1-08-6137 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-6137 (08240100108) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sa

§ 299lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 30.

jaanuari 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Ain Välba Prokurör Kalmer Kask Süüdistatav Ain Välba elukoht: XXX-XX ; isikukood: 34303290284; töökoht: XXX ; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1, Jätta Viru Maakohtu

1. jaanuari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-6137 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04.juunist
2. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 22.juunist
3. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 23.juunist
4. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 30.01.2009 otsusega mõisteti Ain Välba õigeks

§ 299lg 1 järgi võltsitud ametliku dokumendi väljaandmises Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel. Ain Välba tunnistati süüdi

§ 299

lg 1 järgi ametliku dokumendi võltsimises ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 11 730 kr. Maakohus arutas A. Välbale

§ 299lg 1 järgi esitatud süüdistust alljärgnevas.

A. Välba oli V. valla valimiskomisjoni 26.10.2005 otsusega nr 14 valitud XXX esimeheks, kelle volitused ja pädevus tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) ja V. valla põhimäärusest. Volikogu esimehe pädevus ja talle pandud ülesanded on reguleeritud KOKS § 42 lg 1 punktides 1-4. Muuhulgas korraldab volikogu esimees volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist (§ 42 lg 1 p 1), esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele (§ 42 lg 1 p 2), kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele (§ 42 lg 1 p 3) ning täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid (§ 42 lg 1 p 4). Vastavalt V. valla põhimääruse § 14 p 1 volikogu esimees juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist. Vastavalt põhimääruse § 14 lg 1 p 3 koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti ning vastavalt § 14 lg 1 p 4 kirjutab volikogu esimees ainuisikuliselt alla volikogu poolt vastuvõetud otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust.

§ 288

kohaselt on ametiisik

eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Vastavalt KOKS § 4 lg 1 on kohaliku omavalitsuse volikogu omavalitsusorganiks. Eeltoodust tulenevalt oli A. Välba XXX esimehena ametiisikuks

§ 288mõttes.

20.09.2007 toimunud XXX istungil, mida juhatas A. Välba, võeti ühehäälselt vastu otsus nr 134 V. Põhikooli ümberkujundamisest. Nimetatud otsuse eelnõule istungil toimunud arutelu käigus parandusettepanekuid või täiendusi ei esitatud ning neid hääletamisele ei pandud. Otsus võeti vastu muutmata kujul, eelnõuna vormistatud sõnastuses. Pärast volikogu istungit lisas A. Välba vastuvõetud otsuse kirjaliku vormistamise käigus otsusele omavoliliselt ja omakäeliselt täiendava punkti nr 4, mis käsitles V. mängurühma kolimist renditavatest ruumides V. Põhikooli hoonesse hiljemalt 1.09.2008. A. Välba poolt otsusele lisatud punkti volikogu istungil arutatud eelnõus ja vastavas seletuskirjas ei olnud. Selle lisamist otsusele 20.09.2007 toimunud volikogu istungil ei arutatud ega hääletatud. Pärast punkti 4 lisamist andis A. Välba otsuse koos juurdekirjutusega V. Vallavalitsuse juhiabi M.S. le koos korraldusega otsus lisatud punkti osas ümber vormistada. Pärast otsuse ümbervormistamist allkirjastas A. Välba volikogu esimehena XXX otsuse nr 134 ning andis selle seejärel õiguskäibesse, s.o andis selle avalikustamiseks V. valla põhimääruse § 11 lg 3 sätestatud korras. Taoliselt toimides oli A. Välba vallavolikogu esimehena ja volikogu 20.09.2007 istungit vahetult juhtinud isikuna otseselt teadlik eelnõu arutamise ja otsusena vastuvõtmise käigust. Tal puudusid seadusest või volikogu antud nõusolekust tulenevad volitused antud otsusesse punktide lisamiseks. volikogu otsusele A. Välba kui volikogu esimehe poolt teadlikult taolise punkti lisamine, mis muudab otsuse sisu, mida polnud eelnõus ja mida 20.09.2007 istungil ei arutatud ega hääletatud ja seejärel taolise otsuse allkirjastamine on vaadeldav ametiisiku poolt dokumendi võltsimisena. Taolisel moel muudetud volikogu otsuse õiguskäibesse ehk avalikustamiseks andmine A. Välba poolt on vaadeldav ametiisiku poolt võltsitud dokumendi väljaandmisena. Maakohus asus tõendite hindamisel seisukohale, et kohtuistungil leidis tõendamist, et A. Välba, olles XXX esimees ja seega ametiisik

