1-08-7884/12

1-08-7884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-7884 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Viktor Lehtineni süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
2. jaanuari 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Viktor Lehtinen Prokurör Liina Pikma Süüdistatav Viktor Lehtinen elukoht: XXX-XX ; isikukood: 36303010275; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Mare Sepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
3. jaanuari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-7884 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. maist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. maist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. maist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
10. jaanuari 2009 otsusega tunnistati Viktor Lehtinen süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Maakohus arutas V. Lehtinenile KarS § 422 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, juhtides joobnuna 12.08.2007 kella 03.00 paiku Vihula vallas Koolimäe külas Võsu – Vergi – Söeaugu maantee 6,2 kilomeetril sõiduautot Peugeot 307, reg. nr. XXX XXX , sõitis valesti valitud ja teeoludele mittevastava sõidukiirusega, mille tõttu auto kaotas juhitavuse ning sõitis vasakkurvis vasakule teelt välja. Õnnetusega põhjustati kaassõitja M.M. surm. Eksperdi arvamuse kohaselt põhjustas M.M. surma pea ja kehatüve tömp trauma koljuluude ning parempoolsete roiete murdudega ning peaaju ja parema kopsu vigastused. Seega, V. Lehtinen, rikkudes mootorsõiduki juhina liikluseeskirja § 76 p 1 ja 3 ning § 123 nõudeid ja põhjustades sellega ettevaatamatusest inimese surma, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus tuvastas, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 11.08.2007 toimus Vergis küladevaheline võrkpallivõistlus ja pärast võistlusi tähistasid paljud võistlejad ja pealtvaatajad kokkusaamist Lambada baaris Vergis, kus pruugiti ka piisavalt alkoholi. Teiste hulgas ka M.M. ja V. Lehtinen. Tunnistaja M.R. ütlustega luges kohus tõendatuks, et mingil ajal läks M.M. baarist välja ja pidi minema autosse magama. Samuti on täielikult tõendatud, et 12.08.2007 kl 03.00 paiku toimus Võsu-Vergi-Söeaugu 6,2 km-l avarii, milles hukkus juhi kõrval istunud M.M. , kes oli turvarihmaga kinnitatud. Kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kõik vigastused olid elupuhused ja tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme toimel löögist vastu autosalongi eenduvaid osi liiklusõnnetuse hetkel. M.M. surnukeha verest leiti 2,65 mg/l ja uriinist 3,29 mg/l etanooli, mis elaval inimesel vastab tavaliselt raskele joobele. V. Lehtinen end süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt on tal õhtuste sündmuste kohal mäluauk, kuna ta jõi viina. Ta ei mäleta juhtunust midagi, enne kui ärkas haiglas. Tal on alkoholi tarvitamisel ka varem mäluauke esinenud. Need tekivad, kui ta on 0,5 l viina ära joonud. Maakohus asus alljärgnevate tõendite hindamisel ja alljärgnevatel põhjendustel seisukohale, et autot juhtis avarii hetkel V. Lehtinen. Kohus tuvastas, et tunnistaja M.K. viis oma autoga sel õhtul koju A.A. koos naisega. A.A. läks magama, kuid kuulis kõva pauku ja sai aru, et keegi sõitis vastu puud. Ta helistas M.K. ja kutsus viimase tagasi. Ise läks ta koos naisega tee äärde ja kui M.K. tuli, siis sõideti ca 500 m ning nad nägid, et must auto oli vastu