1-08-12803/9

1-08-12803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-12803 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Aare Sisaski süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
2. jaanuari 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aare Sisaski kaitsja advokaat Anti Aasmaa Prokurör Liina Pikma Süüdistatav Aare Sisask elukoht: XXX-XX ; isikukood: 38405214912; varem kriminaalkorras karistatud 1 korral Kaitsja Anti Aasmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
3. jaanuari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-12803 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Aare Sisaskilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 2790 krooni 70 senti riigituludesse. Aare Sisaskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aare Sisask, 1-08-12803, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12.maist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 01.juunist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. juunist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 30.01.2009 otsusega tunnistati Aare Sisask süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati teda katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Maakohus arutas A. Sisaskile KarS § 121 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 2.05.2008 kella 17.30 ajal XXX-XX maja trepikojas haaras J.F. nina sõrmede vahele ja väänas seda tugevalt ning seejärel lõi rusikaga J.F. näo piirkonda. Löögist põrkas J.F. peaga vastu seina ja kukkus ning ninast hakkas verd jooksma. Seejärel lõi A. Sisask maaslamavat J.F. jalaga vasakule poole ribidesse. Maakohus leidis, et objektiivne süüteokoosseis A. Sisaski käitumises on tõendamist leidnud eelkõige J.F. ütlustega. J.F. kinnitas kohtus, et 2.05.2008 umbes kl 17.30 paiku tuli ta töölt koju. Sisenedes korterisse nägi A. Sisaskit õllepudeliga toas, läks oma tuppa ja keeras ukse lukku. Mõne aja pärast tuli E.S. , kutsus teda välja, et Aare tahab temaga rääkida, muidu lõhub ukse maha. Kuna ta nägi õllepudelit A. Sisaskil käes, ei tahtnud ta alkoholijoobes isikuga tegemist teha. Võttis tööriistad ja kavatses töö juurde tagasi minna. Oli viimase trepiastme juures, kui A. Sisask tuli ja surus ta nurka, väänas teda käega ninast, lõi teda käega näkku ja kui ta oli pikali maas, siis lõi jalaga kehasse. Eelnevalt ütles A. Sisask midagi vihkamisest, aga tal oli endaga palju tegemist, et neist löökidest võimalikult vähe kahju saada. Maakohtu hinnangul puudub alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses, sest neid kinnitab kiirabikaart, mis on objektiivne tõend selle kohta, et J.F. l esinesid kehavigastused - nina põrutus ja rindkere põrutus ning need olid saadud samal päeval.. A. Sisask end süüdi ei tunnistanud ja keeldudes ütluste andmisest, ei selgitanud ka oma käitumise motiive. Maakohus leidis, et väänates J.F. ninast, lüües teda rusikaga näkku ja peale kannatanu kukkumist jalaga ribidesse, pani A. Sisask teise isiku väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Kuna vigastused fikseeriti õigeaegselt kiirabis, siis on A. Sisaski teod (teise isiku löömine) ja saabunud tagajärg (J.F. vigastused) põhjuslikus seoses. Seega on KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseis täielikult kohtus tõendamist leidnud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tõendab, et analoogne eelnev J.F. peksmine oli A. Sisaskil 21.07.
9. A. Sisaski tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel juhindus kohus KarS § 56 sätetest, arvestas toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid, isikul kindla elukoha olemasolu, töökoha puudumist ja varasemat karistatust. Samuti võttis kohus arvesse A. Sisaski süü ulatust, pidades silmas, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades A. Sisaski karistatust ei pidanud kohus kohaseks ja otstarbekaks karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud. Õiguskorra kaitsmise huvides ning selleks, et mõjutada A. Sisaskit edaspidi hoiduma analoogsete süütegude toimepanemisest pidas kohus põhjendatuks ja piisavaks karistada teda vangistusega seaduses sätestatud alammäära lähedal, ühtlasi vabastades ta KarS § 74 ja 75 alusel tingimisi karistuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontrollile. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista A. Sisask esitatud süüdistuses õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu. 2 Kaitsja leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada KrMS § 338 p 1 ja 3 alustel. Kohus ei ole hinnanud tõendeid KrMS § 61 põhimõtteid järgides. Kohus on süüdimõistva otsuse rajanud sisuliselt ühele otsesele tõendile – J.F. kannatanuna antud ütlustele. Kaitsja hinnangul on kannatanu seletused toimunu kohta aga vastuolulised, kuna kiirabikaardist nähtuvalt löödi teda tema korteris, mitte aga trepikojas. See vastuolu tekitab KrMS § 7 lg 3 mõttes paratamatult kõrvaldamata kahtluse kannatanu ütluste usaldusvääruses ja kohus ei saa süüdimõistvat ostust rajada pelgalt kannatanu ütlustele. Kohus on lubamatult peale kannatanu ristküsitluse lõppemist, vahepealset E.S. küsitlemist ja vaheaja tegemist hakanud taas kannatanut küsitlema, küsides, kas oli selline asi, et kõigepealt haaras A. Sisask teil ninast ja väänas, millele kannatanu vastas, et jah, see oli nii. Apellandi hinnangul on kohus selliselt, asudes peale ristküsitlemise lõppu ja vahetult enne kohtuliku uurimise lõpetamist, küsima kannatanult suunavaid küsimusi, rikkunud KrMS § 14 lg 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet. Menetluslikult kohtu poolt selliselt toimides on kahtluse alla seatud aus ja õiglane kohtupidamine kriminaalasjas tervikuna, mistõttu ei ole välistatud, et nimetatud rikkumistega võis kaasneda ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemine. Eeltoodud põhjusel tuleb kõnealune rikkumine lugeda käesolevas kriminaalasjas oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetas kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
10. Apellatsioonis leiti, et maakohtu otsus tuleb tühistada KrMS § 338 p 1 ja 3 alusel, so kohtuliku uurimise ühekülgsuse või puudlikkuse ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Veel väidetakse apellatsioonis üldsõnaliselt, et maakohus on eiranud tõendite hindamisel KrMS § 61 põhimõtteid, mis on viinud maakohtu materiaalõiguse väärale kohaldamisele. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse põhiosas ( tl 46-47) esitatud tõendite analüüsi ja järeldusi ning eelnimetatud väidetavaid rikkumisi maakohtu lahendis ei tuvastanud ning kohtuotsus vastab sellele esitatavatele nõuetele KrMS § 312 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdistatava poolt kannatanu löömine ja kannatanul tuvastatud vigastused on põhjuslikus seoses ja kvalifitseeritav süüteokoosseisuna KarS § 121 mõttes. Ringkonnakohtus kaitsja leidis, et A. Sisaski süüdimõistmine on olnud ebaseaduslik. Tegemist on sõna-sõna vastu situatsiooniga ja kohus on rajanud otsuse kannatanu ütlustele. Rikutud on võistlevuse põhimõtet. Kohus on oma pädevusest väljunud ja see ongi rikkumine. Kohus tegi vaheaja ja peale seda asus kohus ise kannatanut küsitlema. Sisukohaseid ja tähelepanu väärivaid etteheiteid pole apellatsioonis seega maakohtu otsusele esitatud. Väita paljasõnaliselt, et kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks on käesoleval juhul asjakohatu. Mingeid tõsiseltvõetavaid põhjendusi, miks ei peaks kannatanu ütlusi tema suhtes toimepandud vägivallast uskuma, pole süüdistatav ega kaitsja kriminaalmenetluse üheski etapis esitanud. Apellatsiooni väide, et kannatanu on nimetanud tema suhtes toimepandud 3 vägivallateo kohana nii trepikoda, kui ka korterit, on otsitud ja ei sea veel kahtluse alla toimepandud vägivallateo toimepanemist süüdistatava poolt. Kiirabikaardi kaebuste fikseerimise osas (tl 5) on märgitud, et korterisse tungiti sisse ja peksti rusikate ja jalgadega. Kannatanu emakeeleks on saksa keel ja erinevus kiirabikaardil fikseeritus võis tuleneda ka sellest millises vormis keeleliselt talle küsimus esitati ja kuidas sellest sai aru kiirabikaardi koostaja. Põhjendatud on arvata, et mõningane vastuolu vigastuste tekitamise asukoha osas on tekkinud keele mittevaldamisest. Maakohtus on kannatanu detailselt kirjeldanud ( tl 47) süüdistatava poolset vägivalda trepikojas. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsiooni etteheitega maakohtule, et kohus küsitles täiendavalt kannatanut. Apellandi hinnangul on kohus selliselt, asudes küsima kannatanult suunavaid küsimusi peale ristküsitlemise lõppu ja vahetult enne kohtuliku uurimise lõpetamist, rikkunud KrMS § 14 lg 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet. Sellise seisukoha lükkab ümber KrMS § 288 p 6, mille kohaselt kohtul on iseseisev õigus küsitleda pärast ristküsitlust täiendavalt ja seega oli maakohtul õigus kannatanut küsitleda. Tähelepanuväärne on märkida, et asja materjalide kohaselt mõni aeg varem oli juba süüdistatav kannatanu suhtes toime pannud vägivallateod (rusikaga peksmine), millise teo osas on koostatud kriminaalasjas menetluse lõpetamise määrus. Nimetatud asjaolu iseloomustab süüdistatava vägivaldset suunitlust konkreetselt kannatanu J.F. suhtes. Süüdistatav ise keeldus ka maakohtus süüdistust käsitlevaid sisukohaseid ütlusi andmast. Kannatanu emakeeleks on saksa keel ja maakohtus antud ütluste kohaselt pole ta alati osanud vajalikul määral vastata süüdistatava inglise keeles esitatud küsimustele. Sellisel tasemel suhtlus süüdistatavaga ei olnud sõbralik ja kannatanu pidi tema ütluste kohaselt keeleprobleemi tõttu palju kannatama. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on A. Sisask kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat A. Aasmaa poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk