1-08-16522/12

1-08-16522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGII NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-16522 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Virge Harak Kriminaalasi Igor Štutsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Andrus Kõllametsa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning Aldis Malmi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. veebruari 2009 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Igor Štuts ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ning süüdistatava Andrus Kõllametsa kaitsja advokaat Valli Murde. Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Igor Štuts Elukoht: XXX-XX ; isikukood: 37206270233; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Süüdistatav Andrus Kõllamets Elukoht: XXX-XX ; isikukood: 36312166536; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX ; varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2009 kohtuotsus muutmata, apellatsioonid rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista riigituludesse järgmised kohtukulud: - Igor Štutsilt kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 2035 krooni 50 senti; - Andrus Kõllametsalt kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 2035 krooni 50 senti; Igor Štutsil ja Andrus Kõllametsal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgituseks süüdistatava nimi, kriminaalasja number 1-08-16522 ja selgitus „kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. juunist
6. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
7. juunist
8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
9. juunist
10. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 13.02.2009 otsusega tunnistati Igor Štuts süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega. Andrus Kõllamets tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust A. Kõllametsale Tartu Maakohtu 20.05.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 24 päeva vangistust võrra ning mõisteti A. Kõllametsale liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks A. Kõllametsa kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.06-01.07.2008, s.o 2 päeva ning A. Kõllametsa kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust. Aldis Malm mõisteti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Maakohus arutas I. Štutsile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud järgmisi süüdistusi: - süüdistust selles, et tema omandas ajavahemikul 2007 oktoobrist kuni 2008 veebruarini teadmata ajal, kohas ja viisil vähemalt 80 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millest andis edasi Põlva maakonnas Põlva vallas P.K. 2007 oktoobrikuus 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini, 2007 detsembrikuus 30 grammi narkootilist ainet amfetamiini, 2008 jaanuarikuus 10 grammi narkootilist ainet amfetamiini, 06.veebruari hommikul 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini; - süüdistust selles, et tema omandas ajavahemikul 2007 septembrist kuni 2007 detsembrini teadmata ajal, kohas ja viisil umbes 17 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millest andis edasi Põlva maakonnas Põlva vallas L.K. 2007 septembris 2 korda 1 grammiste doosidena, s.o kokku 2 grammi narkootilist ainet amfetamiini, 2007 novembrikuus 1 korral 1 grammi amfetamiini ning 5 korral vedeldatud kujul süstlasse tõmmatud doosidena narkootilist ainet amfetamiini, 2007 detsembrikuus 10 korral umbes 1 grammiste kogustena narkootilist ainet amfetamiini; - süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo ajavahemikul 2008 aprillist kuni
11. juuni 2008 andis 6 korral 1 grammiste kogustena edasi Põlva maakonnas Põlva vallas A. Kõllametsale narkootilist ainet amfetamiini; - süüdistust selles, et tema grupis A. Kõllametsaga omandas 29.06.2008 õhtul Tallinnas 16,94 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Grupiviisiline tegevus toimus järgnevalt: A. Kõllamets ja I. 2 Štuts sõitsid sõiduautoga Opel Vectra registrimärgiga XXX XXX . Tallinnas sõideti I. Štutsi juhatusel XXX . Seal peatas A. Kõllamets auto ning A. Kõllamets ja I. Štuts panid nendel kaasas olnud sularaha kokku. Kahepeale said A. Kõllamets ja I. Štuts kokku 2800 kr. I. Štuts lahkus koos sularahaga autost ja kõndis autost eemale. Mõne aja pärast tuli I. Štuts autosse tagasi. A. Kõllamets ootas teda autos. I. Štutsil oli kaasas kilesse teibitud pakk, milles oli sees 16,94 grammi amfetamiini. I. Štuts võttis paki lahti ja pani ühe osa pakist jalas olnud sokisäärde. Teise osa viskas ta juhi kõrvalistmele. A. Kõllamets pani minigrip koti amfetamiiniga tühja suitsupakki ja asetas selle auto keskkonsooli sahtlisse. A. Kõllamets ja I. Štuts hoidsid enda juures narkootilist ainet amfetamiini kuni 30.06.2008 kella 01.15, mil politsei nad kinni pidas ja neilt narkootilise aine ära võttis. Maakohus arutas A. Kõllametsale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistusi: - süüdistust selles, et tema grupis koos A. Malmiga omandas ööl vastu 28.06.2008 Tallinna linnas 20 grammi narkootilist ainet amfetamiini. A. Kõllametsa ja A. Malmi tegevus seisnes järgnevas: A. Kõllamets ja A. Malm sõitsid Tallinna linna sõiduautoga Opel Vectra registrimärgiga XXX XXX . Teel Tallinnasse leppisid A. Kõllamets ja A. Malm omavahel kokku, et ostavad ca 3000 kr eest narkootilist ainet amfetamiini. Tallinna linnas sõitsid nad XXX , kus nende auto juurde sõitis seni kindlakstegemata meesisik. A. Kõllamets andis tundmatule meesisikule ca 3000 kr sularahas ja meesisik andis A. Kõllametsale paki amfetamiiniga. Seejärel sõitsid A. Kõllamets ja A. Malm Tallinnast Põlvamaale asuvasse XXX . Samal ööl jagasid A. Kõllamets ja A. Malm Tallinnast ostetud amfetamiini omavahel pooleks. Samal ööl andis A. Kõllamets XXX edasi omandatud ainest 3 gr amfetamiini I. Štutsile; - süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, grupis koos I. Štutsiga omandas 29.06.2008 õhtul Tallinna linnas 16,94 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Grupiviisiline tegevus toimus järgnevalt: A. Kõllamets ja I. Štuts sõitsid sõiduautoga Opel Vectra registrimärgiga XXX XXX . Tallinnas sõideti I. Štutsi juhatusel XXX . Seal peatas A. Kõllamets auto ning A. Kõllamets ja I. Štuts panid nendel kaasas olnud sularaha kokku. Kahepeale said A. Kõllamets ja I. Štuts kokku 2800 krooni. I. Štuts lahkus koos sularahaga autost ja kõndis autost eemale. Mõne aja pärast tuli I. Štuts autosse tagasi. A. Kõllamets ootas teda autos. I. Štutsil oli kaasas kilesse teibitud pakk, milles oli sees 16,94 grammi amfetamiini. I. Štuts võttis paki lahti ja pani ühe osa pakist jalas olnud sokisäärde. Teise osa viskas ta juhi kõrvalistmele. A. Kõllamets pani minigrip koti amfetamiiniga tühja suitsupakki ja asetas selle auto keskkonsooli sahtlisse. A. Kõllamets ja I. Štuts hoidsid enda juures narkootilist ainet amfetamiini kuni 30.06.2008 kella 01.15, mil politsei nad kinni pidas ja neilt narkootilise aine ära võttis. A. Malm mõisteti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks ning tema suhtes apellatsiooni ei esitanud. Maakohus asus tõendite hindamisel seisukohale, et kohtuistungil leidis tõendamist, et I. Štuts omandas ajavahemikul 2007 oktoobrist kuni 2008 veebruarini teadmata ajal, kohas ja viisil kokku umbes 70 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mida andis edasi XXX elukohas P.K. (s.h 2007 oktoobris 10 grammi, 2007 detsembris 30 grammi, 2008 jaanuaris 10 grammi ja
12. veebruaril 2008 20 grammi). Tõendina arvestas kohus siinjuures P.K. ütlusi. Ka I. Štuts on õigeks võtnud, et käis süüdistuses märgitud ajavahemikul korduvalt Tallinnast amfetamiini toomas ja viis seda ka P.K. majapidamisse A.K. ja L.K. . Olukorras, kus I. Štuts tegelikult pidevalt K. majapidamises käis ja andis seal elavatele teistele isikutele amfetamiini, on kohtu arvates väga usutav, et ta andis seda ka samas elavale P.K. . I. Štutsi vastupidised ütlused ei ole eluliselt usutavad, mistõttu need ei lükka ümber P.K. ütlusi selle kohta, et ta amfetamiini I. Štutsilt sai. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda P.K. kohtus antud ütluste usaldusväärsuses. Kuigi P.K. 2007 oktoobris I. Štutsilt saadud amfetamiini koguse osas on menetluse erinevatel etappidel andnud erinevaid ütlusi (kas 20 või 10 grammi), jäi tunnistaja kohtuistungil selle juurde, et võis olla 10 grammi ja erinevus varemantud ütlustes näidatud kogustest võib tulla sellest, et ta ei mäleta täpselt. Seega pidas kohus põhjendatuks selles episoodis süüdistuse mahtu korrigeerida. 3 Kohus tuvastas, et M.K. (süüdistatava elukaaslane ja lapse ema) ja Z.V. (süüdistatava ema) andsid ütlusi, et I. Štuts ööbis ööl vastu 06.02.2008 kodus ja M.K. kinnitusel magasid nad 06.02.2008 päeval kella kolmeni. Kohus asus seisukohale, et tunnistajate ütlused teeb ebausaldusväärseks ajaline faktor, s.o aasta hiljem (tunnistajad andsid esmakordselt ütlusi 11.02.2009 kohtuistungil) on nad osanud täpselt kinnitada, et I. Štuts oli 06.02.2008 kodus. P.K. on aga üle kuulatud juba 2008 märtsis ja siis oli 2007 lõpu ja 2008 alguse sündmustest veel vähe aega möödas. Seega on usutav, et P.K. l olid sel ajal toimunud sündmused veel hästi meeles. Peale selle on M.K. ja Z.V. näol tegemist I. Štutsi lähedastega. See asjaolu võib kallutada neid andma I. Štutsi õigustavaid ütlusi. Seega ei lükka M.K. ja Z.V. ütlused ümber P.K. väidet sellest, et viimase koguse amfetamiini sai ta I. Štutsilt 06.02.2008 hommikul. Kohus ei pidanud veenvaks I. Štutsi väidet, et P.K. annab teda süüstavaid ütlusi soovist varjata kedagi oma perekonnaliikmetest. P.K. u on karistatud narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest. P.K. l polnud mingit vajadust ära näidata isikuid, kellelt ta narkootilisi aineid on saanud ega seega ka vajadust kedagi varjata. P.K. lt 06.02.2008 kättesaadud ainele tehti ekspertiisid ja eksperdiarvamused tõendavad, et tegemist on amfetamiini sisaldavate pulbritega, milles amfetamiini on sisaldunud kokku 1,31 grammi. Eksperdiarvamus kinnitab, et 1,3 grammi amfetamiini puhul on tegemist suure koguse narkootilise ainega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, mille kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule. Kohtu hinnangul P.K. amfetamiini üleandmise üksikkorrad moodustavad sellise terviku, mis oli kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus narkootiliste ainete pidevas omandamises ja edasiandmises. Seega on vahemikul 2007 oktoobrist kuni 06.02.2008 I. Štutsi poolt narkootilise aine omandamise ja P.K. edasiandmise näol tegemist jätkuva teoga ning omandatud ja edasiantud narkootilise ainete kogus on suurem kui 1,31 grammi puhast amfetamiini. Maakohus, puudutavalt järgmist episoodi, leidis, et tõendatud on, et I. Štuts omandas ajavahemikul 2007 september kuni 2007 detsember teadmata ajal, kohas ja viisil umbes 17 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mida andis edasi XXX elukohas L.K. (s.h 2007 septembris kahel korral grammiste doosidena, novembris viiel korral umbes grammiste doosidena ja detsembris kümnel korral grammiste doosidena). Siinjuures arvestas kohus L.K. ja I. Štutsi ütlusi. I. Štuts ei ole eitanud, et ta süüdistuses märgitud ajavahemikul amfetamiini omandas ja L.K. üle andis. I. Štutsi arvates on L.K. poolt väidetud kogused aga ülepaisutatud. Samas ei ole I. Štuts ise osanud koguste ja kordade arvu täpselt öelda. Kohtu hinnangul ei lükka I. Štutsi ütlused ümber L.K. ütlusi amfetamiini üleandmise kordade ja koguste üle. Kohus leidis, et ka L.K. narkootilise aine üleandmise puhul on tegemist jätkuva süüteoga. Üleandmiste arvu ja narkootilise aine koguseid arvestades asus kohus seisukohale, et I. Štuts käitles narkootilist ainet amfetamiini ilmselgelt suuremas koguses kui 1,3 grammi. Seega on tegemist suure kogusega. Kolmandas I. Štutsile süükspandavas episoodis leidis kohus, et I. Štutsi ja A. Kõllametsa ütlustega on tõendatud, et ajavahemikul 2008 mai kuni juuni I. Štuts andis Põlva vallas A. Kõllametsale kuuel korral vähemalt doosiste kogustena edasi narkootilist ainet amfetamiini. A. Kõllametsa ütluste kohaselt on ta saanud I. Štutsilt narkootilist ainet kuuel korral, kuid mitte grammiste kogustena, vaid vähem. Ühest kogusest sai tarvitada kaks korda. Kohus leidis, et puudub alus A. Kõllametsa ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kuna A. Kõllametsa kinnitusel olid narkootilise aine kogused väiksemad kui üks gramm, pidas kohus selles osas vajalikuks I. Štutsi süüdistuse mahtu korrigeerida, tunnistades I. Štutsi süüdi mitte grammiste, vaid doosiste koguste edasiandmises A. Kõllametsale. Igal juhul on kohtu arvates tegemist narkootilise aine käitlemisega vähemalt väikeses ulatuses. I. Štutsi ja A. Kõllametsa süüdistuses grupis 29.06.2008 õhtul Tallinnas 16,94 grammi narkootilise aine amfetamiini omandamises, kohus tuvastas, et I. Štuts ja A. Kõllamets koos omandasid 29.06.2008 õhtul Tallinnas 16,94 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Süüdistatavate ütlustest nähtub ka, et raha, mida oli kokku 2800 krooni, jäi A. Kõllametsa nõusolekul I. Štutsi kätte, kes hankiski Tallinnas amfetamiini, mida mõlemad linnast välja jõudes tarvitasid. Üks osa amfetamiinist jäigi I. Štutsi kätte ja teise, suurema osa, peitis A. Kõllamets oma auto keskkonsooli sisse, kust see 4 30.06.2008 toimunud läbiotsimise käigus leiti. Väärteomaterjalidest nähtuvalt on mõlemal süüdistataval 30.06.2008 hommikul kindlaks tehtud amfetamiini tarvitamise tunnused. I. Štutsi väitel, mida kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, viskas ta oma osa amfetamiinist kaalukoja lähistele maha, kust see sündmuskoha vaatlusel leiti. Mõlemad pakid amfetamiiniga (nii I. Štutsi poolt äravisatu kui A. Kõllametsa poolt autosse peidetu) on asjas asitõenditeks ning narkootilise aine ekspertiisi käigus on kindlaks tehtud aine kogus ja puhta amfetamiini sisaldus - sõiduautost leitud 12,47 grammis pulbris oli 1,46 grammi amfetamiini ja kaalukoja lähistel maas olnud 4,45 grammis pulbris oli 0,46 grammi amfetamiini. Kohtu arvates ei ole kahtlust, et tegemist on just sama ainega, mida 29.06.2008 käitlesid I. Štuts ja A. Kõllamets. Eksperdiarvamuse kohaselt auto läbiotsimise käigus leitud süstlalt võetud proovidest määratletud DNA proovid on olnud kokkulangevad I. Štutsi DNA profiiliga ning suitsupaki sees olnud minigripp kotilt DNA analüüsiks võetud segaproovis ei ole välistatud A. Kõllametsalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Kohus leidis, et I. Štutsi ja A. Kõllametsa tegevust 29.06.2008 saab vaadelda suures koguses narkootilise aine omandamisena grupis. Narkootilise aine ekspertiisi tulemusena ja isiku kohtutoksikoloogilise ekspertiisi tulemusena antud eksperdi arvamused tõendavad, et I. Štutsilt ja A. Kõllametsalt kättesaadud amfetamiini koguse puhul on tegemist suure kogusega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes. Suur kogus amfetamiini (1,46 gammi) oli ainuüksi juba selles minigrip kotis, millest I. Štuts ja A. Kõllamets ühiselt amfetamiini tarvitasid ja mille A. Kõllamets hiljem auto keskkonsooli peitis. A. Kõllametsale on süüdistus esitatud veel teiseski episoodis, s.o selles, et tema ja A. Malm koos ööl vastu 28.06.2008 Tallinnas omandasid 20 grammi amfetamiini, millest A. Kõllamets samal ööl andis 3 grammi I. Štutsile. Maakohus leidis siinkohal, et tõendatud on, et A. Kõllamets, omandanud ööl vastu 28.06.2008 Tallinnas kohtu poolt tuvastamata koguse narkootilist ainet amfetamiini, andis samal ööl XXX elukohas sellest vähemalt ühe doosi edasi I. Štutsile. Samas asus kohus seisukohale, et tõendatud ei ole A. Kõllametsa poolt narkootikumi omandamine 28.06.2008 öösel koos A. Malmiga. Ka leidis kohus, et olemasolevate tõendite alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kui palju amfetamiini A. Kõllamets tegelikult sai, kuid ühe doosi I. Štutsile edasiandmise näol on tegemist narkootilise aine käitlemisega vähemalt väikeses koguses. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes, mille kõrval isiku käitumist KarS § 183 järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 3-1-51-05 p 9). Kohtu arvates saab A. Kõllametsa ja I. Štutsi käitumisele õigusliku hinnangu anda just viidatud Riigikohtu seisukohast lähtudes. Kohus kvalifitseeris A. Kõllametsa poolt toimepandu KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja I. Štutsi poolt toimepandu KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Karistuse mõistmisel I. Štutsile ja A. Kõllametsale arvestas kohus nende süü suurust, mida kohus luges suureks. Tegemist on raske rahvatervise vastase kuriteoga. Narkootikumidega seotud süüteod on käesoleval ajal Eestis väga levinud. Selliseid süütegusid toime panevate isikute tegevuse tõttu seatakse ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Arvestades I. Štutsi tegevuse ajalist perioodi ja mahtu on tema puhul ilmselgelt tegemist aktiivse narkootikumide levitajaga. Kohtu hinnangul mõlema süüdistatava puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus pidas vajalikuks rõhutada õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul ei kaalu neid huvisid üles A. Kõllametsa ja I. Štutsi poolt viimases sõnas rõhutatu, et nende rangelt karistamise korral jäävad pered raskesse olukorda. Süüdistatavad on oma pered raskesse olukorda asetanud enda õigusvastase käitumisega. Eeltoodut arvestades pidas kohus vajalikuks mõlemat süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Karistusmäära valikul kohus arvestas, et I. Štutsi süüdistuse maht A. Kõllametsaga võrreldes on tunduvalt suurem, mistõttu peab temale mõistetav karistus olema ka rangem. Kuivõrd A. Kõllametsa käitumises ei ole tuvastatav narkodiilerlus, on A. Kõllametsa võimalik karistada sanktsiooni alammäärale lähedasema karistusega. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 5 I. Štutsi kaitsja vandeadvokaat R. Napa apellatsioon. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta süüdimõistvast otsusest välja I. Štutsi poolt 2007 septembrikuust 2008 veebruarini 70 grammi narkootilise aine amfetamiini omandamine ja edasiandmine P.K. ning vastavalt süüdistuse mahu vähenemisele mõista I. Štutsile toimepandud süütegude eest kergem karistus. Apellant leiab, et I. Štutsi süü narkootilise aine edasiandmises P.K. ei ole usaldusväärselt tõendatud, kuna süüdimõistvat otsust ei saa rajada ainult ühe tunnistaja, s.o P.K. ütlustele. Pealegi on P.K. ise Tartu Maakohtu 08.07.2008 otsusega süüdi tunnistatud narkokuriteos. Samuti on tunnistajad K. ja V. kinnitanud, et mäletavad I. Štutsi viibimist kodus 5.-06.02.
13. Kaitsja hindab tunnistajate ütlused usaldusväärseteks ja leiab, et maakohtu järeldused K. ja V. ütluste hindamisel ning tuginemine ajafaktorile on ebaõige. Apellandi arvates on I. Štutsi süüdimõistmine ja karistamine vähemasti 06.02.2008 P.K. amfetamiini edasiandmise episoodis põhjendamatu ka seoses asjaoluga, et prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr 08260100726 lõpetati I. Štutsi osas menetlus seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Vastavalt KrMS § 194 lg 2 puudub kriminaalmenetluse alus, kui isiku käitumises puuduvad kuriteo tunnused. Osundatud menetluse lõpetamist puudutavast määrusest sai apellant süüdistatava kaitsjana teada temalt alles 10.03.2009 ja seetõttu ei saanud sellisele määrusele ka varasemas menetluses tugineda. Siinjuures viitab kaitsja Riigikohtu 25.10.2004 lahendile nr 3-4-1-10-
14. I. Štutsi apellatsioon. I. Štuts leiab, et teda on alusetult süüdi tunnistatud P.K. suures koguses amfetamiini edasiandmises 2007 kuni 2008, samuti 06.02.
15. Seda kuritegu pole ta sooritanud. Samuti palub ta kaaluda mõistetud karistuse vastavust toimepandud kuriteole ja kvalifikatsiooni õigsust. I. Štuts on seisukohal, et tema süüditunnistamine P.K. amfetamiini edasiandmises on põhjendamatu. Peale P.K. ütluste puuduvad muud tema süüd kinnitavad tõendid. P.K. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Maakohus, puudutavalt 06.02.2008, ei ole arvestanud tunnistajate L.K. , M.K. ja Z.V. ütlusi. L.K. on kohtus kinnitanud, et viibis 06.02.2008 K. talus, tarvitas amfetamiini, kuid et tema seal ei käinud. Sellega kinnitab L.K. süüdistatava ütlusi, et 06.
16. ta K. juures ei viibinud. Samuti on kohus põhjendamatult kriitiliselt suhtunud K. ja V. ütlustesse. Tunnistajad osundavad ometi konkreetsele päevale ja asjaoludele. Ei ole õige jätta isikute ütlusi kõrvale ainult sugulussuhete tõttu ning usaldada P.K. ütlusi, kuigi P.K. on korduvalt narkokuritegude eest karistatud. Pealegi ei ole P.K. kohtuistungil osanud 06.
17. asjaolude kohta mingeid üksikasju nimetada. Tähelepanu tuleb pöörata P.K. 06.10.2008 ütlustele. Nendest nähtub, et 8 kuu möödudes mäletas P.K. hästi, kuid 4 kuu möödumisel unustas kõik. I. Štuts leiab ka, et kohus on rikkunud kriminaalmenetlusnorme. Temale oli kriminaalasjas nr 08260100726 esitatud kahtlustus P.K. ga samas kriminaalasjas. Tema suhtes kriminaalmenetlus aga lõpetati. Pärast seda, kui teda peeti kinni episoodis Kõllametsaga 30.06.2008, esitati talle sama süüdistus, kuid juba teises kriminaalasjas. P.K. u ei olnud veel selleks ajaks süüdi mõistetud. Ta leiab, et sellega, et teda ei mõistetud süüdi koos P.K. ga, on rikutud tema õigusi. Temale kahtlustuse esitamine 06.02.2008 episoodis ei ole õiguspärane. Seega võib teha järelduse, et sisuliselt kaasosaline muutus tunnistajaks. Ta leiab, et tema süüdistuses episoodis koos A. Kõllametsaga 30.06.2008 tuleks tegu kvalifitseerida KarS § 183 järgi. Ta osundab ekspertiisiaktile (72, 75-76) ja leiab, et akt nr 5 on temale arusaamatu. Ta leiab, et 1,94 grammi amfetamiini ei ole suur kogus ja viitab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 31-1-121-
18. Oma süüd ta siin ei eita, kuid leiab, et käitus kergemeelselt. Samuti palub ta läbi vaadata L.K. episoodi. L.K. ei saa olla isik, kes täpselt suudaks määrata koguseid. L.K. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt (viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-121-06). 6 I. Štuts taotleb ka talle mõistetud karistuse kergendamist. Tal on naine kolme väikese lapsega ja nad on materiaalselt raskes olukorras. Ta palub mõista talle võimalikult pikk katseaeg ja lubab sel juhul tööle minna. A. Kõllametsa kaitsja V. Murde apellatsioon. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o A. Kõllametsale mõistetud karistuse osas, taotleb kergema karistuse mõistmist. Kaitsja hinnangul on karistus liiga karm. Apelleeritava kohtuotsuse põhiosas A. Kõllametsale mõistetava karistuse motiivid puuduvad. Riigikohtu seisukoha järgi on KrMS § 313 lg 1 p 3 kohaselt karistust puudutavad põhjendused kohtuotsuse oluline osa (3-1-1-59-07). Esimese astme kohus jättis täielikult põhistamata, millistest asjaoludest tulenevalt on kaitsealuse süü suurust arvestades temale karistuseks mõistetud neli aastat vangistust ja kohtuotsusest ei nähtu ka kaitsealusele mõistetud karistuse eripreventiivseid eesmärke. Kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja nende kaitsjad apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
