← Eesti

1-10-5701/12

1-10-5701 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juunil 2010.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-5701 Kohtunik Kohtunik Katre Poljakova Kriminaalasi Jaanus Knude kahtlustus KarS § 298 lg 1 järgi Süüdistatav Jaanus Knude Menetlustoiming isikukood: 37606192726, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, elukoht xxx, töökoht: VE OÜ, tehniline konsultant, varem karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole; Kriminaalmenetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 202 kohus määras:
  2. Lõpetada kriminaalmenetlus Jaanus Knude suhtes KarS §-s 298 lg 1 järgi kvalfitseeritud kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
  3. Juhindudes KrMS § 202 lg 2 p 2 ja KrMS § 202 lg 3 kohustada Jaanus Knude’t 5 (viie) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisel tasuma 8000.- (kaheksa tuhat) krooni riigituludesse.
  4. Väljamõistetud rahasumma riigituludesse tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas arve nr 10220034800017 või Swedpangas konto nr
  5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Jaanus Knude 1-10-5701 26.04.2010.a. rahaline kohustus“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaanus Knude’t kahtlustatakse KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema andis 2008.a. sügisel altkäemaksu summas vähemalt 3500 krooni Ain Varese vahendusel Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ametnikule Riho Kartaule selle eest, et Riho Kartau võtaks Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses võltsitud alusdokumentide alusel arvele omavalmistatud paadiveoki ning korraldaks paadiveokile registreerimisele ülevaatuse teostamise fiktiivselt, st paadiveokit reaalselt nägemata. Riho Kartau töötas alates 26.09.2007.a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Harju büroo Saue osakonna spetsialistina ning alates 03.03.2008.a. kuni 23.03.2009.a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Harju büroo Maardu osakonna juhataja kohusetäitjana. Vastavalt ametijuhendile on Riho Kartau kohustuseks muuhulgas korraldada ja juhtida osakonna tööd ning osakonna arhiivitööd, teostada osakonna töötajate üle tööalast järelevalvet ning kontrollida töökohustuste täitmist, tagada juurdepääsupiiranguga teabe nõuetekohane hoidmine, samuti registreerimismärkide, range arvestusega blankettide ja muude vahendite vastuvõtmine, arvestus, hoiustamine, väljastamine ja kontroll nende üle, samuti vormistada registreerimistunnistus, omistada registreerimisnumber ning nende väljaandmine peale allkirjastamist ja büroo pitsatiga kinnitamist, olles seega ametiisik KarS § 288 mõistes. 10.10.2008.a. võttis Riho Kartau Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses arvele markeerimata omavalmistatud paadiveoki, reg nr xxx, väljalaske aasta
  6. Seega pani Jaanus Knude toime altkäemaksu andmise, so. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tambet Grauberg on Harju Maakohtule esitanud prokuröri abi Hendrik Kaing poolt 20.04.2010.a. Jaanus Knude suhtes koostatud taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 lg 1 alusel, viidates sellele, et Jaanus Knude pani küll kuriteo toime, kuid samas on kriminaalasjas ilmnenud asjaolusid, millest tulenevalt on kahtlustatava süü väike ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks piisab. Esitatud taotluses prokuröri abi Hendrik Kaing on märkinud, et erinevalt enamikest teistes kriminaalasja nr 10230101721 esemeks olnud kuriteosündmustest ei olnud paadiveoki, mille registreerimiseks andis kahtlustatav altkäemaksu, varastatud või muul viisil ebaseaduslikult kahtlustatava või kellegi teise valduses, vaid selle paadiveoki oli J. Knude valmistanud ise. J. Knude ei esitanud paadiveokit ARK-le ülevaatamiseks, tüübikinnituse tegemiseks ja registreerimiseks, vaid otsustas tuttava vahendusel legaliseerida oma paadiveoki ARK-is ainult tema enda poolt antud andmete alusel. Politsei poolt nimetatud paadiveoki suhtes 21.05.2009 teostatud asitõendi vaatlusel ei täheldatud paadiveokil selle kasutamist välistavaid tunnuseid ega omadusi ning paadiveok jäeti J. Knude valdusesse. Prokuröri abi H. Kaing täheldab, et on võimalik, et nimetatud paadiveok oleks läbinud tüübikinnituse, tehnilise ülevaatuse ja registreerimise ka selle ettenäitamisel ARK-s, seega ei ole isiku karistamine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Samuti märgitakse kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses, et kahtlustatav on tunnistanud ja andnud kriminaalmenetluses ütlusi, et legaliseeris enda valmistatud paadiveoki ilma seda reaalselt ette näitamata. Seega on kergendavad asjaolud selgelt ülekaalus võrrelduna õigusvastase teo ründe intensiivsusega, mistõttu on kahtlustatava süü väike. Samuti on prokuröri abi poolt juhitud kohtu tähelepanu sellele, et Jaanus Knude’t ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning arvestades kahtlustatava tegu ja isikut puudub alus arvata, et ta paneks edasipidi kuritegusid toime. Prokuröri abi H. Kaing hinnangul üld – ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid piisab tema 2 suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub Jaanus Knude suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kahtlustatav Jaanus Knude on andnud kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning, et ta kohustub riigituludesse tasuma 8000,00.- krooni 5 kuu jooksul, kinnitades, et teades, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kõigi kohustuste täiteliku täitmiseni ja, et kui tema – Jaanus Knude ei täida talle pandud kohustusi, siis vastavalt KrMS § 202 lg 6 alusel uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Kohus vaadanud läbi ringkonnaprokuröri T. Grauberg poolt kohtule esitatud taotluse Jaanus Knude suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele, asjas menetlus lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 kohaselt. Nimetatud paragrahv sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Jaanus Knude on kohtueelses menetluses avaldanud, et tema on nõus täitma 5 kuu jooksul talle määratavat rahalist kohustust 8000.- krooni ulatuses. Arvestades, et Jaanus Knude’le on esitatud kahtlustus II astme kuriteos, asjas puudub avalik menetlushuvi ning isiku süü ei ole suur, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.