§ 288

mõttes, pärast 20.09.2007 toimunud XXX 2 istungit käskis temale allkirjastamiseks esitatud volikogu otsuse nr 134 projekti trükkida p 4 järgmise teksti: „V. mängurühm kolida renditavatest ruumidest üle V. Põhikooli hoonesse hiljemalt 1.09.2008.“ A. Välba poolt otsusele lisatud punkti volikogu istungil arutatud eelnõus ja vastavas seletuskirjas ei olnud. Selle lisamist otsusele 20.09.2007 toiminud volikogu istungil ei arutatud ega hääletatud. Nimetatud teoga võltsis A. Välba kui ametiisik ametlikku dokumenti, kandes sellesse otsustuse, mida volikogu oma 20.09.2007 istungil ei teinud. Sellega pani A. Välba toime ametialase võltsimise

§ 299lg 1 järgi.

Samas asus maakohus seisukohale, et A. Välba ei teinud ametiisikuna tegusid, mis moodustaks

§ 299

lg 1 järgi võltsitud dokumendi väljaandmise, sest volikogu otsuste kui dokumentide väljaandmine ehk avalikustamine toimus vallavalitsuse kaudu. Dokumendi võltsimine teadvalt valeandmeid sisaldava projekti allkirjastamise teel ei saa samal ajal olla dokumendi väljaandmiseks. A. Välba süüdistus ei sisalda muid tegusid, mida võiks vaadelda võltsitud dokumendi väljaandmisena. Seega puuduvad A. Välba teos

§ 299

lg 1 tunnused ja kohus mõistis ta

§ 299lg 1 järgi õigeks võltsitud dokumendi väljaandmises Kr

MS § 199 lg 1 p 1 alusel. Karistuse mõistmisel arvestas kohus järgnevat. A. Välba pani toime üheepisoodilise II astme kuriteo. Ta tegi seda rahva poolt valitud omavalitsusjuhina, võltsides enda poolt juhitava omavalitsusorgani kollegiaalset otsust. Otsustus, millega ta võltsimise käigus täiendas volikogu tegelikku otsust, on hiljem korduvalt volikogu poolt heaks kiidetud. Käesolevaks ajaks on volikogu otsus mängurühma üleviimisest V. Põhikooli ka täidetud. Süüdistataval puudusid kuriteo toimepanemise ajal omakasu vm madalad ajendid. Samas tekitas võltsimine kahju volikogu mainele ja kahjustas selle liikmete omavahelisi suhteid. A. Välba on pikka aega tegutsenud omavalitsusjuhina. Teda ei ole karistatud kriminaal- ega väärteokorras. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et A. Välbale tuleb karistus mõista

§ 299lg 1 kergema karistusliigi – rahalise karistuse – minimaalmääras 30 päevamäära.

Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Süüdistatav taotleb apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellatsiooni kohaselt kohtuotsuses puudub A. Välba ametialases võltsimises süüdimõistmise põhjendus viitega konkreetsetele normidele, mis on KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Apellant leiab, et kuivõrd KOKS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse volikogu haldustegevusele haldusmenetluse sätteid, tulnuks kohtuotsuses välja tuua HMS-i või KOKS-i konkreetsete sätete rikkumine A. Välba poolt otsusele nr 134 p 4 lisamisel ja kohus pidanuks kontrollima, kas süüdistuses on süüdistatava käitumisele antud õige haldusõiguslik hinnang. Kaitsja leiab, et kohus ei ole põhjendanud, miks pannakse A. Välbale süüks, et 20.09.2007 eelnõus ei olnud kolimise punkti, kui see võidi põhimääruse järgi ka hiljem esitada või miks süüdistatakse selle punkti mittehääletamises, kui seda ei peagi alati tegema või milles on A. Välba süü, et sama punkti hääletati järgmistel volikogu istungitel ja see korduvalt häälteenamusega heaks kiideti ning miks ei võiks ühte ja sama eelnõu punkti arutada läbi kahe või enama volikogu istungi. A. Välbat süüdistatakse

