1-07-2826/21

(0423300515)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Ardo Rahuorg süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. juuli 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Ardo Rahuoru kaitsja Marko Tiirik Prokurör Irina Karo Süüdistatav Ardo Rahuorg isikukood: 33901052266; elukoht: kriminaalkorras karistamata Kaitsja XXX-XX ; varem Marko Tiirik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 14.juuli 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-2826 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 29.jaanuaril 2010 kell 14.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30.jaanuarist
3. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 30.jaanuarist
4. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 14.07.2009 otsusega tunnistati Ardo Rahuorg süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Tema suhtes kohaldati KarS § 73 ja määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Rahuorg ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus arutas A. Rahuorule KarS § 121 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 25.11.2004 kella 10.15 paiku Tallinna maanteel maja nr. 24 lähedal lõi rusikaga näkku oma tuttavat N.K. , millega tekitas kannatanule kehavigastusi. A. Rahuorg ennast süüdi ei tunnistanud ja eitas kannatanu löömist täielikult. Maakohus, uurinud tõendeid nende kogumis, asus seisukohale, et A. Rahuoru süü N.K. löömises on täielikult tõendamist leidnud ja tema kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leidis süüdistatava süü tõendatud olema kannatanu N.K. , tunnistajate R.I. , A.K. ja S.I. ütlustega ning kohtuarstiliku ekspertiisi aktiga nr
5. Kohtu hinnangul nähtub N.K. le 25.11.2004 silmnähtavate kehavigastuste tekitamine kannatanu ja kõigi tunnistajate ütlustest, kusjuures tunnistaja S.I. nägi pealt, kuidas süüdistuses märgitud ajal ja kohas üks mees lõi teist rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus. Teised tunnistajad puutusid N.K. ga kokku vahetult peale seda samal päeval ning N.K. nimetas neile A. Rahuorgu kui meest, kes teda sel päeval rusikaga näkku lõi. Kohus hindas tõele mittevastavaiks A. Rahuoru väite, mille kohaselt N.K. oli tol päeval purjus ja võis libeduse tõttu ise kukkuda. Nimelt tuvastas kohus, et N.K. pöördus abi saamiseks arsti poole samal päeval, s.o 25.11.2004 ja meditsiinilistest dokumentidest ei nähtu, et tal oleks tuvastatud alkohoolne joove. Vastupidi, tehti kindlaks, et N.K. l esinesid peaaju vapustus, traumaatiline huulte turse, üla- ja alahuule limaskestal pindmised põrutushaavad, samuti kukla piirkonnas verevalum, mis riimub N.K. ja tunnistaja S.I. ütlustega, et A. Rahuorg lõi N.K. t rusikaga näkku, mille tagajärjel N.K. kukkus, saades verevalumi kukla piirkonnas. A. Rahuorule karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid. A. Rahuorg pani toime 2 raskusastme kuriteo ja oma süüd ta ei tunnista. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Võttes arvesse, et A. Rahuorule inkrimineeritud kuritegu oli toime pandud avalikus kohas, pidas kohus otstarbekaks karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega. Arvestades, et A. Rahuorg on pensionär ning varem kohtulikult karistamata, kohaldas kohus KarS §
6. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Kaitsja M. Tiirik taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja palub teha uue otsuse, millega mõista A. Rahuorg talle KarS § 121 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Apellandi hinnangul on A. Rahuoru süü täielikult tõendamata ja kohtuotsus kuulub tühistamisele tõendite ebaõige hindamise tõttu. Apellant on seisukohal, et ühegi tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud A. Rahuoru poolt kuriteo toimepanemine: - Tunnistaja R.I. ja kannatanu ütlustes on vastuolu kannatanu politseisse pöördumise aja osas. R.I. ütluste kohaselt tuli kannatanu avaldusega politseisse kl 12.00 paiku, kuid kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda kella 10.00 paiku ja tema läks koheselt 15-20 minuti jooksul politseijaoskonda. Seega tunnistaja nägi kannatanut enam kui 1,5 tundi peale väidetavat löömist ja löömise faktist sai ta teada N.K. sõnadest. - Tunnistaja S.I. on kohtuistungil selgitanud, et tema nägi kahte meest tumedates jopedes ja üks lõi teist ning tema sai N.K. käest teada, et lööjaks oli A. Rahuog. Seega, kuna tunnistaja ütluste kohaselt ütles kannatanu talle mõni aeg hiljem, et teda lõi A. Rahuorg, ei saa S.I. ütlused olla aluseks A. Rahuoru süüdimõistmisel. 