nõudeid, kinnistu Väike-Ameerika 9 omanikuna ei täitnud kohustust kõrvaldada kinnistul asuval ehitiselt lund (katuseräästas rippus lumi). Õigusvastane tegevus on toime pandud juriidilise isiku huvides, mis seisne soovist vabaneda kohustuse täitmisest, kuna korteriühistu Väike-Ameerika 9 juhatuse liige Ain Kei tundnud huvi Tallinna linnas kehtiva heakorra eeskirja nõuete vastu ning varalise kasusaamises, kuna kinnistul asuvalt ehitiselt jääpurikate kõrvaldamine nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid (üldtuntud põhimõte KrMS § 60 lg 23 mõttes. Ettevaatamatu tegu hooletuse vormis on toime pandud korteriühistu Väike-Ameerika 9 juhatuse liikme Ain Kpoolt, kellel on tegutsemiskohustus vastavalt korteriühistus sisekorrale ning kes jättis täitmata kohustuse korralda kinnistul VäikeAmeerika 9 asuval ehitiselt lume kõrvaldamise. Eeltoodust tulenevalt on rikutud
MTÜ Korteriühistu Väike-Ameerika 9 määrati karistuseks KOKS § 66-2 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 500 krooni. MTÜ Korteriühistu Väike-Ameerika 9 vaidlustas 08.03.2010 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 10010818 täielikult paludes otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebust põhjendab MTÜ Korteriühistu Väike-Ameerika 9 sellega, et ühistu on oma kohustust täitnud ja lund koristati katuselt 01.03.2010. Juhatuses on 4 liiget ja kaevatava otsuse motiveerimine juhatuse liikme Ain Ki tegevuse või tegevusetusega ei ole kooskõlas seaduse nõuete ega kehtiva kohtupraktikaga. Kaebuse esitanud isiku KÜ Väike-Ameerika 9 juhatuse liige Ain K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on 4 juhatuse liiget, kellest kolm valiti eelmise aasta kevadel ja Kvaliti vanast juhatusest, et infot uutele juhatuse liikmetele edasi anda. Juhatuse liikmete vahelist sisemist töökorraldust paigas ei olnud. Maja haldamiseks oli sõlmitud Arkaadia Haldusega leping. Juhatus koguneb vastu võtma otsuseid ja andma korraldus Arkaadia Haldusele seoses maja halduse ja remonditöödega. Tellisid veebruari alguses lume- ja jäätõrje Arkaadia Halduse kaudu, kes tegi enda tööd alltöövõtu kaudu. Puhastati tänavapoolne osa ja osaliselt hoovipoolne osa, jää jäi puhastamata just kannatada saanud autode koha pealt kuna need olid mittemobiilsed ja seisid seal juba pikemat aega. Jää- ja lumetõrje koristusest panid infotahvlid välja koridoridesse. Selle töö täitmise kohta esitati ka arve. Õnnetus toimus nii nagu on fikseeritud sel kuupäeval ja kellaajal. Kartes et võib veel midagi toimuda, tellisid koristuse teistkordselt 02.03.2010, nagu see on ka videoklipis jäädvustatud. Lumi oli põhjapoolse osas väga kinni, raiuti seda lahti, lõuna pool kus õnnetus toimus, halbade ajaolude tõttu tuli see lumi alla. Tellisid lumekoristuse veebruari kuus, 2 – 3 nädalat enne õnnetust. Ei oska öelda mitu korda talve jooksul lumekoristuse tellisid, sest ka teised inimesed tegelesid sellega. Arkaadi Haldus tegi lumekoristuseks ettepaneku ja tema tegeles sellega. Arkaadi Haldusega lepingus oli selline lause, et nad osutavad ühistule täisteenust. Arkaadia alltöövõtu firma koristas lund. Juhatuse funktsioon oli otsustada arvete kinnitamine ja planeerida remonditöid, kuhu millised rahalised vahendid suunata. Majahoidjaks oli Arkaadia Halduse poolt palgatud inimene. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et puuduvad kirjalikud tõendid selles osas, milles oleks kirjas Ain Ki tegutsemiskohustus. Ilmselt pidas inspektor silmas suulist töökorraldus KÜ liikmete vahel, mille kohta ei ole ka tõendeid.