puud sõitnud. Kohus nõustus M.K. e ütlustega, et temal ei kulunud üle 5 minuti avariipaigale jõudmiseks ajast, kui A.A. talle juhtunust teatas. M.K. ei olnud enda ütluste kohaselt veel jõudnud Võsule. Ta keeras auto ringi ja sõitis kiiresti tagasi. Kohus kontrollis internetis olevat ja kõigile kättesaadavat Regio 2009 kaarti ja selle järgi on Võsu aleviku Vergi poolse serva ja Koolimäe bussipeatuse vahemaa 4,6 km ja selle läbimiseks kulub arvuti andmetel 3 minutit, seega ei kulunud M.K. el alates teate saamisest üle 5 minuti sündmuskohale jõudmiseks. Maakohus pidas M.K. e ütlustega objektiivselt tõendatuks, et V. Lehtinen istus veel juhi kohal, kui M.K. ja A.A. esimestena avarii kohale jõudsid, seejuures olid algul kõik uksed kinni. V. Lehtineni hele särk rinnal oli paremalt poolt tugevalt määrdunud verega, temal endal verejooksu rindkerel ei tuvastatud. Seega sai veri pärineda M.M. lt, kelle nägu vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodele oli verine. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokolli fotole tl 24 ei ole võimalik, et V. Lehtinen oleks istunud avarii ajal tagaistmel, sest siis ei oleks tema särk olnud tugevalt määrdunud verega, kuna tagaistmel suuri verekahtlasi määrdumisi ei esinenud. Tunnistaja J.T. ütlustega on objektiivselt tõendatud, et V. Lehtinen kinnitas talle sündmuskohal, et autos oldi enne avariid vaid kannatanuga kahekesi, seega paiskus V. Lehtinen avarii momendil vastu M.M. t ja seejärel oma juhikohale tagasi. Maakohus leidis, et puuduvad igasugused objektiivsed tõendid, et avarii momendil oleks autos olnud teisi isikuid peale V. Lehtineni ja M.M. . Arvestades avarii situatsiooni, kus auto paiskub suure kiirusega parema küljega vastu puud, oleksid tagaistmel istujad saanud samuti raskeid vigastusi nagu M.M. eesistmel. Midagi sellist sündmuskohal ei avastatud. Esimesena kohale 2 jõudnud M.K. , A.A. , aga samuti J.T. ja M.Ö. nägid avariipaigal vaid kannatanu M.M. t, kes oli turvarihmaga kinnitatult juhi kõrvalistmel, ja V. Lehtineni, seejuures olid sõiduki tagumised uksed kinni. M.Ö. on andnud ütlusi, et V. Lehtinen oli joobes ja kordas kogu aeg, et M. , oota. Kohtu arvates võivad V. Lehtineni hüüded “M. , oota” tähendada seda, et V. Lehtinenile meenus, et pidi koos sõbra M.P. minema ööbimispaika, kuid joodud alkoholi ja avarii tagajärjel ta ei suutnud määratleda, kus ta on. Maakohtu hinnangul ei tõenda ka tunnistajate M.P. ja J.L. ütlused selles, et nad nägid öösel (s.o enne kannatanu ja süüdistatava ärasõitmist Vergi parklast) istumas kolme või nelja meest tumedasse sõiduautosse (teiste hulgas V. Lehtinen, kes väidetavalt istus juhi selja taha) ja sõidu alustamist Lambada baari poole, seda, et sõiduautos oli avarii hetkel rohkem inimesi, sest kumbki tunnistaja ei välista võimalust, et osa isikuid võis enne avariid autost väljuda ja süüdistatav võis ümber istuda juhi kohale. DNA ekspertiisi aktist tuleneb, et juhiukse polstrilt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev V. Lehtineni võrdlusproovis määratletud DNA profiiliga. Kuigi juhi turvapadjalt leiti ka kellegi teise DNA profiil, puudus vajadus ja võimalus täiendava DNA ekspertiisi määramiseks, sest M.M. kinnitas, et autovrakis käis ta ise mitmel korral, samuti käisid seal politseinikud ja autovraki transportijad, seega võisid turvapadjale jätta oma DNA nii M.K. , kes võttis eest ära autovõtmed ja avas kapoti kui teised isikud, kes autos käisid. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus mõista V. Lehtinen esitatud süüdistuses õigeks, kuna tema süü ei olevat tõendamist leidnud, sest keegi pole näinud V. Lehtineni autot juhtimas ja kohus ei tohtivat tõenditena kasutada tunnistajate J.T. ja M.Ö. u ütlusi, kuna esimene tunnistab asjaolusid, mida ta kuulis V. Lehtinenilt, ja teine ei näinud, kes oli roolis. Maakohus leidis, et mõlemad tunnistajad on kohtus üle kuulatud ja kohus pidas neid tõendeid lubatavateks, sest nad haakuvad kogumis teiste tõenditega ja annavad täpselt edasi juhtunu üksikasju. KarS § 422 lg 1 sätestatud süütegu seisneb käesoleval juhul mootorsõiduki ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumises isiku poolt, kes juhtis mootorsõidukit. Inkrimineerides kellelegi KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu, peavad olema tõendatud 1) ohutu liiklus või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Olles tuvastanud, et mootorsõidukit juhtis avarii momendil V. Lehtinen, tuleb seega tuvastada, milliste ohutu liiklusvõi käitusnõuete eeskirjade rikkumised V. Lehtinen toime pani, mis tõid kaasa M.M. surma. Maakohus leidis, et V. Lehtineni ütlustega, samuti tunnistajate M.P. ja J.L. ütlustega ning AS Rakvere Haigla teatisega on tõendatud V. Lehtineni joobeseisund. Viimasena nimetatud teatise kohaselt oli tema joove haiglasse jõudes 1,47 promilli. Haigla andmetele toetudes leidis kohus, et V. Lehtinen ei oleks tohtinud sellises joobes üldse rooli minna. Vastavalt liiklusõnnetuse aktile oli avarii põhjuseks ebaõigelt valitud sõidukiirus. Skeem liiklusõnnetusest tõendab üheselt, et sõiduauto V. Lehtineni juhtimisel sõitis Vergi poolt Võsu suunas algul parempoolsete ratastega paremale poole teelt välja, seejärel teele tagasi jõudes sattus külglibisemisse ja sõitis vasakule teelt välja ja paiskus parema küljega vastu puud. Kohus leidis, et V. Lehtinen ei valinud pimedal ajal sõitmisel teeoludele ja oma seisundile (alkoholijoove) vastavat sõidukiirust ja tulemuseks oli ränk avarii. Avarii tagajärjel sai surma juhi kõrval istunud ja turvavööga kinnitatud M.M. . Samuti deformeerus auto kere täielikult ja auto tuli maha kanda. Hinnates kõiki tõendeid nende kogumis pidas maakohus tõendatuks, et V. Lehtinen 12.08.2007 kl 03.10 paiku, juhtides sõiduautot suunaga Vergist Võsu poole, rikkus mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirju, s.o. LE § 76 lg 1 ja 3 ning § 123 nõudeid. Tõendatud on objektiivne ja subjektiivne külg V. Lehtineni tegevuses. Rikkudes sõidukijuhina tahtlikult liiklusnõudeid, põhjustas V. Lehtinen raske tagajärje – M.M. surma - ettevaatamatusest. 3 Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud inimese surm, ja saabunud tagajärje – M.M. surma ja kannatanule Kadila Põllumajanduse OÜ-le tekitatud kahju vahel. Kvalifikatsioon KarS § 422 lg 1 järgi on õige. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS § 56 sätetest, tuvastas, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus juhtunu pärast ja tekitatud kahju osaline heastamine – 60 000 kr tasumine tsiviilhagi katteks. Kohus arvestas ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, isikut iseloomustavaid andmeid, temal kindla elu- ja töökoha olemasolu. Arvestades V. Lehtineni kuriteo raskust ja seda, et ta viis ise end tahtlikult alkoholi tarvitades tugevasse alkoholijoobesse, autoroolis olles sõitis ebaõigelt valitud suure kiirusega teelt välja ja