2 - Maakohtu järeldus, et teised tunnistajad peale S.I. puutusid N.K. ga kokku vahetult peale löömist, ei ole õige. Tunnistaja A.K. ei puutunud kannatanuga vahetult peale löömist kokku, vaid löömise fakti teatas kannatanu talle peale kojutulemist. Seega on kohus rajanud süüdimõistva kohtuotsuse tunnistajate ütlustele, kes väitsid, et kannatanu N.K. ütles neile, et A. Rahuorg lõi teda. Apellant ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel olid konfliktsed suhted, kuid leiab, et just nimetatud asjaolu annab aluse kahelda kannatanu ütlustes. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et kuna nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tee libe, lumine ja väljas oli lörts, siis ei saa välistada kannatanu kukkumist ja nii ekspertiisiaktis märgitud kehavigastuste saamist. Ta leiab, et ekspertiisiaktis märgitud kannatanu vigastused ei lähe kokku kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Ekspertiis on tehtud tervisekaardi andmete põhjal, kuid kriminaalasja materjalidest ei nähtu mis kellaajal kannatanu tervisepunkti pöördus. Samuti on tervisekaardi kanded tehtud kannatanu ütluste järgi. Ekspertiisiakti järgi, mis oli koostatud 4 kuud hiljem, võisid vigastused tekkida (mogli obrazovatsa) ravidokumentides kirjeldatud ajal ja asjaoludel, kuid ekspert ei väida, et need tekkisid sel viisil ja ajal. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et vigastada oleks saanud kannatanu nina, mille kohta on kannatanu aga ütlusi andnud vastastamisel. Eelnimetatud põhjendustel leiab apellant, et maakohus on esitatud tõendeid uurinud ühekülgselt ja puudulikult, mis annab aluse kohtuotsuse tühistamiseks KrMS § 338 p 1 alusel. Lisaks esitab apellant järgmised väited: - kriminaalasja menetlus lõpetati Ida Politseiprefektuuri 14.09.2005 määrusega põhjendusel, et kannatanu ütlused on segased ja ei ole võimalik koguda lisatõendeid. Tunnistajana oli üle kuulatud kohtueelses menetluses S.I. , kuid kohtuväline menetleja leidis, et kriminaalmenetluse käigus ei ole võimalik kindlaks teha, kas selle pani toime A. Rahuorg või mitte. - Riigiprokuratuuri 31.10.2005 määruses näidatud asjaolusid, s.o kas kannatanul olid näos vigastused enne A. Rahuoruga kohtumist või mitte, välja selgitatud ei ole. Samuti ei selgitatud välja täiendavaid tunnistajaid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhisosa (2 kd tl 40-41) on koostatud ja motiveeritud kriminaalmenetlusseadustikus kehtestatud nõudeid ja põhimõtteid järgivalt. Apellatsioonis esitatud asjaolud ja põhjendused ei kummuta maakohtu otsuses esitatud tõenditest tulenevaid järeldusi. Mingeid uusi asjaolusid pole apellatsioonis esitatud ning sisuliselt taotletakse maakohtus uuritud isikuliste ja dokumentaalsete tõendite põhjal tõendite ümberhindamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist. Ringkonnakohtul ei ole nagu maakohtulgi alust kahelda maakohtu otsuses käsitletud isikuliste tõendite, eelkõige kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Asjaolu, et kannatanu on kirjeldanud tema suhtes toimepandud vägivallategu hiljem teistele isikutele-tunnistajatele, ei sea veel kahtluse alla kannatanu ja tunnistajate ütlusi tõenditena. Kannatanu on maakohtus samuti detailselt kirjeldanud kuidas süüdistatav teda süüdistuses märgitud asjaoludel rusikaga näkku lõi. Apellatsiooni seisukoht, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti on menetlusosalise seisukoht ning mittenõustumine maakohtu järeldustega süüdistatava süüdi tunnistamisel ei saa käesoleval juhul olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. 