lg 1 p 9 alusel on kinnistu omanik kohustatud eemaldama jääpurikad ja tagama jalakäijatele ohutu liiklemise. § 2 lg 1 kohaselt on haldaja võrdsusatud omanikuga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt ei olnud Väike-Ameerika 9 katuselt eemaldatud lumi ja KÜ juhatuse liikme Aine Ki sõnade kohaselt oli küll sõlmitud leping Arkaadia Halduse firmaga, kuid lumekoristust ei olnud lepingus kirjas ja seda pidi tegema KÜ. KÜ oleks pidanud jälgima millises olukorras on katus ja kui palju seal lund on. Kuna seda ei tehtud, siis heakorraeeskirja rikkumisega on toime pandud KOKS § 661 lg 1 väärtegu. Kaebuse esitanud isiku kaitsja asus seisukohale, et otsus tuleks tühistada täies ulatuses. VtMS § 57 annab ammendava loetelu nendest obligatoorsetest rekvisiitidest millele peab üks kiirmenetlus vastama ja selles otsuses on tõsiseid puudusi. Väärteo toimepanemise aeg ja koht, mida nõuab VTMS § 57 lg 1 p 6, koht on 27.02. 2010. Juhul kui niisugune väärtegu oleks aset leidnud oleks see aset leidnud tunduvalt varem kui on see kuupäev, millal kohtuväline menetleja alustas tõendite kogumist. Tõendite kogumine algas 13.10 ja lõppes 13.30. Ei ole võimalik kindlaks teha millal väärtegu toime pandi. Teiseks
de rikkumine, KÜ Ameerika 9 ei ole kinnistu omanik, kinnistu on jagatud korteriomanditeks. Maja on mõttelisteks osadeks jagatud. KÜ Väike-Ameerika 9 ei ole kinnistu omanik, see on MTÜ. Ain Kil ei olnud kirjalikult fikseeritud tegutsemiskohustust, see tuli ka kohtuistungil välja. Ei ole välja selgitatud, milles seisneb KÜ huvi
de vastu käitumises. KÜ on tellinud Arkaadialt teenuse ja selle eest tasunud. KÜ ei ole suhtunud ükskõikselt Tallinna linna heakorraeeskirja § 5. Kõik argumendid, mis on otsuses toodud on paljasõnalised ja tõendamata. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja peab alati välja selgitama need füüsilised isikud, kelle tegevuse või mittetegevuse kaudu need teod toime pandi. Juriidiline isik on abstraktsioon. Ain Kon isik, kes esimesena telefonile vastas ja kellega hakati menetlust edasi viima.. Kohus uuris järgimisi dokumente: Kohtuvälise menetleja 08.03.2010 otsus kiirmenetluses väärteoasjas nr 10010818 (lk 5-6); Korteriühistu „Väike-Ameerika 9“ põhikiri (lk 7-10) Haldamise leping nr H-39 ja selle lisad (hinnakiri, lepingu üld- ja eritingimused) (lk 11- 15); Sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem ja fototabelid (kohtuvälise menetleja toimik lk 1 -8); Väljavõtte registrist (kohtuvälise menetleja toimik lk 9); Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid seisukohale, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.03.2010 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10010818 tuleb tühistada ning väärteomenetlus KÜ Väike-Ameerika 9 suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2 VTMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et KÜ Väike-Ameerika 9 ei ole talle KOKS § 662 lg 2 järgi süüksarvatud õiguserikkumist toime pannud. Väärteoasja materjalide hulgas on äriregistri teabesüsteemi andmete väljatrükk 01.03.2010.a seisuga, mille kohaselt on KÜ Väike-Ameerika 9 juhatuse liikmed Ain K, May-Brit K, VeeraMaria L, Raini T, esindusõiguse regulatsiooni kohta on märge „Juhatuse liige esindab mittetulundusühingut üksinda, kui registrisse ei ole kantud teisiti“. VTMS § 55 lg 1 p 1-3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui üheaegselt esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused ja kohustused ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi; isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga. Kui menetlusaluseks isikuks on juriidiline isik, peab kiirmenetlusega nõustumise kohta andma allkirja sel hetkel juriidilise isiku seaduslikku esindusõigust omav isik. Oluliselt on kohtuvälise menetleja ametnik rikkunud väärteomenetlusõigust kiirmenetluse otsuse koostamisel. Väärteoasjas on karistatud juriidilist isikut tema juhatuse liikme Ain Ki tegevusetuse kaudu. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Nagu Riigikohus oma lahendites korduvalt märkinud on, saab seetõttu „juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides“ (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-52-08). Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (Riigikohtu otsus 3-1-1-84-07) . Et Ain Ki käitumises oleksid antud juhul kõik deliktistruktuuri elemendid esinenud ning et ta oleks tegutsenud väärtegu toime pannes juriidilise isiku huvides, kiirmenetluse otsusest ei nähtu. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku karistamise aluseks olnud KOKS § 66² lg 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Tegemist on blanketse normiga, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud eeskirjadest, käesoleval juhul
st.
lg 1 p 9, mille rikkumises KÜ Väike-Ameerika 9 kiirmenetluse otsuse kohaselt süüdistatakse, sätestab et ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms on kohustatud kõrvaldama kinnistu ja ehitise omanik. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on KÜ Väike Ameerika 9 Tallinnas Väike-Ameerika 9 asuva kinnistu omanik. Väärteoasja materjalide hulgas aga tõendit Väike-Ameerika 9 asuva kinnistu omandiõiguse kohta ei ole. Samuti ei saa korteriühistu omandit mingile maatükile (sh sellele, kus asub ehitis, mille omanike huvides ühistu on loodud), eeldada. Vastavalt korteriühistuseaduse § 2 lg 1 on ühistu üksnes kinnistul asuvate korteriomandite omanike ühishuvide esindamiseks loodud mittetulundusühing. 3 Kohus on seisukohal, et ehkki
p 2.1 kohaselt on heakorra nõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja ja KÜ Väike-Ameerika näol on tegemist p 2.1 nimetatud subjektiga, kellele laienevad ka sama eeskirja § 5 lg 1 p 2 sätestatud kohustused, kujutab juba kiirmenetluse otsuses punktile 2.1 viite puudumine endast kaitseõiguse rikkumist. Kohtuvälise menetleja ei ole andnud ka hinnangut kuidas jagunes lume ja jääpurikate kõrvaldamise kohustus KÜ Väike-Ameerika 9 ja AS Arkaadia Halduse vahel, kellega oli KÜ-l Väike-Ameerika sõlmitud haldamise leping. Väärteomenetluses on rikutud menetlusõigust sellega, et kiirmenetluse otsuses puuduvad põhjendused Ain Ki tegutsemiskohustuse aluse ning selle sisu kohta. Riigikohus oma kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-43-08 rõhutanud, et „tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. /…/ Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusedeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega ka piirduda.“ Kiirmenetluse otsusest nähtub, et väärteo on toime pannud juriidilise isiku juhatuse liige Ain K, kellel on tegutsemiskohustus vastavalt korteriühistu sisekorrale ning kes jättis täitmata kohustuse korraldada kinnistul Väike-Ameerika 9 asuvalt ehitiselt lume kõrvaldamise. Otsus ei sisalda viidet ühelegi põhikirja sättele, dokumendile või muule tõendile, millest tuleneksid just Ain Ki kohustused. Väärteo kohtuvälise menetlemise ajal oli KÜ Väike-Ameerika 9 juhatuse liikmeid neli– lisaks Ain K ka May-Brit K, Veera-Maria L, Raini T. Ühistu põhikirja p 6.14 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras. Mittetulundusühingute seadus ja KÜ põhikiri juhatuse liikmete pädevust ega vastutusalasid ei erista. Juhatuse liikmeks olnud MayBrit K , Veera-Maria L , Raini T väärteomenetluses üle kuulatud ei ole. Ain K ütlustest on nii kohtuvälises menetluse kui kohtus nähtunud, et juhatuse liikmete vahelist töökorraldust paikapandud ei ole. Ka kohtuvälise menetleja esindaja möönis, et kiirmenetluse otsuses viidatud korteriühistu sisekorra kohta, puuduvad tõendid. Lähtudes üksnes Ain K ütlustest on kohtuväline menetleja jätnud tema tööülesannete tegeliku ringi faktiliselt välja selgitamata ja seda üksnes eeldanud. Juriidilisele isikule süüks arvatavat tegu ei või automaatselt omistada selle isiku seadusliku esindajana väärteomenetluses osalenud füüsilisele isikule, vastav väide peab olema põhjendatud ning tuginema asjas uuritud tõenditele, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole. Juhatuse liikmete õigused ja kohustused võivad küll ollagi liikmete vahel jagamata ja lasuda neil ühiselt, kuid selliseil juhul peab tööülesannete mittejagamine olema asjas uuritud ja tõendatud ning otsuses peab sisalduma ka vastav sõnaselge märge. Samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest, milline oli konkreetselt tegu, mille tegemata jätmist Ain Kile ette heidetud ja mistõttu KÜ-d Väike-Ameerika 9 karistatud on. Otsuse kohaselt Ain K ei tundnud huvi Tallinna linnas kehtiva heakorra eeskirja nõuete vastu ning omades tegutsemiskohustus vastavalt korteriühistu sisekorrale, jättis täitmata kohustuse korraldada kinnistul Väike-Ameerika 9 asuval ehitisel lume kõrvaldamine. Kas etteheidetav tegu on heakorratööde korraldamata jätmine või linna heakorraeeskirja vastu huvi mittetundmine, arusaadav ei ole. Juhul, kui kohtuväline menetleja on pidanud etteheidetavaks heakorratööde korraldamata jätmist, oleks nõutav tegu tulnud selgelt avada. Riigikohus on korduvalt märkinud, et „Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus 4 nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis /…/“ (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 3-1-1-43-08). Üks ja sama tegu ei saa aga üheaegselt olla nii tegevus kui tegevusetus. Mitte igasugune juhatuse liikme poolt oma kohustuse täitmata jätmine ei tähenda samaaegselt ühistu huvides tegutsemist. Kas ja milliseid ühistu huve Ain Koma tegevusetuse või tegevusega teenis, kiirmenetluse otsuse puuduste tõttu kohtul enam võimalik tuvastada ei ole. Kohtuvälise menetleja vigu, mis seisnevad kiirmenetluse otsuses juriidilise isiku huvides teo toime pannud juhtorgani liikme isiku valiku motiveerimata jätmises, tema ülesannete ringi tuvastamata jätmises, temalt eeldatud õiguspärase käitumise määratlemata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Vastavalt VTMS § 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, kiirmenetluse puhul tulenevad need piirid protokolli puudumise tõttu kiirmenetluse otsusest. Kuivõrd kiirmenetluse otsus sisaldab nimetatud puudusi, ei ole selle alusel võimalik süüteo tunnuseid ei varem kogutud tõendite alusel ega mistahes toimingutega kohtumenetluses enam tuvastada. Väärteomenetlus KÜ Väike-Ameerika 9 suhtes tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p3, § 29 lg 1p1 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada MTÜ Korteriühistus Väike-Ameerika 9 kaebus 2 Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna Inspektor Jaanus K08.03.2010 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10010818 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus selles sündmuses Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 24.05.2010 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.