaõige, kuna sellega tuvastati vanad traumad, mis ei olnud tekitatud 23.09.2005. Seega on antud kriminaalasjas tõendeid fabritseeritud. Seoses B. Mazurkevychile esitatud süüdistusega
lg 1, 2 - 113 järgi, väidab süüdistatav, et kuriteo toimepanemise ajal ei viibinud tema kella 20.00 ajal XXX-XX majas 12 ega rünnanud kirvega M.T. . Apellatsiooni kohaselt ei olnud sel päeval süüdistataval konflikti mitte kellegagi. Asitõendina ära võetud kirvel olnud veri pärines ühelt tööliselt, kes võis nimetatud kirvega ennast vigastada süüdistatava vara lõhkumise käigus. 13.10.2003 tuli B. Mazurkevych koju XXX-XX elukohta ja seejärel tormasid sisse kolm tundmatut meest, kes hakkasid kirvega tema suunas vehkima. Enesekaitse tulemusena lõi süüdistatav ründajaid kaks korda näo ja keha piirkonda. Nende seas oli ka I.R. . Seejärel viskas ta kirve aknast välja. Siis tuli kohale politsei. Politsei tegevuse vastased süüdistused tema suhtes on paljasõnalised ja tõendamata. Apellatsiooni kohaselt ei ole B. Mazurkevych kedagi ähvardanud ega ebatsensuurseid väljendeid politseinike suhtes kasutanud. Seega taotleb B. Mazurkevych süüdistuses
§-de 274 ja 275 järgi enda õigeks mõistmist. Süüdistuses
järgi palub süüdistatav enda õigeksmõistmist, kuna uurimine ei tuvastanud tema poolt kuriteo toimepanemist. Süüdistuses
järgi palub süüdistatav samuti enda õigeksmõistmist, kuna tema tuli 07.06.2003 koju alles kella 12.00 ja 13.00 vahel. Ka tunnistaja S. U. ei kinnitanud kohtus, et B. Mazurkevychil oleks midagi käes olnud. Ta väitis, et ei näinud midagi. Süüdistuses KrK § 139 järgi leiab B. Mazurkevych, et ta on alusetult süüdi tunnistatud AS A kauplusest toimunud varguse toimepanemises. Teda oli juba 14.07.2002 karistatud rahatrahviga summas 1200 krooni sama teo toimepanemise eest. Seega leiab süüdistatav, et teda on sama teo eest karistatud mitmekordselt. Sissemurdmist süüdistatava poolt AS A kauplusesse ei ole apellatsiooni kohaselt toimunud. Kauplusest ei ole tema nätsu ega šampust varastanud ning kassade juures tema ei käinud.
Mazurkevych samuti enda õigeksmõistmist. 24.08.2005 kell 20.00 Võru tänava bensiinijaamas autot puhastades tuli tema juurde politseinik ning palus auto teise kohta parkida ning indikaatorvahendisse puhuda. Seejärel väitis politseinik, et B. Mazurkevych on joobes ja on alkoholijoobes sõitnud. Politsei esitas ultimaatumi, et kas kirjutad joobeseisundi tuvastamise protokollile alla või määratakse rangem karistus. Seega ei jäetud vaidlustamise võimalust. 27.08.2005 kell 18.00 Elva linnas juhtis B. Mazurkevych autot ilma juhtimisõiguseta, kuid politsei teostas ebaseadusliku auto läbiotsimise ilma manukate juuresolekuta. Seejärel käskis politseinik protokollile ähvarduste saatel alla kirjutada. B. Mazurkevych leiab, et 27.08.2005 kell 19.30 Nõos ei juhtinud tema autot Saab XXX XXX joobe seisundis. Elvas andis politseinik sõiduki ära teisele isikule, kelleks oli S.G. , kes juhtis nimetatud sõiduautot Tartumaal Nõo vallas. B. Mazurkevychi väidete kohaselt tema kanget alkoholi üldse ei tarvita. Samuti palub B. Mazurkevych tühistada 3 aastaks juhtimisõiguse äravõtmise otsuse ja tagastada talle juhiload. Samuti leiab B. Mazurkevych, et 15.12.2006 kell 12.45 ei juhtinud tema Tartus Ülikooli tänavas sõidukit Saab XXX XXX . Nimetatud sõidukit juhtis hoopis tema ema O.M. . Süüdistatav oli autos, kui järsku tuli politsei ja hakkas ilma põhjuseta süüdistatavat lööma. Seejärel viidi auto ära tasulisse parklasse. Eeltoodust tulenevalt palub B. Mazurkevych kõik eelnimetatud episoodid süüdistuses
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja oma apellatsioone neis toodud motiividel. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni ka selles osas, mida ta ise ei olnud vaidlustanud (KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 ning
Prokurör jäi oma apellatsiooni juurde ning palus süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendatud ja kuulub 13 rahuldamisele. Maakohus on
§-de 25 lg 1 ja 2 ning 113 järgi esitatud süüdistust
MS § 338 p 2 alusel kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus. Selles osas ringkonnakohus teeb KrMS § 340 lg 4 p 1 alusel uue otsuse. Kuna maakohus mõistis B. Mazurkevychile
kui A.T. suhtes toimepandut, siis tuleb
suhtes toimepandu kuulub kvalifitseerimisele
§de 25 lg 1 ja 2 ning 113 järgi.