põhjustas kannatanu M.M. surma, ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades süüdistatava KarS § 74 lg 2, 3 alusel tingimisi karistuse kandmisest. Karistuse eesmärkide täitmiseks pole muud võimalust kui reaalne vangistus. Arvestades liiklusalaste süütegude arvukust ja käesoleva rikkumisega kaasnenud rasket tagajärge on üldpreventiivsel eesmärgil ja selleks, et mõjutada V. Lehtineni edaspidi hoiduma analoogsete süütegude toimepanemisest põhjendatud karistada teda reaalse vangistusega seaduses sätestatud keskmise määra lähedal. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu V. Lehtinen taotleb maakohtu otsuse tühistamisest ja enda õigeksmõistmist. V. Lehtinen leiab, et tema süüd ei tõenda tunnistajate ütlused, kuna tema poolt auto juhtimist liiklusõnnetuse toimumise ajal ei näinud neist keegi. Õige ei ole ka, et vaatamata sellele, et M.K. väidab, et jõudis sündmuskohale peale A.A. a poolt avariipaugu kuulmist umbes 5 minuti jooksul ja A.A. väidab, et 10-15 minuti jooksul, peab kohus tõepäraseks M.K. e ütlusi. M.K. e ütluste kinnituseks väidetakse otsuses, et kohus kontrollis internetis olevat ja kõigile kättesaadavat Regio 2009 kaarti. Kohtuistungi käigus AS Regio kaardi suulist ja vahetut uurimist ei toimunud. Menetluspooled sellekohast taotlust ei esitanud, mis tähendab, et kohus on võistlevas menetluses istungiväliselt omal initsiatiivil teostanud menetlusvälise toimingu, millele on tuginenud süüdimõistva otsuse tegemisel. See, et internetist on võimalik leida ühe juriidilise isiku koostatud materjale, ei muuda kõnesolevat informatsiooni üldtuntuks KrMS § 60 lg 3 mõttes. Teave kuriteo asjaolude kohta, mis ei ole protsessuaalselt vormistatud KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõendiliikide kujul, pole menetlusõiguslikult lubatud. Süüdimõistva kohtuotsuse rajamine maakohtus uurimata ja avaldamata tõenditele on vastuolus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõttega, rikkudes eelkõige süüdistatava kaitseõigust. Selline rikkumine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-124-05). M.Ö. viibis politseipatrulli liikmena sündmuskohal, kuid kes oli liiklusõnnetuse ajal autoroolis, ta ei tea. Teab vaid, et tema (süüdistatav) oli metsa all ja pidevalt hüüdis kedagi M. t, kuid kes on M. ja kas sellel M. l ka mingit seost toimunud liiklusõnnetusega on, on jäänud välja selgitamata. Kohtu oletus tema selliste hüüete kohta ei tugine ühelegi kohtu poolt kontrollitud lubatud tõendile. Üldjuhul on kriminaalmenetluslikul tõendamisel võimalik kasutada vaid KrMS § 63 lg 1 loetletud tõendiliike, nn ranged tõendid. Samuti, vastavalt KrMS § 68 lg 5 ei oleks kohus saanud J.T. ütlusi tõendina arvestada, kuna tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõend üksnes juhul, kui vahetut tõendi allikat ei saa üle kuulata. Käesolevas kriminaalasjas on tema kui tõendi allikas üle kuulatud. Maakohus tegi, tuginemata ühelegi lubatud tõendile, järelduse, et arvestades avarii situatsiooni, kus auto paiskub suure kiirusega parema küljega vastu puud, oleksid tagaistmel istujad saanud samuti raskeid vigastusi, nagu M.M. eesistmel. Ka on kohus jätnud tähelepanuta ekspertiisi käigus tuvastatud asjaolu, et turvapadjal leiti verd, mis ei kuulunud temale. Tema taotluse täiendava DNA 4 ekspertiisi määramiseks jättis kohus rahuldamata, rikkudes sellega KrMS § 8 lg 2 nõuet, kus kohus peab tagama süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhiosa (tl 205-210) vastab kohtuotsusele esitatavatele nõuetele KrMS § 312 mõttes. Maakohus on põhjalikult motiveerides käsitlenud asjaolusid ja tõendeid, mis on kohtulikul uurimisel tunnistatud tõendatuks ja millele rajaneb süüdimõistev otsus süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi. Samas on analüüsitud süüdistatava vastuväiteid süüdistusele ja kaitseversioone. Maakohtu otsuses on esitatud isikulised tõendid ja ekspertiisiaktid, millised kinnitavad süüdistatava süüd. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava kaitsetaktika omapäraks asjaolu, et süüdistatav eitab 12.08.2007 kella 03.00 paiku Võsu-Vergi-Söeaugu teel Peugeot 307 reg.nr. XXX XXX juhiroolis viibimist. Apellatsioonis korratakse sisuliselt kaitseversioonideks juba maakohtus. samu vastuväiteid süüdistusele, millised olid Ringkonnakohtus jäi süüdistatav maakohtus antud ütluste juurde. Ta väitis, et maakohtu otsus on tehtud oletustele tuginedes. Temal seljas olnud särk sai veriseks seetõttu, et ta läks appi kannatanule. Kannatanu M.M. oli autos. Ta ei olnud seda isikut enne näinud. Seejärel väitis jälle, et täpsemalt ta ei mäleta appiminekust midagi. Samuti arvas algselt, et uurimise käigus tulevad välja tema õnnetuskohale sattumise asjaolud. Süüdistatav selgitas, et kuna 11.08.2007 oli pikk päev, siis õhtul tegi väikese joogi. Õhtust mäletab veel kella 21-22 paiku. Võeti viina. Järgmise momendina mäletab juba haiglasviibimist. Palatikaaslased selgitasid talle, et oli toimunud avarii. Kui tuli politsei siis päris politseitöötajatelt, et kas auto on Mazda ja kas see jäi terveks. Politsei selgitas, et tegemist oli Peugeot´iga. Samas süüdistatav selgitas, et alkoholijoobes on tal varem mälulünkasid esinenud. Küsimusele kohtus „ kas väidate, et viibisite selles autos kui õnnetus juhtus ?“, vastas süüdistatav „ta ei mäleta, võis ka metsas olla.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses uuritud tõenditest ja järeldustest tulenevalt, et süüdistatav viis tahtlikult liigse alkoholitarvitamisega ennast seisundisse, kus ta ei mäleta kõiki oma käitumise tehiolusid 12.08.2007 hilisõhtul ja öösel ning seetõttu ei oska ka vahetult liiklusõnnetuse toimumisega piirneval ajal enne ja pärast avariid ütlusi anda. Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetluse normide rikkumist, mida üldsõnaliselt apellatsioonis nimetatakse. Apellatsioonis seati kahtluse alla Regio kaartile viitamise seaduslikkus maakohtu otsuses. Seda põhjusel, et sellele viidati kui tõendile, mida varem ei olnud käsitletud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud kaarti abil põhjendanud tunnistaja ütlusi ja lugenud seejuures objektiivseks tõendiks tunnistaja M.K. e ütlused mitte Regio kaardi, mis on internetis kõigile kättesaadav. Seega ei saa Regio kaardi näol olla tegemist varem uurimata ja avaldamata tõendiga ning see asjaolu ei sea kahtluse alla tunnistaja ütluste ja maakohtu otsuse seaduslikkust. 