ja § 114 p 1 järgi ja Viktor Fomitševi süüdistuses
augusti 2009 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatavad Anatoli Jurpalov ja Viktor Fomitšev Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Anatoli Jurpalov Kaitsja isikukood: 38001302221; elukoht: XXX- XX ; varem kriminaalkorras karistamata Vladimir Vaštšjonok Süüdistatav Viktor Fomitšev Kaitsja isikukood: 38505252229; elukoht: XXX- XX ; varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 337 lg 1 p 3, 4; 338 p 1, 2; 340 lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu 12.augusti 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-5541 osaliselt, so - Anatoli Jurpalovi süüditunnistamises ja karistamises
p 1 järgi, karistuste liitmises
lg 1 alusel; - Viktor Fomitševi süüditunnistamises ja karistamises
p 1 järgi, karistuste liitmises
lg 1 alusel; - Anatoli Jurpalovile ja Viktor Fomitševile Kar § 54 järgi lisakaristuse kohaldamise osas Eesti Vabariigist väljasaatmises koos sissesõidukeeluga 10-ks aastaks; Süüdi tunnistada Anatoli Jurpalov
järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Anatoli Jurpalovile karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Viktor Fomitšev
järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Viktor Fomitševile karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Viktor Fomitševi ja Anatoli Jurpalovi apellatsioonid rahuldada osaliselt. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Narva Esimene Advokaadibüroo kasuks kriminaalasjas nr 1-08-5541 vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt Viktor Fomitševile osutatud õigusabi eest ringkonnakohtu menetluses 3660 krooni. Määratud kaitsja vandeadvokaadi T. Massalina poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 3660 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 18. märtsil 2010 kell 14.00. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. märtsist 2010. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 19.märtsist 2010. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 12.08.2009 otsusega tunnistati Anatoli Jurpalov süüdi ja teda karistati
p 1 järgi 14 aasta pikkuse vangistusega ja
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.
Tema karistuse kandmise aja algust arvestati alates 29.10.2007. Sama otsusega tunnistati süüdi Viktor Fomitšev ja teda karistati
p 1 järgi 13 aasta pikkuse vangistusega ja
lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.
Tema karistuse kandmise aja algust arvestati alates 29.10.2007. Võttes arvesse, et A. Jurpalov ja V. Fomitšev panid toime tahtlikud kuriteod, s.h esimese raskusastme kuriteod, nad on VF kodanikud ja neil puudub oma perekond, mõisteti neile vastavalt
lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Maakohus arutas süüdistatavatele esitatud järgmisi süüdistusi. A. Jurpalovile
järgi esitatud süüdistust selles, et tema 28.10.2007 kella 17.30 paiku, olles alkoholijoobe seisundis ja viibides X asuva maja keldriruumis, isiklike suhete pinnal, lõi V.H. pudeliga vastu pead, noaga kaela ja parema kaenlaaluse piirkonda, tekitades lühiajalise tervisekahjustuse. 2 Samuti A. Jurpalovile
p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 28.10.2007 kella 17.30 paiku, olles alkoholijoobe seisundis ja viibides X asuva maja keldriruumis, tegutsedes koos V.F. , kättemaksust, eesmärgiga panna toime D.K. tapmine, andes endale aru, et põhjustab kannatanule erilisi kannatusi, lõi D.K. korduvalt noaga kaela, rinna- ja kõhupiirkonda, tekitades talle elukohtlikud tervisekahjustused, s.o rohked eluohtlikud kehavigastused, sealhulgas kaela läbiva torke-lõikehaava unearteri vigastusega ja sellele järgnenud ägeda välise verejooksuga, mis põhjustas kannatanu surma kohapeal. V. Fomitševile
p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 28.10.2007 kella 17.30 paiku, olles alkoholijoobe seisundis ja viibides X asuva maja keldriruumis, tegutsedes koos A. Jurpaloviga, kättemaksust, eesmärgiga panna toime D.K. tapmine, andes endale aru, et põhjustab kannatanule erilisi kannatusi, lõi D.K. noaga kaela, rinna- ja kõhupiirkonda, tekitades talle rohked elukohtlikud tervisekahjustused, s.o rohked eluohtlikud kehavigastused, sealhulgas kaela läbiva torke-lõikehaava unearteri vigastusega ja selle järgnenud ägeda välise verejooksuga, mis põhjustas kannatanu surma kohapeal. V. Fomitšev tunnistas end täielikult süüdi talle
tapmises grupis koos A. Jurpaloviga. A. Jurpalov eitas oma süüd tahtlike vigastuste tekitamises kannatanu V.H. ja D.K. tapmises piinaval viisil grupis koos V.F. . Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et süüdistatava süü neile esitatud süüdistustes on täielikult tõendamist leidnud. A. Jurpalovile
järgi esitatud süüdistust puudutavate tõendite põhjal leidis kohus kannatanu V.H. ütlustega tõendatud olema, et 28.10.2007 ei olnud tema ja A. Jurpalovi vahel mingit konflikti ning A. Jurpalov lõi V.H. ootamatult likööripudeliga vastu pead ja noaga kaela. Kohtu hinnangul, kuna puuduvad piisavad alused A. Jurpalovi otsesest või kaudsest tahtlusest tappa V.H. , on tema tegudes vaadeldav ainult kehavigastuste tekitamine. Vastavalt kohtumeditsiinilise ekspertiisi aktile esinesid V.H. il kehavigastused, mis põhjustasid lühiajalise tervisekahjustuse. Seoses sellega ja vastavalt saabunud tagajärgedele leidis kohus A. Jurpalovi teod olema õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatavate ütlusi V.H. kehavigastuste tekitamise kohta ei võtnud kohus otsuse tegemisel aluseks, kuna need ütlused ei ole kohtu hinnangul järjepidevad, on oma iseloomult vasturääkivad ja ebaloogilised. A. Jurpalovile ja V. Fomitševile
p 1 järgi esitatud süüdistuses leidis kohus mõlema süüdistatava süü täielikult tõendatud olema kannatanute V.H. i, V.K. ja T.F. ütlustega, tunnistajate O.P. , D.P. , A.P. , B.K. ja N.K. ütlustega, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollidega, D.K. kohtumeditsiinilise ekspertiisi aktis toodud arvamusega ja DNA ekspertiisidega. Kohtu hinnangul omavad D.K. tapmise ajaolude ja motiivide väljaselgitamisel olulist tähtsust tapmise pealtnägija V.H. i, D.K. ema V.K. ja V. Fomitševi ema T.F. ütlused. V.H. ütlustest nähtub, et 28.10.2007 ei olnud süüdistatavate ega D.K. vahel mingit konflikti. Ta nägi, kuidas mõlemad süüdistatavad peksid D.K. , mõlemal süüdistataval olid sündmuskohal käes noad ja ta nägi, kuidas A. Jurpalov D.K. surnuks peksis. Maakohus hindas V.H. ütlused usaldusväärseteks. Samuti leidis kohus, et süüdistatav V. Fomitševi ütlused selle kohta, et D.K. lõi teda esimesena ja kägistas teda, on ümber lükatud tunnistaja O.P. ütlustega, kes umbes 30 minutit pärast kuriteosündmust nägi süüdistatavaid, kuid ei märganud neil mingeid kehavigastusi. Samuti ei kinnita V. Fomitševi selliseid ütlusi ka objektiivsed andmed. Süüdistatavate ütlusi D.K. tapmise asjaolude kohta kohus kohtuotsuse tegemisel aluseks ei võtnud, kuna need ei ole kohtu hinnangul järjepidevad ja on oma iseloomult äärmiselt vasturääkivad. Peale selle, osa nende ütlusi (nugade ostmise eesmärgi osas) on ebaloogilised; osa ütlusi aga (tapmise motiivide ja tapmise toimepanemise kohta oletatava kolmanda, s.o V.H. kuuluva noaga) on ilmselgelt väljamõeldud. Need ei vasta kriminaalasjas tuvastatud faktilistele asjaoludele. 3 Süüdistatavate kuriteomotiivi hindamisel asus maakohus seisukohale, et T.F. ja V.K. ütlusega on tõendatud, et D.K. tapmine oli seotud tema tunnistajana ütluste andmisega I.S. kriminaalasjas. Kohus hindas T.F. ja V.K. ütlused usaldusväärseteks, kuna need langevad kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (s.h sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kannatanu V.H. ja süüdistatava V. Fomitševi ütluste olustikuga võrdlemise protokollidega, ekspertiisiaktides antud arvamustega, I.S. ja teistele suures koguses narkootilise aine käitlemisega tegelenud isikutele teises kriminaalasjas esitatud süüdistusakti koopiaga). Kohtu hinnangul asjaolu, et süüdistatavad lõid D.K. ile suure jõuga rohkelt noahaavu elutähtsatesse organitesse, tunnistab nende tahtlust tappa. Süüdistatavate teod olid kooskõlastatud iseloomuga ja suunatud ühisele eesmärgile – teise inimese tapmisele ning seetõttu ei oma süüdistatavate tegude kvalifitseerimisel tähtsust, kui palju noahoope kumbki neist kannatanule lõi ja kumb neist lõi surmava haava. Lüües kannatanule elupuhuselt suure jõuga rohkelt noahaavu (rohkem kui 15), andsid süüdistatavad endale aru, et põhjustavad talle erilisi kannatusi. Võib märkida, et mõned löögid olid pindmised, mis samuti põhjustasid kannatanule erilisi kannatusi. See räägib sellest, et süüdistatavad panid tapmise toime piinaval viisil, s.o
Süüdistatavatele karistuse mõistmisel lähtus maakohus järgmistest asjaoludest. Kohus märkis, et süüdistatavad on mõlemad küll varem kohtulikult karistamata, kuid neid on korduvalt vastutusele võetud väärtegude toimepanemise eest (seejuures on V. Fomitševi vastutusele võetud korduvalt ja erinevate õigusrikkumiste eest). Erinevalt V. Fomitševist, omas A. Jurpalov kuriteo toimepanemise ajal alalist töökohta. Süüdistatavate karistust kergendavaid asjaolusid kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Nende karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine isikute grupis. Eeltoodud asjaoludel pidas kohus otstarbekaks kohaldada süüdistatavate suhtes reaalset vangistust keskmises määras. Arvestades, et süüdistatavad panid toime raske isikuvastase kuriteo, võttes teiselt inimeselt elu piinaval viisil ja kohtuliku arutamise käigus ei väljendanud nad oma kuritegeliku tegevuse suhtes negatiivset suhtumist, leidis kohus, et ainsaks võimaluseks neid mõjutada on reaalne vangistus
Karistuse eesmärke süüdistatavate suhtes ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Peale selle, vastavalt
lg 1, pidas kohus otstarbekaks kohaldada süüdistatavate suhtes lisakaristusena Eestist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks seoses sellega, et nad panid toime tahtlikud kuriteod, nad on VF kodanikud ja neil ei ole perekondi. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu V. Fomitševi apellatsioon. V. Fomitšev taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema süüditunnistamises
p 1 järgi ja talle mõistetud karistuse osas ning palub kvalifitseerida tema tegu
p 1-lt ümber
V. Fomitšev eitab D.K. tahtlikku tapmist ja leiab, et tema osalemise kohta tapmise toimepanemisel ei ole tõendeid. Ta tunnistab, et lõi D.K. käega mõned korrad kehasse ja põhjustas kannatanule füüsilist valu, kuna D.K. meenutas vana solvangut ja hakkas temalt jälle raha nõudma. Sellega seoses toimus nende vahel kaklus, aga nuga ta ei kasutanud. Tema tegu tuleks kvalifitseerida
A. Jurpalovi apellatsioon. A. Jurpalov taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt. Tema süüdistuses
Jurpalov, et maakohtu otsuses märgitu ei kajasta tegelikult toimunut ja kohtuotsuses sisalduv on sihilik vale selleks, et tõendeid kokku sobitada. Nimelt, tema kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kui tema ja V.H. seisid üksteise poole näoga ja kui oletada, et tema parema käega lõi V.H. it noaga kaela ja kaenlaaluse piirkonda, siis peaksid haavad olema vasakul pool, aga mitte paremal pool, nagu need faktiliselt olid. Selleks, et vasturääkivust selgitada, kirjutas maakohus otsuses, et „pudeliga löödi V.H. it tagantpoolt, V.H. kummardus ja sai sealsamas löögi noaga kaela.“ Samas ei ole V.H. kogu 4 kriminaalmenetluse vältel öelnud, et teda oleks löödud selja tagant. See on kohtu väljamõeldis, selgitamaks, miks on V.H. il haavad paremal pool kehas. Samuti on maakohus ebaõigesti pidanud tõeseks V.H. ütlusi, kuigi viimane uurimisel pidevalt muutis oma ütlusi ja kohtus ei suutnud üldse ühelegi küsimusele vastata, vaid pidevalt kasutas väljendeid „uurija rääkis“ ja „loogika kohaselt peaks olema nii.“ See tähendab, et V.H. kas ei mäletanud midagi või toetus kogu aeg uurija sõnadele. Ta tunnistab, et kehalised vigastused sai V.H. mingil määral tema pärast, aga tema eelnevalt kaitses ennast ja teda selles õigeks mõista. Tema süüdistuses
Jurpalov, et kuritegu kuulub ümberkvalifitseerimisele
Ta on end siin süüdi tunnistanud, kuid kohus ebaõigesti ei lugenud seda tema süüd kergendavaks asjaoluks. Samuti ei ole ta nõus kohtuotsuses märgituga, et kuriteo pani ta toime kättemaksu motiivil. Tüli algas alkoholijoobe tõttu mingi tühise asja pärast ja piinavat meetodit tapmiseks ei olnud. Kõik toimus kiiresti. Löögid noaga tehti üksteise järel ja joobest põhjustatud raevupuhangu tõttu. Kannatanu ei karjunud ega halanud, vaid palus mõned korrad vaikselt: „Ärge lööge mind.“ Tähendab, ei olnud kannatusi ega piinamist. Ka prokurör ei ole oma kõnes suutnud selgitada, milles piinav viis seisnes. Seega tuleks tema kuritegu selles episoodis ümber kvalifitseerida
Ta leiab, et maakohus on põhjendamatult mõistnud temale raskema karistuse kui V. Fomitševile. Kohus on märkinud, et V. Fomitšev end tapmises süüdi ei tunnistanud, on varem toime pannud rohkem õigusrikkumisi kui tema ja erinevalt temast ei ole V. Fomitševil ka töökohta. Ometi on kohus mõistnud V. Fomitševile karistuseks 13 aastat ja talle 14 aastat vangistust. Ta ei ole nõus ka tema suhtes kohaldatud lisakaristusega, s.o Eestist väljasaatmisega. Ta sündis ja käis koolis ning hakkas ka tööle Sillamäel. Ta pole kunagi mujal elanud ning siin elavad ka tema ema ja isa. Esmakordse karistuse puhul on väljasaatmine liiga range karistus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes esitatud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et Viktor Fomitševi ja Anatoli Jurpalovi apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele ning maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada: Anatoli Jurpalovi süüditunnistamises ja karistamises
p 1 järgi, karistuste liitmises
lg 1 alusel; Viktor Fomitševi süüditunnistamises ja karistamises
p 1 järgi, karistuste liitmises
lg 1 alusel; Anatoli Jurpalovi ja Viktor Fomitševi osas Kar § 54 järgi lisakaristuse kohaldamise osas Eesti Vabariigist väljasaatmises. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõiges kohaldamises ja kohtuliku uurimise ühekülgsuse tõttu V. Fomitševi ja A. Jurpalovi süüdistuses
p 1 järgi, kvalifitseerides nende tegevuse ümber
tapmise motiivi osas ja lisakaristuse kohaldamises
Prokurör pole maakohtu otsuse põhiosas esitatud motiive ja järeldusi vaidlustanud ega apellatsiooni esitanud. Maakohus on leidnud, et süüdistatavate ütlusi V.H. kehavigastuste tekitamise ja D.K. tapmise asjaolude kohta ei saa antud kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta, kuna need ütlused ei ole järjepidevad ja on oma iseloomult äärmiselt vasturääkivad (3 kd tl 145). Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et süüdistatavate poolt kohtuistungil antud ütlusi ei tule tingimata kõiges avaldatus kõrvale heita. 5 A. Jurpalovi süüdistus
A. Jurpalov vaidlustas apellatsioonis enda süüdimõistmise kannatanu V.H. pudeliga vastu pead ja seejärel noaga löömises. Samas maakohtu otsuse kohaselt (3 kd tl 93) tunnistas ta ennast süüdistuses
A. Jurpalov selgitas maakohtus (3 kd tl 93-95) antud ütlustes järgmist. Nad läksid neljakesi TMarketisse, kus V.H. otsustas pizza tellida. V. Fomitšev rääkis nugade ostmise vajadusest, kuna D.K. oli seda palunud. Kuna pizza valmistamiseni oli aega, siis otsustasid nad minna lähedalasuva maja keldri eeskotta alkoholi tarvitama. A. Jurpalov ja V.H. laskusid trepist keldri eeskotta. All hakkas V.H. tõuklema, A. Jurpalov tõukas vastu. Siis ta nägi V.H. käes nuga. Omapoolse kaitseversioonina esitas A. Jurpalov V.H. tekitatud vigastustest järgmise versiooni. V.H. hoidis nuga paremas käes kõrva kõrgusel ja tema haaras V.H. il käest, tahtes nuga ära võtta. V.H. tõrkus, aga tema väänas V.H. nuga hoidvat kätt ning selle käigus noa ots kriimustas V.H. it kaelast ja kaenlaalusest piirkonnast. See ei olnud aga tahtlik. Pärast lõi ta V.H. it põlvega kubemesse, V.H. laskis peo lahti ja nuga kukkus põrandale. Nii saigi V.H. vigastused. A. Jurpalov tunnistab, et kehalised vigastused sai V.H. mingil määral tema pärast, aga tema eelnevalt kaitses ennast ja teda tuleks õigeks mõista. Prokuröri küsimusele millega Te tekitasite kaks lööki V.H. ile, vastas A. Jurpalov, et noaga, mis tema käes ( 3 kd tl 94). Samas peab A. Jurpalov ka võimalikuks, et V.H. vigastas tema enda käes oleva noaga ise, kui A. Jurpalov püüdis nuga ära võtta. Ringkonnakohus leiab, et A. Jurpalovi vastuväited ja kaitseversioon tuleb jätta tähelepanuta, sest on ümber lükatud maakohtus ülekuulatud kannatanu V.H. sellekohaste ütlustega, milledes ei ole ringkonnakohtul nagu maakohtulgi käesolevas kuriteoepisoodis alust kahelda. A. Jurpalov on apellatsioonis vaidlustanud tema ja kannatanu asendeid vigastuste tekitamise momendil, mis justkui välistavat tema süülise tegevuse. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava sellekohased väited, kus justkui oleks pidanud asuma tema nägemuses kannatanu vigastused on asjakohatud ja on kummutatud kannatanu ütluste ja kohtuarstlikus ekspertiisis tuvastatud vigastuste asukohaga. Veel leiab A. Jurpalov, et maakohus on ebaõigesti pidanud tõeseks V.H. ütlusi, kuigi viimane olevat oma ütlusi muutnud ja maakohtus ei suutnud ta küsimustele vastata. Ringkonnakohus möönab, et kannatanu V.H. pole maakohtus osanud kõigile talle esitatud küsimustele detailselt vastata, kuid see asjaolu ei sea veel kahtluse alla tema ütlusi, milledes ta kirjeldab A. Jurpalovi süülist tegevust süüdistuses
Kannatanu V.H. on maakohtu istungil ( 3 kd tl 53 pöördel, 66,67) kinnitanud, et A. Jurpalov lõi teda pudeliga, milles oli alkohol, löögi vastu kukla piirkonda, misjärel pudel purunes. Seepeale hakkas ta karjuma ja sellele järgnes kohe A. Jurpalovi noalöök talle kaela. V.H. osas teostatud kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 195 (1 kd tl 75-77) nähtub, et tal esinesid nahahaav kaelal ja õlapealses piirkonnas ja vasaku labakäe suure sõrme pihkmisel pinnal, mis tekkisid torke-lõikevahendi toimel. Eeltoodust eksperdiarvamusest ja kannatanu ütlustest tulenevalt järeldab ringkonnakohus nagu maakohuski, et usaldusväärne on A. Jurpalovi poolt kannatanu V.H. vigastuste tekitamine kannatanu poolt kirjeldatud viisil, so löökidest pudeli ja noaga. Asjaolu, et eksperdiarvamuses pole otseselt eraldi välja toodud pudelilöögist saadud vigastust, ei sea veel kahtluse alla kannatanu ütlusi löökidest ja vigastuste tekkemehhanismist tema poolt kirjeldatud viisil. Samuti on kannatanu ütlustega ümberlükatud A. Jurpalovi väited eelnevast rüselusest, kus justkui juhuslikult V.H. enda käes olnud nuga vigastas V.H. it ennast, olukorras kus A. Jurpalov väänas V.H. nuga hoidvat kätt ning selle käigus noa ots „kriimustas“ V.H. it kaelast ja kaenlaalusest piirkonnast. Viktor Fomitševi süüdistus
6 V. Fomitšev on vaidlustanud enda süüditunnistamise D.K. tapmises, millist tegevust eitas ka maakohtus. Maakohus on uurinud tõendeid, milledest tulenevalt on aga D.K. süü loetud tuvastatuks. Kannatanu V.H. on maakohtu istungil (3 kd tl 66,67) kinnitanud, et Anatoli Jurpalov lõi teda pudeliga, milles oli alkohol, vastu kukla piirkonda. Seepeale hakkas ta karjuma ja sellele järgnes kohe A. Jurpalovi noalöök talle kaela. V.H. jätkas ütlusi: „ Ma nägin, et Fomitšev peksis D. , ma ei tea kas nuga ka oli.“ Eeltoodust järeldub, et V.H. nägi ründe algfaasis V. Fomitševi D.K. ründamas ja vägivalda tarvitamas, kuid ta ei tea kinnitada, aga samas ka ei välista, kas V. Fomitševil oli sel hetkel käes nuga. Pärast seda kui A. Jurpalov oli lõpetanud V.H. ründamise ja tekitanud noahaavad, läks A. Jurpalov samuti kallale D.K. ile. Prokurör soovides täpsustada V.H. ütlusi D.K. suhtes toimepandud vägivallas, palus avaldada tema kohtueelses menetluses (1 kd tl 72) antud ütlused, kus ta on nimetanud: „ma nägin Jurpalovi ja Fomitševi käes väikeseid nugasid ja nägin kuidas nad noormeest lõid.