1-07-16190/19

(07230100007)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Ivika Palatu, Janne Jõgi-Martin, Julia Zautina Kriminaalasi Timothy Sean Ferlandi süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi Prokurör Janar Luts Süüdistatav Timothy Sean Ferland Ik: 36705090014, emakeel: inglise keel, USA kodanik, kõrgharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Ain Kabal, Andres Alas RESOLUTSIOON

1. Timothy Sean Ferland süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Timothy Sean Ferlandile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud Timothy Sean Ferlandi suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Timothy Sean Ferland temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
3. Timothy Sean Ferlandi suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
4. Timothy Sean Ferlandilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 1 2800049777, märkides selgitusena „Timothy Sean Ferland, 1-07-16190, sundraha“.
5. Inglise–eesti keele tõlgile makstud tasu summas 22 626 (kakskümmend kaks tuhat kuussada kakskümmend kuus) krooni ja 70 senti jätta KrMS § 173 lg 4, 177 lg 3 ja 178 lg 2, 5 alusel Harju Maakohtu kanda.
6. Timothy Sean Ferlandilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 2; 178 lg 1 p 3, lg 5 alusel tunnistajatele kohtuistungile sõidukuludeks kulunud summad kokku 380 (kolmsada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Timothy Sean Ferland, 1-07-16190, tunnistaja sõidukulu“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. GPS Kinnisvarahooldus OÜ pankrotihalduri Peeter A esitatud tsiviilhagi summas 1 008 715 krooni ja 38 senti rahuldada osaliselt, so seni hüvitamata ulatuses, so 367 226 krooni ja 80 sendi ulatuses, mõistes Timothy Sean Ferlandilt välja GPS Kinnisvarahooldus kasuks 367 226 (kolmsada kuuskümmend seitse tuhat kakssada kakskümmend kuus) krooni ja 80 senti, milline summa tuleb kanda GPS Kinnisvarahooldus OÜ arveldusarvele Swedbank.
9. Arestitud vara: vabastada Harju Maakohtu 17.10.2007 määrusega arestitud Timothy Sean Ferlandi vara, so OÜ Maincom Holding (registrikood 11142170) osa nimiväärtusega 40 000 krooni aresti alt. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Timothy Sean Ferland`i süüdistatakse selles, et tema, olles OÜ GPS Kinnisvarahooldus juhatuse liige ajavahemikul 21.12.2000 – 06.07.2005 ning omades OÜ GPS Kinnisvarahooldus arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite käsutamisõigust, kandis ajavahemikul 08.03.2004.a kuni 13.05.2005.a OÜ GPS Kinnisvarahooldus arvelduskontolt Hansapangas 1 533 290 Eesti krooni ning arvelduskontolt Ühispangas 117 100 Eesti krooni oma isiklikule arvelduskontole Hansapangas, millisest rahast tegi ülekandeid, kaardimakseid ning võttis välja sularaha isiklikuks tarbeks kokku 1 008 715, 38 Eesti krooni, millise saamiseks puudus tal õiguslik alus. Timothy Sean Ferland pööras tema valduses oleva OÜ GPS Kinnisvarahooldus vara ebaseaduslikult enda kasuks kokku summas 1 008 715,38 Eesti krooni järgmiselt: Nimelt kandis Timothy Sean Ferland OÜ GPS Kinnisvarahooldus arvelduskontolt Hansapangas oma isiklikule arvelduskontole Hansapangas kokku 1399790 Eesti krooni järgnevalt: 08.03.2004 20 000 krooni 08.03.2004 10 000 krooni 09.03.2004 5 000 krooni 15.03.2004 6 000 krooni 27.03.2004 450 krooni 29.03.2004 2 000 krooni 29.03.2004 2 000 krooni 30.03.2004 25 000 krooni 12.04.2004 15 500 krooni 2 16.04.2004 23.04.2004 27.04.2004 05.05.2004 18.05.2004 21.05.2004 26.05.2004 29.05.2004 01.06.2004 07.06.2004 10.06.2004 11.06.2004 14.06.2004 15.06.2004 18.06.2004 21.06.2004 29.06.2004 30.06.2004 06.07.2004 12.07.2004 12.07.2004 17.07.2004 20.07.2004 21.07.2004 21.07.2004 23.07.2004 26.07.2004 29.07.2004 01.09.2004 22.09.2004 24.09.2004 28.09.2004 11.10.2004 11.10.2004 08.11.2004 09.11.2004 11.11.2004 16.11.2004 16.11.2004 17.11.2004 18.11.2004 21.11.2004 09.12.2004 09.12.2004 23.12.2004 07.01.2005 01.02.2005 03.02.2005 07.02.2005 10.02.2005 15.02.2005 02.03.2005 10.03.2005 14.03.2005 17.03.2005 21.03.2005 21.03.2005 4 500 krooni 2 300 krooni 2 300 krooni 60 000 krooni 15 000 krooni 2000 krooni 500 krooni 500 krooni 20 000 krooni, 70 000 krooni 7 000 krooni 14 800 krooni 5 000 krooni 2 000 krooni 12 000 krooni 10 000 krooni 30 000 krooni 20 000 krooni 10 000 krooni 65 000 krooni, 6 500 krooni 1 700 krooni 5 000 krooni 825 krooni 600 krooni 20 000 krooni 10 000 krooni 40 000 krooni 100 000 krooni 10 000 krooni 10 000 krooni 50 000 krooni 40 000 krooni 15 000 krooni 35 000 krooni 8 000 krooni 5 000 krooni 70 000 krooni 30 000 krooni 1 160 krooni 23 000 krooni 4 500 krooni 8 400 krooni 40 000 krooni 10 000 krooni 40 000 krooni 20 000 krooni 10 000 krooni 66 000 krooni 5 000 krooni 6 000 krooni 50 000 krooni 20 000 krooni 2 000 krooni 10 000 krooni 20 000 krooni 14 600 krooni 3 28.03.2005 2 500 krooni 30.03.2005 47 000 krooni 06.04.2005 30 000 krooni 11.04.2005 40 000 krooni 13.04.2005 9 000 krooni 15.04.2005 12 000 krooni 17.04.2005 5 000 krooni 20.04.2005 5 000 krooni 21.04.2005 6 000 krooni 23.04.2005 1 950 krooni 29.04.2005 20 000 krooni 02.05.2005 18 000 krooni 06.05.2005 40 000 krooni 06.05.2005 11 400 krooni 08.05.2005 13 880 krooni 09.05.2005 6 000 krooni 12.05.2005 3 000 krooni 12.05.2005 14 200 krooni 13.05.2005 1 225 krooni. Kokku 1 533 290, 00 krooni Samuti kandis Timothy Sean Ferland OÜ GPS Kinnisvarahooldus arvelduskontolt SEB Eesti Ühispangas oma isiklikule arvelduskontole Hansapangas kokku 117 100 Eesti krooni alljärgnevalt: 10.10.2004 37 100 krooni 30.12.2004 80 000 krooni. Osaliselt kasutas Timothy Sean Ferland enda isiklikule arvelduskontole kantud rahalisi vahendeid OÜ GPS Kinnisvarahooldus kulude katmiseks, tasudes OÜ GPS Kinnisvarahooldus töötajatele töötasu, hüvitades nende poolt OÜ GPS Kinnisvarahooldus huvides tehtud kulutusi, makstes OÜ GPS Kinnisvarahooldus kontoriruumi renti ning OÜ GPS Kinnisvarahooldus võetud laenu tagasimakseid. Kokku tegi Timothy Sean Ferland oma isiklikult arvelduskontolt Hansapangas väljamakseid OÜ GPS Kinnisvarahooldus kulude katteks summas 641 642,62 krooni järgmiselt: 19.03.04 30.03.04 12.04.04 16.04.04 16.04.04 27.04.04 28.04.04 03.05.04 03.05.04 05.05.04 06.05.04 06.05.05 07.05.04 10.05.04 18.05.04 01.06.04 10.06.04 10.06.04 10.06.04 10.06.04 1806.04 18.06.04 22.06.04 22.06.04 OÜ Kristjan Saar 1395,40 krooni Tarmo M 10 000 krooni OÜ Kristjan Saar ja KO 10 000 krooni Stepanida D 850 krooni Sven O 1000 krooni Sirje S 500 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 1300 krooni Kaja R 1568,1 krooni OÜ Kristjan Saar ja KO 1704,52 krooni Tarmo M 10 000 krooni OÜ Kristjan Saar ja KO 10 000 krooni OÜ Kristjan Saar ja KO 10 000 krooni Sven Olev 700 krooni Valentina A 912 krooni Valentina S 1000 krooni OÜ Kristjan Saar ja KO 10 000 krooni Valentina S 1308,80 krooni Igor S 2404 krooni Ats L 2746 krooni Leonid L 650 krooni Valentina S 5340 krooni Ninel G 5400 krooni Silvia O 1520 krooni Ats L 1500 krooni 4 29.06.04 29.06.04 12.07.04 27.07.04 28.07.04 28.07.05 30.07.04 02.08.04 03.08.04 04.08.04 11.08.04 16.08.04 16.08.04 16.08.04 18.08.04 18.08.04 19.08.04 26.08.04 09.09.04 14.09.04 21.09.04 07.10.04 11.10.04 11.10.04 11.10.04 11.10.04 11.10.04 11.10.04 11.10.04 12.10.04 15.10.04 15.10.04 15.10.04 15.10.04 06.11.04 09.11.04 15.11.04 16.11.04 17.11.04 17.11.04 18.11.04 19.11.04 22.11.04 01.12.04 02.12.04 09.12.04 09.12.04 10.12.04 10.12.04 13.12.04 13.12.04 14.12.04 20.12.04 07.01.05 07.01.05 07.01.05 10.01.05 Tatjana G 208 krooni Tarmo M 10 000 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 6500 krooni Igor S 3236,89 krooni Ats L 605,25 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 120 000 krooni OÜ Kristjan Saar jaKo 3249,49 krooni OÜ Krsitjan saar ja KO 7500 krooni Tuuli S 1995 krooni Katrin R 500 krooni Tarmo M 10 000 krooni Valentina S 4829 krooni Kristjan saar ja KO 1836,62 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 40 000 krooni Ats L 593,65 krooni Igaor S 1353,50 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 1000 krooni OÜ GPS Kinisvarahooldus 5000 krooni Tarmo M 10 000 krooni OÜ Kristjan Saar ja KO 5658,91 krooni Katrin R 1500 krooni OÜ Kristjan Saar ja KO 6544,79 krooni Valentina S 4940 krooni Katrin R 1000 krooni Katrin R 1020 krooni Ats L 769,35 krooni Aarne V 1000 krooni Igor S 1382 krooni Ninel O 6437 krooni Ats L 310 krooni Katrin R 1400 krooni Ats L 1500 krooni Igor S 150 krooni Valentina S 300 krooni Katrin R 342 krooni Katrin R 12150 krooni GPS Kinnivarahooldus 