5 Apellatsioonis on vaidlustatud isikuliste tõendite poolt avaldatud üksikuid avariiga seonduvaid detaile, mis ei oma aga olulist tähtsust süüdistuse seisukohast. Asjaolu, et liiklusõnnetuse sündmuskohale jõudnud isikud- tunnistajad pole tajunud kõike detailides kokkulangevalt (ajaline sündmuskohale jõudmine), ei sea veel kahtluse alla süüdistuses kirjeldatut ja maakohtu poolt järeldatut. Tunnistajate ütlustest tulenevalt pole näinud nad aga sündmuskohal kedagi kolmandat isikut, kes oleks saanud veel avariilises sõidukis viibinud. Alusetult on seatud kahtluse alla tunnistajate M.K. e (tl 148-150) ja A.A. ütlused ( tl 191-194) liiklusõnnetuse toimumiskohas tajutus. Leitakse, et tunnistaja M.K. ei näinud, et just süüdistatav oleks liiklusõnnetuse momendil juhiroolis olnud. Seejuures jäetakse põhjendamatult tähelepanuta tunnistaja maakohtus antud ütlused, mille kohaselt juhipoolse ukse avades istus juhikohal Viktor ning tunnistaja osundas kohtusaalis istuvale Viktor Lehtinenile. Tunnistaja on täpsustanud, et nägi sõidukis kahte inimest, üks juhiistmel, teine kõrvalistmel. Mõlemad sõidukis olnud isikud olid veremäärdumistega. Tunnistaja küsimustele juhiistmel istunu selgelt ei vastanud, vaid „üritas häälitseda, aga mingit selgust, arusaadavust polnud.“ Samas on tunnistaja ka selgitanud, et pärast seda kui sõber oli talle helistanud ja öelnud, et kuulis pauku, jõudis ta sündmuskohale kõige rohkem 5 minutiga. Tunnistaja A.A. on maakohtus selgitanud, et nägi liiklusõnnetuse toimumiskohas Viktorit, kes on kohtusaalis. M.K. oli esimesena läinud auto juurde. Kedagi kolmandat, kõrvalist isikut ta avariipaigas ei näinud. Samuti ei saa nõustuda apellatsiooni põhjendamatu seisukohaga, mille kohaselt ei saanud maakohus arvestada tunnistaja J.T. ütlustega KrMS § 68 lg 5 mõttes (tl 150-152), kuna tunnistaja ütlus tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõend üksnes juhul, kui vahetut tõendi allikat (süüdistatav) ei saa üle kuulata. Päästekeskuse töötajast tunnistaja J.T. süüdistatavale esitatud küsimusele sõidukis viibinud isikute arvu kohta on süüdistatav vastanud sündmuskohal, et nad olid kahekesi. Kiire ülevaatuse tulemusena sündmuskohal oli ta näinud, et üks kannatanu on autos ja teine auto kõrval. Seega on süüdistatava kaitseversioon tema väidetavast „juhuslikust“ sattumisest avariipaika väheveenev ja asjakohatu. Samuti on maakohus põhistatult ümber lükanud V. Lehtineni väite, et tema ei olnud juhiroolis ning seal pidi olema keegi kolmas isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid veel teiste isikute viibimist liiklusõnnetuse hetkel sõidukis peale süüdistatava ja avarii tagajärjel surma saanud kannatanu. Sellise vastuväite süüdistusele on esitanud V. Lehtinen, kuid ükski kriminaalasjas kogutud objektiivsetest tõenditest (sealhulgas isikulistest) pole seda väidet kinnitanud ja asja tehioludest (ajafaktor, sõiduki ja autos viibinute vigastused) tulenevalt ei saa olla selline väide ka käesoleval juhul eluliselt usutav. Apellatsioonis on veel leitud, et maakohus jättis põhjendamatult kõrvale taotluse täiendava DNA ekspertiisi osas. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, sest kohtueelsel uurimisel olid läbi viidud DNA ekspertiisid, mille käigus muuhulgas tuvastati juhiukse polstrilt DNA analüüsiks võetud proovis DNA profiili kokkulangevus süüdistatava võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Maakohtul ei olnud kohustust uuesti määrata DNA ekspertiis rooli õhkpadjalt DNA analüüsiks võetud proovi osas, kuna varasemalt oli tuvastatud, et see DNA profiil kuulus küll meesisikule, kuid ei ole kokkulangev ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud profiiliga, sealhulgas süüdistatavale kuuluvaga. Taoline ekspertiisi järeldus ei sea veel kahtluse alla teiste süüstavate tõendite ja maakohtu järelduste sisu süüdistatava viibimisest juhiroolis. Tiit Lõhmus Mati Kartau 6 Maarika Kuusk