otsuse ja karistas Tarmo Pärtel’it LS § 7417 lg.1 alusel 10 trahviühiku (600.00 krooni) suuruse rahatrahviga ning LS § 7431 lg.1 alusel 75 trahviühiku (4500.00 krooni) suuruse rahatrahviga. Kohtuväline menetleja leidis, et tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama asjaoludest, et on toimunud liiklusõnnetus. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles kaebaja Tarmo Pärtel nimetatud otsuse tühistamist, põhistades oma taotlust asjaoluga, et nimetatud väärtegu ta toime pannud ei ole ning väärteo toimepanemise kohta puuduvad ka tõendid. Kaebaja Tarmo Pärtel jäi kohtuistungil Harju Maakohtule esitatud kaebuse juurde ning palub väärteoasja nr 2302,09,013350 otsuse tühistamist, kuna ta ei ole väärtegu toime pannud. Kaebaja märgib, et juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõiduautot BMW X5 reg.nr xxx sõites Suur-Patarei tänavalt kesklinna poole. Jõudes nimetatud tänaval kahe vastamisi pargitud sõiduauto vahele alustas kahe sõiduki vahelt läbisõitu. Möödasõidu teostamisel kuulis plastiku raginat ning tekkis kahtlus, et on autoga kuhugi vastu sõitnud. Lõpetas manöövri, tuli autost välja ja veendus, et tema autol polnud ainsatki kriimu ning tegi järelduse, et sõitis üle mingi plastiktüki ning jätkas sõitu. Hiljem kuulis politseiinspektorilt, et pretensiooniks oli rikutud ilukilp, kuigi ta on seisukohal, et sõitiski üle ilukilbi, mis oli auto küljest juba ära kukkunud. Kaebaja märgib, et tunnistajad annavad ütlusi Tarmo Pätel’i peatumisest peale sõiduauto Mazda Premaey möödumist ning oma auto ülevaatamisest, küll ei oska tunnistajad anda ütlusi liiklusõnnetuses osalenud sõiduautode vigastuste kohta. Kaebaja märgib, et autode kokkupõrke korral oleks ka tema kasutuses olnud autol nähtavaid vigastusi, mis on tähelepanu vääriv ning vajab hindamist. Kaebaja taotleb väärteoasja tehtud otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist, kuna ta ei ole väärtegu toime pannud ning see ei ole tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja esindaja on seisukohal, et Tarmo Pärtel ei ole väärteotunnustega tegu toime pannud, sest talle võis jääda märkamatuks kokkupõrge. Tarm Pärtel’ile võis jääda mulje, et ta sõitis mingist plastikust asjast üle. Ükski tunnistaja ei ütle, millised autoosad omavahel põrkusid. Tõendamist on leidnud asjaolu, et Tarmo Pärtel ei saanud järeldusi teha sellest, et ta tegi avarii ja lahkus teatamata sündmuskohalt. Samas märgib kaitsja, et Tarmo Pärtel’i autol vigastused puuduvad ja ei saa kindlalt väita, et just see auto on teinud avarii. Tulenevalt eelnevast palub kaitsja Tarmo Pärtel’i kaebus rahuldada ja menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses tehtud otsuse juurde ja palub kohtul kaebus mitte rahuldada. Leiab, et Tarmo Pärtel’i poolt on väärtegu toime pandud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et nad nägid õnnetust ja mõned ka kuulsid. Tarmo Pärtel väljus sõidukist nende sõnul, mis viitab selle, et ta sai aru, et midagi oli toimunud. Kohtuväline 2 menetleja märgib, et tunnistaja MMei näinud eelnevalt ilukilpi maas ning auto oli terve ja sama väitis ka tunnistaja RS, et auto oli eelnevalt terve. Tunnistaja RS’e ütluse kohaselt parkis ta 19.07.2009.a. kella 9:00 paiku hommikul auto Mazda Premaey reg.nr xxx ning 19.07.2009.a. läks auto juurde ja avastas ilukilbi tükke maast. Auto oli pargitud ning auto tagastange oli kriimustatud. Auto nina oli suunaga Linnahallile ning suunaga Balti jaama poole. Autol oli eelnevalt pisike mõlk, mis ei puutu asjasse. Vaevumärgatavad triibud olid ka tagumisel parempoolsel tulel. Tegi tiiru ümber auto. Auto tuuleklaasi vahelt avastas kaks märget, ühe visiitkaardi ja teine lihtsalt paberitükk, millel isikute info, kes nägid juhtunud pealt. Ta läks koju ning helistas neile ja küsis, mida nad oskavad talle öelda. Isikud kirjeldasid talle juhtunut. Tunnistajad ütlesid, et nad olid kätega autojuhile viibutanud, et kuhu sa mees sõidad. Selline argument oli nii häiriv talle, et andis ametliku käigu asjale. Tema ise juhtunut ei näinud. Tunnistaja AK’i ütluste kohaselt läks ta Suur-Patarei tänaval rattaga linna poole. Tänav kitsas, mõlemal pool olid autod. Ühelt poolt tuli must BMW ja teiselt poolt valge kaubik. Kaubik jäi seisma. BMW üritas kitsast vahest läbi pugeda ning riivas parkivat autot (pole kindel kas auto liikus). Tema seisis RS auto kõrval (joonis tl 41). Kuna BMW juht oli kaugel, ei püüdnud ta temaga kontakti saada. Ilmselt midagi juhtus. Nägi, et parkinud auto kilp oli kildudeks, kriimustused tagatiival. BMW juht tuli autost välja, vaatas oma auto vigastusi, istus