3 Ringkonnakohus ei pea nagu maakohuski usaldusväärseks ja tõsiseltvõetavaks süüdistatava poolt maakohtus ja ringkonnakohtus esitatud kaitseversioone. Nii väidab süüdistatav lihtsakoeliselt, et kannatanu sai hoopis ise kukkudes temal samal päeval hiljem Narva Haiglas fikseeritud vigastused. Süüdistatav kinnitab, et tema pole mingil juhul kannatanut rusikaga löönud. Kaitsja leidis ringkonnakohtus, et ei saa välistada asjaolu, milles kannatanu soovis A. Rahuorule kriminaalasja algatamisega kätte maksta. Samas ei leidu kriminaalasjas mingeid sellekohaseid usutavaid tõendid, miks peab kannatanu enesekahjustuse teel ( peaaju vapustus, vigastused näos ja kuklas) taolisel kujul süüdistatava vastu valeütlusi andma. Vastupidiselt apellatsioonile leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses käsitletud tõendid on veenvalt küllaldased süüdistatava süüditunnistamiseks. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks apellatsioonis tõstatatud väidet, et kannatanu sai vigastused pärast süüdistatavaga kohtumist (kella 10 paiku), kuna politseijaoskonda pöördus ta alles hiljem, umbes kell
8. Selline ajaline lahknevus ei saa ringkonnakohtu arvates veel kahtluse alla seada toimunut ja tõendite sisu tervikuna. Maakohtus on kannatanu seletanud ( 2 kd tl 30), et on inimese ja muusikuna väga õrn ja haavatav ning oli sellest väga löödud mis temaga juhtus. Politseimajani oli kilomeeter maad ja ta läks sinna aeglaselt, sest kiiresti minna ei saanud. Veenvaks tõendiks kriminaalasjas on kahtlemata ka tunnistaja S.I. ütlused, kes maakohtus kinnitas, et nägi 25.11.2004 kella 10 ringis Narvas sisseoste tehes u. 30 meetri kauguselt kuidas üks mees lõi teist, kes löögi tagajärjel kukkus. Apellatsiooni seisukoht, milles püütakse nimetatud tunnistaja ütlusi tajutus kahtluse alla seada, on põhjendamatu. Tunnistaja R.I. (politseitöötaja) on maakohtus kinnitanud, et tema valvesoleku ajal pöördus jaoskonda meesisikust kannatanu I.K. , kelle näol olid värsked hematoomid ja huul katki. Kannatanu ütlusi toimunust pidas ta adekvaatseks. Kannatanu käitus vastavalt soovitustele ja pöördus seejärel samal päeval tekitatud vigastuste fikseerimiseks Narva Haigla traumapunkti, kus tal fikseeriti ravidokumentides peaaju vapustus, huulte turse ja põrutushaavad huulte limaskestadel, samuti verevalum kukla piirkonnas. Hiljem teostatud kohtuarstliku ekspertiisi akti arvamuses ( 1 kd tl 55) pidas ekspert võimalikuks, et fikseeritud vigastused on saadud ravidokumentides kirjeldatud asjaoludel („Tuttav mees lõi näo piirkonda. Kukkus maha lõi pea ära.“). Tekitatud vigastused huultel ja kukla piirkonnas kinnitavad kannatanu ütlusi vigastuse tekkemehhanismist. Süüdistatava ja apellatsiooni vastuväide süüdistusele kannatanu tavalisest kukkumisest (väidetavalt tee oli libe, lumine, väljas oli lörts) ja seda veel mitu korda (väide ringkonnakohtus), pole seega asjakohane, kuna ei seleta vigastuste samaaegset tekkimist näo eespinnal ja kukla piirkonnas. Maakohtus on kannatanu selgitanud ( 2 kd tl 30), et löök tabas teda vastu suud, ta kukkus selili ja lõi pea vastu asfalti ära. Seega ka kohtuarstliku ekspertiisi akti arvamuse osas apellatsioonis tõstatatud kahtlused on alusetud, sest ringkonnakohus ei tuvastanud selles vastuolusid muude tõenditega, mida kaitseversioonina väidetakse. Asjaolu, et süüdistatava osas on kriminaalmenetlus Ida Politseiprefektuuris ühel korral 2005 aastal lõpetatud, ei sea kahtluse alla kriminaalasjas kogutud ja maakohtus uuritud süüstavate tõendite sisu, sest Ida Politseiprefektuuris 14.09.2005 koostatud menetluse lõpetamise määruse oli Riigiprokuratuur 31.10.2005 seadusest tulenevat menetluskorda järgivalt kannatanu kaebuse alusel tühistanud. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk