septembri 2008 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Aleksandr Šinšakovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, kannatanu M.C. esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste ja prokurör Kalmer Kask Prokurör Kalmer Kask Süüdistatav Aleksandr Šinšakov elukoht: XXX-XX ; isikukood: 37008292234 varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2; 340 lg 4 p 1 ringkonnakohus otsustas : tühistada Viru Maakohtu 18. septembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-3533 osaliselt, s.o - Aleksandr Šinšakovi õigeksmõistmises süüdistuse osas
kuuluvasse sülearvutisse HP Compaq nx7010 tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) autoriõiguse valdaja loata installeerimises; - M.C. tsiviilhagi 15356, 94 krooni nõudes rahuldamata jätmises; - Aleksandr Šinšakovi elukohas läbiotsimise käigus ära võetud CD-R ja CD-RW andmekandjate tagastamises omanikule. Süüdi tunnistada Aleksandr Šinšakov
kuuluvasse sülearvutisse HP Compaq nx7010 tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) autoriõiguse valdaja loata installeerimises.
lg 3 alusel konfiskeerida süüteo vahetuks objektiks olevad esemed: tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) piraatkoopiad, millised on installeeritud K.A. sülearvutisse HP ja tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) piraatkoopiad installeerituna Aleksandr Šinšakovile kuuluvasse lauaarvutisse Datagate; AMD Athlon 2600+ ning tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI ja Microsoft Office Professional piraatkoopiad, salvestatuna andmekandjatele CD-R eProFormance (plaadikood 4153N1621 09670 03 CHN; käsitsi peale kirjutatud Windows XP pro SP2 Mui Rus), CD-R Digitex (plaadikood CDR80M3419 0774; käsitsi peale kirjutatud MS Office 2003 Serial Inside…) ja CD-RW Fujifilm (plaadikood W3901394 B6; käsitsi peale kirjutatud Win XP pro SP2 MUI Rus). Rahuldada M.C. tsiviilhagi ja mõista Aleksandr Šinšakovilt välja M.C. kasuks 15 356 (viisteist tuhat kolmsada viikümmend kuus tuhat) krooni ja 94 senti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kannatanu M.C. esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste ja prokurör Kalmer Kase apellatsioonid rahuldada, kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 13. maist 2009. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 02. juunist 2009. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 03. juunist 2009. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 18.09.2008 otsusega tunnistati Aleksandr Šinšakov süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 3500 kr. Kannatanu M.C. tsiviilhagi 15 356,94 kr jäeti rahuldamata ja asitõendite osas määrati: K.A. sülearvuti HP tagastada omanikule, A. Šinšakovi elukohas läbiotsimisel ära võetud CD-R ja CD-RW andmekandjad tagastada omanikule, J.F. poolt Kaitsepolitseiametile üleantud originaalprogrammid Kaspersky Anti-Virus Windows XP ja Microsoft Office 2003 tagastada omanikule. Maakohus arutas A. Šinšakovile
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles omandanud täpselt tuvastamata ajavahemikul ja asjaoludel ebaseaduslikud koopiad tarkvaraprogrammidest Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) ning omamata tarkvara legaalsust ja kasutusõigust kinnitavaid mistahes dokumente või materjale, hoidis ülalloetletud programmide koopiaid CD-R ja CD-RW andmekandjatele salvestatult, aga samuti talle kuuluvasse lauaarvutisse /Datagate, AMD Athlon 2600+ XP/ installeerituna oma kodus, aadressil XXX-XX linn, Ida-Virumaa, misjärel ta installeeris autoriõiguse valdaja loata ajavahemikul 17.-18.01.2005 K.A. kuuluvasse sülearvutisse HP Compaq nx7010 tarkvaraprogrammid Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus), Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus) ja Microsoft Office 2003 Professional (Rus). Installeerimiseks kasutas A. Šinšakov eelnevalt viidatud illegaalseid 2 koopiaid sisaldavate CD-R ja CD-RW andmekandjaid. A. Šinšakovi kirjeldatud tegevus rikkus AutÕS § 13 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatud autori varalisi õigusi teose reprodutseerimisele ja levitamisele ning § 18 lg 2 p 4 sätestatud piirangut, mille kohaselt on keelatud reprodutseerida arvutiprogramme isiklikuks vajaduseks. Oma tegevusega rikkus A. Šinšakov M.C. ning M. OÜ (K.L.I. seaduslik esindaja ning toodete edasimüüja Eestis) varalisi õigusi. Samuti tekitas ta M.C. kui autoriõiguse omajatele varalise kahju summas 15356,94 krooni. Kirjeldatud moel ja asjaoludel arvutiprogrammidest koopiate tegemisega pani A. Šinšakov toime autori-õigustega kaitstud teose ebaseadusliku reprodutseerimise levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata. A. Šinšakov end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on A. Šinšakovi elukohas teostatud läbiotsimise protokolliga, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni eksperdiarvamusega, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdiarvamuse ja A.Šinšakovi ütlustega täielikult tõendamist leidnud süüdistatava poolt oma kodus ja talle endale kuuluvasse lauaarvutisse tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) installeerimine, omamata sealjuures tarkvara legaalsust ning kasutusõigust kinnitavaid mistahes dokumente või materjale. Nimetatud arvutiprogrammide puhul on tegemist autoriõigusega kaitstud teostega. A. Šinšakovi ütlustega luges kohus tõendatuks, et ta laadis programmid internetist kohalikust FTP serverist. Maakohus, viidates AutÕS § 18 lg 2 p 4, § 46 lg 1 ja 24 lg 2 leidis, et arvutisse installeeritud programmi puhul ei ole tegemist varukoopiaga, vaid otseseks kasutamiseks mõeldud koopiaga arvutiprogrammist, mille reprodutseerimiseks on vajalik autori luba ehk lõppkasutaja litsents. Hinnates kannatanu esindaja K. Uduste, tunnistaja D.T. ja A. Šinšakovi ütlusi ning A. Šinšakovi elukohas teostatud läbiotsimise protokolli, tuvastas maakohus, et A. Šinšakovil puudusid lõppkasutaja litsentsid arvutiprogrammide Microsoft Windows XP Pro SP2 Rus, Microsoft Office 2003 ja Kasperski Antivirus osas ja tal ei olnud õigust reprodutseerida arvutisse autoriõigusega kaitstud nimetatud arvutiprogramme. Tegemist ei olnud ka teose vaba kasutamise juhuga. Seega, süüdistatava poolt arvutiprogrammide Microsoft Windows XP Pro SP2 Rus; Microsoft Office 2003 Pro (Rus) ja Kasperski Antivirus installeerimine koduarvutisse on toime pandud õigusvastaselt ning tegemist on piraatkoopia valmistamisega
Maakohus asus seisukohale, et süüteokoosseisu osas ei oma tähtsust, kas teost või selle koopiat reaalselt ka levitati. Eeldatakse, et alati, kui ei ole tegemist AutÕS IV ptk-s sätestatud vaba kasutamise juhuga, on tegemist teose reprodutseerimisega levitamise eesmärgil (
komm. lk 497). Seega on arvutiprogrammi installeerimisel enda koduarvutisse tegemist teose reprodutseerimisega levitamise eesmärgil. Maakohtu hinnangul pani A. Šinšakov
lg 1 sätestatud teo toime otsese tahtlusega kõigi objektiivsete tunnuste suhtes, s.o autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata. K. Uduste selgitas kohtus, et programmi installeerimisel arvutisse küsitakse installeerija käest litsentsiga nõustumist ja installeerimise lõpuleviimiseks tuleb litsentsi tingimustega nõustuda. Kohus järeldas, et A. Šinšakov, installeerides tarkvaraprogrammid enda arvutisse ja kinnitades nõustumist kasutajalitsentsiga, teadis, et tegemist on autoriõigusega kaitstud programmidega ning nende reprodutseerimine ja levitamine on vastava loata keelatud. A. Šinšakov teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu või vähemalt möönis seda. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus asus seisukohale, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist A.Šinšakovi poolt autoriõiguse valdaja loata K.A. le kuuluvasse sülearvutisse HP Compaq nx7010 tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja 3 Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) installeerimine ja ta tuleb süüdistuse nimetatud osas õigeks mõista. Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni eksperdiarvamusega (2 kd tl 58-61) on tõendatud, et sülearvutist HP tuvastati, et sinna on installeeritud tarkvara Microsoft Windows XP Professional SP-2 venekeelne versioon (s/n 55274-649-6478953-23041), Microsoft Office 2003 Professional vene keelne versioon (s/n 73931-640-0000106-57670) ja Antivirus Kasperski Personal 5.0.
lg 1 järgi just nende tarkvaraprogrammide interneti kaudu oma lauaarvutisse installimises, s.o reprodutseerimises. Samuti, süüdistuse kohaselt omandas A. Šinšakov ebaseaduslikud koopiad arvutiprogrammidest täpselt tuvastamata ajavahemikul ja asjaoludel ja kui kohus istungil tuvastas, et ta omandas need installimise teel internetist, siis oleks prokurör pidanud muutma süüdistust, kuna seega halvenes A. Šinšakovi olukord. Prokurör seda aga ei teinud. II Kannatanu M.C. esindaja vandeadvokaat K. Uduste taotleb maakohtu otsuse tühistamisest osaliselt, s.o tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada M.C. tsiviilhagi. Õiguspärane ei ole maakohtu seisukoht, et kannatanu pole tõendanud kahju tekkimist, põhjuslikku seost süüdistatava teo ja võimaliku kahju tekkimise vahel ega esitanud kahjusumma arvestust puudutavaid tõendeid. Tegelikkuses on kohtuliku uurimise käigus tuvastatud kõik kahju tekkimisega ja hüvitise suuruse kindlakstegemisega seotud asjaolud. Tarkvaraprogrammi kasutamine ilma selleks vastavat kasutusõigust omandamata põhjustab õiguste omajale varalist kahju. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et A. Šinšakovi ebaseaduslikus kasutuses olnud programmide Microsoft Windows XP Pro ja Microsoft Office 2003 Pro puhul oli tegemist kommertstarkvaraga, mille kasutusõiguse omandamise eest tuleb maksta. Seda tõendavad mh ka kannatanu tsiviilhagidele lisatud väljatrükid M.C. tarkvaraprogrammide maaletooja TVG Eesti OÜ vastavatest hinnakirjadest. Maakohus, andes õigusliku hinnangu A. Šinšakovi käitumisele ning leides, et ta on toime pannud
Šinšakov ei olnud omandanud kasutusõiguse saamiseks vajalikke litsentse jms ja et tegemist ei olnud ka teose vaba kasutamise juhuga. Seega tuvastas kohus tegelikult nii kahju tekitanud sündmuse kui asjaolu, et seeläbi pidi olema kannatanule tekkinud kahju. Kuivõrd kohus tuvastas kõik tsiviilhagi lahendamiseks vajalikud asjaolud, s.h kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja kahju tekkimise vahel, ei saa kohus nõuda kannatanult samade asjaolude esitamist ja tõendamist samas menetluses teistkordselt. Selline kohtu seisukoht on mh vastuolus ka Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide Lepingu art-ga 41 p 2, mille kohaselt ei tohi intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud menetlused olla kannatanu jaoks ülemäära keerulised või kulukad. Kahju suuruse osas on kannatanu koos tsiviilhagiga esitanud ka kirjalikud tõendid, mis näitavad kahjusumma arvestust (vt tsiviilhagile lisatud väljatrükid M.C. tarkvaraprogrammide maaletooja TVG Eesti OÜ hinnakirjadest). Seega jääb arusaamatuks kohtuotsuses sisalduv väide, et selliseid tõendeid esitatud ei ole. Kannatanu poolt tsiviilhagiga esitatud tõenditest nähtub, et Microsoft Windows XP Pro programmi (kasutusõiguse) hinnaks oli 6044.75 kr ja Microsoft Office 2003 Pro programmi (kasutusõiguse) hinnaks 9312.19 kr. Seega olid kohtul olemas kõik vajalikud tõendid kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramiseks. Juhul, kui kohus leidis, et tsiviilhagiga esitatud tõendid ei olnud mingil põhjusel piisavad, oleks kohus vastavalt KrMS § 297 lg 1 saanud toimetada täiendavate tõendite kogumise. Isegi, kui kohus ei oleks nõustunud kannatanu nimetatud kahjusummaga või leidnud, et see on tõendamata, ei oleks kohtul olnud õigust jätta kahjusumma üldse määramata ja tsiviilhagi täielikult rahuldamata. VÕS § 127 lg 6 I lause kohaselt oleks siis pidanud hüvitise suuruse otsustama kohus. III Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o A. Šinšakovi õigeksmõistmises K.A. le kuuluvasse sülearvutisse tarkvaraprogrammide autoriõiguse valdaja loata installeerimises ja M.C. tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas. Prokurör taotleb uue 6 otsuse tegemist, A. Šinšakovi süüdimõistmist K.A. sülearvutisse tarkvaraprogrammide autoriõiguse valdaja loata installeerimises, tsiviilhagi rahuldamist ja A. Šinšakovilt kannatanu M.C. kasuks 15 356,94 kr väljamõistmist. Prokurör taotleb konfiskeerida
lg 3 alusel süüteo vahetuks objektiks olevad esemed: tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) piraatkoopiad, mis on installeeritud K.A. sülearvutisse HP ja A. Šinšakovile kuuluvasse lauaarvutisse; tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI ja Microsoft Office Professional piraatkoopiad, salvestatuna andmekandjatele CD-R eProFormance, CD-R Digitex ja CD-RW Fujifilm. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue kohtuotsuse tegemist, palub prokurör tühistada maakohtu otsuse ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule arutamiseks teises koosseisus. Maakohtu otsus osas, mis puudutab A. Šinšakovi õigeksmõistmist K.A. le kuuluvasse sülearvutisse autoriõiguse valdaja loata tarkvaraprogrammide installeerimises, on ekslik ja ebaseaduslik ning kuulub tühistamisele materiaal- ja menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Materiaalõiguse rikkumine seisneb KrMS § 63 lg 1, § 110 lg 1 ja § 111 vääras tõlgendamises, mis omakorda on toonud kaasa KrMS olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes. Nimelt jättis kohus põhjendamatult tõendite hulgast välja jälituslikul teel saadud tõendid (jälitusprotokoll, jälituslik teabesalvestus), mis kogumis kohtus uuritud, ent kohtu poolt tähelepanuta jäänud tõenditega, lükkavad ümber süüdistatava kaitseversiooni ja rea tunnistajate ütlused, mida kohus on võtnud aluseks A. Šinšakovi õigeksmõistmise põhistamisel. Maakohus on jälitusprotokolli lugenud ebaseaduslikuks, kuna kohtu hinnangul puudus eeluurimiskohtuniku luba jälitustoimingu teostamiseks A. Šinšakovi suhtes. Kohtu järeldused selles on ekslikud ja vastuolus nii kehtiva seadusandluse kui kohtupraktikaga. Kohus on põhjendamatult tuginenud Harju Maakohtu kirjale (II kd, lk 21), mis oli vastuseks Viru Maakohtu 08.04.2008 teabenõudele (II kd, lk 18), milles Viru Maakohus palus kinnitust sellele, kas Tallinna Linnakohtu eeluurimiskohtunik on 27.12.2004 andnud või mitte loa kriminaalasjas nr 04913000104 A. Šinšakovi kohta jälitustoimingu teostamiseks. Harju Maakohtu kiri ei anna sisuliselt vastust teabenõudes esitatud küsimusele. Viru Maakohus ei ole püüdnudki selgeks teha või võtta seisukohta, kes oli vastuses viidatud teine isik ning kas ja kuivõrd võib lubatud konkreetse jälitustoimingu spetsiifikast tulenevalt 27.12.2004 antud jälitusloa alusel pealt kuulata A. Šinšakovi telefonivestlusi J.F. ga. Lisaks on küsitav antud kirjale viitamise lubatavus, kuna kohtuistungi protokollis puuduvad viited, milles oleks fikseeritud kirja kui tõendi kohtuistungil uurimine või avaldamine. Tuginedes KrMS § 15 lg 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-124-05, leiab prokurör, et taolisele tõendile otsuses viitamine võib olla vaadeldav menetlusnormide olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Prokurör, viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.03.2003 lahendile nr 3-1-1-25-03, leiab, et kohtunik oleks pidanud kasutama võimalust tutvuda vahetult asjassepuutuvas jälitusprotokollis kajastatud jälitustoimingute aluseks oleva jälitusloaga ning teiste jälitustoimingu materjalidega. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus uuriti kohtuistungil vahetult nii kriminaalasjale lisatud jälitustoimingu (telefonikõnede) lindistusi kui ka jälitusprotokolli kantud teavet. Kohtul polnud istungi käigus vastuväiteid antud tõendusmaterjali avaldamisele, millest tulenevalt on kohus istungil pidanud nende avaldamist ja kohtulikku uurimist lubatavaks. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et Tallinna Linnakohtu 27.12.2004 määrusega antud jälitusloa alusel teostatud jälitustoimingute tegemisel on järgitud seaduse nõudeid, mistõttu nimetatud jälitustoiminguga saadud tõendi väljajätmine Viru Maakohtu poolt kohtuotsuse tegemise aluseks olnud tõendite kogumist polnud põhjendatud. Jälituslikul teel saadud tõendid koos erinevate asitõendite vaatlusprotokollide, ekspertiisiaktide, kohtuotsuses täiesti käsitlemata jäänud K.A. korteri läbiotsimisprotokolli ning läbiotsimise käigu videosalvestusega, annavad kogumis 7 alust lugeda tõendatuks A. Šinšakovi poolt autoriõiguse valdaja loata K.A. le kuuluvasse sülearvutisse kolme tarkvaraprogrammi installeerimise. Prokurör on seisukohal, et
lg 3 kohaselt oleks kohus pidanud konfiskeerima järgmised piraatkoopiad: kolme tarkvaraprogrammi piraatkoopiad, installeerituna K.A. sülearvutisse HP ja A. Šinšakovile kuuluvasse lauaarvutisse; piraatkoopiad, mis on salvestatud andmekandjatele CD-R eProFormance, CD-R Digitex ja CD-RW Fujifilm. Piraatkoopiaid sisaldavate arvutite konfiskeerimist ei pea prokurör vajalikuks, kuivõrd seaduses sätestatu tagamiseks on piisav arvutites olevate piraatkoopiatest programmide deinstalleerimine. Prokurör vaidlustab kohtu seisukoha kannatanu M.C. esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas. Viidates
ÕS § 13 lg 1 ja § 46 lg 1 leiab prokurör, et olukorras, kus isik mõistetakse süüdi piraatkoopia valmistamises ehk autoriõigusega kaitstud varalise õiguse rikkumises ja kriminaalmenetluse käigus leiab tõendamist vastava teose omamise/omandamise/reprodutseerimise õigust tõendava loa või litsentsi puudumine süüdlasel, puudub eraldi vajadus nõuda kannatanult, et ta tõendaks kohtus täiendavalt põhjuslikku seost süüdistatava teo ja tekitatud kahju vahel. Kannatanu esindaja poolt kohtule vahetult esitatud ja ka eeluurimise käigus kogutud ning kohtulikult uuritud tõendid kinnitavad kannatanu nõude põhjendatust, millest tulenevalt tuleks nõue rahuldada ja kahju A. Šinšakovilt välja mõista. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetas kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör ja kannatanu esindaja jäid endi apellatsioonide juurde. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kannatanu esindaja ja prokuröri, leiab, et prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele; süüdistatava kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o A. Šinšakovi õigeksmõistmises süüdistuse osas
le kuuluvasse sülearvutisse HP Compaq nx7010 tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) autoriõiguse valdaja loata installeerimises; M.C. tsiviilhagi 15356,94 kr nõudes rahuldamata jätmises; A. Šinšakovi elukohas läbiotsimise käigus ära võetud CD-R ja CDRW andmekandjate tagastamises omanikule. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendite hindamisel ekslikult jõudnud seisukohale, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud A. Šinšakovi poolt autoriõiguse valdaja loata K.A. le kuuluvasse sülearvutisse HP Compaq tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) installeerimine, mistõttu ta tuleb seetõttu nimetatud osas õigeks mõista. Samuti on maakohus ekslikult jätnud tõendite hulgast välja jälitusprotokolli kriminaalasjas nr 04913000104, leides, et tegemist on ebaseadusliku tõendiga. Ringkonnakohus on seisukohal, et jälitusprotokolli tõendite hulgast väljajätmisel toetus maakohus ekslikult vaid Harju Maakohtu esimehe H. Särgava kirjale (3 kd, lk 21), mis oli vastuseks Viru Maakohtu 8.04.2008 teabenõudele, milles maakohus palus kinnitust sellele, kas Tallinna Linnakohtu eeluurimiskohtunik on 27.12.2004 andnud loa kriminaalasjas nr 04913000104 A. Šinšakovi suhtes jälitustoimingu teostamiseks. H. Särgava kirjast nähtub, et luba on antud kriminaalasjas 04913000104 jälitustoimingu teostamiseks J.F. le ja ka veel teisele isikule. Ringkonnakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et H. Särgava kiri ei anna sisuliselt vastust teabenõudes esitatud küsimusele ja kirja sisu ei kinnita ega kummuta kohtul jälitustoimingute seaduslikkuse osas tekkinud kahtlusi. Maakohus ei ole välja selgitanud, kes oli kirjas mainitud nn „teine isik“ ja kas antud jälitusloa alusel võis pealt kuulata A. Šinšakovi telefonivestlusi J.F. ga ajavahemikul 16.-18.01.
MS § 110 lg 1 nõuetele, kuna selle eest on seadusandja karistuseks sätestanud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kaitsja on ringkonnakohtus toimunud istungil leidnud, et kriminaalasjas ei ole võimalik tõendina kasutada teises kriminaalasjas läbiviidud jälitustegevuse tulemusel koostatud jälitusprotokolli. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Õige on kaitsja väide, et jälitusluba anti teises kriminaalasjas, millest käesoleva kriminaalasi eraldati Kaitsepolitseiameti 24.03.2005 määruse alusel. Samas ei muuda kriminaalasjade eraldamine jälitusprotokolli lubamatuks tõendiks. Telefonikõnede näol toimuv suhtlemine on oma olemuselt kahepoolne. Seega annab kindla isiku poolt tehtavate või vastuvõetavate kõnede pealtkuulamiseks antud luba või kindlat telefoninumbrit puudutavate kõnede pealtkuulamise luba võimaluse kasutada jälitustoiminguga saadud teavet ka loas nimeliselt märgitud isiku või telefoninumbriga telefoni kaudu kontaktis olnud isiku vastu. Ringkonnakohus viitab siinjuures ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-81-08 p 12.1, kus Riigikohus on hinnanud lubatavaks jälitustoiminguga kogutud tõendi, mis oli saadud kriminaalasjas, millest oli eraldatud Riigikohtus arutlusel olnud kriminaalasi. Eeltoodud asjaoludel kogumis on ringkonnakohus seisukohal, et jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimisel on käesolevalt selgunud, et jälitustoiming teostati seaduse nõudeid järgides ja jälitusprotokoll on kriminaalasjas lubatav tõend. 9 Prokurör on esitatud apellatsioonis, veelkord puudutavalt maakohtu seisukohta jälitusprotokolli ebaseaduslikkusest, leidnud, et maakohtu poolt H. Särgava kirjale viitamine oli vastavalt KrMS § 15 lg 1 üldse lubamatu, kuna kohtuistungi protokollides ei kajastu eelviidatud kirjavahetuse vahetut uurimist. KrMS § 15 lg 1 kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus ka oma 12.12.2005 otsuses nr 3-1-1-124-05. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu kohtuistungi protokollidega, ei tuvastanud samuti, et maakohus oleks avaldanud 3 kd lk 18 ja 21 kajastuva Viru Maakohtu kohtunik L. Pikma ja Harju Maakohtu esimehe H. Särgava kirjavahetuse ning seda vahetult uurinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna kohus on jälitusprotokolli lugenud ebaseaduslikuks tõendiks just tuginedes 3 kd, lk 21 kajastuvale kirjale. Kohtu tuginemine kohtus avaldamata ja uurimata tõendile on vastuolus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõttega. Ringkonnakohus, tunnistades jälitusprotokolli tõendina lubatavaks, hindab järgnevalt maakohtu seisukohta, mille kohaselt kohtuistungil ei leidnud tõendamist A. Šinšakovi poolt autoriõiguse valdaja loata K.A. le kuuluvasse sülearvutisse HP Compaq tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) installeerimine.
lg 1 näeb ette vastutuse teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja loata. Käesolevas kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et läbiotsimisel leiti A. Šinšakovi kodust talle endale kuuluvasse lauaarvutisse installeeritult tarkvaraprogrammid Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky AntiVirus Personal 5.0.121 (Rus). Samuti leiti tema elukohast CD-R ja CD-RW andmekandjad, millistelt ekspertiisiga tuvastati muuhulgas tarkvarad - Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus) ja Microsoft Office 2003 Professional. Toodud asjaolusid keegi apellantidest ei vaidlusta. Samuti ei ole vaidlust selles, et nimetatud tarkvaraprogrammide puhul on tegemist autoriõigusega kaitstud teostega ning A. Šinšakovil ei olnud õigust reprodutseerida neid programme arvutisse ega CD-plaatidele. Tal puudusid selleks vastavad litsentsid ning tegemist ei olnud teose vaba kasutamise juhuga (AutÕS IV ptk). Käesolevas kriminaalasjas on tõusetunud küsimused sellest, kas A. Šinšakov tegutses tarkvaraprogramme reprodutseerides nende levitamise eesmärgil ja kas ta pani toime nimetatud kolme programmi installeerimise K.A. le kuuluvasse sülearvutisse.
sätestatud kuriteo objektiivsete tunnuste poolest on vajalik tuvastada reprodutseerimise fakt koos levitamise eesmärgiga. Maakohus on asunud seisukohale, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist A. Šinšakovi poolt autoriõiguse valdaja loata ajavahemikul 17.-18.01.2005 K.A. le kuuluvasse sülearvutisse süüdistuses loetletud kolme tarkvaraprogrammi installeerimine. Maakohus leidis, et A. Šinšakov, installides oma koduarvutisse arvutiprogrammid Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus), pani toime arvutiprogrammide reprodutseerimise levitamise eesmärgil. Maakohtu hinnangul süüteokoosseisu osas ei oma tähtsust, kas teost või selle koopiat reaalselt ka levitati ja eeldatakse, et alati, kui ei ole tegemist AutÕS IV ptk sätestatud vaba kasutamise juhuga, on tegemist teose reprodutseerimisega levitamise eesmärgil. Kaitsja leidis apellatsioonis ja ringkonnakohtus toimunud istungil, et nimetatud järelduste tegemisel on kohus väljunud süüdistuse piiridest. A. Šinšakovi ei süüdistatud interneti kaudu oma 10 koduarvutisse tarkvaraprogrammide installimises ja sellega levitamise toimepanemises (kuid just selles tunnistas maakohus süüdistatava süüdi), vaid ainult nende installeerituna hoidmises. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga. Maakohus on ekslikult leidnud
lg 1 koosseisu täitmiseks vajaliku olevat vaid tarkvaraprogrammide installeerimise ja hoidmise tõendamise. Käsitletava süüteokoosseisu seisukohalt ei ole tähtsust, kas autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reaalselt ka levitati, kuid õigustatud ei ole seisukoht, mille kohaselt eeldatakse, et alati, kui ei ole tegemist AutÕS IV peatükis sätestatud teose vaba kasutamise juhuga, on tegemist teose reprodutseerimisega levitamise eesmärgil. Vastupidisel juhul oleks seadusandja loobunud levitamise eesmärgi eraldi sätestamiseset. Samuti leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on ekspertiisiaktiga ja jälitusprotokolliga kogumis tõendatud A. Šinšakovi poolt K.A. le kuuluvasse sülearvutisse HP Compaq nx7010 tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) autoriõiguse valdaja loata installeerimine. Kriminaalasjas on teostatud mitmed ekspertiisid, milliseid on otsuses käsitlenud ka maakohus. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on tõendite hindamisel ekslikult asunud seisukohale, et kuna süüdistatava ja K.A. arvutitesse installeeritud programme võrreldi toote ID ja tootevõtme alusel, ei saa väita, et K.A. arvutisse on programmid installeeritud süüdistatava andmekandjalt. KEKK ekspertiisiaktist nähtub, et A. Šinšakovi juurest ära võetud arvutisüsteemi kõvakettalt leiti: - MS Windows XP Pro, toote võti RHKG3-8YW4W-4RHJG-83M4Y-7X9GW, toote ID 55274649-6478953-23503; A. Šinšakovi juurest ära võetud CD-R-lt leiti - MS Windows XP PRO SP-2 (vene), toote võti RHKG3-8YW4W-4RHJG-83M4Y-7X9GW, toote ID 55274-649-6478953-23851; A. Šinšakovi juurest ära võetud CD-RW-lt leiti: - MS Windows XP Pro SP-2 (vene), toote võti RHKG3-8YW4W-4RHJG-83M4Y-7X9G, toote ID 55274-649-6478953-
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse tuvastamisel eeldatakse isiku teadmist sellest, et tegemist on autoriõigusega kaitstud teosega või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektiga, mille valdaja varalised õigused kehtivad. Lisaks tahtlusele teo suhtes on vaadeldava süüteokoosseisu puhul nõutav levitamise eesmärk. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Šinšakov, olles omandanud ebaseaduslikud koopiad tarkvaraprogrammidest, hoides neid CD-R ja CD-RW andmekandjatele salvestatult ning lauaarvutisse installeeritult oma kodus ning installeerides need autoriõiguse valdaja loata K.A. sülearvutisse, pani kuriteo toime tahtlikult. Maakohus on oma otsuses põhjalikult käsitlenud K. Uduste ja D.T. ütlusi. Viimane on OÜ D. filiaali direktor. Nimetatud osaühing tegeleb ka Microsoft Symantec Norton Kaspersky tarkvara müümisega. Mõlemad isikud on andnud tunnistusi sellest, mille alusel toimub tarkvara õiguspärasuse tõestamine. K. Uduste ja D.T. ütlused tõendavad, et A. Šinšakov, installides tarkvara internetist (nagu ta on maakohtus toimunud istungil ise kinnitanud) ja omades arvutitest neisse erinevate tarkvarade installeerimiseks piisavalt teadmisi, teadis, et tegemist on autoriõigusega kaitstud programmidega ning nende reprodutseerimine ja levitamine on vastava loata keelatud. Ringkonnakohus nõustub prokuröri apellatsioonis märgituga ning prokuröri poolt kohtuistungil väljendatuga, et käesolevas kriminaalasjas tuleb konfiskeerida kriminaalasjas esinevad piraatkoopiad.
lg 3 sätestab, et kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. Ringkonnakohus leiab, et toodud sättest tuleneb piraatkoopiate konfiskeerimise kohustuslikkus. Kriminaalasjas on ekspertiisidega ja kohtuistungitel uuritud tõenditega tuvastatud järgmised piraatkoopiad, mis olid süüteo vahetuks objektiks: - tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) piraatkoopiad, millised on installeeritud K.A. sülearvutisse HP; - tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI (Rus), Microsoft Office 2003 Professional (Rus) ja Kaspersky Anti-Virus Personal 5.0.121 (Rus) piraatkoopiad installeerituna A. Šinšakovile kuuluvasse lauaarvutisse Datagate; - tarkvaraprogrammide Microsoft Windows XP Professional SP-2 MUI ja Microsoft Office Professional piraatkoopiad, salvestatuna andmekandjatele CD-R eProFormance ja CD-R Digitex ja CD-RW Fujifilm. Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Uduste ja prokuröri apellatsioonid tuleb rahuldada ka nende taotluses välja mõista M.C. tsiviilhagi. M.C. esindaja K. Uduste on esitanud tsiviilhagi summas 15 356.94 kr. Maakohus jättis tsiviilhagi rahuldamata, kuna leidis, et kannatanu ei ole tõendanud kahju tekkimist, s.o varalise kahju olemasolu kannatanu vara vähenemise või saamata jäänud tulu näol; kannatanu ei ole tõendanud põhjuslikku seost süüdistatava teo ja võimaliku kahju tekkimise vahel ning kannatanu ei ole kohtule esitanud tõendeid kahjusumma arvestuse või konkreetse kahjusumma moodustumise aluseks olevate asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus on ekslik. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud kõik kahju tekkimisega ja hüvitise suuruse kindlaks tegemisega seotud asjaolud.
§-s 222 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on autorile ja autorõigusega kaasnevate õiguste valdajale kuuluvad varalised õigused. Maakohus on oma otsuses ise märkinud 13 AutÕS § 13 lg 1 p 1 ja 2, mille kohaselt autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teoses sellisest kasutamisest. AutÕS § 46 lg 1 kohaselt teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. Käesoleval juhul on maakohus tuvastanud, et A. Šinšakov ei olnud omandanud litsentsi arvutiprogrammide kasutamiseks. Kasutusõiguse omandamiseks ongi aga vaja maksta tasu ning seega kannatanule tekitatud kahju käesolevalt seisneb antud tasu maksmata jätmises. Seega on maakohus tegelikult tuvastanud nii kahju tekitanud sündmuse kui selle, et kannatanule pidi olema tekkinud kahju. Ringkonnakohtule, nagu ka kannatanu esindajale ning prokurörile, jääb samuti selgusetuks, kuidas oleks kannatanu veel täiendavalt pidanud tõendama põhjuslikku seost süüdistatava teo ja võimaliku kahju tekkimise vahel. Ringkonnakohus nõustub kannatanu esindajaga, et arvutiprogrammi kasutamine ilma selleks vastavat kasutusõigust omandamata põhjustab õiguste omajale varalist kahju. Seda enam, et kannatanu esindaja on kinnitanud, et programmide Microsoft Windows XP Pro ja Microsoft Office Pro puhul oli tegemist kommertstarkvaraga, mille kasutusõiguse omandamise eest tuleb maksta. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on maakohtu seisukoht ka selles, et kannatanu ei ole kohtule esitanud tõendeid kahjusumma arvestuse või konkreetse kahjusumma moodustumise aluseks olevate asjaolude kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K. Uduste on juba 2005 esitanud tsiviilhagi nõude, taotlenud selles A. Šinšakovilt M.C. kasuks 15 356.94 kr väljamõistmist ja selgitanud, et kahjusumma arvutamisel on lähtutud tarkvaraprogrammide harilikust väärtusest õigusrikkumise toimepanemise ajal. Hariliku väärtuse määramise aluseks on võetud tarkvaraprogrammide maaletooja/hulgimüüja TVG Eesti OÜ 25.07.2005 hinnakiri, mille kohaselt on programmidel järgmine hind (ilma käibemaksuta): Microsoft Windows XP Pro Rus – 6044.75 kr ja Microsoft Office Pro Rus 9312.19 kr (2 kd, lk 122-123). Nimetatud kahjusummadele ja tsiviilhagi avaldusele on maakohus otsuses ka ise viidanud. Maakohtus toimunud kohtuistungil jäi kannatanu esindaja tsiviilhagi summa juurde. Seega on kannatanu esindaja kohtule esitanud tõendid kahjusumma moodustumise aluseks olevate asjaolude kohta. Maakohus on oma otsuses käsitlenud mitmeid VÕS sätteid ning tsiteerinud Riigikohtu otsuseid nr 31-1-11-07 ja 3-2-1-30-07. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud seejuures eksliku järelduseni, sest kannatanu on käesolevas kriminaalasjas ära tõendanud nii kannatanule kahju tekkimise, põhjusliku seose tekkinud kahju ja süüdistatava teo vahel kui esitanud tõendid kahjusumma arvestuse ja moodustumise aluseks olevate asjaolude kohta. Ekslikult on maakohus VÕS-i sätete väljatoomisel jätnud mainimata VÕS § 127 lg II lause, mille kohaselt kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Šinšakovilt tuleb välja mõista M.C. tsiviilhagi 15 356.94 kr. kasuks Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistatavale
lg 1 järgi mõistetud karistus on kooskõlas
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Šinšakovi puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et kuivõrd A. Šinšakov on varem kriminaalkorras karistamata isik, tema poolt toimepandud tegu on vähese ühiskonnaohtlikkusega, siis tuleb talle mõista karistus karistusraamide alumisele piiri ligidale jääva karistusmäära ulatuses. 14 Tiit Lõhmus Mati Kartau 15 Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.