§ 299

lg 1 järgi ametialases võltsimises just selles, et volikogu otsuse nr 134 vastuvõtmisel rikkus ta menetlusnõudeid. Samal ajal HMS § 5 lg 1 kohaselt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 58 järgi haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seda, et kohtuotsuses toodud oletatavad menetlusnõuete rikkumised A. Välba poolt ei mõjutanud asja otsustamist, tuvastas kohus otsuse p 20, märkides, et „Otsustus, millega ta võltsimise käigus täiendas volikogu tegelikku otsust, on hiljem korduvalt volikogu poolt heaks kiidetud. Käesolevaks ajaks on volikogu otsus mängurühma üleviimisest V. Põhikooli ka täidetud.“ Kui haldusmenetlus välistab sellise otsuse kehtetuks tunnistamise, ei saa 3 kriminaalmenetluses seda võltsituks tunnistada, arvestades asjaolu, et siin tuleb kontrollida, kas süüdistuses on isiku käitumisele antud õige haldusõiguslik hinnang. Kaitsja leiab, et otsuse „V. mängurühm kolida renditavatest ruumidest üle V. Põhikooli hoonesse hiljemalt 1.09.2008“ on haldusesisene akt, mis on suunatud haldusele enesele ja siduv ainult haldusorganile. Renditavatest ruumidest ärakolimine tähendab kehtiva rendilepingu lõpetamist, seega on tegemist tsiviilõigusliku lepingu lõpetamise ja tsiviilsuhtega, ühe lepingupoole tahteavaldusega rendilepingu lõpetamiseks. Viidates Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsusele nr 33-1-15-01 leiab kaitsja, et otsuse nr 134 p 4 vastuvõtmine ei pea vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Otsuse nr 134 p 4 näol on tegemist haldusakti kõrvaltingimusega vastavalt HMS §-le 53 lg 1 p

1. HMS § 63 lg 1 sätestab, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lg 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Riigikohtu Halduskolleegium 7.03.2003 määruse nr 3-3-1-21-03 p-s 13 selgitab: „Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses.“ Sellest lähtuvalt otsuse nr 134 p 4 ei ole süüdistuses toodud asjaoludel kunagi kehtinud, see oli algusest peale automaatselt kehtetu. Kaitsja leiab, et kohus on kriminaalasjas olemasolevaid tõendeid hinnanud kas ühekülgselt või puudulikult ja see viis kohtu järeldused vastuollu faktiliste asjaoludega. Kohtuotsuse p 12 kohus otsustas: „Kohus loeb mitteusaldusväärseteks süüdistatava ja A.P. ütlused selle kohta, et volikogu 20.09.2007 arutas mängurühma kolimist V. Põhikooli ja võttis vastu sellekohase otsuse. Need ütlused on ümber lükatud K.T. , E.S. , M.S. ja L.L. ütluste, volikogu 20.09.2007 protokolli ja volikogu istungi helisalvestisega.“ See kohtu järeldus otsuses ei tulene ei kohtuistungi protokollist ega volikogu 20.09.2007 protokollist. Kohtuotsuses on jäetud märkimata ja otsuse tegemisel hinnang andmata kohtuistungil esitatud ja uuritud volikogu 11.10.2007 istungi protokollile, mille kohaselt hääletamistulemusega 10 poolt ja 2 vastu volikogu kinnitas 20.09.2007 otsuse nr 134 p 4 õigsust kolimise kohta ja volikogu tahet selleks. Samuti on kohtu poolt otsuse tegemisel jäetud tähelepanuta ja hindamata volikogu 25.10.2007 istungi protokollis toodud otsuse nr 134 p 4 kehtetuks tunnistamise arutelu käik, kus otsustati vaie selle esitajale tagastada põhjusel, et selleks puudub vaide esitamise õigus; otsuse nr 134 p 4 juures on tegemist haldusesisese menetlustoiminguga ja kolimise otsustamata jätmisel lasteaia valmimisel oleks volikogu tahte täitmata jätmine, investorite ning vallaelanike petmine. Kaitsja leiab, et tunnistaja A.P. ja süüdistatava ütluste mitteusaldusväärseteks tunnistamiseks ei olnud kohtul ühtegi arvestatavat alust. A.P. ütluste kohaselt volikogu liikmed, s.h tema, koostasid avalduse selle kohta, et nende arvates ei ole 20.09.2007 otsuse nr 134 p 4 vastuvõtmisel rikutud protseduurireegleid ja toimetatud on seadusepäraselt. Nimetatud 7 liikme avaldus asub kriminaaltoimikus, see esitati kohtulikul arutamisel ning seda uuriti vahetult, kuid otsuse tegemisel kohus seda tõendit ei nimetanud ega arvestanud. A. Välba, vormistades 20.09.2007 volikogu otsust nr 134 realiseeris volikogu enamuse poliitilist tahet. Kriminaalasja alustati ühe vallavolikogu liikme L.L. allkirjastamata kuriteokaebuse alusel ning kohtuotsuses toetuti tema eeluurimisel antud ütlustele. Ükski teine volikogu liige ei ole tunnistanud ega andnud ütlusi ei eeluurimisel ega kohtus otsuse nr 134 p 4 võltsimise kohta. Selline erinev suhtumine tõenditesse ja neile erineva kaalu andmine ei ole seadusekohane. Kaitsja leiab ka, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis on KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Nii tuleb kohus järeldusele: „Samas tekitas võltsimine kahju volikogu mainele ja kahjustas volikogu liikmete omavahelisi suhteid.“ A. Välbale esitatud süüdistuses selline tagajärg on nimetamata. Kogu kohtumenetluse kestel ei ole esitatud ega uuritud ühtegi tõendit, samuti pole kohtuotsuses 4 kajastatud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas A. Välba tegu mõjutas ühe või teise isiku või isikute grupi usku volikogu mainesse või kuidas sellega kahjustati volikogu liikmete omavahelisi suhteid. Kaitsja juhib taaskord tähelepanu menetlusõiguse rikkumisele asja juures olevate helikassettide tõenditena kasutamise ja lubatavuse suhtes. Asja materjalide järgi on kassette saatnud L.L. ja 30.01.2008 ka V. Vallavalitsus. KrMS § 83 p 1 rikkumisena ei ole protokollis märgitud, kust need kassetid ära võeti ja millise uurimistoimingu käigus ümber pakendati. KrMS § 86 lg 2 sätestab, et kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus. Selline protokoll asjas puudub. Ei ole teada, milliseid ja millise kvaliteediga kassette kohtus uuriti. Sellisel kujul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse seisukohalt lubatava tõendiga ja see on oluline rikkumine, milline tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
2. Apellatsioonis taotletakse kriminaalasjas kogutud ja maakohtu otsuses uuritud tõenditest tulenevalt esitatud järelduste ümberhindamist ja süüdistatava õigeksmõistmist süüdistuses

§ 299lg 1 järgi.

Maakohtu otsuse põhiosas (2 kd tl 303-306) on tõendeid käsitletud süsteemselt ja analüüsivalt. Ringkonnakohus nõustub nende põhimõtteliste seisukohtadega. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ja menetlusnormide rikkumist, mida väidetakse apellatsioonis. Apellatsiooni viited maakohtus uuritud isikuliste tõendite ütluste ebaõigele kajastamisele otsuses pole asjakohased. Maakohus on teinud isikuliste tõendite ütlustest põhjendatud järeldused, mida pidas oluliseks. Ringkonnakohtus väitis süüdistatav, et temast kui poliitikas olevast inimesest soovib opositsioon lahti saada ja teda sunnitakse volikogu esimehe kohalt lahkuma. Millistel asjaoludel on selleks valitud just käesolev kriminaalasi süüdistatav täpsemalt selgitada ei oska. Asjas ei ole vaidlust selles, et XXX esimehena oli süüdistatav ametiisik

§ 288lg 1 tähenduses.

Samuti omab süüdistuses märgitud XXX otsus nr 134 (edaspidi otsus nr 134) dokumendile esitatavaid nõudeid ja tunnuseid. Erinevalt

§ 344

süüteokoosseisus käsitletud dokumendist ei ole

§ 299

seisukohalt oluline, et võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt rõhutada, et

§-s 299 sätestatud süüteokoosseis on ametialaste süütegude peatüki aususe kohustuse rikkumise jaos. Seadusandja poolt ongi siinkohal ringkonnakohtu arvates nimetatud kuriteo ja spetsiifilise iseloomuga võltsimise (ametiisiku poolt) rõhuasetus. Vallavolikogu esimehena süüdistatav kuritarvitas oma ametiseisundit, sest lisas 20.09.2007 XXX istungil vastuvõetud otsusele nr 134 omavoliliselt p 4, mis käsitles V. mängurühma kolimist renditavatest ruumidest V. Põhikooli hoonesse hiljemalt 01.09.2008, mida volikogu istungil arutatud eelnõus ja vastavas seletuskirjas ei olnud. Samuti ei arutatud ega hääletatud nimetatud punkti lisamist otsusele 20.09.2007 toimunud volikogu istungil. Õigusalases kirjanduses on ametialase võltsimise paragrahviga kaitstavaks üldiseks õigushüveks nimetatud dokumendi puutumatust ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäivet. Siinkohal tuleb 5 märkida ka õigushüvena avalikku usaldust, mis tähendab, riigi (sealhulgas kohalike omavalitsusorganite poolt) poolt väljaantava dokumendi usaldusväärsust. Peamised võltsimise koosseisud on sisustatud avaliku usalduse vastaste süütegude peatükis. Samuti on ametiisiku poolt ametialase võltsimisena kaitstavaks õigushüveks riigi haldustegevus laiemalt ja ametialase tegevuse õiguspärasus.