2000 krooni OÜ Kristjan aar ja KO 1365,91 krooni Diana K 600 krooni Maksim K 700 krooni Valentina S 4500 krooni Ats L 225 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 20 000 krooni Tarmo M 10 000 krooni Igor S 12 000 krooni Katrin R 4970 krooni Ninel O 3500 krooni Ninel O 3000 krooni Valentina S 5618 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 10 000 krooni Kristjan Saar ja KO 1339,44 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 4000 krooni OÜ GPS Kinnisvarahooldus 115 000 krooni Ats L 270 krooni Katrin R 1422 krooni Silvia O 869 krooni Ninel O 4737 krooni 5 13.01.05 OÜ GPS Kinnisvarahooldus 16000 krooni 27.01.05 Valentina S 1000 krooni 08.02.05 Valentina S 1000 krooni 08.02.05 Silvia O 4000 krooni 11.02.05 Katrin R 4100 krooni 16.02.05 Ninel O 2000 krooni 02.03.05 Ninel O 3000 krooni 02.03.05 Ats L 1000 krooni 02.03.05 Silvia O 4000 krooni 10.03.05 Katrin R 1213 krooni 21.03.05 Valentina S 4600 krooni 21.03.05 Ninel O 5325 krooni 29.03.05 Katrin R 1000 krooni 06.04.05 Katrin R 1000 krooni 11.04.05 Katrin R 11 650 krooni 12.04.05 Ats L 390 krooni 13.04.05 Ninel O 4870 krooni 10.05.05 OÜ GPS Kinnisvarahooldus 2800 krooni Kokku 641 674, 62 krooni Seega pööras Timothy Sean Ferland ebaseaduslikult OÜ GPS Kinnisvarahooldus Hansa- ja SEB Eesti Ühispanga arvelduskontodelt enda kasuks varalisi vahendeid 1 008 715, 38 Eesti krooni ulatuses. Seega pani Timothy Sean Ferland toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Timothy Sean Ferland end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et oli GPS Kinnisvarahooldus omanik ja juhatuse liige. Omanik alates 2000 ja ainuomanik alates
10. Ettevõte tegeles kinnisvarahoolduse, hooldusteenuste ja puhastusteenustega. Otsis tükk aega ostjat, ei tahtnud enam äriga tegeleda, samuti ei olnud firma olukord tema jaoks soodne. Ettevõte müüdi 2005 aasta juuni alguses. Ettevõtte ostjaks oli Läti investor, kes siin oli, L . Tema ise ostjat ei leidnud, ise tutvustas ennast. Teda informeeriti, et ostja on võtnud ühendust raamatupidamise firmaga, MKga ja oli teinud oma pakkumise. Kuidas ostja müügist teada sai, seda ta ei tea. Selleks oli palju võimalusi kuidas teada saada. Tal on palju äripartnereid, isiklikud sõbrad, kes elasid mitmes riigis. Ise on rääkinud Eestis kolme firmaga, kellega käisid läbirääkimised: ESS Kinnisvarahooldus, Brem Kinnisvara ja Oberhaus Kinnisvara. Kogu info ja firma olukord on saadaval mitmes kohas avalikult. Kuna L teda ei informeerinud kuidas müügist teada sai, siis ise ka ei küsinud. Niipalju kui teab tegi L pakkumise Mihkel K e. Andis raamatupidamise dokumendid, et ta annaks üle ostjale. Mihkel K oli ettevõtte juhatuse liige, temaga võeti ühendust, rääkis vene keelt. Kust L infot sai seda ei tea. Ise sai infot esialgse kontakti kohta, et on olemas Läti investor, kes on valmis ära ostma. Hannes R jätkas vestlust, sest räägib vene keelt, öeldi, et ostja ei räägi inglise keelt. Hannes R ise firmaga seotud ei olnud, see oli K soovitus, ta oli R aga koostööd teinud. Tegemist oli reaalsete tehingutega, usaldas selle R ale. Mihkel K osales müügiprotsessis vaid niipalju, et kogus kokku raamatupidamise dokumendid. Müügiprotsessi kohta sai infot Hannes R alt. Ei näe vastuolu kohtueelsel menetlusel antud ütlustega. Esimene kontakt oli MKga, ostja proovis kõigepealt temaga, kuid ta ei räägi vene keelt ja soovitas ühendust võtta MKga, kes sai pakkumise, kus olid ostutingimused. See pakkumine oli esimene kontakt. Kontakt anti R ale. Mihkel K võttis temaga ühendust ja informeeris teda, et firma ostmiseks tehti pakkumine, edastas tingimused. Ütles, et on nõus, et Hannes R sellest punktist edasi läheks. Ostja tingimuseks oli, et maksavad 200 000, võtavad üle firma lepingud, aga ei soovi lepingut Riigi Kinnisvaraga. Pidi likvideerima panga võlakohustuse. GPS Kinnisvarahooldusel olid puhastusteeninduslepingud, kõiki eraldi ei mäleta, peamine oli Riigi Kinnisvara. Firma varadeks olid liisitud autod, varustus teenuste osutamiseks, arvutid, kontorivarustus ja muud. Kui firma ostis, siis sai kasutamise õiguse, kõik seadmed ja varustus oli objektidel, mis oli kinnisvaraga seotud, kas ostja need üle võttis, seda ei tea. Mis oli seotud Riigi Kinnisvaraga, see läks üle City