“ Kohtu küsimusele „kas need on Teie ütlused ?“, on V.H. vastanud et kõik oli justkui unes. „…ma nägin, et Fomitšev peksab. See, et Jurpalov peksab, see oli loomulik.“ Prokurör on seejärel detailsemalt küsinud, „kas nägite mõlemail nuga ?“, millele V.H. on konkreetselt vastanud „ma nägin mõlemal veriseid nuge“ (3 kd tl 67p). A. Jurpalovi tekitatud noalöökide kohta D.K. ile on V.H. märkinud: „Kuidas ta silma lõi ma ei näinud, kuidas südamesse lõi, seda nägin. Lamab inimene, tema istub ja veristab.“ Seega järelduvalt kannatanu V.H. ütlustest, kes tajus kannatanu D.K. ile kehavigastuste tekitamist lähimaa pealt (3-5 meetrit, sündmuskoha vaatlusprotokoll 1 kd tl 9, 20) nägi ta V. Fomitševi D.K. ründamas ja vägivalla lõppfaasis, kui D.K. kallal oli aktiivselt asunud vägivalda tarvitama ka A. Jurpalov, mõlemal isikul käes verist nuga. Eeltoodud V.H. ütlustest järeldub tõsikindlalt, et ta nägi nii A. Jurpalovi kui V. Fomitševi käes peale vägivalla lõppemist veriseid nuge, millest järelduvalt mõlemad süüdistatavad tekitasid D.K. ile nugadega torke-lõikevigastusi. Mitu noalööki kumbki süüdistatavatest tegi ei oma kuriteo kvalifitseerimisel olulist tähtsust, sest lüües noaga korduvalt elutähtsate organite piirkonda (millised vigastused on tuvastatud D.K. kohtuarstliku lahanguaktiga), panid süüdistatavad toime D.K. tapmise vähemalt kaudse tahtlusega ja möönsid seejuures igasuguse tagajärje, sealhulgas ka surma saabumist. D.K. lahanguakti nr 494 (1 kd tl 41-42) kohaselt on kannatanul tuvastatud rindkerre, kõhtu ja kaela tungivad haavad koos maksa ja unearteri kahjustusega millised ohustavad elu tekitamise ajal, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse ja antud juhul tõid endaga kaasa surmlõppe. Kriminaalasja materjalidest (eelkõige V.H. ütlused) nähtuvalt olid süüdistatavad mõni minut peale noalöökide lõpetamist sündmuskohalt lahkudes juba kindlad D.K. elutunnuste puudumises, so tema surmas. V. Fomitšev on kohtueelsel uurimisel, sealhulgas ütluste olustikuga seostamisel ( 1 kd tl 115116,118) samuti kinnitanud, et lõi noaga D.K. ile rindkerre külje piirkonda, kuid hiljem maakohtus on ennast noaga löömisest distantseerinud ja asunud väitma, et lõi kannatanut ainult kahel korral rusikaga. V. Fomitšev pole osanud oma sellekohast ütluste muutmist maakohtus ega ka ringkonnakohtus veenvalt põhjendada, märkides lihtsustatult üldsõnaliselt, et kohtueelsel uurimisel oli osa tema ütlusi kirja pandud uurija algatusel, kes oli teda hirmutanud. V. Fomitšev ise on kaitseversioonina maakohtus (3 kd tl 90-92) ja ka ringkonnakohtus kinnitanud, et ta lõi kannatanu D.K. rusikatega, kuid nuga tal polnud. Eitades D.K. noaga löömist, asus V. Fomitšev väitma ringkonnakohtus, et V.H. võis tema käes nuga näha alles hiljem, siis kui kannatanu oli juba tapetud ja nad lahkusid sündmuskohalt trepist üles. Taoline väide, et nuga V. Fomitševi käes üldse polnud või nuga oli käes sündmuskohalt lahkudes, on 7 ümber lükatud eelkirjeldatud ja ka maakohtu otsuses uuritud kannatanu V.H. ütlustega, milledes ta kirjeldab V. Fomitševi verise noaga seismas koos A. Jurpaloviga pärast D.K. suhtes vägivaldse tegevuse lõppemist. V. Fomitšev polegi osanud selgitada vastuolu tema ja V.H. ütlustes. V. Fomitšev leidis lihtsakoeliselt, et V.H. valetab tema peale, aga samas ei osanud nimetada mingit sellekohast põhjendust. Veel peab V. Fomitšev võimalikuks, et uurija mõjutas V.H. it tema vastu ütlusi andma, et ka V. Fomitšev tapmises süüdi tunnistataks. Ringkonnakohus ei pea eeltoodut väidet kriminaalasja tehioludest tulenevalt eluliselt usutavaks. V. Fomitševi ütluste kohaselt olid eelnevalt kauplusest ostetud noad pizza lõikamiseks. Selle ettepaneku oli teinud D.K. . Kuna nad poest plastmassist käepidemega nuga ei leidnud, siis ostsid puidust käepidemetega. Nad ostsid ka alkoholi ja et politsei neid ei tabaks mindi seda tarvitama u. 30 meetri kaugusele maja keldri eeskotta. Mingil hetkel tekkis konflikt temal D.K. iga ja A. Jurpalovil V.H. iga. D.K. justkui lõi V. Fomitševi, ta kukkus ja D.K. kukkus ning istus talle peale. V. Fomitšev mäletab, et lõi D.K. kahel korral rusikaga pea piirkonda. Siis tiris aga A. Jurpalov D.K. tema pealt maha. V.H. oli siis keldri eeskoja ees nurgas. Siis hakkas A. Jurpalov D.K. iga kisklema, ta ise läks eemale ja toimus hirmus asi, D.K. tapeti. Pärast läksid nad A. Jurpalovi ja V.H. iga veel kauplusse, ostsid alkoholi ja siis läksid laiali. Maakohus on V. Fomitševi väite, mille kohaselt D.K. olevat teda esimesena löönud ja V. Fomitševi suhtes vägivalda tarvitanud otsuses juba ümber lükanud. V. Fomitševi ütluste mitteusaldusväärsust selles kinnitavad eelkõige kannatanu V.H. ütlused, kes nägi, et V. Fomitšev peksab D.K. , mitte vastupidi. A. Jurpalov selgitas maakohtus (3 kd tl 93-95) antud ütlustes järgmist. Nad läksid neljakesi TMarketisse, kus V.H. otsustas pizza tellida. V. Fomitšev rääkis nugade ostmise vajadusest, kuna D.K. oli seda palunud. Kuna pizza valmistamiseni oli aega, siis otsustasid nad minna lähedalasuva maja keldri eeskotta alkoholi tarvitama. A. Jurpalov ja V.H. laskusid trepist keldri eeskotta. All hakkas V.H. tõuklema, A. Jurpalov tõukas vastu. Siis nägi ta V.H. käes nuga, ta sai tema käest kinni, võttis V.H. ilt noa ära. Prokuröri küsimusele millega Te tekitasite kaks lööki V.H. ile, vastas A. Jurpalov, et noaga, mis tema käes ( 3 kd tl 94). Pärast seda kui temal lõppes konflikt V.H. iga, kuulis ta selja tagant lärmi ja nägi, et D.K. istub V. Fomitševi peal põrandal. Siis nägi nuga D.K. ja V. Fomitševi juures põrandal. Tiris D.K. ära ja lõi teda noaga, kõik toimus kiiresti. See oli puidust peaga varem kauplusest ostetud nuga. Palju noalööke täpsemalt oli, ei oska öelda. Pärast nägi vere loiku ja seda, et löögid olid kõhu ja rinna piirkonda ning ehmus sellest. A. Jurpalov arvas maakohtus, et tappis D.K. „sõbra eest.“ „Kõik oli nagu udu sees, ma mäletan kõike ähmaselt“. Pärast toimunut läksid nad „Petrovski“ kauplusse, kust V. Fomitšev ostis viina. Kaupluses ostetud noad võtsid nad kaasa ja viskasid hoone katusele. A. Jurpalov arvas, et D.K. noaga löömine võttis aega kuni poolteist minutit. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on maakohtu otsusega õieti tuvastamist leidnud, et mõlemad süüdistatavad lõid D.K. noaga. Muuhulgas kinnitab seda veendumust ka maakohtus avaldatud kannatanu V.H. iga läbiviidud ütluste olustikuga seostamise protokoll ja fotod, mille kohaselt (2 kd tl 48-49, 58) näitas V.H. sündmuskohal ette kannatanu D.K. asukoha kui A. Jurpalov ja V. Fomitšev lõid teda noaga. V. Fomitšev jäi maakohtus antud ütluste juurde, kinnitades, et lõi D.K. kahel korral rusikaga. Ringkonnakohus leiab, et V. Fomitševi tegevus D.K. rusikatega peksmises tuleb jätta käesoleval juhul tähelepanuta, sest selles vägivaldses tegevuses pole kriminaalasjas süüdistust esitatud ja ringkonnakohtul puudub seadusest tulenevalt võimalus sisustada süüdistus veel täiendava vägivaldse tegevusega D.K. suhtes. Seega ei kuulu rahuldamisele V. Fomitšev apellatsioonis esitatud taotlus kvalifitseerida tema eelnimetatud tegevus
8 A. Jurpalovi ja V. Fomitševi süüdistus
p 1 (tapmises piinaval viisil) järgi Otsustamaks kas käesolevas kriminaalasjas on tegemist tapmisega piinaval viisil
p 1 mõttes, uuris ringkonnakohus kohtupraktikat analoogsetes asjades, samuti kohtuarstiteaduse praktikat ja käesoleva kriminaalasja tehiolusid. Ringkonnakohus leiab, et A. Jurpalovi ja kaitsja taotlus D.K. tapmise ümberkvalifitseerimiseks
Fomitševi osas. A. Jurpalovi ja V. Fomitševi süüdistus
p 1 järgi kuulub ümberkvalifitseerimisele
Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu käsitlus
tapmisel on jäänud kõiki asjaolusid hindamata üldsõnaliseks. Süüdistatavate jaoks omab see asjaolu aga tähtsust. Maakohus on leidnud, et lüües kannatanule elupuhuselt suure jõuga rohkelt noahaavu, andsid süüdistatavad endale aru, et põhjustavad talle erilisi kannatusi. Mõned löögid olid pindmised, mis samuti põhjustasid kannatanule erilisi kannatusi. See räägib sellest, et süüdistatavad panid tapmise toime piinaval viisil (3 kd tl 145 pöördel). Väheoluline pole käesoleval juhul hinnang sündmuskohal viibinud isikute tegevusele ja käitumissituatsiooni tehioludele. V.H. , D.K. , V. Fomitšev ja A. Jurpalov olid läinud X asuva maja keldri eesruumi alkoholi tarvitama. Enne D.K. noaga ründamist oli A. Jurpalov rünnanud noaga ja tarvitanud vägivalda juba V.H. suhtes. Olles tugevas alkoholijoobes, muutus A. Jurpalov aktiivselt vägivaldseks. A. Jurpalov ründas esmalt V.H. it, siis aga D.K. , keda oli eelnevalt asunud ründama V. Fomitšev. V.H. i, V. Fomitševi ja A. Jurpalovi enda ütlustega on tõendatud, et D.K. ile kallaletungi hetkest olid süüdistatavate poolt D.K. ile löödud noahoobid tekitatud kiiresti, ilma ajaliste pausideta. Mis hetkel tekitati D.K. ile süüdistatavate poolt just unearteri vigastus, millega kaasnes äge verejooks, ei ole kriminaalasja materjalidega täpset tuvastamist leidnud. See võis toimuda noalöökide algfaasis aga ka hiljem. Kohtuarstiteaduse praktikast tulenevalt saabub unearteri vigastusega (millega kaasneb äge väline verejooks) surmlõpe tavaliselt hiljemalt 4-5 minuti jooksul. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kriminaalasjas ja maakohtu otsuses esitatud tõendid ja järeldused ei kinnita, et A. Jurpalovil ja V. Fomitševil esines noaga löömise situatsioonis soov põhjustada D.K. ile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Ringkonnakohus leiab, et A. Jurpalovi ja V. Fomitševi poolt kannatanule mõne minuti jooksul löödud noalöögid ja vigastused, millega kaasnes kannatanu surm ei põhjustanud kannatanule selliseid kannatusi, mis eristaks käesolevat tapmist kardinaalselt teistest terariistadega tapmistest, et kvalifitseerida seda piinaval viisil toimepanduna. Isikulised ja dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et noahoobid olid löödud mõne minuti jooksul üksteisele järgnevana, ilma ajaliste pausideta. Kannatanu on noalöökide käigus avaldanud (kannatanu V.H. i, süüdistatava A. Jurpalovi ütlused), et „ärge lööge mind“, milline tegevus on omane igale isikule, kelle suhtes vägivalda tarvitatakse ning sellest ei saa järeldada käesoleval juhul ilmset tapmise piinavat viisi. Kriminaalasja uurimise käigus on tuvastamist leidnud, et kannatanu suri lühikese ajavahemiku jooksul pärast noalööke. Ainuüksi noahoopide arv, ei saa olla määravaks, et lugeda tapmine toimepanduks piinaval viisil. Pole tuvastatud, et A. Jurpalovi ja V. Fomitševi tahtlus hõlmas teadlikkust kuriteo toimepanemisest piinaval viisil. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole süüdistuses ega kohtuotsuses kirjeldatud tõsikindlalt asjaolusid, mis annaksid alust hinnata tapmist piinavaks. Seega A. Jurpalovi ja V. Fomitševi poolt tahtlikult tekitatud noavigastused, millede tagajärjel saabus hiljemalt 5 minuti jooksul kannatanu surm, ei põhjustanud kannatanule sellist pikaajalist 9 valuaistingut, millest saaks järeldada tapmise piinava iseloomu
Tapmine kui kuriteoliik on igal juhul kõige raskem isikuvastane kuritegu. Iga tapmine sisaldab eraldivõetuna piinava ja julma teoviisi mõningaid elemente. Seadusandja on aga
p 1 sisustanud ilmselt eesmärgil, et eristada seda
§-st 113 tapmise põhikoosseisust. D.K. tapmise ümberkvalifitseerimisega
järgi, so tapmise põhikoosseisuna, muutub ka mõistetava karistuse sanktsiooni ulatus ja sellest tulenevalt A. Jurpalovile ja V. Fomitševile ka karistus. Asjaolu, A. Jurpalov on enda süüd D.K. tapmises tunnistanud, ei pea koheselt tähendama, et kohtul tuleks seda asjaolu lugeda tema süüd kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlikuks kahetsuseks
Põhjendatud on kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et kahetsuse tunnistamine puhtsüdamlikuks on faktiline asjaolu, milline tuleb tuvastada. Ringkonnakohus leiab, et A. Jurpalov on kriminaalmenetluse kestel olnud siiski mõneti valiv ütluste andmisel, mis ei võimalda lugeda tema ütlusi puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatavate karistust kergendavaid asjaolusid kriminaalasjas tuvastatud pole, karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine isikute grupis
Süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata, kuid neid on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Arvestades
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtteid peab ringkonnakohus põhjendatuks A. Jurpalovi süüd ja aktiivsust kuriteo toimepanemisel arvestades mõista talle karistus
§-s 113 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedaselt, so 10 aastat vangistust ja V. Fomitševile tema süüd ning väiksemat aktiivsust D.K. surma põhjustamises arvestades, mõnevõrra kergem, so sanktsiooni keskmise määra ja alammäära keskele asetuv 8 aastat vangistust. D.K. tapmise süüdistuses märgitud motiivi olemasolu Ringkonnakohus nõustub siinkohal A. Jurpalovi apellatsioonis märgituga, ning leiab, et kriminaalasja materjalid ega maakohtu otsuses esitatud oletuslik põhjendus ei võimalda tõsikindlalt järeldada, et kannatanu D.K. tapmine oli seotud temapoolsete ütluste andmisega nn I.S. süüasjas ja süüdistatavad otsustasid kannatanule kätte maksta seoses tema õiguspäraste tegudega teises kriminaalasjas. Sellekohast motiivi kinnitavad veenvad tõendid puuduvad, sest maakohus pole neid nimetanud (3 kd tl 145 pöördel). Motiivi sellekohane käsitlus piirdub ühe lausega. Nimetatud kättemaksu motiivi sisu ei ole aga maakohtu otsuses avatud ja sellekohaseid veenvaid tõendeid esitatud. Asjaolu, et D.K. ema V.K. on maakohtus väitnud, et poeg rääkis, et kardab tunnistajana kohtusse minna, ei tõenda ja kinnita käesolevalt, et D.K. tapeti seoses I.S. kriminaalasjaga. Tähelepanuväärne on siinkohal A. Jurpalovi kaitsja väide, et kui süüdistatavad otsustasid süüdistuse kohaselt D.K. kättemaksuks tappa, siis miks nad kutsusid kaasa „tunnistajaks“ V.H. ja valisid tapmiskohaks elumaja keldri eeskoja kaasinimeste aktiivse liikumise ajal ja kohas. Asetleidnud käitumissituatsiooni hindamisel on kindlasti kaalukas seos ka kohaviibinud kannatanute ja süüdistatavate joobeseisundil. Nii leiti D.K. surnukeha vere ja uriini kohtukeemilisel uuringul veres 2,4 % ja uriinis 3,22 % etüülalkoholi, uriinis leiti narkootiliste ainete extacy ja MDMA tunnused. Ringkonnakohus leiab seega, et kuna kannatanu D.K. tapmise motiiv seoses temapoolsete ütluste andmisega I.S. kriminaalasjas pole tõendamist leidnud, tuleb taoline järeldus maakohtu otsuse põhiosast välja jätta. Samas, selle motiivi väljajätmine ei kergenda oluliselt D.K. tapmises süüdistatavatele esitatud süüdistust, sest süüdistuses on selles osas nimetatud üldsõnaliselt lihtsalt „kättemaks.“ Seega ringkonnakohus rahuldab maakohtu otsusest süüdistatavate süüdistusest nimetatud motiivi väljajätmisega A. Jurpalovi apellatsiooni selles osas. Lisakaristus – väljasaatmine
lg 1 järgi 10 Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendamatu Kar § 54 lg 1 järgi lisakaristuse kohaldamine süüdistatavate osas Eesti Vabariigist väljasaatmises, koos sissesõidukeeluga 10-ks aastaks, sest pole esitatud mingeid sellekohaseid põhjalikke motiive ja järeldusi (3 kd tl 146). Ringkonnakohtus süüdistatavad selgitasid, et elavad Eestis juba lapseeast, on Eestis sündinud (Sillamäel ja Narvas). Eestis elavad ka vanemad. Maakohus on lihtsustatult leidnud, et
lg 1 kohaldamine on otstarbekas, kuna süüdistatavad panid toime tahtlikud kuriteod, nad on VF kodanikud ja neil ei ole oma perekondi. Ringkonnakohus sellise üldsõnalise käsitlusega ei nõustu. Väljasaatmine lisakaristusena kujutab endast Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-ga 26 ja EIÕK (Euroopa konventsioon inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks) art-ga 8 tagatud perekonnaelu puutumatuse kui põhiõiguse riivet. Kuigi Põhiseadus ei anna välismaalasele iseenesest õigust elada riigis, mille kodanik ta ei ole, peab kohus väljasaatmise mõistmisse lisakaristusena suhtuma ettevaatlikult, kaaludes kas selle kohaldamine on vastavuses süü suurusega ja kaalub üles õiguskorra kaitsmise huvid süüdlase perekondlike sidemete katkemisega võrreldes. Väljasaatmisega kaasneb ühtlasi Eestisse sissesõidukeeld, milleks maakohus on käesoleval juhul määranud selle võimaliku maksimaalse kestusega 10 aastat.
kohaldamiseks on vajalikud kaks eeltingimust, so väljasaatmiseks kohane subjekt ja ja süüdlase süü suurus. Väljasaatmine on kohaldatav seega kitsalt välisriigi kodanikele, kelleks süüdistatavad ka on, sest Välismaalaste seaduse §-st 3 tulenevalt on välisriigi kodanik isik, kes ei ole Eesti kodanik. Õigusalases kirjanduses leitakse, et kindlustada süüdlasele PS-ga ja EIÕK-ga tagatud põhiõiguste riive õigustatus, peab väljasaatmise kohaldamine lisakaristusena vastama süüdlase süü suurusele. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-38-09 on märgitud, et igal üksikjuhtumil tuleb hinnata õiguskorra kaitsmise huvi tähendust, näidates ära asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetu perekondlike sidemete katkemise. Kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. EIK on oma praktikas korduvalt pidanud väljasaatmise kohaldamist õigustamatuks välismaalaste suhtes, kes on sündinud asukohamaal ja omandanud seal koolihariduse. Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad põhjendused. Kui isiku süü ja õiguskorra kaitsmise huvid annavad põhjust kaaluda integreerunud välismaalase väljasaatmist Eestist, tuleb kohtul esitada asjaolud, mis kaaluvad üles püsivate, s.h perekondlike sidemete katkemise asukohamaal. Maakohus tunnistas süüdistatavad süüdi kuriteos
p 1 järgi, so mõrvas, mis on kahtlemata kõrge süü suurusega, raske isikuvastane kuritegu. Ringkonnakohus leidis, et V. Fomitševi ja A. Jurpalovi tegevus D.K. suhtes toimepandud tapmises tuleb kvalifitseerida
Seega ka mõlema süüdistatava süü suurus vähenes. Väljasaatmine on üks raskemaid füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavaid lisakaristusi, kuna sellega katkestatakse isiku senised sidemed asukohamaaga ja sunnitakse teda oma elu jätkama mujal. Ringkonnakohus märgib veel, et lisakaristusena väljasaatmist kohaldades pole maakohus käsitlenud ka süüdistatavate sotsiaalsete sidemete katkestamisega seonduvat. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt on A. Jurpalovil ja V. Fomitševil küll Vene Föderatsiooni kodakondsus, 11 kuid nad on sündinud Eestis ja omandanud siin ka hariduse. Süüdistatavate väitel on nad Eestis elanud kogu elu. Eestis elavad ka nende vanemad. Seega on A. Jurpalovi ja V. Fomitševi puhul alust rääkida integreerunud välismaalasest. Neil on tihedad sidemed asukohariigiga ka Eestis alaliselt elavate lähisugulaste tõttu. Lähedaste sugulaste olemasolu tähendab muuhulgas võimalust nendega pidevalt suhelda ja osutada neile igapäevast abi või seda saada. Kontaktide säilimine lähedaste inimestega ei pruugi olla oluline mitte ainult A. Jurpalovile ja V. Fomitševile, vaid ka süüdistatava lähisugulastel võib olla õigustatud huvi nendega suhelda. Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta, millist mõju võib avaldada sidemete katkemine süüdistatavatega nende väljasaatmise tõttu viimaste lähedastele. Määratud kaitsja advokaat T. Massalina poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 3360 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Tiit Lõhmus Mati Kartau 12 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.