4-10-40/7

Väärteoasi nr 4-10-40 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-40 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi Jüri Laoväli väärteoasi nr 2316,09,018488 liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi, väärteoprotokoll nr AB 1155385 Menetlusalune isik Jüri Laoväli (isikukood 36604280284, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; viibib vahi all) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht
2. aprill 2010.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Jüri Laoväli kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Jüri Laoväli selles, et ta 16.12.2009.a kell 23:10 Tallinnas Paldiski mnt, liikudes Endla tn suunas, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, s.o väärteos LS § 741 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 30 (kolmkümmend) päeva.
4. Jüri Laovälil asuda talle mõistetud aresti kandma koheselt pärast kriminaalasjas tõkendi tühistamist või muutmist või karistusena mõistetava vangistuse ärakandmist.
5. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav
6. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub alates selle tegemise kuupäevast. Asjaolud 16.12.2009.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1155385 selle kohta, et Jüri Laoväli 16.12.2009.a kell 23:10 Tallinnas, liikudes Paldiski mnt-l Endla tn suunas, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega ta rikkus liikluseeskirja (LE) § 20 lg 1 ja pani toime liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 12.04.2010.a kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et väärteoprotokolli sisu on talle arusaadav, tunnistab ennast süüdi. 16.12.2009.a oli väga külm ilm, last oli vaja viia koju ämma juurest. Taksoga ei läinud koju, kuna selleks ei olnud raha. Eesti Vabariigi ajal ei ole juhtimisõigust olnud, varem oli. Varem mõistetud arestid on ära kandnud, varasemad rahatrahvid on tasumata, nende tasumist korraldas kriminaalhooldaja. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 30 päeva. Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: 16.12.2009.a väärteoprotokolli, 20.10.2009.a, 16.12.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, karistusregistri teatise, kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-09-
7. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada. Vastavalt § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste esinemine Jüri Laoväli käitumises 16.12.2009.a kell 23:10 Tallinnas Paldiski mnt-l Endla tn suunas mootorsõidukiga liikudes on tõendatud Jüri Laoväli ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt mõistab ta süüdistuse sisu ja tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi, samuti 20.10.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati J. Laoväli 20.10.2009.a kell 19:00 sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse taastumiseni LS § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. 20.10.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast Jüri Laovälja allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud, otsus jõustus 20.10.2009.a selle tegemisest ja otsuse sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Juhtimiselt kõrvaldamise alus ehk sõiduki juhtimisõiguse puudumine ei olnud seisuga 16.12.2009.a ära langenud. LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivsete tunnuste esinemine Jüri Laoväli käitumises 16.12.2009.a kell 23:10 on samuti tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt asus ta mootorsõidukit juhtima, olles juhtimiselt kõrvaldatud ja selle keelu kehtivusest teadlik. Kohus on seisukohal, et olles 21.10.2009.a kohtuotsuse alusel väärteoasjas nr 409-12844 kandnud sisuliselt vahetult enne 16.12.2009.a ära 24 päeva pikkuse aresti, pani Jüri Laoväli 16.12.2009.a uuesti mootorsõidukit juhtima asudes teo toime otsese tahtlusega. Väikelapse hilisel ajal Tallinna linna ühest asumist teise viimise vajadus ei välista ei teo õigusvastasust ega vähenda menetlusaluse isiku süüd. Jüri Laoväli oli koos lapsega külla minnes teadlik vajadusest sealt ka lahkuda, samuti teadlik valitsenud ilmastikuoludest. Menetlusaluse isiku ütlustest ega muudest uuritud tõenditest ei nähtu, et lapsega koju minemise vajadus või madal õhutemperatuur oleksid saabunud ootamatult ning et menetlusalusel isikul oleks olnud objektiivselt võimatu suunduda koju õiguskuulekal viisil. 21.10.2009.a Harju Maakohtu otsusest väärteoasjas 4-09-12844 nähtub, et Jüri Laoväli on varem karistatud LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo korduva (6 korral) toimepanemise eest nelja kuu jooksul - 19.06.2009.a kell 13:05; 30.06.2009.a kell 01:55; 08.09.2009.a kell 06:03; 01.10.2009.a kell 15:20; 04.10.2009.a kell 00:25 ja 20.10.2009.a kell 19:
8. Kuivõrd järgmise samasuguse rikkumise toimepanemine on fikseeritud juba 16.12.2009.a, on ilmne, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata ongi Jüri Laoväli jaoks tavapärane käitumine. Seda asjaolu kinnitab lisaks ka perekonnas kasutusvalmis mootorsõiduki olemasolu, mille juhtimiseks ei Jüri Laovälil ega tema naisel juhtimisõigust ei ole. Menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta eelistas autoga sõitmist taksoga liikumise võimalusele majanduslikel kaalutlustel, kinnitavad üheselt isikul olnud objektiivset võimalust kasutada liikumiseks teisi liiklusvahendeid. Viide taksosõiduga kaasneva rahalisele kulu vältimise soovile ei ole asjakohane, kuivõrd rahaline kulu kaasneb ka mootorsõiduki kasutamisega, seega oli kaebajal reaalselt võimalik sellist kulu kanda ning autoga sõitmise kasuks otsustas isik vabal valikul ja teadlikult ning selles otsuses puudus igasugune juhuslikkus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku käitumises tuvastada võimalik ei ole. Kohus on seisukohal, et väide väikelapse koju sõidutamise vajaduse kohta on esitatud üksnes enda õigustamiseks ja kuna ühtegi tegelikku takistust last õiguskuulekal viisil koju toimetada menetlusalusel isikul 16.12.2009.a tegelikult ei olnud, ei ole kohtul alust lugeda sellist üksnes väidetavat lapse huvides tegutsemist karistust kergendavaks asjaoluks. Karistusregistri teatisest nähtub Jüri Laoväli karistamine liiklusalaste süütegude toimepanemise eest alates 2002.a, menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kohtuistungil ei ole tal kogu Eesti Vabariigi taasiseseisvunud olemise aja juhtimisõigust olnud. Korduvalt ja peamiselt on Jüri Laoväli karistatud LS § 741 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas 21.10.2009.a Harju Maakohtu otsusega on teda karistatud LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo korduva ehk kuuel korral toimepanemise eest üksnes nelja kuu jooksul. Järgmise samasuguse väärteo pani Jüri Laoväli 16.12.2009.a toime juba kuu aega pärast vabanemist 24 päeva pikkuse aresti kandmiselt. Sellisest käitumisest nähtub üheselt, et Jüri Laoväli ei ole ei varasematest rahatrahvidest ega ka arestidest mingeid järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist sõltumata mistahes karistustest. Jüri Laoväli on isik, kes rikub õiguskorda süstemaatiliselt ning on seda teinud pika aja jooksul, mistõttu ei pea kohus tema väiteid sõiduki juhtimise lõpetamise kavatsuse ning kahetsuse kohta arvestades isikut usutavateks. Arvestades varasemate trahvide mittetasumist ning õigusrikkumiste toimepanemise jätkamist ka vaatamata varasemalt mõistetud arestidele ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ega jätkata isiku karistamist senistest arestidest üksnes mõnevõrra pikema arestiga. Kuivõrd menetlusalune isik on pannud LS § 741 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vahetult pärast 24 päeva pikkuse aresti kandmist, peab kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja taotlust karistada menetlusalust isikut maksimaalse võimaliku arestiga, see on 30 päeva. Arvestades asjaolusid, et Jüri Laoväli ei ole ilmunud väärteoasjas määratud esimesele kohtuistungile ning et ta viibis istungi toimumise ajal vahi all kahtlustatuna järjekordse õigusrikkumise (varavastane kuritegu katseaja jooksul) toimepanemises, tuleb tal kanda mõistetav arest koheselt pärast kriminaalasjas tõkendi tühistamist või muutmist või karistusena mõistetava vangistuse ärakandmist, aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest ja aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja. Kuivõrd kindel elukoht, pere ja töökoht on menetlusalusel isikul olnud juba enne õigusrikkumiste toimepanemist ning need ei ole hoidnud isikut süütegude toimepanemisest, ei saa nad ka käesolevas asjas mõjutada mõistetava karistuse pikkust ega selle kandmise alguse aega. Marie Tammsaar Kohtunik