suhtes toimepandust lähtudes. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada ka
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristused ning ärakandmisele kuuluv karistus. Seoses süüdimõistmisega I astme kuriteo toimepanemises tuleb otsus tühistada ka väljamõistetud sundraha suuruse osas ja sellest tulenevalt kriminaalmenetluse kulude katteks väljamõistetud üldsumma osas. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid õigeksmõistmise taotluses on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb nende apellatsioonidega vaidlustatud osas jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. B. Mazurkevych on maakohtu istungitel ja oma apellatsioonis leidnud, et tema osas on rikutud kriminaalmenetlusõigust, kuna tema emakeel on ukraina keel ja talle ei tagatud ukraina keele tõlki. Seoses selle väitega ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuna üks tema omakäeliselt koostatud apellatsioonidest on kirjutatud ukraina keeles (IV kd lk 46-56), siis ringkonnakohtus asja arutamisele kutsuti lisaks vene keele tõlgile ka ukraina keele tõlk. Sisuliselt suulise kõne tõlkimisel aga ukraina keele tõlgi abi vaja ei läinud, sest B. Mazurkevych rääkis vene keeles ja seda suures osas ka ukraina keele tõlgiga suheldes, kasutades ukraina keelt väga vähesel määral. Kuna maakohtus kasutati vene keele tõlgi abi ja B. Mazurkevych vene keelt vabalt valdab, siis ringkonnakohus leiab, et ei ole rikutud KrMS § 339 lg 1 p 9 nõudeid, mille kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega tegemist siis kui kriminaalasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. KrMS § 10 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Neid nõudeid maakohtus täideti, sest B. Mazurkevychile tagati tõlge vene keelde, mida ta vabalt valdab. Seda on konstateeritud ka Riigikohtu 12.08.1997 otsuses nr 3-1-1-74-97, mis sisuliselt käsitleb seda, kas B. Mazurkevych valdab piisavalt vene keelt ja kas tema kriminaalasja arutamisel oli vajalik ukraina keele tõlgi osavõtt. Nimetatud otsuses leiti, et B. Mazurkevychile kriminaalmenetluses venekeelse tõlke tagamisega ei ole tema suhtes rikutud ei EIK artikli 6 punktis 3 „e“ sätestatud inimõigust ega ka mitte KrMK §-s 16 lg 2 sätestatut. B. Mazurkevychile oli
§-de 25 lg 1 ja 2 ning 113 järgi esitatud süüdistus selles, et ta 03.12.2003 kella 20.30 paiku tahtliku tapmise eesmärgil XXX-XX asuva maja trepikojas lõi M.T. le kuus korda kirvega pea piirkonda ning kolm korda parema jala piirkonda, tekitades löömisega kannatanule kokku kuus raiehaava pea piirkonnas, see on kaks raiehaava paremal silmanurgas, kaks paremal kiiru- ja kuklapiirkonnas, ühe pea keskjoonel, ühe vasakul kuklapiirkonnas ja kolm raiehaava paremal jalal, see on kaks parema põlve välisküljel, ühe sääre eespinnal ja pea põrutuse, mis põhjustasid kannatanule lühiajalise tervisekahjustuse. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanul õnnestus eelpool nimetatud trepikojast välja joosta. Maakohus leidis, et see süüdistus pole tõendatud ja kvalifitseeris selle ümber
Maakohus asus seisukohale (III kd lk 256 pöördel-257), et kriminaalasjas puuduvad piisavad tõendid selle kohta, mis annaksid kohtule põhjendatud aluse süüdistuses märgitud järelduseks, et B. Mazurkevych lõi M.T. kirvega just tahtliku tapmise eesmärgil. Maakohtu otsuse kohaselt puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks kannatanut soovinud tappa. Maakohus märgib, et tapmiskatse algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, 14 mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt ei tekitanud kannatanul fikseeritud vigastused temale eluohtlikku tervisekahjustust, vaid lühiajalise tervisekahjustuse. Sündmuskohal oli pime ja seetõttu maakohtu arvates ei ole võimalik kindlalt väita, et süüdistatav sihtis kannatanut teadlikult kirvega pähe. Seda kahtlust maakohtu otsuse kohaselt süvendab asjaolu, et ükski löökidest ei olnud nii intensiivne, et põhjustanuks kannatanule eluohtliku vigastuse. Maakohus tõlgendas eeltoodud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ja leidis, et süüdistatava tegevus tuleb kvalifitseerida
Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu eeltoodud põhjenduste ja järeldustega, sest need ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. Maakohus luges tõendatuks (III kd lk 256 pöördel), et 03.12.2003 õhtul toimus XXX-XX asuva maja trepikojas süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt, mille käigus süüdistatav lõi kannatanule kirvega korduvalt pähe ja jalgadesse, mille tagajärjel kannatanu sai süüdistuses näidatud kehavigastused. Seejuures maakohus luges alusetuks süüdistatava väited, et kannatanu tungis talle kallale ja välistas selle, et süüdistatav lõi kannatanut kirvega enesekaitseks. Seega maakohus tuvastas, et B. Mazurkevych tahtlikult lõi kannatanut kirvega korduvalt pähe kui elutähtsasse piirkonda, kuna aga selle tagajärjel kannatanu sai ainult kergeid kehavigastusi, siis kvalifitseeriti süüdistus ringi kehaliseks väärkohtlemiseks. Ringkonnakohus leiab, et sellega maakohus ebaõigesti kohaldas materiaalõigust. Kohtupraktika kohaselt tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud tapmise toimepanemisele. Tapmiskatse algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi ja paiknemist kehal ning relva kasutamist. B. Mazurkevych lõi kannatanule kirvega kuus korda pea piirkonda ja kolm korda jala piirkonda, tekitades kuus raiehaava pea piirkonnas ja kolm raiehaava jalal. Ringkonnakohus leiab, et teist inimest kirvega korduvalt pea piirkonda lüües iga normaalse keskmise inimese ettekujutuses peab valitsema arusaam, et sellise tegevuse tagajärjel võib saabuda teise inimese surm. Seega löömisel kirvega pähe kui elutähtsa organi piirkonda möönab süüdlane mis tahes tagajärge, sealhulgas kannatanu surma saabumist. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-128-06 punkt 6 kohaselt on süüteokatse võimalik nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega. Küsimus, millise sätte järgi konkreetsel juhul süütegu kvalifitseerida, sõltub toimepanija käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Antud juhul väline teopilt seisnes kirvega korduvas pea piirkonda löömises. Riigikohtu eeltoodud otsuse punktide 9 ja 10 kohaselt ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral tuleb arvestada argumenti, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. Lootus, et selline tagajärg – konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale – ei saabu, peab olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus leiab, et lüües kannatanut korduvalt kirvega pea piirkonda ei kontrollinud B. Mazurkevych mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma – hoidis ära vaid see, et kannatanul õnnestus trepikojast välja joosta. Süüdistatav ja kaitsja oma apellatsioonides taotlevad M.T. suhtes toimepandu osas õigeksmõistmist. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et ründajaks oli hoopis M.T. ja süüdistatav oli sunnitult hädakaitseseisundis. B. Mazurkevych aga väidab, et ta pole üldse sündmuskohalgi viibinud. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Ringkonnakohus juba 15 eelpool viitas, et maakohus luges tõendatuks, et 03.12.2003 õhtul toimus XXX-XX asuva maja trepikojas süüdistatava ja M.T. vahel konflikt, mille käigus süüdistatav lõi kannatanule kirvega korduvalt pähe ja jalgadesse, mille tagajärjel kannatanu sai süüdistuses näidatud kehavigastused. Seejuures maakohus luges alusetuks süüdistatava väited, et M.T. tungis talle kallale ja välistas selle, et süüdistatav lõi M.T. kirvega enesekaitseks. Maakohtu sellised järeldused tulenevad süüdistatava, kannatanu M.T. , tunnistajate V.V. ja J. K. ütlustest ning dokumentaalsete tõendite analüüsist (III kd lk 255-256). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad maakohtus uuritud tõendite analüüsile. Kuriteo ümberkvalifitseerimisega ringkonnakohus ei nõustu ning vastavad põhjendused on toodud eelpool prokuröri apellatsioonile hinnangu andmisel. Maakohus on põhjendanud (III kd lk 257-257 pöördel), millega on tõendatud B. Mazurkevychi süü kannatanu A.T. peksmises ja sellega
