← Eesti

1-08-13236/37

Obsah (5)§ 184§ 188§ 415§ 64§ 56

1-08-13236 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-08-13236 (07240100292, 08240102451) Kohtukoosseis Maarik

§ 184

lg 2 p 1, § 185 lg 2 p 2 järgi; Atanas Helaia süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, § 188 lg 2 p 2, § 415 lg 1 järgi; Rahhid Gassanovi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; Valeriy Ageevi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Sergei Ivanovi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; Mihhail Lepa süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi; Dmitri Tokmantsevi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi; Ljubov Manguševa süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, § 268 lg 1 järgi; Stanislav Gontšarovi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. oktoobri 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Atanas Helaia kaitsja Tatjana Golovanova Prokurör Innokenti Menšikov Süüdistatav Atanas Helaia isikukood: 37105057015; elukoht: kriminaalkorras karistamata Kaitsja XXX-XX ; varem Tatjana Golovanova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-13236 muutmata, kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantseleis
  3. märtsil 2010 kell 14.
  4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  5. märtsist
  6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  7. märtsist
  8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 22.10.2009 otsusega tunnistati Atanas Helaia süüdi ja teda karistati

§ 184

lg 2 p 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega,

§ 188

lg 2 p 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 415

lg 1 järgi samuti 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti A. Helaiale 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati A. Helaiale mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Sergei Vassiljev, Rahhid Gassanov, Valeriy Ageev, Sergei Ivanov, Mihhail Lepp, Dmitri Tokmantsev, Ljubov Manguševa ja Stanislav Gontšarov, kuid nende osas kohtumenetluse pooltest keegi maakohtu otsust ei vaidlustanud. Maakohus leidis, et A. Helaia süü on tõendatud kõigis talle esitatud süüdistustes. Lisaks süüdistustele

§ 184lg 2 p 1 ja § 415 lg 1 järgi oli A.

Helaiale esitatud süüdistus

§ 188

lg 2 p 2 järgi selles, et tema 2008 aprillis (kuni 15.04.2008) ebaseaduslikult, narkootilise aine valmistamiseks, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse“ § 3 lg 2 sätestatut, kasvatas oma elukohas aadressil: XXX-XX kanepitaimi. Maakohus leidis A. Helaia süü selles kuriteos on tõendatud tema enda süü ülestunnistusega, samuti A. Helaia korteri läbiotsimisprotokolliga ning ekspertiisiaktidega nr AN-519-08/2059 ja GE-0742-08/2058. Siinkohal lähtus maakohus järgmistest tõenditest. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt leiti A. Helaia korterist 2 pakendit tühjade minigrip pakkidega, 11 tühja kasutatud minigrip pakikest, minigrip pakike pruuni värvi seemnetega, 2 pakikest, milles on rohekat värvi aine taimset päritolu, 2 tsellofaanpakikest pulbritaolise ainega, karp valget värvi pulbritaolise aine jälgedega, pudel läbipaistva vedelikuga, DVD-R kaas, pulbrid, piip, taimepuru, plastiktops, suitsupakk, rakettpüstol, elektridetonaator, raha summas 3 250 kr (tl 162-166), äravõetud esemeid ka vaadeldi ( tl 175-205). Ekspertiisiaktist nr AN-519-08/2059 ilmneb, et minigrip pakikestes olevad pruuni värvi seemned kogumassiga 0,69 grammi, on kanepiseemned, samuti minigrip pakendites leitud kanepi jäljed, pakis olev valge aine massiga 2,08 grammi sisaldab 25% amfetamiini( tl 233-236). Ekspertiisiaktist nr GE-0742-08/2058 nähtub, et A. Helaialt äravõetud taimse päritolu ainega pakikeste pealt olid leitud A. Helaia DNA jäljed. Samuti lähtus maakohus A. Helaia ütlustest (tl 169-174, 211-216, 610-620). Süüdistatavatele karistuse mõistmisel juhindus maakohus

§ 56

. Kohus luges kõigi süüdistatavate vastutust kergendavaks asjaoluks nende puhtsüdamliku kahetsuse. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades süüdistatavate kahetsust ja nende poolt kohtuistungil süü omaksvõttu, pidas kohus vajalikuks määrata neile karistus

§ 184lg 2 sanktsioonile minimaalselt lähedase või minimaalse karistuse.

Kuna A. Helaia on toime pannud mitu kuritegu, millest kaks on esimese astme kuriteod, siis seoses sellega ei pidanud kohus võimalikuks määrata talle karistust, mis ei ole seotud reaalse vangistusega täies ulatuses. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu A. Helaia kaitsja T. Golovanova taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o A. Helaia süüdimõistmises

§ 188lg 2 p 2 järgi ja palub ta selles õigeks mõista.