§ 299

on

§ 344(dokumendi võltsimine) suhtes erinorm, kus subjektiks on ametiisik.

Kui

§ 344

objektiivne süüteokoosseis seisneb dokumendi võltsimises, mis on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks, siis

§ 299

lg 1 süüteokoosseisuks ei ole oluline, et võltsitud dokument oleks kohane õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Seega

§ 299

lg 1 sisu kohaselt on ametialase võltsimisena karistatav dokumendi tunnustele vastava kirjaliku akti järele-või ümbertegemine. Ringkonnakohus leiab, et

§ 299

süüteokoosseis on rakendatud reguleerimaks ja kaitsmaks riigi haldustegevuses väljaantavaid dokumente ametiisikute omavoli jms ilmingute vastu. Käesoleval juhul on tegemist intellektuaalse võltsimisega, kus volikogu otsusesse nr 134 lisas süüdistatav p 4, mida aga volikogu kollektiivselt ettenähtud korras ei otsustanud. Apellatsioonis on ringkonnakohtu arvates palju tähelepanu pööratud asjaoludele, mis käesoleva asja süüteokoosseisu seisukohast ei oma tähtsust.

§ 299lg 1 süüteokoosseis on piiritletud kitsalt.

Seetõttu pole asjakohane maakohtule rõhutatult ette heita, et käesoleva süüdistusega seonduvalt pole detailselt viidatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS), haldusmenetluse seaduse või valla põhimääruse rikkumisele süüdistatava poolt. Apellatsioonis on seega esitatud mitmeid asjaolusid (näit. 11.10.2007 volikogu istungil toimunu), milledele hinnangu andmine pole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks. Apellatsiooni väide, et maakohus oleks pidanud välja tooma eraldi haldusmenetluse seaduse või KOKS-i konkreetse sätete rikkumise süüdistatava poolt otsusele nr 134 p 4 lisamisel, on alusetu, sest ametialane võltsimine on koosseisutüübilt ammendava loeteluga alternatiiv-aktiline ja formaalne kuriteokoosseis. Alusetu on apellatsiooni väide, et süüdistatav, vormistades 20.09.2007 volikogu otsust nr 134 ja lisades sinna p 4 realiseeris sellega volikogu enamuse poliitilist tahet. Veel leitakse põhjendamatult, et tunnistades süüdistatava süüdi ametialases võltsimises on kohus sekkunud sellega kohaliku omavalitsuse otsustusruumi. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni seisukohaga, et maakohus ei saanud järeldada, et süüdistatav tekitas võltsimisega kahju volikogu mainele ja kahjustas volikogu liikmete omavahelisi suhteid, kuna selline tagajärg on süüdistuses nimetamata. Ringkonnakohus märgib, et selline maakohtu hinnanguline järelm on esitatud otsuse karistuse mõistmise osas ( 2 kd tl 306) ning pole puutumuses otseselt süüdistuse tekstiga. Kaitseversioonina on veel leitud, et dokumendi võltsijat pole võimalik võtta kriminaalvastutusele kui kriminaalmenetluse ajaks nimetatud dokumenti enam ei eksisteeri. Ringkonnakohus leiab, et hilisem dokumendi käekäik ei oma sisulist tähendust, sest

§ 299

kaitstavaks õigushüveks on dokumendi puutumatus ja kuritegu oli käesoleval juhul lõpule viidud p 4 lisamisega otsusele nr