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et nendega on ümber lükatud süüdistava ja kaitsja apellatsioonides toodud väide, et süüdistatav tuleb selles kuriteos õigeks mõista, kuna hoopis A.N. oli konflikti algataja ja vägivallatseja ning tungis süüdistatavale kallale ja tekitas talle kehavigastusi. Maakohtu järeldused vastavad maakohtus uuritud tõendite (kannatanu A.T. ja tunnistaja J.G. ütlused III kd lk 105 pöördel107 ja 109-111 ning dokumentaalsed tõendid I kd lk 104-107) analüüsile. Süüdistuses
§-de 266 lg 1 ja 203 järgi taotlevad süüdistatav ja kaitsja süüdistatava õigeksmõistmist. B. Mazurkevych väidab, et ta pole neid kuritegusid toime pannud. Kaitsja leiab, et kuna
lg 1 näeb koosseisulise tunnusena ette sissetungimist võõrasse hoonesse või ruumi, süüdistatav aga oli XXX-XX kinnistu kaasomanik ja valdaja, siis see välistab tema süü selles kuriteos. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohus on sellele väitele oma otsuses juba hinnangu andnud (III kd lk 259 pöördel), leides, et kuigi maja oli kuriteo toimepanemise ajal kaasomandis, valdas eluruume, kuhu süüdistatav 07.06.2003 sisse tungis, alates 2002 aastast üürnikuna kannatanu S. U. . Maakohus märkis, et eluruumi omanikul puudub õigus ilma valdaja, so üürniku loata viimase ruumidesse siseneda, välja arvatud üürilepingus kokkulepitud juhud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohtu järeldused on kooskõlas kannatanute Õ.R. ja S. U. i ning tunnistaja A.K. u ütlustega (III kd lk 98-103 ja 148 pöördel-150 pöördel), aga samuti kirjalike tõenditega (I kd lk 161-167). Kaitsja leiab, et kuna
obligatoorne tunnus on olulise kahju tekitamine, siis antud juhul see ei olevat tõendatud, sest kahju hindamine on toimunud meelevaldselt ja selle suurus pole usaldusväärne. Omapoolseid arvestusi kaitsja pole esitanud. Süüdistuse järgi B. Mazurkevych hävitas Õ.R. le kuuluvat vara 9000 krooni väärtuses ja S.U. kuuluvat vara 24830 krooni väärtuses, so võõrast vara kokku 33830 krooni väärtuses, mis on oluline kahju
Maakohus on põhjendanud (III kd lk 259 pöördel), miks ta loeb kannatanute kahjuarvestused usaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need tulenevad kannatanute Õ.R. ja S. U. i eelpool viidatud ütlustest (III kd lk 98-103), kus sisalduvad neile tekitatud kahju arvestused ning nende poolt esitatud tsiviilhagid. Ringkonnakohus ei leia, et kahju hindamine kannatanute poolt oleks olnud meelevaldne ja et selle suurus pole usaldusväärne. Süüdistuses
§-de 274 lg 1 ja 275 järgi taotlevad süüdistatav ja kaitsja süüdistatava õigeksmõistmist. B. Mazurkevych väidab, et ta pole politseinikke ähvardanud ega nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid kasutanud. Kaitsja leiab, et politseinike solvamine ja nende suhtes vägivalla toimepanemine pole tõendamist leidnud, sest süüdistatav eitab, et tal oleks olnud soov kedagi solvata ja tahe kedagi ähvardada. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väidetega. Maakohus on põhjendanud (III kd lk 261-262), millega on tõendatud süüdistatava poolt 13.10.2003 kella 20.15 paiku XXX-XX maja hoovis oma ametikohustusi täitnud 16 politseinike solvamine ja nende vägivallaga ähvardamine, samuti politseiautol aknaklaasi purustamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need vastavad kannatanute V.S. ja K.K. ning tunnistaja I.R. ütlustele (III kd lk 96-98 ja 111-113 pöördel). Nendest tõenditest tulenevalt ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatav pani nimetatud kuriteod toime tahtlikult, kuna ta teadis, et ähvardab ja solvab politseiametnikke ning tahtis seda. Kaitsja ei vaidlustanud B. Mazurkevychi süüditunnistamist ja karistamist KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 ning
K § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi, väites, et ta pole 14.07.2002 Veeriku kauplusse sisse murdnud ega sealt midagi varastanud. Lisaks sellele olevat teda 14.07.2002 juba sama teo eest 1200 kroonise rahatrahviga karistatud ja nüüd karistati veel teist korda. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väidetega. Maakohus on põhjendanud (III kd lk 260261), millega on nimetatud süüdistus tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need tulenevad kannatanu esindaja A. Alandi ning tunnistajate R.R. , A.K. , N.V. , K.L. ja A.P. ütlustest (III kd lk 96, 143-147 pöördel), aga samuti sellekohastest kirjalikest tõenditest, milliste loetelu on maakohtu otsuses välja toodud (III kd lk 260 pöördel). Mis puutub nn topeltkaristamisse, siis selle kohta märgib ringkonnakohus järgmist. B. Mazurkevych pani süüdistuses toodud päevale eelneval päeval, so 13.07.2002 kella 21.45 paiku samas Veeriku kaupluses toime pisivarguse, mille kohta koostati haldusõiguserikkumise protokoll (II kd lk 5). Tartu Maakohtu 15.07.2002 otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr 4-1166/2002 karistati teda selle pisivarguse eest rahatrahviga 180 krooni, mis HÕS § 27 lg 3 alusel loeti kantuks halduskinnipidamisega. Seoses süüdistusega KrK § 139 lg p 2 ja 3 järgi peeti ta Veeriku kaupluses turvatöötajate poolt kinni 14.07.2002 kell 04.50 ja anti üle politseile (II kd lk 6). Kriminaalmenetlus alustati 14.07.2002 sündmuskoha vaatluse protokolli koostamisega (I kd lk 179). Ajavahemikul 15.07.2002-17.07.2002 oli ta selles asjas kahtlustatavana kinnipeetav (II kd lk 27). Karistusregistri väljavõtte kohaselt (III kd lk 47-50) on B. Mazurkevychit
lg 1 alusel 1200 kroonise rahatrahviga karistatud, kuid seda mitte 14.07.2002 toimepandu osas, vaid seoses 07.10.2002 toimepanduga. Eeltoodu näitab, et teda ei ole varem sama asja eest, so 14.07.2002 kella 03.47 ajal Veeriku kauplusse sissetungimine ja seal varguse toimepanemine, karistatud. B. Mazurkevych vaidlustab enda süüditunnistamist ja karistamist süüdistuses
Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohus on üksikasjalikult põhjendanud (III kd lk 262-263), millega on tõendatud 24.08.2005, 27.08.2005 kella 18 ja 19.30 ajal ning 15.12.2006 toimepandud rikkumised. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need tulenevad tunnistajate K.K. , A.S. , P.P. , A.R. ja U.L. ütlustest (III kd lk 139-142 pöördel) ning sellekohastest kirjalikest tõenditest, milliste loetelu on maakohtu otsuses välja toodud (III kd lk 262 pöördel-263). Maakohus on põhjendanud (III kd lk 263 pöördel) B. Mazurkevychile karistuse mõistmist. Ringkonnakohus leiab samuti, et isikule, kes katseajal pani toime terve rea uusi kuritegusid, on igati põhjendatud vabadusekaotusliku karistuse mõistmine. Kuna ta ringkonnakohtu otsusega mõisteti süüdi raskemas kuriteos kui seda tegi maakohus, siis tuleb talle mõista ka tunduvalt rangem karistus.
§-de 25 lg 1 ja 2 ning 113 järgi karistust mõistes ringkonnakohus nõustub prokuröri ettepanekuga B. Mazurkevychit selle kuriteo eest karistada 7 aastase vangistusega, sest ta on ka varem raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud. Seoses eeltoodud süüditunnistamise ja karistamisega tuleb vähendada talle
Ühte episoodi sisaldava
järgi esitatud süüdistuse 17 eest tuleb talle karistuseks mõista 1 aasta vangistust. Seoses talle tapmiskatse eest mõistetud karistusega tuleb tühistada
§-de 64 lg 1 ja 65 lg 2 järgi mõistetud karistused ning neid suurendada. Sellest tulenevalt muutub ka ärakandmisele kuuluva karistuse suurus. Kuna ta mõisteti süüdi I astme kuriteos, siis KrMS §-st 179 lg 1 p 1 tulenevalt suureneb väljamõistetava sundraha suurus ning kuna maakohus on sundraha välja mõistnud koos kõigi teiste kriminaalmenetluse kuludega, siis tuleb vastavalt suurendada ka temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude üldsummat. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on B. Mazurkevych kohustatud hüvitama kulud õigusabile 10148 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat M. Metsa poolt. A Sarjas Tiit Lõhmus 18 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.