autosse ja sõitis edasi. Pauku oli väljastpoolt kuulda. Ilmselt oli põhiline plassmassi katkiminek, piisavalt hele plaks. BMW tagumine parem tagatiib riivas kannatanu auto paremat tagatiiba. Kirjutas autonumbri üles. Küsis ka teise pealtnägija telefoninumbri. Jättis visiitkaardi koos autonumbriga RS autole. Tunnistaja AK ütluste kohaselt jalutas ta Koplis, mille tänava nime enam ei mäleta, kuid märkas avariid. Nägi, et BMW jäi seisma, mille numbrit ei mäleta. Kõrval seisev Mazda oli kannatada saanud, mille ilukilp oli tee peal maas. Tema ja avarii vahe oli umbes 15 meetrit. BMW juht väljus autost, vaatas oma auto tagumist ratast, istus autosse ning lahkus. Vaatas BMW-d, millel ei olnud ühtegi kriimu. Arvab, et BMW riivas rehviga Mazdat. BMW riivamist Mazdaga ta ei näinud, kuna oli õnnetuspaigale küljega või seljaga. Ilukilp ja bamper ei olnud enne õnnetust maas, vaid ta nägi nende kukkumist (kuulis ilukilbi veeremist). Eelnevalt oli Mazdast möödunud. Arvab, et BMW juht ei pruukinud asjast aru saada, kuna kuulas muusikat valjusti. Ilmselt autojuht kuulis mingit kolksatust oma auto paremas tagumises osas. Avarii juures oli veel tunnistajaid, kes fikseerisid autonumbri ja võttis teiste pealtnägijate andmed. Tunnistaja MM ütluste kohaselt sõitis talle 19.07.2009.a. vastu must BMW. Tänaval oli neil mõlemal suhteliselt kitsas teineteisest mööduda. Tema sõitis Mazdast enne BMW-d mööda. Siis ei olnud midagi juhtunud. Tahavaatepeeglist nägi, et BMW sõitis vastu parkinud autot. BMW juht jäi seisma, vaatas oma autot, teise auto juurde ei läinud ning läks oma autosse tagasi ja sõitis ära. Ilukilp läks vist katki, midagi vedeles seal maas. Mingeid helisid ta ei kuulnud. Arvas, et BMW juhil oli korralikud kahjustused, kuid ei tea seda, kuna see külg ei paistnud talle. BMW ja Mazda hõõrdumist ta ei näinud. Nägi peeglist ainult, et Mazda juures oli midagi maas aga BMW kahjustusi ei näinud. Ta kirjutas BMW autonumbri ja pani parkinud auto aknale. Kohtu seisukoht 3 Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kontrollinud esitatud materjale ning tulenevalt eelnevast, leiab, et Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 10.09.2009.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,09,013350 tuleb tühistada osaliselt ja nimelt karistuse määramises Liiklusseaduse § 7431 lg.1 järgi. Muus osas jätta otsus muutmata. Kohus märgib, et antud asjas on tõendust leidnud liiklusavarii olemasolu, kuid tõendamist ei ole leidnud Tarmo Pärtel’i lahkumine tahtlikult avarii sündmuskohalt. Kohus juhindudes Põhja Politseiprefektuuri 10.09.2009.a. otsusest leiab, et käesolevas asjas ei saa lähtuda seisukohast, et isik põhjustas ettevaatamatusest liiklusõnnetuse ja pidi selle toimumisest aru saama ning seetõttu on ka tõendmaist leidnud tema tahtlik lahkumine sündmuskohalt.
kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Tarmo Pärtel veendus enne manöövri sooritamist ega ta ei takistaks teisi liiklejad ning selleks andis ta Margus Merilai’le sõitmiseks eesõiguse möödumiseks kahe auto vahelt.
kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.
kohaselt, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Tarmo Pärtel andis ütlusi selle kohta, et kahe auto vahelt möödasõitu teostades kuulis plastiku raginat, sama kuulsid ka tunnistaja AK kui ka AK. Tunnistajad ja ka Tarmo Pärtel andsid ütlusi selle kohta, et enne möödasõitu ei olnud Mazda juures plastiku tükke ehk ilukilbi tükke aga peale BMW möödumist Mazdast olid ilukilbi tükid maas ning Tarmo Pärtel väljus autost ja vaatas, mis juhtus. Vaatluse käigus ei näinud Tarmo Pärtel ega ka tunnistaja AK autol kahjustusi ning Tarmo Pärtel lahkus sündmuskohalt. Teised tunnistajad BMW-l kahjustusi ei näinud. Vaid nähti ilukilbi tükke maas. Antud seos viitab kohtu hinnangul ikkagi asjaolule, et avarii toimus. Kohus märgib 10.09.2009.a. otsuses menetlusvälise menetleja seisukohalt, et tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama asjaoludest, et on toimunud liiklusõnnetus. Tunnistaja AK väitis kohtuistungil ütlusi andes, et Tarmo Pärtel’i autost kostus vali muusika. Nimetatud kinnitas ka kaebaja ise. Antud asjaolus tõusetub küsimus, kuidas sai inimene autos valju muusikat kuulates aru, et on ettevaatamatusest õnnetuse põhjustanud. Valju muusika kuulamine hajutab inimese tähelepanu ümbritsevast. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et Tarmo Pärtel ei saanud õnnetuse tekkimisest aru ning lahkus seetõttu sündmuskohalt. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-135. 4 Piret Liivo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.