1. Mida taheti dokumendiga tulevikus edasi teha ja saavutada, ei oma antud juhul tähtsust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et A. Välba lasi p 4 märkida täiendavalt XXX otsusesse 20.09.2007 nr 134 (1 kd tl 18). Maakohtus väitis süüdistatav muuhulgas, et punkt 4 oli otsusele vaja lisada, kuna süüdistataval olid eelandmed, et ollakse huvitatud seda otsust mitte täita, mitte üle kolida. Pärast p 4 lisamist andis süüdistatav otsuse koos juurdekirjutusega V. vallavalitsuse juhiabi M.S. le, korraldusega otsus lisatud punkti osas ümber vormistada. Pärast otsuse ümbervormistamist allkirjastas A. Välba volikogu esimehena XXX otsuse nr 134 ning andis selle avalikustamiseks. 6 Maakohtu otsuses analüüsitud tõenditega on tõendatud, et süüdistataval ei olnud taoliselt omal initsiatiivil ja ainuisikuliselt otsustades õigust p 4 lisamiseks nimetatud otsusele. Kaitseversioonina püütakse väita, et tegemist on puhtformaalse lähenemisega, kuna p 4 all märgitud V. mängurühma kolimine renditavatest ruumides V. põhikooli hoonesse oli olnud pidevalt arutlusel ja mõni aeg pärast 20.09.2007 võeti see otsus vastu. Vastuväitena süüdistusele püütakse veel väljuda konkreetsest dokumendi puutumatuse temaatikast, väites et hiljem kinnitati p 4 all märgitud mängurühma kolimine renditavatest ruumidest põhikooli hoonesse heaks niikuinii jne., kuid ringkonnakohus leiab, et hiljem toimunu ei oma tähendust ametialase võltsimise seisukohast, mis toimus konkreetses ajas ja ruumis. Apellatsioonis on püütud veel minimaliseerida süüdistatava poolt otsusesse lisatud p 4 tähendust ja tähtsust, väites muuhulgas, et mängurühma kolimine renditavatest ruumidest oli varasemalt juba teemana päevakorral jne. Samas jäetakse aga käesoleval juhul tähelepanuta asjaolu, et tähtsust ei omagi, mis oli konkreetselt p 4 sisuks, vaid oluline on faktiliselt materiaalses maailmas toimunu, so süüdistatava tegevuse tulemina dokumendile p 4 lisandumine, mis kõigutab olulisel määral dokumendikindluse põhimõtet vastuvõetud kollegiaalse otsuse näol. Seetõttu oligi vallavalitsuse juhiabile ja vallasekretärile hiljem üllatava ja ootamatu iseloomuga volikogu esimehe A. Välba korraldus lisada otsusele nr 134 veel p
2. Et taoline süüdistatava tegevus tundus nimetatud ametnikele ebaseaduslik, kinnitavad nende maakohtus antud sellekohased ütlused. Tunnistaja M.S. (vallavalitsuse juhiabi) ütluste kohaselt esitas ta volikogu istungi järgsel päeval süüdistatavast volikogu esimehele allkirjastamiseks volikogu otsuste projektid, teiste hulgas otsuse nr 134 projekti. Projektis ega eelnõus ei olnud p 4 all otsustust V. mängurühma kolimiseks üle V. põhikooli 01.septembriks
3. Teised otsused volikogu esimees allkirjastas, otsusesse nr 134 lasi aga sisustada p 4, öeldes, et seda on vaja. Tunnistaja sai aru, et otsusega nr 134 ei ole kõik korras, kui oli seda näidanud vallasekretärile enne allakirjutamist ja vallasekretär palus tal kirjutada seletuskirja kuidas p 4 otsusesse tekkis. Tunnistaja sai aru, et p 4 lisamine oli olnud seadusega vastuolus, sest volikogu ei hääletanud läbi konkreetset punkti ( 2 kd tl 89-92, 220-235). Pärast p 4 lisamist andis süüdistatav otsuse nr 134 lisatud punkti osas M.S. le korraldusega otsus ümber vormistada. Pärast otsuse ümbervormistamist allkirjastas süüdistatav selle ning see anti seejärel õiguskäibesse. Ilmekalt kinnitavad üllatuslikku olukorda volikogu otsuses nr 134 toimunud muudatusest kohalikele ametnikele V. vallavalitsuses vallasekretärina töötanud K.T. ütlused (2 kd tl 66-83, 202-220). Esmalt pöördus tunnistaja poole telefoni teel V. põhikooli direktori kohusetäitja T.M. , kes palus temal kui vallasekretäril kommenteerida otsusesse lisandunud uut punkti, et V. mängurühm viiakse üle V. põhikooli hoonesse 01.09.
4. Algul oli tunnistaja arvamusel, et tegemist on nn halva naljaga, kuid ta lubas tekkinud olukorda kontrollida. Kontrollides otsust nr 134 nägigi tunnistaja, et seal on punkt, mis kohustas V. mängurühma kolima V. põhikooli hoonesse. Minnes seejärel M.S. juurde, muutus viimane närviliseks ja ütles, et vormistas algul otsuse, mis volikogus vastu võeti, hiljem käskis aga volikogu esimees juurde panna täiendava punkti. Tunnistaja K.T. sellekohaseid ütlusi kinnitavad kriminaalasja materjalide juures olevad Otsuse nr 134 kaks eelnõud (1 kd tl 11, 12), millede koostaja vallasekretär K.T. ise oli ning mis ei sisaldanud punkti „ V. mängurühm kolida renditavatest ruumidest üle V. põhikooli hoonesse hiljemalt 01.septembriks 2008“. Tunnistaja on ütlustes selgitanud, et volikogul on õigus teha eelnõu arutamisel muudatus-ja parandusettepanekuid, kuid nimetatud eelnõu osas ei tehtud parandusettepanekuid isegi mitte koma ega tähe näol ja volikogu võttis vastu otsuse nii nagu see oli esitatud. Muudatuste sisseviimine – muudatuste ettepanek tuleb protokollida, välja arvatud tähevead. Parandusettepanekud hääletatakse läbi ja need peavad kajastuma protokollis. Juhul kui keegi volikogu liikmetest oleks soovinud 7 nimetatud punkti lisada oleks pidanud tegema ettepaneku volikogu istungil eelnõu arutelul või tulla oma eelnõuga välja järgmisel volikogu istungil, et täiendada vastuvõetud otsust. Volikogu nõustudes parandusettepanekuga viiakse läbi hääletus. A. Välbal aga puudusid õigused ja volitused otsusesse nr 134 taolisel kujul punkti 4 lisamiseks. Dokumendi võltsimine oli süüdistatava poolt lõpule viidud selle allkirjastamisega. Põhjendatult on maakohus süüdistust kinnitavate tõenditena arvestanud volikogu istungi protokolli (1 kd tl 14-17) ja 3 audiokassetti 20.09.2007 volikogu istungi salvestusega, milledest nähtub, et 20.09.2007 ei võetud volikogu poolt vastu otsust mängurühma kolimisest V. põhikooli ruumidesse. Apellatsiooni väide, et lindistused olid saadud mitteseaduspäraselt on alusetu. Samuti on ainetu, et ümberpakendatud helikassetid viitavad kahtlusele, et helikassettide sisu võidi muuta. Maakohtus on prokurör põhjendanud, et kriminaalasja prokuratuuri jõudes avas prokurör uurija pakendatud helikassetid, tutvus helisalvestuste olemasoluga ja pakendas helikassetid uuesti ümbrikusse. Ringkonnakohus leiab, et selline prokurör toiming ei muuda veel helikassetide sisu mitteusaldusväärseks ja maakohtu lahendit ebaseaduslikuks. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, miks ei loetud usaldusväärseks tunnistaja A.P. ütlusi. Ringkonnakohus leiab, et süüdistuses märgitud süüdistatava käitumine kõigutab kollektiivse demokraatliku otsustuse aluspõhimõtteid, kui volikogu esimees otsustab iseseisvalt volikogu tagaselja veel lisada kollektiivset otsustust kajastavasse dokumenti uue punktina enda mõtteväljenduse, mida konkreetselt ei arutatud volikogu koosolekul ja mille ilmumine otsusesse kujuneb volikogu liikmetele, ametnikele ja teistele asjasse puutuvatele hiljem üllatusena. Väheoluline pole käesoleva kriminaalasja asjaolude õigeks hindamiseks ka see, et süüdistatava puhul on tegemist juristiharidusega isikuga, kes teadis õigusi ja kohustusi Volikogu esimehena ametiülesandeid täites. Süüdistatav, olles volikogu esimehena otseselt teadlik otsuse nr 134 eelnõu arutamise käigust ja osaledes volikogu 20.09.2007 toimunud istungil, lisas pärast otsuse vastuvõtmist eelnõuna esitatud kujul sellesse punkti, mida polnud eelnõus, mida ei arutatud ega hääletatud volikogu istungil. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 8 Ago Kutsar