§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
§-s 84 sätestatud sündmuskoha vaatlust, vaid tegemist oli
Selgitust, et kaamera käivitati sündmuskoha vaatluseks konkreetsel kuupäeval, kellaajal ja konkreetses asukohas ei ole. Filmilindilt nähtub ka, et auto juures läbiviidav toiming lõpeb niipea, kui on leitud rahatähed. Keegi ei kirjelda ega fikseeri auto asendit, uste avamist, muid autos olevaid esemeid. Asjaolu, kas autouksed olid lukustatud või avatud, ei tuvastatud. Seega ei pöörata tähelepanu mitte ühelegi sündmuskoha vaatlusel tavaliselt tuvastatud asjaoludele. Seega ei ole videofilmiga tõendatud 12.04.2008 läbi viidud sündmuskoha vaatlus. Sündmuskoha vaatlus (videofilm), tuleb jätta tõendite kogumist välja
§-de 83, 84 ja 91 alusel nõuete mittejärgimise tõttu. Rahakupüüride võtmine ei ole samuti sündmuskoha vaatlusprotokollis piisava täpsusega fikseeritud – filmilindil olev tõend ei ühildu sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles pidanuks täpselt kirjeldama rahatähtede laialilendamist ja nende kukkumise asukohta. KarS § 294 koosseisu kohaselt peab altkäemaksu saanud isik altkäemaksu ka teadlikult või kaudse tahtlusega vastu võtma. Pelgalt asjaolu tõendamisest, et R.T. jättis rahatähed omal initsiatiivil autosse kausta peale, ei piisa altkäemaksu koosseisu realiseerimiseks. O. Latti ja V. Davõdtšiku ütlustest nähtuvalt ei soovinud nad raha vastu võtta ning üritasid kohapeal 6 kohe ka olukorda lahendada analoogiliselt, nagu nad ka varem autosse unustatud rahakottide, telefonide jm. esemetega on teinud. O. Latt selgitas, et ta väljus autost, et R.T. e öelda, et ta raha tagasi võtaks. Seda kinnitab ka fakt, et kahtlustatavad ei puutunud auto tagaistmel olevaid rahatähti. Samas ei jõudnud kahtlustatavad oma kavatsust realiseerida, sest nad peeti koheselt kinni. Politseiametnikele ei ole antud täpset tegutsemisjuhist, mida teha koheselt juhul kui autost on leitud raha vm vara. Mõlemad kahtlustatavad olid veendunud, et raha tuleb tagastada R.T. e, nad ei puutunud teenistusauto tagaistmele asetatud raha. Seega puudub koosseisuline tunnus raha vastuvõtmise kohta. Kuna süüdistus on tulnud kohtusse kohtukõlbmatute tõenditega, püüdes neid näidata seaduslikena politseioperatsiooni abil, tuleb süütuse presumptsiooni alusel V. Davõdtšik ja O. Latt õigeks mõista. Tulundusühistu Soter juristile Paul Paasile on vormistatud
Kriminaalmenetluses on kaitsja, kelle pädevus kriminaalmenetluses on määratud
Kohtueelne menetleja on lubanud osalema kriminaalmenetluses isikud volikirja alusel, kontrollimata, kas isikutel on üldmenetluses osalemiseks vajalik kvalifikatsioon ja pädevus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse O. Latti ja V. Davõdtšiku õigeksmõistmises KarS § 294 lg 2 p 2, 3 järgi ning saata kriminaalasi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut valdavale osale R.T. kui tunnistaja ja tõendiallika poolt antud ütlustele tõendamiseseme asjaolude kohta. Maakohus ei ole selgitanud, millised on R.T. ütluste usaldusväärsust kummutavad muud tõendid. Puudub tõendite võrdlev analüüs ja põhjendused, miks kohus ei võtnud arvesse R.T. ütlusi. Maakohus on süüdistatavate tegevust õigustavate asjaolude väljatoomisel või järelduste tegemisel viidanud R.T. kohtuistungil antud ütlustele, mida tegelikult istungil ei kõlanud ning mis pole kohtuistungi protokollis fikseeritud. R.T. on kohtuistungil antud ütlustes väitnud järgmisit: „Selge oli niigi, et kui nendega ühendust võtan, mõndasid asju ei selgitatagi, niigi on selge. Jutt käis rahast, mitte summadest, see oli selge esimesel kohtumisel, küsisin palju pean andma, vastati, ise vaata, minu arust oli sama ka esimesel korral. Küsisin kui palju pean andma, öeldi, et vaata ise. V. Davõdtšik ütles, et saa O. Lattiga kokku, et elab siin samas, ütlesin, et mina numbrit ei taha, lepime mingi kuupäeva ja aja kokku. 10.04 pidin raha saama. Siis nad omavahel arutasid, millal nad tööl on. Ütlesid, et 12-nda õhtul on tööl, lepime kokku kell 9 XXX tanklas XXX-XX , leppisime kokku 12.04 kell 9 seal tanklas.“ Seega on R.T. ütlustega tõendatud, et tema autos rahasumma suurust ei nimetanud. Nähtuvalt istungi protokollist on tunnistaja andnud selle kohta järgmisi ütlusi: „Kui autos istusin, ütlesin, et siin on 4000 krooni, läbi telefoni ei öelnud.“ Maakohus on tõendite analüüsimise asemel keskendunud otsuses süüdistuse poolt esitatud tõendite kohtukõlbmatuks tunnistamisele, kasutades samas nimetatud tõendeid (videosalvestus, sündmuskoha vaatluse protokoll) nii süüdistatavate kui ka tunnistaja ütlustele ja nimetatud isikute käitumisele hinnangu andmisel. Taoline kohtu ebajärjekindlus toob kaasa kohtuotsuse sisemise vastuolu. Kohus on jätnud
§-de 83, 84 ja 91 nõuete mittejärgimise põhjendusel tõendite kogumist välja videofilmi. Samas on maakohus viidanud videosalvestisele, lugedes tõendatuks asjaolu, et O. Latt märkas vahetult 12.04.2008 toimunud kohtumise järel auto tagaistmel peale R.T. lahkumist rahatähti ja väljus autost, et raha R.T. e tagasi anda. Kohus analüüsib tõendite hindamisel kokkulangevusi ja lahknevusi sündmuskoha vaatlusprotokolli, videosalvestuse ja kohtualuste ütluste vahel. Samas arvab kohus nii vaatlusprotokolli kui video tõendite kogumist välja. 7 Maakohus piirdub vaid hinnanguga, et R.T. ei esitlenud ennast telefoniga rääkides, ei täpsustanud, kus ta asub, ei selgitanud, miks tal on vaja politseiametnikega kokku saada. Otsuses on välja toomata põhjendused ja tõendite analüüs, mille pinnalt oleks võimalik maakohtu nimetatud kahtluste osas seisukohta kujundada. Samas ei nähtu otsusest, et kohus oleks R.T. ütlusi või jälituslikke tõendeid üldse arvestanud. Kohus on pidanud tõendatuks, et R.T. jättis rahatähed omal initsiatiivil autosse, kuid millele selline järeldus tugineb, on ebaselge. Maakohus on korduvalt viidanud O. Latti kohtuistungil antud ütlustele, pidades nende pinnalt tõendatuks üht või teist asjaolu. Samas ei ole kohus võtnud hinnangut prokuröri poolt tõstatatud küsimusele süüdistatavate ütluste usaldusväärsusest ja vastuoluliste ütluste tõendikogumist tervikuna väljajätmisest. Eeltoodust tulenevalt on põhjust seada O. Lati ütluste usaldusväärsus kahtluse alla. Kohtuotsus ei vasta
p-s 1 esitatud nõuetele, sest otsusest ei nähtu, millistele kohtu poolt tuvastatuks loetud faktilistele asjaoludele on kohus oma järelduste tegemisel tuginenud. Selliste tõendite välja toomata jätmine on menetlusnormide oluline rikkumine. Maakohus on otsuses järelduste tegemisel läinud vastuollu faktiliselt tuvastatud asjaoludega. Olukorras, kus R.T. ütlused riimuvad jälituslikul teel saadud tõenditega ning R.T. annab selgitusi 12.04.2008 toimunud raha üleandmise ja sellele eelnenud kohtumiste käigu kohta, ei võimalda põhjenduste puudumine otsuses jälgida kohtu seisukohtade kujunemist. Istungi protokollist nähtuvalt ei lange istungil ülekuulatud isikute ütlused mitmetes asjaoludes kokku, mistõttu sellises olukorras tulnuks eriti hoolikalt kontrollida ütluste usaldusväärsust ja põhjendada, miks eelistati üht või teist tõendiallikat. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele ja millistele kohtu poolt tuvastatuks loetud faktilistele asjaoludele on kohus oma järelduste tegemisel tuginenud. Otsuse põhjenduste puudumine on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 1 p 7 mõttes, mis kooskõlas
§-ga 341 lg 1 toob vältimatult kaasa esimese astme otsuse tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 12.04.2008 toimunud kohtumise käigus on tuvastatav asjaolu, et R.T. ja politseitöötajad räägivad raha andmisest, summa suurusest ja hindadest. Nähtuvalt R.T. selgitustest keeldusid politseitöötajad raha kätte võtmast, R.T. soovitati vähem rääkida ja panna raha tagaistmele. Maakohus pole süüdistuse versiooni ümber lükanud. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteokoosseis on lõpule viidud, kui ametiisik on rahaandja või pakkuja suhtes üles näidanud valmisolekut seadusega nõutava toimingu tegemata jätmiseks pakutava vara või soodustuse vastu. Isegi kui oli tegu väheohtliku liiklusalase rikkumisega, mis lubaks jätta protokolli koostamata ning lubaks piirduda hoiatusega, on rikkujalt vastutasuks raha võtmine või sellega nõustumine ebaseaduslik. KarS §-des 293 ja 294 kirjeldatud käitumine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse rikkumist. Mõlema kuriteokoosseisu järgi on karistatav vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine, kusjuures põhjuslik seos nimetatud tegude ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, piisab nn ekvivalentsussuhtest. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat. See on pistise või altkäemaksu andja jaoks sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, pistise või altkäemaksu võtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasustatud teene. Muid tingimusi ametiisiku teole ei seata. Pakkumise vastuvõtmine võib olla nii selgesõnaline, konkludentne kui ka tingimuslik, kuid peab avalduma tajutaval viisil. Süütegu on lõpule viidud, kui ametiisik on altkäemaksu andja suhtes üles näidanud valmisolekut panna toime seadusega mittelubatud tegu või ebaseaduslikult hoiduda teo toimepanemisest. R.T. ütlustega ja jälituslikul teel saadud tõenditega on leidnud kinnitust asjaolu, et politseitöötajad avaldasid 24.03.2008 ja 01.04.2008 valmisolekut saada R.T. t raha vaevatasuna tema suhtes protokolli koostamata jätmise eest, mis viis raha üleandmiseni 12.04.2008. R.T. ütluste, fototabelite ja 12.04.2008 sündmuskohal tehtud videolindistusega on tõendatud, et R.T. poolt politsei sisekontrolli töötajatelt saadud rahatähed, mida ta pani 8 politseisõiduki tagaistmele ja mis sealt hiljem pärast menetlustoimingute käigus leiti, vastasid seerianumbritelt üleandmis-vastuvõtmise aktis märgitule. Isegi kui lugeda kahe rahatähe osas menetlusdokumentides sisalduvad erinevused piisavalt olulisteks kahtlusteks, mis välistavad nende arvestamise, puudub käesoleval juhul vaidlus kuue rahakupüüri osas, mille liikumine on kogu menetluse vältel jälgitav ja mille osas vastuolud puuduvad. Kohtuotsuses märgitu on vastuolus kohtu enda tegevusega. Maakohus väljendas otsuses kahtlust jurist P. Paasi pädevuse ja kvalifikatsiooni osas, kuid samas lubas kohus antud isikul osaleda kriminaalasja kohtuistungil V. Davõdtšiku kaitsjana. Tulenevalt kohtuotsuses märgitust oleks ebapädeva ja küsitava kvalifitseeritusega kaitsja lubamist istungile võimalik vaadelda kohtualuse kaitseõiguse rikkumisena kohtu poolt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus prokurör toetas apellatsiooni selles toodud motiividel. Süüdistatavad ja kaitsjad palusid apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus arutab kriminaalasja tulenevalt
§-st 331 lg 2 esitatud apellatsiooni piires. Prokurör esitas apellatsiooni
p 1 ja 3 alusel ning lähtudes
lg 1 ja 2 taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonis on viited maakohtu poolt väidetavalt
§-de 312 p 1 ja 339 lg 1 p 7 nõuete rikkumisele. Järelikult tuleb ringkonnakohtul lahendada küsimused, esiteks, kas on tegemist maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (
p 3), kus kohtuotsuses puuduvad põhjendused (
§-d 312 p 1 ja 339 lg 1 p 7), mis
lg 1 alusel toob obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks saatmise ning teiseks, kui esimesele küsimusele on eitav vastus, kas kohtulik uurimine maakohtus oli ühekülgne või puudulik (
p 1) ning kui oli, kas see on oluline kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumine
lg 2 mõttes, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, mis
lg 2 alusel annab samuti õiguse tühistada kohtuotsus ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks, aga seda ainult juhul, kui tuvastatud rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtul endal kõrvaldada. Prokurör leiab, et maakohtu poolt on jäetud andmata hinnang valdavale osale R.T. kui tunnistaja ja tõendiallika poolt antud ütlustele tõendamiseseme asjaolude kohta või siis on andnud neile selgelt väära ja kogutud tõenditele mittevastava hinnangu. Prokurör ei ole nõus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt R.T. poolt antud ütlused ei oma ülimuslikku tõendi tähendust ning muud kohtukõlbulikud tõendid ei kinnita R.T. ütlusi altkäemaksu nõudmise ja raha vastuvõtmise osas. Prokurör leiab, et samas on jäänud enamikul juhtudel maakohtu poolt ära näitamata, millised on R.T. ütluste usaldusväärsust kummutavad muud tõendid. Prokuröri arvates puuduvad tõendite võrdlev analüüs ja põhjendused, miks kohus ei võta arvesse R.T. ütlusi. Prokurör märgib, et seejuures on maakohus kohtualuste tegevust õigustavate asjaolude väljatoomisel või järelduste tegemisel viidanud sellistele R.T. kohtuistungil antud ütlustele, mida ta tegelikult ei andnud ja mis pole kohtuistungi protokollis fikseeritud. Prokurör toob välja konkreetsed viited otsuse lehekülgedele ja kohtuistungi protokolli väljavõtetele R.T. poolt antud ütluste kohta. 9 Prokurör leiab, et faktiliselt on maakohus otsuses tõendite analüüsimise asemel keskendunud süüdistuse poolt esitatud tõendite kohtukõlbmatuks tunnistamisele, kasutades samas nimetatud tõendeid nii süüdistatavate kui ka tunnistaja ütlustele ning nimetatud isikute käitumisele hinnangu andmisel. Taoline kohtu ebajärjekindlus toob kaasa kohtuotsuse sisemise vastuolu. Näiteks kohus on jätnud tõendite kogumist välja videofilmi, samas aga on viidanud sellele kui tõendile, mis kinnitab, et O. Latt märkas peale R.T. lahkumist auto tagaistmel rahatähti ja väljus autost, et raha R.T. e tagasi anda. Samuti kohus analüüsib tõendite hindamisel kokkulangevusi ja lahknevusi sündmuskoha vaatlusprotokolli, videosalvestuse ja kohtualuste ütluste vahel, ise aga arvab nii vaatlusprotokolli kui video tõendite kogumist välja. Prokurör märgib, et maakohtu seisukoha kohaselt on kõrvaldamata kahtlus, kas O. Latt sai aru, et räägib telefonis just R.T. ga. Samas otsusest ei nähtu, millest tulenevalt kohtul taoline kahtlus üldse tekkis. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks R.T. ütlusi või jälituslikke tõendeid siinkohal üldse arvestanud. Sama kehtib ka kohtu järelduse kohta, et R.T. jättis raha autosse omal initsiatiivil. Prokurör seab O. Latti ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla ja leiab, et maakohus ei ole andnud hinnangut prokuröri sellekohastele väidetele ütlustes esinenud vastuolude kohta. Kõige eeltoodu pinnalt prokurör leiab, et kohtuotsus ei vasta
p-s 1 esitatud nõuetele, sest otsusest ei nähtu, millistele kohtu poolt tuvastatuks loetud faktilistele asjaoludele on kohus oma järelduste tegemisel tuginenud. Selliste tõendite välja toomata jätmine on menetlusnormide oluline rikkumine. Maakohus on otsuses järelduste tegemisel läinud vastuollu faktiliselt tuvastatud asjaoludega. Olukorras, kus prokuröri hinnangul R.T. ütlused riimuvad jälituslikul teel saadud tõenditega ning R.T. annab selgitusi 12.04.2008 toimunud raha üleandmise ja sellele eelnenud kohtumiste käigu kohta, ei võimalda põhjenduste puudumine otsuses jälgida kohtu seisukohtade kujunemist. Istungi protokollist nähtuvalt ei lange istungil ülekuulatud isikute ütlused mitmetes asjaoludes kokku, mistõttu sellises olukorras tulnuks eriti hoolikalt kontrollida ütluste usaldusväärsust ja põhjendada, miks eelistati üht või teist tõendiallikat. Prokurör rõhutab, et antud juhul pole tegu mitte olukorraga, kus põhjendused on olemas ja vaid tunduvad ebapiisavatena. Prokurör leiab, et antud juhul esineb konkreetselt rida olulisi küsimusi, milles kohus põhjendusi üldse ei esita. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele ja millistele kohtu poolt tuvastatuks loetud faktilistele asjaoludele on kohus oma järelduste tegemisel tuginenud. Otsuse põhjenduste puudumine on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 1 p 7 mõttes, mis kooskõlas
§-ga 341 lg 1 toob vältimatult kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus märgib, et kuigi prokuröri arvates pole tegemist olukorraga, kus põhjendused on olemas, kuid need tunduvad ebapiisavatena, vaid reas olulistes küsimustes põhjendused täielikult puuduvad, ei ole apellatsioon selles osas järjekindel. Apellatsioonis pööratakse väga palju tähelepanu maakohtu põhjendustele mingi konkreetse tõendi osas sellele hinnangu andmisel ja tuuakse välja oma vastuväited. Seega on suures osas tegemist tõendite hindamise vaidlustamisega, mitte aga kohtuotsuses põhjenduste täieliku puudumise väljatoomisega. Apellatsioonis toodud väljavõtted (punktid 1.1-1.3) kohtuistungi protokollist tunnistaja R.T. ütluste kohta ja ka teiste tõendite osas antud hinnang (punkt 5 ja III osa) ning põhjendused (II osa) süüdistuse tõendatusest eeldaks apellandi taotlust tõendite ümberhindamise tulemusena teha süüdimõistev kohtuotsus, kuid sellist taotlust pole prokurör esitanud, sest taotletakse kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist. Nagu eelpool märgitud, peab ringkonnakohus kriminaalasja arutama esitatud apellatsiooni piires.
p 1 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. 10
lg 1 p 7 kohaselt on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega kui kohtuotsuses puudub põhjendus. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on maakohtu otsuse põhiosas toodud põhistused, milledest saab järeldada, miks süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks mõisteti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seejuures rikkunud
p 1, 2, 3 nõudeid.
p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning p 2 kohaselt tuleb esitada tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.
p 3 kohaselt tuleb näidata asjaolud, mis kohus on tunnistanud üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb. Eeltoodu kohaselt peab kohtuotsuse põhiosa sisaldama tõendite analüüsi ja hindamist. Seda nõuavad ka
§-d 60 ja 61, mille kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.
p 1, 2, 3 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, samuti ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse põhjendused vastavad
§-de 62 ja 312 eelpool viidatud punktidele ning tegemist ei ole
§-s 339 lg 1 p 7 näidatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, sest kohtuotsuses on olemas õigeksmõistmise põhjendused. Isiku karistusõiguslik vastutus eeldab süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud isiku käitumises. Maakohus on kontrollinud, kas süüdistatavate käitumises sisalduvad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Maakohtu otsusest nähtuvad põhjendused (otsuse lk 6-11), miks KarS § 294 lg 2 p 2 ja 3 objektiivse ja subjektiivse külje tunnuste esinemist ei tuvastatud. Maakohus on seejuures andnud hinnangu tunnistajate R.T. ja A.S. ning süüdistatavate ütlustele, samuti jälitustoimingutega saadud salvestistele ja dokumentaalsetele tõenditele. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 punkt 12.2 kohaselt tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena
Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole neid nõudeid rikkunud, sest tegemist ei ole tõendite loetlemisega, vaid neid on hinnatud kogumis. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punkt 8 kohaselt kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta.
p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt
§-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eelneva alusel on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole rikkunud Riigikohtu otsuse eeltoodud nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et osa tõendeid ei ole jäetud hindamata, nagu seda prokurör väidab, samuti kohtuotsuses ei esine selliseid vastuolusid, mis viitaksid põhjenduste puudumisele. Maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohtu seisukohad on selged ja ammendavad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud
§-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7 sätteid, sest kohtuotsuses on põhjendused olemas. 11 Järgnevalt ringkonnakohus kontrollib, kas kohtulik uurimine maakohtus oli ühekülgne või puudulik (
p 1) ning kui oli, kas see on oluline kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumine
lg 2 mõttes, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, mis
lg 2 alusel annab samuti õiguse tühistada kohtuotsus ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks, aga seda ainult juhul, kui tuvastatud rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtul endal kõrvaldada. Ringkonnakohus ei tuvastanud
Prokurör ei ole eraldi välja toonud, milles seisnes väidetav kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus. Apellatsioonist on aru saada, et selle all mõeldakse maakohtu otsusele tehtud etteheiteid põhjenduste puudumise kohta, maakohtu järelduste väidetavat mittevastavust kohtuistungi protokollis kajastatule, osade tõendite kohtukõlbmatuks tunnistamist. Ringkonnakohus märgib, et need etteheited käivad kohtuotsuse, mitte aga kohtuliku uurimise kohta. Teatavasti
§-d 285-298 sätestavad kohtuliku uurimise protsessuaalsed nõuded ning kohtuliku uurimise väidetav ühekülgsus või puudulikkus peab olema seotud viidatud nõuete rikkumisega. Kuna konkreetseid rikkumisi ei ole välja toodud, siis ringkonnakohus uuris kohtuistungi protokolli (III kd lk 39-70) tervikuna. Tunnistajate ja süüdistatavate ülekuulamine ning dokumentaalsete tõendite avaldamine on läbi viidud vastavalt kehtestatud nõuetele. On rahuldatud nii prokuröri kui kaitsjate mitmesuguseid taotlusi. Videosalvestust on vaadatud isegi kaks korda (III kd lk 46 pöördel). Eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et kohtulik uurimine ei olnud ühekülgne ega puudulik. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis toodud väitega, et kuigi maakohtu arvates kohtueelsel uurimisel rikuti süüdistatavate kaitseõigust sellega, et kaitsjateks olnud juristid ei omanud vastavat pädevust, tegelikult kaitseõigust ei rikutud. Prokurör väga õigesti märgib, et maakohus ise lubas kohtus kaitsjana osaleda samal juristil, keda ta eeluurimisel luges ebapädevaks. Süüdistatav V. Davõdtšik valis nimetatud juristi endale kaitsjaks ka ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on
§-le 42 lg 1 p 1 vastava isikuga ning lubas tal kaitsjana esineda. Kuigi prokurör jäi ka ringkonnakohtus selle juurde, et apelleeritav kohtuotsus ei ole tema arvates põhjendatud, sisaldab endas kõrvaldamata vastuolusid, pole jälgitav ega üheselt selgelt arusaadav, ringkonnakohus ei tuvastanud
lg 1 ja 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ja seega pole alust antud kriminaalasja uueks arutamiseks saata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 12 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.