← Eesti

4-08-3279/22

Obsah (4)§48§142§209§211

Väärteoasi nr. 4-08-3279 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi Menetlusosalised Menetlustoiming Tartu Maakohus 07.juuni 2010.a.; Valga kohtumaja 4-

§48

, §§189§193, §203 lg.5, §211 lg.3 ja §212, kohus määras: Jätta rahuldamata kohtutäitur Jaanika Pajuste avaldus Ardo ROO’le Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 07.05.2008.a. otsusega väärteoasjas nr.4-08-3279 LS §74-30 lg.1 alusel karistusena kohaldatud rahatrahvi, summas 9 000 krooni, asendamiseks arestiga, karistusotsuse täitmise aegumise tõttu. Tühistada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 16.11.2009.a. määrus Ardo ROO suhtes sundtoomise kohaldamiseks kohtuistungile. Määruse ärakiri saata Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste´le ning süüdimõistetule ja sissenõudjale ning sundtoomise tühistamise osas teadmiseks Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Valga Politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD Menetluse käik Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 07.05.2008.a. otsusega väärteoasjas nr.4-08-3279 on Ardo Roo süüdi mõistetud ja karistatud „Liiklusseaduse“ §74-22 lg.3 alusel arestiga 25 päeva, LS §74-30 lg.1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 9 000 krooni ja LS §74-30 lg.1 alusel on isikult lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks kuuks /tl.16-17,22-27/. Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2008.a. määrusega jäeti A.Roo apellatsioonkaebus

§142lg.2 p.1 alusel läbi vaatamata /tl.35/ ning maakohtu otsus jõustus 05.08.2008.a.

/tl.27/. Eelnimetatud kohtuotsusega määratud rahatrahvi nõudes on kohtutäituri poolt täitemenetlus algatatud 14.11.2008.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 13.01.2009.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 15.04.2009.a. on sissenõudja esitanud kohtutäiturile avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. 27.10.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste avaldus Ardo Roo’le Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 07.05.2008.a. otsusega väärteoasjas nr.4-08-3279 määratud rahatrahvi summas 9 000 krooni asendamiseks arestiga. Kohtu määruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtutäituri avaldus süüdimõistetule asenduskaristuse määramiseks tuleb jätta rahuldamata karistusotsuse täitmise aegumise tõttu. „Väärteomenetluse seadustik“ (

) (RT 50/02-313) §203 lg.5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS §82 lg.1 p.3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. „Karistusseadustik“ (KarS) (RT 61/01-364) §82 lg.1 p.3 (kuni 31.12.2009.a. kehtinud redaktsiooni) kohaselt ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele 01.01.2010 kehtima hakanud KarS §82 muudatused (KarS §82 lg.4, mis sätestab täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmise aegumistähtajana 4 aastat väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest), sest karistusotsuse täitmise tähtaeg hakkas kulgema enne seadusemuudatust ning muudatuse kohaldamisega enne seadusemuudatust jõustunud karistusotsusele annaks kohus nimetatud sättele tagasiulatuva jõu ja pikendaks otsuse täitmise aegumise tähtaega ning halvendataks seeläbi süüdimõistetu olukorda võrreldes karistusotsuse tegemise ajal kehtinud õigusliku olukorraga. Kohus lisab, et õiguskindluse printsiibist tulenevalt ei pea süüdimõistetu teadma mitte ainult seda, kuidas toimub tema suhtes otsuse täitmine, vaid ka seda, millise aja jooksul ta on allutatud kohtuotsusega pandud kohustusele. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 16.04.2010.a. määruses nr.1-06-14001. Samuti on Riigikohus oma varasemates sellekohastes lahendites (nr.3-1-1-40-10 p.5; nr.3-1-1-14-10 p.6; nr.3-1-1-51-08 jt.) antud juhistes korduvalt rõhutanud, et väärteokaristuse täitmise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Siit johtuvalt tuleb aegunuks 2

(4)lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS §82 lg.1 p.3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Asja materjalidest nähtuvana on isikut karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 07.05.2008.a. otsusega „Liiklusseaduse“ §74-22 lg.3 alusel arestiga 25 päeva, LS §7430 lg.1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 9 000 krooni ja LS §7430 lg.1 alusel on isikult lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks kuuks /tl.16-17,22-27/; kohtuotsus jõustus pärast Tartu Ringkonnakohtu poolt apellatsioonkaebuse läbi vaatamata määruse /tl.35/ jõustumist s.o. 05.08.2008.a.. Asja materjalidest nähtuvana ei ole väärteokaristusena mõistetud rahatrahvi täitmist edasi lükatud (

§209

); samuti pole asja menetluses esitatud mingitki tõendit täitetoimingu edasilükkamise ja/või täitemenetluse peatamise, pikendamise või ajatamise (TMS §§44-§46) kohta ega karistusotsuse täitmise aegumise peatumise aluste (KarS §82 lg.2) esinemise kohta. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdimõistetu oleks hoidunud kõrvale rahatrahvi tasumisest. Riigikohtu 30.10.2003.a. lahendis nr.3-1-1-127-03 on asutud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist vaid juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid ka takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Kohtu järeldusotsustust KarS §82 lg.2 p.1 sätestatud peatumisaluse mitteesinemise osas kinnitab ka asjaolu, et sissenõudja on asenduskaristuse määramise taotluses kohtule kinnitanud rahatrahvi otsuse täitmise võimatust süüdimõistetul sissenõude pööramist võimaldava vara puudumise tõttu. Seega möödus KarS §82 lg.1 p.3 (kuni 31.12.2009.a. kehtinud redaktsioonis) sätestatust tulenev otsuse täitmise tähtaeg 05.02.2010.a., mistõttu karistusotsuse täitmine on aegunud.

§211

lg.3 sätestab, et kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asenduskaristuse kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maa- või linnakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. Kuna karistusotsuse täitmine on aegunud ja seeläbi on ka välistatud võimalus rahatrahvi asendamiseks arestiga, jätab kohus kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata.

§211lg.4 kohaselt saadetakse määruse koopia kohtutäiturile ja süüdlasele.

Kuna käesolev määrus puudutab täitemenetluses ka sissenõudja õigusi ja kohustusi, tuleb määrus viivitamatult saata kohtutäiturile, süüdlasele ja sissenõudjale. „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §202 lg.1 (01.01.2010.a. redaktsioonis) sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kriminaalasjas või väärteo asjas tehtud kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ja rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna ülalmotiveerituga jättis kohus kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata antud täiteasjas karistusotsuse täitmise tähtaja möödumise tõttu, tuleb määrus pärast selle jõustumist saata kohtutäiturile sundtäitmist lõpetava täitetoimingu teostamiseks. Asja materjalidest nähtuvana on kohus kohaldanud süüdimõistetu suhtes sundtoomist nii aresti kandmisele /tl.40-41/ kui ka asenduskaristuse määramise avalduse läbivaatamiseks korraldatud kohtuistungitele /tl.50-51,56/. Kuna kohus jättis kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata karistusotsuse 3

(4)täitmise tähtaja möödumise tõttu ning seeläbi väljub antud kohtuasi kohtu menetluspädevusest, langeb ära vajadus isiku sundtoomiseks kohtuistungile. Seega kuulub süüdimõistetu suhtes sundtoomist kohtuistungile kohaldav kohtumäärus tühistamisele. Aare Kaldma kohtunik 07.06.2010.a. 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.