1-10-8217/1

KOHTUMÄÄRUS alaealisele mõjutusvahendi kohaldamise kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2010 Rapla Kriminaalasja number 1-10-8217 Kriminaalasi Menetlusosalised esindajad ja Rapla Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus S L suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. nende Taotluse esitaja: Rapla Maavalitsuse alaealiste komisjon (asukoht Rapla maakond Rapla Tallinna mnt 14), esimees Andres Muddi Alaealine S L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx x. ema E K, elukoht sama Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 387 lg. 2, 404, 406 lg. 3 p. 1 ja 407 RESOLUTSIOON Anda luba paigutada S L üheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Tapa Erikooli. Koopia määrusest saata alaealisele, tema seaduslikule esindajale, Rapla Maavalitsuse alaealiste komisjonile ja Tapa Erikoolile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib alaealine, tema vanem või muu seaduslik esindaja esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Taotlusest nähtub, et S L õppis kohtu
2. jaanuari 2008.a. määruse alusel 27.jaanuarist 2008.a. kuni
3. juunini 2009.a. erikoolis. Pärast seda ei pidanud alaealiste komisjon vajalikuks erikoolis viibimise aja pikendamist taotleda, kuna xxxxxx xxxxx ja alaealise perekonna vaheline vestlus andis aluse arvata, et S käitub edaspidi õiguskuulekalt ja jätkab õppimist oma kodu lähedal xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Õppeaasta algul pani alaealine xxxxxxxxxxxx toime peksmise ja keeldus kooli minemast. Nõustamiskomisjoni
4. novembri 2009.a. otsusega suunati S L Vidruka Kooli, kus tekkisid aga probleemid ühiselamus ja õpilasel soovitati koolist lahkuda. Pärast seda elas S L koduste probleemide tõttu xxxxxxxxxxxx eraldi talus ja seejärel asus elama xxxxxxxx vanaema juurde. 23.aprillil 2010.a otsustas alaealiste komisjon esitada kohtule taotluse S L suunamiseks erikooli, kuna muid reaalselt toimivaid abinõusid enam S L haridustee jätkamiseks enam ei ole. Komisjoni istungil S L mingit tahet õppimiseks üles ei näidanud, xxxxxxxxx elades teda keegi haridust omandama ei suuna ja ema arvamusega ta ei arvesta. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 1 lg 2 p.p. 3 ja § 6 lg 2 kohaselt võib alaealiste komisjon taotleda kohtult neljateist kuni kaheksateist aastase alaealise suunamist kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kui alaealine on pannud toime kuriteo ja kohus või prokurör on leidnud, et kriminaalkaristuse või karistusseadustiku §-s 87 ette nähtud mõjutusvahendi kohaldamine ei ole otstarbekas, kriminaalmenetlus on lõpetatud, varasemad abinõud ei ole andnud tulemusi ja erikooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Loetletud tingimused on antud juhul täidetud, sest S L on juba kohtu määruse alusel erikoolis õppinud ja pärast seda on talle kahel korral antud võimalus õppida teistes koolides. Prokuratuuri
5. veebruari 2010.a. määruse kohaselt on S L pannud toime KarS § 121 ette nähtud kuriteo15.septembril 2009.a. lõi xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxx korvpalliväljakul 14 aastast K K rusikaga vastu nina,
6. septembril 2009.a. lõi xxxxxxxxxxxx lauluväljakul K K põlvega näkku ja 01.oktoobril 2009.a. lõi koos teise noormehega R S kaks korda rusikaga näkku. Seega ei ole kõik varem alaealiste komisjoni poolt rakendatud abinõud olnud küllaldased ja S L õppimaasumine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli on tema üle kasvatusliku järelevalve teostamise ja põhihariduse omandamise huvides vajalik ning ainuvõimalik lahendus. Indrek Saar Kohtunik