19. A. Kõllametsa kaitsja taotleb kergema karistuse mõistmist viidates maakohtu otsuses vastavate põhjenduste puudumisele. Esmalt tuleb märkida, et kui tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 järgi, peab ringkonnakohus KrMS § 341 lg 1 alusel maakohtu otsuse tühistama ning saatma kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, uue kohtuotsuse tegemine sellisel juhul ei ole võimalik. A. Kõllametsa kaitsja viitab maakohtu otsuses karistuse mõistmise osas põhjenduste puudumisele ( KrMS § 339 lg 1 p 7), kuid taotleb samas A. Kõllametsale kergema karistuse mõistmist. Ringkonnakohus maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ei tuvastanud. Maakohus on A. Kõllametsale karistuse mõistmisel õigesti juhindunud KarS -s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Maakohus on võtnud arvesse eelkõige A. Kõllametsa süü suuruse – tegemist on rahvatervisevastase süüteoga, mille sanktsiooni alammäär on kolm aastat. Maakohus karistas A. Kõllametsa neljaaastase vangistusega, mis on alammäära lähedane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õiguskorra kaitsmise huvid rahvatervisevastase süüteo toimepannud isikute karistamisel on oluliselt kaalukamad kui süüdistatava poolt juba maakohtus osundatud asjaoluväidetav pere raske olukord ( 2 kd, tl 218 p). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaitsja V. Murde apellatsioon jätta rahuldamata. I. Štuts ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Napa vaidlustavad maakohtu otsuse sisuliselt. Esmalt leitakse, et I. Štutsi süü ajavahemikul 2007 septembrist kuni 2008 veebruarini 70 grammi narkootilise aine omandamises ja P.K. edasiandmises ei ole tõendatud. Apellandid seavad kahtluse alla P.K. ütlused, hinnates neid ebausaldusväärseteks. Samuti leitakse, et kohus on alusetult jätnud arvestamata tunnistajate M.K. ja Z.V. ütlused. Esmalt tuleb märkida, et I. Štuts tunnistati süüdi 70 grammi narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises ajavahemikus 2007 oktoobrist kuni 2008 veebruarini, mitte 2007 septembrist, nagu osundab kaitsja. 7 Maakohus, uurinud kogutud tõendeid, leidis, et I. Štutsi süü on tõendatud. I. Štuts on ise kinnitanud, et osundatud ajavahemikul käis korduvalt Tallinnas amfetamiini toomas, samuti kinnitas ta, et käis korduvalt P.K. kodus seal elavatele isikutele amfetamiini andmas. Maakohus asus seisukohale, et I. Štutsi ütlused ei lükka ümber P.K. väiteid I. Štutsilt amfetamiini saamise kohta. Maakohus ei kahelnud tunnistaja P.K. ütluste usaldusväärsuses. Asjaolu, et kohus korrigeeris I. Štutsile süüksarvatud amfetamiini kogust tulenevalt P.K. poolt maakohus antud ütlustest, ei sea veel kahtluse alla tema ütlused tervikuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tunnistaja P.K. ütlustele antud hinnanguga ( 2 kd, tl 214). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsioonides esitatut, et P.K. ütlused on ebausaldusväärsed ka seetõttu, et ta mõisteti Tartu Maakohtu 08.07.2008 otsusega süüdi narkokuriteos. Juba maakohtus on I. Štuts väitnud, et P.K. poolt teda süüstavate ütluste andmine on kantud soovist kaitsta kedagi tema enda pereliikmetest. Seda väidet on maakohus oma otsuses ka käsitelnud ning antud hinnanguga ringkonnakohus nõustub ( 2 kd, tl 214 p). Apellandid leiavad, et kohus on alusetult jätnud kõrvale tunnistajate M.K. ja Z.V. ütlused selle kohta, et I. Štuts viibis 06.02.2008 kodus. Ka nimetatud tunnistajate ütluste osas on maakohus oma hinnangu andnud ning ringkonnakohus nõustub sellega ( 2 kd, tl 214-214 p). Puutuvalt nimetatud tunnistajate ütlustesse peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Tunnistajate M.K. ja Z.V. kohtus ülekuulamise taotluse esitas kaitsja 15.12.2008 ( 2 kd, tl 137) ning nad andsid esmakordselt ütlusi alles maakohtu istungil 11.02.
20. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (3-1-1-112-99, 3-1-1-104-05). Iseenesest ei tulene kriminaalmenetluse seadusest süüdistatava kohustust esitada alibit kinnitavad tõendid juba kohtueelses menetluses. Seda võivad süüdistatav ja tema kaitsja teha ka KrMS § - s 227 lg 1 sätestatud korras. Samas tuleb arvestada, et kui süüdistatav otsustab alibit kinnitavad tunnistajad nimetada küllaltki pika aja möödudes pärast kuriteosündmuse asetleidmist, on ebatõenäoline, et tunnistaja mäletab sellisel juhul üksikasju alibiks olulisel ajavahemikul toimunud sündmuse kohta. Tunnistaja ütluse üks olulisi kriteeriumeid on see, et kas tema ütlused on eluliselt usutavad. Tunnistaja ütluse võib seada kahtluse alla asjaolu, et ta väidab end täpselt mäletavat, et viibis teatud kuupäeval süüdistatavaga koos ( Riigikohtu otsus 3-1-1-8507). Käesoleval juhul on tunnistajad M.K. ja Z.V. pea aasta hiljem täpselt mäletanud, et I. Štuts viibis 06.02.3008 kodus. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et tunnistajad täpselt mäletasid, mis kuupäeval aasta tagasi I. Štuts kodus viibis, mistõttu tuleb nõustuda maakohtuga, et nimetatud tunnistajate ütlused ei lükka ümber P.K. ütlusi sellest, et viimase koguse amfetamiini sai ta I. Štutsilt 06.02.2008 hommikul. Kaitsja arvates on I. Štutsi süüdimõistmine ja karistamine vähemasti 06.02.2008 P.K. amfetamiini edasiandmises põhjendamatu ka seetõttu, et prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr 08260100726 lõpetati I. Štutsi osas menetlus seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega KrMS §-de 199 lg 1 p 1 ja 200 alusel. Kaitsja osundab Põhiseaduse §-le 23 lg 3, milles sätestatakse mitmekordse karistamise keeld. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja seisukoht ei ole põhjendatud. Põhiseaduse §-s 23 lg 3 on sätestatud nn. topeltkaristamise keelu põhimõte, mis on üheks kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks jõustunud kohtulahendi kõrval on ka KrMS § 200 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole eelnimetatud põhiseaduslikku põhimõtet rikutud. Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt 28.04.2008 lõpetati menetlus kriminaalasjas nr 08260100726 osaliselt I. Štutsi suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Määruse põhjenduste kohaselt ei leidnud kinnitust, et I. Štuts oleks 05.02.2008 Põlva maakonnas Põlva vallas edasi andnud P.K. suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ( 2 kd, tl 251-252). Antud määrusest järeldub, et kriminaalmenetlus on lõpetatud 8 sündmuse kohta, mis olevat aset leidnud 05.02.
21. Käesolevas kriminaalasjas on I. Štuts süüdi mõistetud aga kuriteos, mis leidis aset 06.02.
22. Seega ei ole tegemist nn. topeltkaristamise keelu põhimõtte rikkumisega, mistõttu I. Štutsi süüdimõistmine ja karistamine muuhulgas ka 06.02.2008 toimepandud narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises on põhjendatud ja seaduslik. Veel leiab I. Štuts, et rikutud on tema õigusi, kuna teda ei mõistetud süüdi koos P.K. ga, vaid tema suhtes hoopis kriminaalmenetlus lõpetati, samas oli ta selles kriminaalasjas 48 tunniks kinni peetud. Hiljem aga alustati tema suhtes kriminaalmenetlust uuesti. Ringkonnakohus eelviidatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ei tuvastanud. P.K. on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.07.2008 kohtuotsusega selles, et tema, isikuna, kes on 29.09.2007 toime pannud KarS
23. peatüki
24. jaos sätestatud kuriteo, andis ajavahemikul 2007 septembrist kuni 06.02.2008 edasi XXX L.K. , S.S. ja A.K. jätkuvalt narkootilist ainet amfetamiini, s.o suures koguses, ning omandas ja valdas suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, s.o vähemalt 23 doosi narkootilist ainet amfetamiini ( kogukaaluga 13,27 grammi) XXX kuni 06.02.2008 ( 1 kd, tl 36-37). I. Štutsile esitatud süüdistus on oma sisult tunduvalt mahukam ning käesolev kriminaalasi nr 08260101679 I. Štutsi, A. Kõllametsa ja A. Malmi süüdistuses saadeti maakohtule arutamiseks alles 11.12.2008 s.t ajal, mil P.K. oli kokkuleppemenetluses juba süüdi mõistetud ( 2 kd, tl 102-136). Kuna antud kriminaalasjas P.K. ei ole süüdistatav, sai menetleja teda käsitleda vaid tunnistajana. Puutuvalt sellesse, et I. Štuts oli 48 tunniks kinni peetud, tuleb märkida, et Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei tulene menetleja seisukohta I. Štutsi kinnipidamise osas ( 2 kd, tl 215-252). Kuna käesolevalt menetletakse apellatsioonide alusel kriminaalasja nr 08260101679, siis teises kriminaalasjas ( nr 08260100726) I. Štutsi kinnipidamise kohta seisukoha võtmiseks puudub ringkonnakohtul seadusest tulenev alus. I. Štuts leiab, et L.K. ja A. Kõllametsa episoodid tuleks kvalifitseerida KarS § 183 järgi, kuna tegemist ei olnud narkootilise aine suure kogusega ning viitab seejuures Riigikohtu otsusele 3-1-1121-
25. Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu ning leiab, et I. Štutsi teod L.K. episoodis on saanud õige õigusliku hinnangu. Maakohus, hinnates tõendeid kogumis, luges tõendatuks, et I. Štuts omandas ajavahemikul 2007 septembrist kuni 2007 detsembrini teadmata ajal, kohas ja viisil umber 17 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mida andis edasi XXX elukohas L.K. ( sh 2007 septembris kahel korral grammiste doosidena, novembris viiel korral umbes grammiste doosidena ja detsembris kümnel korral samuti grammiste doosidena) ( 2 kd, tl 215). I. Štuts ei eita L.K. amfetamiini andmist, väites üldsõnaliselt, et kogused on ülepaisutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I. Štutsi ütlused ei lükka ümber L.K. ütlusi üleandmise kordade ja koguste kohta. Samuti on õige ja põhjendatud kohtu seisukoht, et üleandmise arvu ja narkootilise aine koguseid arvestades võib asuda seisukohale, et I. Štuts käitles narkootilist ainet amfetamiini ilmselgelt suuremas koguses kui 1,3 grammi ( 2 kd, tl 215). Õigesti ja põhjendatult on maakohus I. Štutsi süüdi tunnistanud ka I. Štutsi ja A. Kõllametsa poolt grupis 29.06.2008 õhtul Tallinnas 16, 94 grammi narkootilise aine amfetamiini omandamises. Antud järeldus on tõendamist leidnud süüdistatavate ütlustega, läbiotsimisprotokolliga, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollidega, eksperdiarvamustega, I. Štutsi ja A. Kõllametsa väärteoasja materjalidega ( 2 kd, tl 216). Narkootilise aine ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et sõiduautos leitud 12,47 grammis pulbris oli 1,46 grammi puhast amfetamiini ning Laeva kaalukoja lähistel maas olnud 4,45 grammis pulbris oli 0,46 grammi puhast amfetamiini. Kohus asus põhjendatult seisukohale, et tegemist oli amfetamiini suure kogusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3-1 lg 3 kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on selgitanud, et esmalt tuleb kohtutel võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele narkootikumidega kokkupuutes olnud isikule ja seejärel tuleb otsustada, kas isikult ära võetud ainest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte ( 3-1-1-121-06). Täiendavalt on Riigikohus selgitanud oma 9 seisukohti otsuses nr 3-1-1-67-
26. Selles märgitakse, et otsuses nr 3-1-1-121-06 lähtus Riigikohus kohtute poolt konkreetses asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest, mistõttu on eksitav väide, nagu oleks Riigikohus asunud seisukohale, et ühele keskmisele isikule on narkojoobe tekitamiseks vajalik 1 gramm puhast amfetamiini. Käesolevas kriminaalasjas on Tartu Maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et nii L.K. episoodis kui ka A. Kõllametsa episoodis on leidnud tõendamist suure koguse narkootilise aine amfetamiini käitlemine KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes, kuna tuvastatud kogustest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele narkootikumidega kokkupuutes olevale isikule, mistõttu kvalifikatsiooni muutmiseks alust ei ole. Apellatsioonis osundab I. Štuts pere raskele olukorrale, mistõttu palub määrata võimalikult pikk katseaeg, lubades asuda tööle. Ringkonnakohus leiab, et mingit alust I. Štutsile mõistetud karistust muuta kergemaks või siis katseajaga karistusest hoopiski vabastada, ei ole. Maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud õigesti KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest ning karistanud I. Štutsi toimepandud kuritegude eest 6-aastase vangistusega. Lähtudes sellest, et I. Štuts on pannud toime mitmeid rahvatervisevastaseid süütegusid, on talle mõistetud vangistuse määr vastavuses toimepandud tegude ja tema isikuga. Apellatsioonis toodud põhjendused ei ole ringkonnakohtu arvates sellised, mis tingiksid I. Štutsi karistusest tingimisi vabastamist. Määratud kaitsja advokaat V. Murde poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 2035 krooni 50 senti tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista A. Kõllametsalt, kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata. Määratud kaitsja vandeadvokaat R. Napa poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 2035 krooni 50 senti tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista I. Štutsilt, kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 10 Mati Kartau