Samuti palub ta kergendada A. Helaiale

§ 184lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust ja lõppkaristust.

2 Kaitsja ei ole nõus A. Helaia süüditunnistamisega

§ 188lg 2 p 2 järgi järgnevatel põhjustel.

Mulda külvatud kanepiseemneid, kanepieoseid või kanepitaimi tema kaitsealuselt pole kusagil ära võetud. Lisaks sellele, ekspertiisiaktiga nr AN-519-08/2059 ei ole tuvastatud, milline oli tetrahüdrokannabinooli (THC) protsentuaalne sisaldus A. Helaialt äravõetud 35 pruunis seemnes. Kriminaalasja materjalides puuduvad fotod taimedest, mille ebaseaduslikus kasvatamises A. Helaia süüdi tunnistati. Asitõendina on muuhulgas olemas kanepiseemne kestad, milles ekspertiis ei tuvastanud tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldust. Kaitsja arvates oleks sellistel asjaoludel pidanud A. Helaia suhtes kohaldama KrMS § 7 lg 3 sätteid, mis kohustavad tõlgendama kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31.08.2005 otsus nr 3-1-1-73-05 p 13, 14). Samuti, oma 22.10.2009 otsuse põhiosas kohus ei põhjendanud, seoses millega kanepiseemne kestad, mis ei sisalda tetrahüdrokannabinooli (THC), on kohtu poolt tunnistatud kanepitaimedeks, millede kasvatamises on A. Helaia süüdi mõistetud. Kaitse arvates kohus on sellega rikkunud KrMS § 312 p 3 nõudeid. Seega kaitsja arvates A. Helaia tegudes puudub

§ 188lg 2 p 2 süüteokoosseis.

Kaitsja ei ole nõus ka maakohtu poolt A. Helaiale mõistetud karistusega ja märgib järgmist. A. Helaia on varem kohtulikult karistamata. Tema kinnipidamise hetkest 15.04.2008, s.o veel enne tema kahtlustatavana ülekuulamist, A. Helaia kirjutas puhtsüdamliku süü ülestunnistuse. Ta tunnistas selles täielikult süüd

§ 184lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo sooritamises.

Ta kahetses puhtsüdamlikult sooritatut. A. Helaia on asjas ainus süüdistatav, kes tunnistas kogu aeg oma süüd, kuid kohus määras talle ilma nõuetekohase põhjenduseta

§ 184lg 2 p 1 järgi karistusmääraks 5 aastat vangistust.

Kaitsja leiab, et A. Helaia suhtes on alused temale karistusmäära kergendamiseks. A. Helaia on EV kodanik. Tal on alaline elukoht ja perekond – naine ja kaks alaealist last. Kuni 04.04.2007 omas A. Helaia pidevat töökohta. Alles pärast töökohast koondamist ja kuni vahistamiseni oli ta sunnitud töötama töölepinguta. Vahi all viibimise aja jooksul on A. Helaia juba teinud enda jaoks positiivsed järeldused. Seda kinnitab fakt, et ta toetab suhteid oma perekonnaga, kus teda oodatakse ning ta ei ole rikkunud vangla sisekorraeeskirju. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Vastavalt KrMS §-le 334 lg 1 p 1 arutas ringkonnakohus kriminaalasja süüdistatava A. Helaia osavõtuta (6 kd, tl 148, 163). Kaitsja T. Golovanova jäi esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Kaitsja apellatsioonis leiab, et mulda külvatud kanepiseemneid, kanepieoseid või taimi A. Helaialt pole ära võetud, samuti ei ole ekspertiisiaktiga nr AN-519-08/2059 tuvastatud, milline oli tetrahüdrokannabinooli protsentuaalne sisaldus A. Helaialt äravõetud 35 pruunis seemnes. Asitõendina on muuhulgas olemas vaid kanepiseemne kestad. Kaitsja leiab, et maakohus on alusetult jätnud kohaldamata KrMS § 7 lg 3 sätted, mille kohaselt kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et A. Helaia tegudes puudub

§ 188lg 2 p 2 koosseis.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et A. Helaia tegudes puudub süüteokoosseis

§ 188lg 2 p 2 tähenduses ning ta tuleks õigeks mõista.

Antud kriminaalasja on maakohus menetlenud lühimenetluses, seega, vastavalt KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja 3 kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Nähtuvalt istungi protokollist on maakohus selliselt ka toiminud ( 6 kd, tl 45-58). Maakohus, tunnistades A. Helaia süüdi

§ 188

lg 2 p 2 järgi on aluseks võtnud kõik antud kuriteo tõendatust kinnitavad tõendid ning tulnud põhjendatult järeldusele A. Helaia süüs talle esitatud süüdistuses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A. Helaia elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära muuhulgas minigripp pakike pruunide seemnetega, samuti magamistoast radiaatori juurest valge plastikust tops mulla ja seemnetega( 1 kd, tl 162166). Nimetatud esemeid ka vaadeldi (1 kd, tl 175-202), kusjuures fototabelist nähtuvalt oli plasttopsis idanenud seeme (1 kd, tl 189). Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr AN-519-08/2059 antud eksperdi arvamuse kohaselt A. Helaia korterist äravõetud 35 pruuni seemet olid kanepiseemned, samuti mullaga täidetud plastmassist joogitopsist eraldatud seemnekestad olid kanepiseemnekestad (2 kd, tl 233-235). A. Helaia on tunnistanud end süüdi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises ning tema ütluste kohaselt oli läbiotsimise käigus magamistoast võetud topsi tema poolt istutatud kanepiseeme, mida ta kasvatas isiklikuks tarvitamiseks. Kanepiseemne pani mulda 1,5 nädalat enne kinnipidamist (1 kd, tl 169-174, 211-216, 3 kd, tl 610-620).

§ 188

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad kanepi ebaseaduslikus kasvatamises. Kasvatamise all tuleb mõista seemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega. Eelpoolosundatud tõenditest nähtub, et A. Helaia oli külvanud kanepiseemne mullaga täidetud topsi ning see oli paigutatud sisselülitatud radiaatori lähedusse. Süüdistatava ütluste kohaselt oli seeme mulda külvatud 1,5 nädalat enne tema kinnipidamist ning tema eesmärgiks oli kasvatada kanepi taim, see kuivatada ning tarvitada. Seega, ülatoodust tuleneb, et A. Helaia pani toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-3 lg -2 sätestatut. Kuna A. Helaia on varem toime pannud

§ 184

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, on tema poolt kanepi ebaseaduslik kasvatamine kvalifitseeritud õigesti

§ 188lg 2 p 2 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab antud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega, A. Helaia, külvates kanepiseemne teadlikult eesmärgiga kasvatada kanepit narkootilise aine saamiseks, pani süüteo toime otsese tahtlusega. Kaitsja väide sellest, et ekspertiisiga ei ole tuvastatud äravõetud seemnetes olev tetrahüdrokannabinooli sisaldus, samuti ei ole kanepiseemne kestades selle sisaldust üldse tuvastatud, ei ole asjakohane, kuna ekspertiisiaktiga nr AN-519-08/2059 on tuvastatud, et uuritud seemnete näol oli tegemist kanepiseemnetega, mis sisaldas tetrahüdrokannabinooli, samuti olid uurimise objektiks kestad, mis olid samuti vaieldamatult kanepiseemne kestad, milles võimalik tetrahürdokannabinooli sisaldus ei ole aga oluline. Ringkonnakohus ei tuvastanud antud kuriteosse puutuvalt selliseid kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, nagu seda on taotlenud kaitsja. Kaitsja ei ole nõus ka A. Helaiale mõistetud karistusega. Apellandi arvates on kohus A. Helaiale

§ 184

lg 2 p 1 järgi mõistnud põhjendamatult karmi karistuse, kuna tegemist on varem karistamata isikuga, kes tunnistas oma süüd ja kahetses puhtsüdamlikult toimepandut. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, tal on alaline elukoht ja perekond, hoiab sidemeid perekonnaga, vangla sisekorraeeskirju ei ole rikkunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja poolt toodud argumendid karistuse kergendamiseks ei ole sellised, mis tooks kaasa A. Helaiale mõistetud karistuse kergendamise. Tulenevalt

§-s 56 sätestatust, on isiku karistamise aluseks eelkõike tema süü. Karistuse mõistmisel on maakohus osundanud paragrahvis sätestatud põhimõtetest ka lähtunud. Lisaks süü suuruse arvestamisele on maakohus võtnud arvesse ka karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsuse ning leidis, et A. Helaiale tuleb narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses, isikute grupis, mõista 5 aastat vangistust, mis on

§ 184

lg 2 sanktsiooni alla keskmise määr.

§ 415lg 1 järgi on A.

Helaiale mõistetud 2 aastat vangistust, mis on antud sanktsiooni minimaalne vangistuse määr.

§ 188

lg 2 p 2 järgi mõistetud 2 aastat vangistust on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kuritegude kogumi eest mõisteti talle 5 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 4 kuud vangistust. Eeltoodust nähtuvalt, 4 ringkonnakohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et tegemist on põhjendamatult range karistamisega. Asjaolud, et A. Helaia on Eesti Vabariigi kodanik, omas töökohta, ei ole rikkunud vangla sisekorra eeskirju ning vangistuses olles on säilitanud sidemed perekonnaga, ei ole sellised, mis kaaluksid üle tema poolt toimepandud kuritegudest tuleneva süü suuruse. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.