1-08-11479/21

(06260200938)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ago Kutsar, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Margit Mägi Kriminaalasi Martin Kirsi süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. augusti 2009 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Martin Kirss elukoht: XXX-XX , isikukood: 38711102724, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. augusti 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-11479 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. novembrist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. novembrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. detsembrist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. augusti 2009 otsusega mõisteti Martin Kirss KarS § 422 lg 1 järgi õigeks prokuröri poolt süüdistusest osalise loobumise ja kuriteo tõendamatuse tõttu. Maakohus arutas M. Kirsile KarS § 422 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et ta
10. augustil 2006 kella 10.22 paiku Põlva maakonnas Kõlleste vallas Kanepi-Ihamaru tee
11. km-l ebaõigelt valitud sõidukiiruse ja alkoholijoobe tõttu ei tulnud toime sõiduauto Opel Calibra, registreerimismärgiga XXX XXX , juhtimisega, mille tagajärjel sõiduk kaotas juhitavuse, sattus vastassuunavööndisse ja põrkas vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustas juhi kõrvalistmel istunud kaasreisija M.E. I nimmelüli lülikeha kompressioonimurru, s.o tervisekahjustuse, mis ei ole eluohtlik ja tavalise kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 kuud. M. Kirss rikkus oma teoga Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eelpoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Veel rikkus M. Kirss oma teoga liiklusseaduse § 20 lg 4 nõudeid, mille kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem, kuna tema veres oli etüülalkoholi 0,27 promilli. Kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest osaliselt, s.o selles, et M. Kirss
12. augustil 2006 kella 10.22 paiku Põlva maakonnas Kõlleste vallas Kanepi-Ihamaru tee
13. km-l alkoholijoobe tõttu ei tulnud toime sõiduauto Opel Calibra, registreerimismärgiga XXX XXX , juhtimisega ning rikkus sellega liiklusseaduse § 20 lg 4 nõudeid, mille kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem, kuna tema veres oli etüülalkoholi 0,27 promilli. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli sõiduauto tagumise parempoolse rehvi ootamatu tühjenemine ja sellest tingitud kontrolli kaotus auto juhitavuse üle. Kohtuotsuse motiivide kohaselt toimus liiklusõnnetus Põlva maakonnas Kõlleste vallas Kanepi-Ihamaru tee
14. km-l, s.o asulavälisel teel, kus puudusid suurimat lubatud sõidukiirust vähendavad ja ka muud hoiatusmärgid. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 47 lg 1 on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega süüdistatav, sõites antud teelõigul kiirusega ligi 70 km/h, juhtis autot suurimast lubatust sõidukiirusest tunduvalt väiksema kiirusega. Samas pidi ta arvestama, et ka suurimast lubatud sõidukiirusest oluliselt väiksem kiirus võib teatud liiklusoludes olla ebakohane. Kohtul puudub alus kahelda süüdistatava ütlustes, et tal oli
15. augustil 2006 piisavalt sõidukogemusi, kuna juhtis autot iga päev, ning ta oli seda teed ka varem sõitnud. Süüdistatav omas mootorsõiduki juhtimise õigust alates
16. juunist
17. Seega võis tal
18. augustil 2006 2 olla juba piisavalt sõidukogemusi ja ka teadmisi antud tee seisundist. Liiklusohu ilmnemisel vähendas ta auto kiirust ja püüdis taastada kontrolli selle juhitavuse üle.
19. augustil 2006 oli ilm päikesepaisteline ja tee kuiv. Ka ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud andmeid tee halva seisundi kohta. Liiklusõnnetus toimus suhteliselt pikas ja laugjas kurvis. Süüdistatava ütluste kohaselt talle autosid vastu ei sõitnud. Seega olid liiklusõnnetuse ajal ja kohas ilmastiku-, tee- ja liiklusolud head, liiklustihedus väike ja tee seisund hea. Loomulikuks ja tavaliseks ning seetõttu ka üldtuntuks tuleb pidada asjaolu, et kruusakattega teel leidub alati mõningaid auke ja lahtisi kive. Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid, leidis kohus, et
20. augustil 2006 kella 10 paiku Põlvamaal Kanepi-Ihamaru tee
21. km-l süüdistatava poolt valitud sõidukiirus – ligi 70 km/h – vastas tema sõidukogemustele ning arvestas teisi LE § 123 sätestatud nõudeid, mistõttu pole alust lugeda taolise sõidukiiruse valikut auto külglibisemise põhjuseks. Kuna liiklusõnnetuse järgselt oli sõiduauto tagumine parempoolne rehv tühi, kuid rehvi ei ole vaadeldud ega selle tühjenemise põhjust ja seost auto teelt väljasõiduga uuritud ning seda ei ole võimalik ka praegu enam teha, siis ei ole välistatud, et auto külglibisemise põhjustas rehvi tühjenemine. Samuti on liiklusekspert Lembit Teesalu kohtus kinnitanud, et auto rehv võis tühjeneda ka enne külglibisemisse sattumist ning rehvi tühjenemise põhjuse oleks saanud kindlaks teha selle vaatluse ja uurimisega. Kuna rehvi tühjenemist külglibisemise käigus saab pidada praegu ainult oletuseks ning selle tekkimise põhjust ei ole võimalik enam kontrollida ega usaldusväärselt tuvastada ja seetõttu ka auto külglibisemisse sattumise tegelikku põhjust kindlaks teha, leidis kohus, et liiklusõnnetuse algpõhjuse osas on tõusetunud kõrvaldamata kahtlus, mida tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks. Seega tuleb lugeda liiklusõnnetuse põhjuseks tehniline viga – auto rehvi ootamatu tühjenemine, mille tagajärjel kaotas süüdistatav kontrolli auto juhitavuse üle ja sõitis vastu puud. Kuna tuvastatud ei ole süüdistatava tegu objektiivses mõttes, siis tuleb ta KarS § 422 lg 1 järgi õigeks mõista ka kuriteo tõendamatuse tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Prokurör palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista M. Kirsi süüdi ja karistada teda KarS § 422 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui M. Kirss ei pane 18-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõuded: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M. Kirsilt ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Välja mõista M. Kirsilt kriminaalmenetluse kulud: sundraha 6525 krooni, kohtuarstliku ekspertiisi kulud 2875 krooni, kaitsja kulud 420 krooni, liiklustehnilise ekspertiisi kulud 2700 krooni, koopia tegemise kulud 62.30 krooni ja kutsete saatmisega seotud kulud 16.50 krooni. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigusnormi. Vastavalt Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-76-03 ja 3-1-1-109-05 võib halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või 3 piisava sõidukogemuse puudumisel lubatust suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Antud juhul on leidnud tõendamist, et M. Kirsil olid väikesed sõidukogemused, teeolud olid halvad (kruusatee, väga lahtine kruus, kurvid). Seega valis M. Kirss konkreetses liiklussituatsioonis ebaõige sõidukiiruse. Asjaolu, et süüdistatav omas sõiduki juhtimise õigust alates
22. juunist 2004, ei anna alust järeldada, et tegemist on kogemustega juhiga. Kohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis. Uuritud tõendid ei kinnita, et rehv oleks purunenud, lõhkenud ootamatult, enne külglibisemise algust, kuna liiklusvahendi ülevaatuse aktist ja lisatud fotodest nähtub, et sõiduki parempoolne tagumine rehv oli tühi, kuid rehv oli veljel. Liiklustehnika eksperdi L. Teesalu ütluste kohaselt suruti külglibisemises rehv maha velje servalt, lõhkemise tunnuseid ei ole. Kohus ei ole põhjendamatult arvestanud eksperdi ütlustega, mille kohaselt ei saanud rehv ootamatult tühjeneda. Ekspert on väitnud, et ta ei välista, et liiklusõnnetusel puudub tehniline põhjus, s.o tehniline rike, kõige tõenäolisem põhjus on, et külglibisemises rehv lihtsalt suruti velje pealt maha. Sama on kohtus kinnitanud tunnistaja L.Z. : sõiduk oli kruusateel kaotanud vasakkurvis juhitavuse ja sõitnud vasakule vastu puud välja, teekate oli kruusatee, väga lahtine kruus, tagumine parempoolne rehv oli veljel, aga tühi, rehv võis tühjaks minna siis, kui auto sattus külglibisemisse. Kannatanu M.E. ütluste kohaselt vänderdas auto küljelt küljele, põrutasid puusse, kiirus võis enne olla 75 km/h, tagumine parempoolne rehv oli tühi, rehv oli kortsus, üks äär, s.o välimine äär, oli üle velje. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt liikusid nad asfaltteelt kruusateele, seal olid kivid, auke ja edasi tuli kurv, sõitsid vastu puud, hiljem avastasid, et rehv on maha jooksnud; kui kruusateel läbi aukude sõitsid, siis sai rehv kivist või august löögi, kiirus oli enne 70 km/h. Tõenditega ei ole kooskõlas kohtu järeldus, et rehvi ei ole vaadeldud ega selle tühjenemise põhjust ja seost auto teelt väljasõiduga uuritud, ei ole välistatud, et auto külglibisemise põhjustas hoopis rehvi tühjenemine. Liiklusvahendit on vaadeldud ja vaadeldud on ka rehvi, selle kohta on koostatud liiklusvahendi vaatluse protokoll. Rehvi on uuritud ka sündmuskoha vaatluse käigus ja fotografeeritud. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on liiklusõnnetuse kirjeldus alljärgnev: sõiduki juht kaotas ebaõigesti valitud sõidukiiruse tõttu juhitavuse, sõitis vastassuunavööndisse ning vastu puud, mille tulemusena tekitatud kehavigastused, liiklusõnnetuse põhjusteks on ebaõigelt valitud sõidukiirus ja vähene sõidukogemus. Seega ei ole kohtu järeldus, et liiklusõnnetuse põhjuseks on tehniline viga, s.o auto rehvi ootamatu tühjenemine, mille tagajärjel kaotas süüdistatav kontrolli auto juhitavuse üle ja sõitis vastu puud, kooskõlas uuritud tõenditega. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, asudes seisukohale, et sõiduki rehvi purunemine välistab sõiduki juhi süü. LE § 123 mõte ongi selles, et sõiduki juht peab suutma sõiduki peatada õigete juhtimisvõtete, kiiruse abil, arvestades teeolusid, sõidukogemusi. Sõiduki vigastustest tuleneb, et sõiduk on sattunud külglibisemisse parem külg ees, seega on rehv tühjenenud külglibisemise käigus. Ka rehvi purunemisel enne külglibisemise algust on sõiduki juht kohustatud täitma LE § 123 nõudeid. Kohus on vääralt kohaldanud KrMS § 7 lg
23. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt peab kohus tõlgendama süüdistatava kasuks vaid sellise kahtluse, mille kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole enam võimalik. Kuna kohus on seadnud sisuliselt kahtluse alla liiklusvahendi ülevaatuse akti rehvi vaatluse osas, millist dokumenti ei ole menetlusosalised varem vaidlustanud, siis taotleb prokurör liiklusvahendi vaatluse akti koostanud isiku M.T. tunnistajana ülekuulamist. 4 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palus maakohtu otsuse tühistada ning M. Kirss tunnistada süüdi KarS § 422 lg 1 järgi. Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlesid apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palusid nad jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud prokurör mingeid uusi Tartu Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ja kaebuses taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava süüditunnistamist. Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus analüüsis ja hindas kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud M. Kirsile esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see ei ole tõendamist leidnud ning M. Kirsi õigeksmõistnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et
24. augustil 2006 kella 10.22 paiku Põlva maakonnas Kõlleste vallas Kanepi Ihamaru tee 12 km-l kaotas M. Kirsi poolt juhitud sõiduauto juhitavuse ning sõitis vastu puud. Liiklusavarii tulemusena sai M.E. raske kehavigastuse. Esitatud apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab prokurör maakohtu poolt M. Kirsi suhtes tehtud õigeksmõistvat kohtuotsust, kuna leiab, et M. Kirsi poolt valitud sõidukiirus ei arvestanud LE § 123 sätestatud nõudeid ning nimetatud nõuetega mittearvestamine tingiski M. Kirsi poolt juhitud sõiduki väljasõidu. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri taolise seisukohaga. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et liiklusõnnetus toimus asulavälisel teel, kus lubatavat suurimat sõidukiirust 90 km/h piirav keelumärgistus puudus. Süüdistatava ja tunnistajate ütluste kohaselt juhtis M. Kirss sõidukit kiirusega 70 km/h. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on prokurör apellatsioonis väitnud, et teel, millel M. Kirss juhtis sõiduautot, oli väga lahtine kruus ning teel olid kurvid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli sõidutee kaetud kruusakattega, mis oli kuiv. Ilm selge. On üldteada asjaolu, et kruusateel esineb lahtisi kive, kuid see ei anna ringkonnakohtu arvates alust väiteks, et tegemist oleks väga lahtise kruusaga. Mingit märget sündmuskoha vaatlusprotokollis selle kohta, et tegemist oleks väga lahtise kruusaga, ei ole. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt ei ole võimalik teha järeldust, et tegemist oleks värskelt pinnatud teega, millega sageli kaasneb väga lahtine kruus. 5 Lähtudes sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodest on teelt väljasõit toimunud lauges kurvis, praktiliselt sirgel teelõigul, sest olemasolev lauge kurv ei varja juhi vaatevälja tee edasise kulgemise kohta ega sunni oluliselt muutma juhtimisvõtteid (tl 4). Ringkonnakohus ei nõustu ka prokuröri arvamusega, et M. Kirsil olid väikesed sõidukogemused. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt omas M. Kirss mootorsõiduki juhtimise õigust alates
25. juunist
26. Süüdistatav ütluste kohaselt sõitis ta autoga igapäevaselt. Ringkonnakohtu arvates omab isik, kes igapäevaselt rohkem kui kähe aasta vältel kasutab autot, piisavalt kogemusi sõiduki juhtimisel. Seejuures ei ole vähetähtis ka asjaolu, et M. Kirsile oli sõidetav tee tuttav, sest oli seda eelnevalt läbinud korduvalt. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri väide, et M. Kirsil olid väikesed sõidukogemused, on subjektiivne ega põhine kriminaalasjas kogutud tõenditele. Ringkonnakohus leiab, et antud kriminaalasjas ei ole viited Riigikohtu lahenditele nr 3-1-176-03 ja 3-1-1-109-05 kohased. Nimetatud väärteoasjades on käsitletud juhtumeid, kus tegemist oli äärmiselt halbade ilmastikuoludega. Esimesel juhul oli tegemist kiilasjääga ning teisel juhul tuisu tõttu piiratud nähtavuse ja libedusega. Käesoleval liiklusõnnetus toimus aga selge nähtavusega kuiva teekattega teel. Ringkonnakohus leiab, et vastamaks küsimusele, kas sõidukijuht valis antud teeoludele vastava sõidukiiruse, esmalt hinnata konkreetseid ilmastiku- ja teetingimusi ning seejärel hinnata keskmise mõistliku sõidukijuhi tasandil, kas juht võis ja pidi ette nägema sõidutee taolisi iseärasusi, mis ei võimaldaks tal kontroll sõiduki üle. Käesoleval juhul oli teekatte seisukord rahuldav, ilmastikuolud ja nähtavus head, sõiduki kiirus oli 70 km/h ning M. Kirss omas piisavat sõidukogemust. Ringkonnakohtu arvates, lähtudes keskmise mõistliku sõidukijuhi tasandist, arvestas M. Kirss sõidukiirust valides kõigi LE § 123 ettenähtud asjaoludega. Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et
27. augustil 2006 valis M. Kirss juhtides sõidukit taolise sõidukiiruse mis arvestas LE § 123 sätestatud nõudeid. Samas ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud üheselt tõendamist, et teelt väljasõidu oleks üldsegi tinginud M. Kirsi poolt valitud vale sõidukiirus. Süüdistatava M. Kirsi ütluste kohaselt sõites
28. augustil 2006 mööda kruusateed toimus ootamatult mingi mütakas ja seejärel kaotas auto juhitavuse. M. Kirsi arvamuse kohaselt kaotas auto juhitavuse, sest rehv purunes. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt sõitsid nad mööda kruusateed, kui järsku hakkas auto värisema ja kaotas juhitavuse. Autost väljudes nägi ta, et auto tagumine parempoolne rehv oli veljelt maha jooksnud. Tunnistaja M.E. ütluste kohaselt, kes istus auto tagaistmel, hakkas auto järsku küljelt-küljele vänderdama ja nad sõitsid teelt välja. Kui ta pärast avariid autost väljus, nägi, et tagumine parempoolne rehv oli tühi ja tema arvamuse kohaselt oligi see avarii põhjus. Ülatoodud ütlusi rehvi tühjenemise kohta, kinnitab ka Liiklusvahendi ülevaatuse protokoll, milles on fikseeritud, et sõiduki parempoolne tagumine rehv oli pärast avariid tühi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõsikindlalt välistatud, et sõiduki külglibisemise põhjustas rehvi tühjenemine. Kriminaalasjas teostatud liiklusekspertiisi aktist nähtuvalt ei andnud liiklusekspert vastust küsimusele, mis oli M. Kirsi poolt juhitud sõiduki teelt väljasõidu põhjuseks, leides, et see ei kuulu tehnilise eksperdi kompetentsi. 6 Andes kohtuistungil ütlusi tema poolt koostatud ekspertiisiakti kohta, on ekspert prokuröri küsimusele vastates väitnud, et kriminaalasjas olemasolevate tõendite alusel on raske öelda, mis oli sõiduki juhitavuse kaotamise põhjuseks. Eksperdi selgituste kohaselt võis sõiduki rehv puruneda nii enne külglibisemise algust kui ka selle käigus. Samas lisas ekspert, et sellele küsimusele oleks saanud ta vastata siis, kui ekspertiisi käigus oleks olnud võimalik tühjenenud rehvi uurida. Seetõttu ei olnud eksperdil võimalik ka välja tuua liiklusõnnetuse tehnilist põhjust, millise mõiste alla kuuluks ka rehvi purunemine. Seega ei olnud eksperdil, kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes, võimalik tõsikindlalt välistada võimalust, et M. Kirsi poolt juhitud sõiduki teelt väljasõidu põhjustas ootamatult tühjenenud rehv. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et M. Kirsi poolt juhitud sõiduki parempoolset tagumist rehvi, mis tühjenes, on kriminaalasjas vaadeldud (protokoll liiklusvahendi ülevaatuse kohta, sündmuskoha vaatlusprotokoll). Nimetatud asjaolu ei ole seadnud kahtluse alla ka maakohus. Küll aga nähtub kriminaalasja materjalidest ning sellele viitab otseselt ka maakohus, et nimetatud vaidlusalust rehvi ei ole esitatud uurimiseks liiklustehnilisele eksperdile. Liiklustehnika ekspert ei ole andnud eriteadmistest tulenevat arvamust rehvi tühjenemise asjaolude kohta (lõhkemine, torge rehvis, veljelt mahasurumine jne). Samuti ei ole kriminaalasjas uuritud, kuidas ja kas üldse, võis rehvi purunemine mõjutada M. Kirsi poolt juhitud sõiduki teelt väljasõitu. Kuivõrd nimetatud küsimustele ei ole võimalik kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes vastata, siis esineb kõrvaldamata kahtlus, et teelt väljasõidu võis põhjustada sõiduki tehniline rike, s.o rehvi tühjenemine. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, nagu ka maakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes ei ole võimalik üheselt väita, mis tingis M. Kirsi poolt juhitud sõiduki teel väljasõidu. Kuivõrd kahtlus, kas liiklusõnnetuse põhjustas M. Kirsi poolne LE § 123 sätete rikkumine või oli see tingitud sõiduki parempoolse tagumise rehvi purunemisest, on käesoleval hetkel kõrvaldamatu, siis tuleb ka nimetatud asjaolu tõlgendada KrMS § 7 lg 3 tulenevalt süüdistatava kasuks. Aarne Sarjas Ago Kutsar 7 Tiit Lõhmus