Hooldusesse. Kui Mihkel K andis müügitingimused, siis oli hind 200 000 välja toodud. See oli hind, mida ostja oli nõus 6 maksma. Tema jaoks näitas see seda, et ostja oli teadlik sellest, et firma ei ole heas seisus, see oli pool aktsiakapitalist. Kui firma loodi, oli osakapital 400 000, kuid kui palju oli siis kui müüdi, seda ei mäleta. Ostja talle ei öelnud miks ta firmat tahab. Eeldas, et samadel põhjustel nagu teised firmad, et lisa turuosa saada. Ka siis ei tundnud huvi kui ostja teatas, et ei soovi Riigi Kinnisvaraga teenust jätkata, sest ka teised firmad ütlesid, et see ei olnud esimene kord kui seda kuulis. Kui seda lepingut pakuti, siis oli tegemist ahvatleva lepinguga, kui aga lepingu sõlmisid, siis kaotasid raha. Müügihinda ära ei tasutud. Kokkulepe oli selline, et maksab kokkulepitud summa müügitehingule järgneva kuu jooksul. Et firma läheb L i nimele, soovitati kirjutada alla lepingule, kus oli kirjas, et summa on makstud. Sooviti sellepärast, et firmal oleks omanik ja direktor. Niipalju kui aru sai, taheti GPS Kinnisvara vahendeid kasutada firma eest tasumiseks. See ei olnud esimene kord kui sellisele lepingule alla kirjutab, varem ei ole probleeme olnud. Ostjat ei teadnud üldse, teadis seda, mida oli öeldud tingimuste kohta. Et müügihind tasutaks tegi seda, mida oli võimalik. Rääkis Kõrgmaaga, R aga, et võtaksid ühendust, uuriksid välja miks ei ole makstud. Proovis ise võtta ühendust numbril mis tal oli, kuid see ei vastanud. Sai selle numbri kui notari juures kohtusid. Seejärel rääkis sõbra Ain K , et teada saada milliseid seaduslikke samme saab astuda, kuid sai teada, et võimalusi ei ole, notariaalsel lepingul allkiri selle kohta, et raha on käes. Lõi käega ja läks eluga edasi. Ei mäleta millal ühendust püüdis võtta, ilmselt siis kui raha ei olnud makstud. Samamoodi kui maksuametis teda küsitleti, andis selle telefoninumbri. Lootis, et ehk õnnestub leida kedagi, kes oskab inglise keelt, keegi ei vastanud. On kandnud GPS Kinnisvara kontodelt raha oma arveldusarvele. Summasid kasutati sularaha maksmiseks GPS Kinnisvaras. Kandis enda arvele, sest firmal ei olnud kaarti sularaha väljavõtmiseks ja kui pank oli kinni, kandis enda arvele, et teha sularahamakseid, võttis oma kaardiga sularaha välja. Miks ei teinud ettevõttele pangakaarti, esialgset põhjust ei mäleta. On sama süsteemi kasutanud pikka aega, ei teadnud, et seda ei tohi teha. Rääkis audiitoriga raamatupidamise dokumentidest, see ütles, et ei ole probleem. Pärast seda ei teinud pangakaarti. On nõus, et võinuks olla parem süsteem, kuid oli sellega harjunud. Audiitor ka ei öelnud, et see on vale, vaid et ei ole kõige parem süsteem. See oli üks põhjustest, et kui pank suletud ja raha on vaja. Teine põhjus, et ei jõua isiklikult pangakontorisse, et raha võtta, siis kandis raha üle, et saab pärast kaardiga välja võtta. Sularahaga tasus erinevaid asju, palga maksmine sularahas, tehtud kulutuste katmine, maksed varustuse, teenuste eest, muud asjad, näiteks kontoritarbed ja paar korda aastas suuremad maksed teenuste pakkujatele. Sularahas palga maksmine toimus tavaliselt kuu esimesel poolel. See olenes sellest, kas piirkonna töötajad esitasid sularahas palga saamise nõuded, muude kulutuste nõuded. Samuti sõltus sellest, millise aastaajaga oli tegemist, sest poole aasta tagant tehti eritöid. Iga töötaja kohta enam ei mäleta, sel ajal oli 200 töötajat. Andis juhatajatele kogu summa mida nad vajasid, seejärel töötajad andsid allkirjad, et on sularahas palga kätte saanud ja see dokument läks raamatupidamisse. Tavaliselt ise töötajatele raha ei maksnud, välja arvatud juhud, kui oli eriolukord, kuid ei tule ühtegi meelde. Sel ajal oli 12 juhatajat, päris kindel ei ole. Neil oli Ida, Lääne, Lõuna osas, Tallinna ümbruses. Kord kuus tulid kontorisse ja kui oli koosolek, toimus ka sularaha maksmine. Ametlik juhatuse koosolek oli kord kuus, aga käidi ka siis kui oli vaja midagi arutada. Sularahas maksti ainult nendele, kes seda palusid. Neil oli töötajaid vaja, tulid soovidele vastu. Niipalju kui teab arvestati kõigi pealt maksusid. Firma oli maksuametile võlgu, kas tegelikult maksti, seda ei tea. Maksudeklaratsioonid esitas S , tegeles raamatupidamisarvestusega. Usub, et Silvia O sisestas sularaha andmed arvutisse, edastas Mihkel K e või kontaktisikule S . Arvab, et maksudeklaratsioonid allkirjastas MK, kes oli juhatuse liige, firma raamatupidaja, kuna tema firma oli palgatud tegema maksudeklaratsioone. Ettevõtte töötajatele maksti sularahas asjade eest, mille eest nad olid tasunud omast taskust ja soovisid tagasi saada sularahas. Kviitungid läksid raamatupidamisse. Sularaha maksmine toimus mõnikord mitu korda kuus, sõltus sellest kuidas toodi kulutuste aruanded. Kulutuste aruanded tõid juhatajad. Tavaliselt toodi koosoleku ajaks, aga ka teisel ajal. Räägib inimestest, kes ei teeninud eriti palju ja nad tahtsid selle võimalikult kiiresti tagasi saada. Raha väljavõtmine toimus arvatavalt ka nädalavahetustel, firma töötas seitse päeva nädalas. Ei ütleks, et ise töötas seitse päeva nädalas, kuid kättesaadav oli küll. Kas palkade maksmine toimus ka nädalavahetustel, seda ei mäleta, võimalik. Töötajatele, kes said pangaarvele palka oli palgapäev 10 kuupäev, nendele, kes said sularahas, oli 15 kuupäev, see toimus vastavalt sellele kui sularaha oli. Juhatajate tööaeg oli vastavalt lepingutele, kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas. Tema ise oma juhatajaid ei kontrollinud, kontrollis töötulemusi. Sellises töövaldkonnas tuleb ette, et mõni päev on töö kümme tundi, mõni päev neli tundi. Tegemist eritöödega, töötada tuleb nädalavahetustel, võis juhtuda, et mõni nädal tööd rohkem, 7 mõni nädal vähem. Töö põhines usaldusel, saavad oma töö, mis neile usaldatud. Sularahas tasus kaupade, teenuste eest vastavalt teenuse või kauba pakkuja soovile. Ei oska nimetada firmasid, kuid näiteks firmad, mis rentisid tõstukeid, aknapesijad, firmad, mis tarnisid kruusa, soola, ka arvutifirmad. Sularahas palga maksmise ulatus sõltus sellest, mida taheti, osa said osa palgast sularahas. Palka maksti üldiselt üks kord kuus kui panga kaudu, kui sularahas, siis kaks korda. Kõik töötajad, kellele sularahas maksti, olid koristustöötajad, võisid olla ka hooldustööde tegijad. Ei saa kedagi nimetada, ei teadnudki oma töötajaid. Ise isiklikult palka ei maksnud, maksis juhatajatele. Samuti ei saa öelda ka neid firmasid, kellele maksti. Juhatajad olid vahendajaks tema ja teenuste pakkujate vahel. Juhatajad pidid kviitungid tagastama. Teadis mis teenuste eest maksti, kuid ei teadnud mis firmadele maksti, see läks raamatupidamisse. Büroojuhataja O kogus dokumendid kausta kokku, edastas raamatupidamisfirmale. Kulu kompenseerimiseks kirjutati avaldus, kuhu märgiti summa, milliste kulutuste jaoks, millistele firmadele. Ei olnud selle korraldusega rahul, kontroll selle üle puudus, juhatajad kirjutasid suuremaid summasid, kuid ei näinud teisi võimalusi kuidas seda teha. Ei teadnud millised võimalused veel olemas on, ei olnud varem firmat juhtinud. Kuludokumente kontrollis raamatupidamisfirma, ei arvanud, et peaks ise veel üle käima. Kas raamatupidamisfirma ka nende otstarbekust kontrollis, seda ei tea, kontrolliti makseid, kviitungeid, niipalju kui teab. Sularaha saamiseks tehti kirjalik avaldus, siis tagastasid kviitungid kulutuste katteks. Büroo juhataja vormistas dokumendid, kus oli peal töötaja nimi ja summa, andis juhatajale. Juhatajad tagastasid kuludokumendid, kuhu töötaja oli kirjutanud allkirja. Silvia O tegeles juhatajatega, kes kui palju raha sai, temale tehti avaldus, kus oli kogu summa. On nimesid näinud, kuid neli aastat tagasi, olid vene nimed, eesti nimed, ei mäleta enam. Juhatajate poolt antud dokumendis oli see, et juhataja vajab nii palju raha, olid juhatajate nimed, detailid, kulutused ja summad olid lahti kirjutatud. See dokument jäi büroo juhatajale. Mõnikord olid summad suuremad kui tavaliselt, siis küsis kust summad tulevad, kuid üldiselt olid summad samad. Üldiselt andis sularaha üle kontoris, kuid kui ei saanud seda teha kontoris, siis kas kodus või kuskil mujal. Kontorid olid erinevate asukohtadega, oli Viru tänaval, Rataskaevu tänaval, Türi tänaval, piirkondade juhatajatel olid oma kodukontorid. Enamasti toimus raha üleandmine Türi tänava kontoris, kus toimusid ka igakuised koosolekud. Kus peakontor 2004-2005 asus, seda ei mäleta, kolisid paar korda. Kas peakontoris ka seif oli, seda ei mäleta. Raamatupidamisse läksid dokumendid, mida raamatupidamise poolt nõuti. Ei tea kas kõik sinna läksid, ka käsitsi kirjutatud avaldused, kuid vähemalt kõik need, et näidata kulusid. Kui suured olid ettevõtte kuu aja keskmised kulud, seda ei tea, käive oli 800 000 kuus. Täpseid summasid ei oska nimetada, sest kaotasid raha. Müüs 200 000 krooni eest maha ja see oli hea hind. Kahjumis ettevõtteid ostetakse ja müüakse kogu aeg. See oli tingitud Riigi Kinnisvara lepingust, enne seda oli ettevõte kasumis, Riigi Kinnisvara moodustas 80%. Ettevõtte müük vormistati notarikontoris Raplas. Ostjat lepingu sõlmimise ajal kohal ei olnud, oli volitanud esindama Hannes R at. Kui esimest korda notarisse läksid, siis ei teadnud, et naine peab kaasas olema ja teda kaasa ei võtnud. Ostja ei soovinud järgmise notari ajani Eestisse jääda. Suhtles ostjaga põgusalt, kuid Hannes R a abiga. Rääkisid firma olukorrast ja dokumentide üleandmisest pärast seda, kui oli volituse teinud. Kahel erineval korral anti finantsdokumendid, üks kord enne notarisse minekut ja teine kord pärast vormistamist. Rääkisid nendest dokumentidest kui üle andsid, selgitasid, mis kastis olid. Ei mäleta kui palju dokumente oli, kaks-kolm kasti, teab, et varem on öelnud neli kasti, kaks korda pidid kaste autosse viima. Viidi Hannes R a autosse. Enne ei teadnud kelle auto oli, eelneva tunnistaja ütlustest sai teada, et Hannes R a auto. Kui ta ise kohale jõudis Raplasse, olid nad juba seal, eeldas, et tuli ise kohale oma autoga. Nagu selgus, ei tulnud, vaid Hannes R sõitis. Ei mäleta mis auto see oli, oli tumedamat värvi, BMW või mis iganes. Kuna ostja ostis tema firma, siis eeldas, et tal on oma transport. Ei tulnud pähe küsida kuidas sinna sai. Dokumentide üleandmisel koostati dokument, ei mäleta mis keeles see oli. Kirjutas alla, et on dokumendid kätte saanud, H.R selgitas mis dokument see on. Ei ole seda dokumenti üles leidnud, on leidnud teisi dokumente, kuid seda ei ole. Ei teadnud millist ettekujutust oodata Läti investorist. Oli korralikult riides, habe aetud, nägi korralik välja. Seljas oli spordijakk, all sviiter, nägi välja kui inimene, kes teeb äri. Sviitri kohta oletab, aga oli kenasti riides. Kd 3 toimiku lehed 141-161 konto väljavõte on tuttav. Ülaosas on tema märkused ja veel tema tehtud märkusi. Ei ole kindel kas kõik märgistused on tema teinud. Tõi selle süüdistajale tutvumiseks, proovis näidata, et ei ole süüdi selles, milles süüdistatakse. Oranžiga on märgistatud need, mis maksis enda arvelt GPS Kinnisvarahoolduse nimel. Teised maksed ei ole seotud GPS Kinnisvarahooldusega, hiljuti veel leidsid makseid, mis oli tehtud GPS Kinnisvarahoolduse nimel, aga ei olnud ära märgitud. Sinna hulka kuulub ka laen firmale. Kui oli 8 vaja teha sularahamakseid ja firmal ei olnud sularaha. Kõik raha, mis sai välja võetud, sai kasutatud GPS Kinnisvarahoolduse nimel. Kd 3 toimiku leht 39 kuni 40 on räägitud erinevast asjast. Rääkisid tema isiklikust kontost, selgitas seda, et kogu raha, mis välja võttis oma kontolt, ei kasutanud GPS Kinnisvarahoolduse jaoks, tema enda raha oli ka seal. Ei ole öelnud, et kasutas 450 000 krooni eest GPS Kinnisvarahoolduse raha enda huvides. Kõik mis võeti GPS Kinnisvarale, kasutati ka GPS Kinnisvara jaoks. Kindlasti ei tõlgitud seda sellisena. Oleks teadnud, ei oleks alla kirjutanud. Tegelikult, advokaat, olles tutvunud sellega, tegi ettepaneku see ära muuta, teda ei olnud ülekuulamise juures. Ei mäleta millal see oli, kui kõiki dokumente ette loeti, lühikese aja jooksul pärast ülekuulamist, advokaat juhtis tema tähelepanu sellele. Protokolli ei loetud ette eesti keeles, vaid inglise keeles. Kas advokaat sai protokolli koopia või mitte, seda ei tea. Advokaat informeeris sellest, mõtles selle peale, mida ette loeti. Kaitsjale ulatati protokoll, ei tea kas kaitsja läbi luges. Võib-olla siis kui luges, avastas, et ei ole kooskõlas sellega, mis oli inglise keeles. Ei teadnud, et on võtnud enda tarbeks GPS Kinnisvarahoolduse raha. Ei öelnud, et võttis 450 000 isiklikuks otstarbeks, rääkis nendest arvutustest, mis olid kulutused. Arvutas mida teadis, mis kulutati GPS jaoks, see oli 450 000 krooni, kuid ei tea täpselt mille peale kulutati. Need olid toored arvutused, mis prokuröri kontoris tehti, teadis, et siin on 450 000, mida kulutas GPS peale, kuid ei tea täpselt mille peale kulutati. Dokumendil näha arvutused, et sularaha on makstud palkade maksmiseks. Ütles selle numbri, kuid see pandi kirja teises kontekstis. Ütles, et see oli summa, mille kohta ta ei osanud prokuröri juures peast öelda, milliste toodete, teenuste eest on makstud. Ütles mitu korda, et ei kasutanud seda isiklikuks otstarbeks, et läks GPS Kinnisvarahooldusele. Summa kontekstis ei suuda praegu tagasi minna ülekuulamise juurde, kuidas peast arvutas. 450 000 oli summa, mille kohta ei osanud konkreetselt näidata, millisele firmale ja mille eest oli makstud. Oranžiga märgitud on ülekanded. 450 000 krooni selles süüdistuse kontekstis on firma jaoks kasutatud raha. Summasid ei ole kasutatud isiklikuks otstarbeks. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokollis märgitud sõnad, et tunnistab end süüdi osaliselt tähendas seda, et prokurör ütles, et ta on teinud midagi valesti kui kandis raha enda arvele. Tunnistamine ei tähendanud seda, et oleks kasutanud raha enda otstarbeks. See on seotud sellega, et firma arvelt enda arvele kandmine on vale tegu. Seda ei loetud ette, et tunnistab oma süüd. Ülekuulamisel oli koos kaitsjaga, kuid kaitsja ei ole kriminaalõiguse advokaat. GPS Kinnisvarahoolduse juhatuse liikmena ise mingit tasu ei saanud. Hariduselt on rahvusvahelistes suhetes kraad, töötas ameerika korporatsioonis seitse-kaheksa aastat. Enne GPS Kinnisvarahooldust töötas ameerika korporatsioonis, tegevus toimus üle Euroopa, kuid elas Eestis. Enne on olnud keskastme juht. Temaga võttis ühendust abikaasa sõber Timo Mja tutvustas äriplaani kinnisvara firma osas. Nõustus sellesse investeerima ja nii firmat alustatigi. Mäletab, et ostis 2001 aastal firma välja, kuid äriregister ei näita enne 2002 aastat. GPS Kinnisvarahoolduse äri oli kasumlik. Ei teeninud küll palju, kuid raha ka ei kaotanud. Pärast Riigi Kinnisvaraga lepingu sõlmimist hakkas paari kuu jooksul raha kaotama. Lepingut esitleti kui kasumlikku, arvutused näitasid, et peaks olema kasumlik. Pärast lepingu allakirjutamist Riigi Kinnisvaraga tegid rohkem kulusid kui esialgu. Tegi ettepaneku lepingut muuta, suuremat hinda lisakulutustele. Sellest keelduti mitmel korral. Tundus nagu Riigi Kinnisvara saboteeriks neid. Uut omanikku firmale hakkas otsima 2004 pärast lepingu saamist. Olid pakkunud firmat ESS Kinnisvarahooldusele, Brem, Oberhaus, otsisid ka läbi maaklerite. Käis ka läbi Tragon Capitali, Baltic Suall-Fond firmade, kellel oli potentsiaali leida ostja. Ise kohtus ESS juhatuse liikmega, kellega tutvustas kolleeg, kes oli teinud temaga teisi tehinguid. Tutvustas firmat, esialgu oldi käibe suuruse tõttu firmast huvitatud. Kui hakati uurima Riigi Kinnisvaraga lepingut, siis enam ei tahetud ei firmat ega Riigi Kinnisvara lepingut. Sama oli ka Bremiga, esialgu olid huvitatud, sama ka Oberhausiga, kuigi arutasid kuidas ühineda, ei räägitud täielikust väljaostmisest. Kogu informatsioon, mis talle edastati, oli see, et läbirääkimised on edutud. Öeldi, et edastavad teavet, kellel võiks huvi olla. Läbirääkimised olid alates 2004 augustist kuni selle ajani, mil tutvustati Läti ostjat. Firmad, kellega läbirääkimised ebaõnnestusid, tahtsid, et lõpetataks leping Riigi Kinnisvaraga ja siis ei oldud enam huvitatud, sest käive ei olnud enam piisav. On tegutsenud ajast, mil firmat juhtis, 2000 aasta lõpust, 2001 aasta algusest. Ei mäleta täpselt kui palju on isiklikule arvele kandmise süsteemi kasutanud, käive oli sel ajal väiksem. 2002 või 2003 tegi üks audiitor ettepaneku, et see ei ole hea süsteem, kuid dokumendid tõendasid kõiki kulusid, see ei olnud probleem. Prokuratuuris ei selgitatud miks võeti vaatluse alla periood märtsist 2004 kuni mai
11. On firmale raha laenanud ka varasemate aastate jooksul. GPS Kinnisvarahooldus on varasematel aastatel võtnud laene ja liisinguid. Varasematel aastatel oli hea käive, samuti oli oma 9 varustus, mille andsid pangale panti. Pärast Riigi Kinnisvara lepingut kui võtsid laenu, olid summad suuremad ja pidid pandiks andma oma enda vara. Riigi Kinnisvara nõudis pangagarantiid ühe kuu väärtuse ulatuses, mis oli 700 000 krooni. Kui alustasid Riigi Kinnisvaraga, siis oli tingimuseks, et makse tehakse teenuse osutamisele järgneva kuu lõpuks. Oli 60 päevane periood, kus ei saadud ühtegi makset, pidid seetõttu võtma laenu, et katta 60 päeva kulutused. See oli arenev laen, iga kuu kasutasid kulutusteks. Kui Riigi Kinnisvara ära maksis, siis said tagasi maksta. Kui kandsid Riigi Kinnisvara lepingu üle City Haldusele, siis said lõppmakse, kuid nad pidid võtma laenu, tema isiklikult, et katta kulud. Maksab seda laenu 15 aastat. 2005 aasta mais – juunis maksis GPS Kinnisvarahoolduse laenu ära. See oli vahetult kas enne või pärast, seda nõudis uus omanik firma ostmisel. See oli mainitud ostutingimustes. Juhatuse liikmena ta tasu ei saanud, kuid oleks võinud saada. Pangaväljavõttes märgitud Valentina S oli juhataja. Kui selgitusse ei ole märgitud mida tähendab cash 400 tuh, siis ei oska öelda mida see tähendab. Nendel kordadel võis juhataja tema juurde tulla, et töötajatele vaja raha maksta. Siis ehk tegi niimoodi. See oli GPS Kinnisvarahoolduse huvides. Enda isiklikke arveid oli kaks, mõlemad Hansapangas, samuti oli EGO kaart, teavitas sellest politseid, võttis oma dokumendid kaasa. On kindel, et kasutas EGO kaarti firma huvides. Väikesed summad olid isikliku pangaarve kaardid, mida kasutati ka isiklikult. Kõik arved, kviitungid läksid raamatupidamisse. Ei ole GPS Kinnisvarahoolduse arvelt enda jaoks võtnud ühtegi krooni. Seoses ettevõtlusega kasu ei saanud, oli kahjum ja on arvestuslikult kaotanud 1,5 kuni 1,8 miljonit krooni. See on perioodil, mil oli leping Riigi Kinnisvaraga. Laenas firmale 600 000 krooni ja kui võtta juurde ka laen, mille võttis GPS eest ja muud kulutused, siis 1,6 kuni 1,8 miljonit krooni, lisaks veel 200 000 kätte saamata jäänud raha, siis on kokku 2 miljonit. EGO kaardi kasutamise kohta ei ole sellel väljavõttel märgitud, sest hetkel ei osanud selgeks teha, mis on läinud oma arvele, mis firma arvele. Märkis ära need, mida sai selgelt välja tuua. Kui maha istuda ja läbi vaadata, siis saaks asi selgeks. Võttis üle arvelduskrediidilepingutest tulenevad kohustused, sest see oli ostja üks tingimustest. Suurem osa laenulepingu summast oli GPS Kinnisvarahoolduse laenu kustutamiseks, osa ka renoveerimiseks. Seda ei mäleta enam, mingid renoveerimistööd olid, ei mäleta ka seda kui palju laenusummast üle jäi. Kui võttis isiklikku laenu, siis maksti GPS Kinnisvarahoolduse eest. Laenu võttis oma vabast tahtest, et laen kustutada, panga poolt ei olnud mingit tingimust. Kohustuse ära maksmine oli Nikolais L i tingimus. Leping Riigi Kinnisvaraga lõppes siis kui selle üle andis City Haldusele maikuus. See oli põhjus, miks pidi laenu võtma, sest ei saanud viimast makset, mis pidi tulema maikuu lõpus. Hansapangas oli kaks arvet, on võimalik et ka teiselt arvelt võttis raha välja, maksis näiteks bensiini eest. 11.09.2007 ülekuulamisel oli prokurör, kes selle asjaga sel ajal tegeles. Prokurör oli Kristina S , küsimusi esitas sama prokurör. Sellel ülekuulamisel uurija Kaari T küsimusi ei esitanud. Prokurör suhtles tõlgiga, kes füüsiliselt välja printis, kuid see prinditi tema arvutist, arvatavasti prokurör. Ülekuulamisel olid tema ise, tema kaitsja, prokurör Kristina S , politseiuurija Kaari T , tõlk. Kaari T viibis ruumis, kuid ei osalenud, küsimusi ei esitanud. Uurija istus nurgas toolil. Ülekuulamine toimus kella 10st hommikul kuni 13ni pärast lõunat. Nii palju kui mäletab uurija küsimusi ei esitanud. Kõik küsimused esitas prokurör, prokurör trükkis arvutisse. Kaari T esitas küsimusi esimese ülekuulamise ajal. See ülekuulamine toimus politseimajas teisel korrusel. Prokuröri kontor on siin tänaval. Ei tea kellele arvuti kuulus, kuid ta kasutas arvutit. See oli lauaarvuti, välja prinditi teises ruumis, printer asus teises ruumis. Mis puudutab kohtule esitatud 2000 aasta majandusaasta aruannet, siis selle esitas raamatupidamise firma, kirjutas sellele alla läbi lugemata. Majandusaasta aruanded esitati iga aasta. Riigi Kinnisvara jaoks pidi see olema, see oli üks lepingu nõue. Tema teada nad esitati, kirjutas alla. See ei ole ainuke kord kui dokumendid kaotatakse. Dokumendid on registris kaduma läinud. Sai paketid, kinnitas allkirjaga 2003, 2004 aasta eest, need toimetati registrisse. Registrisse toimetamist kinnitav dokument tõendab seda, et registrisse läks, seejärel saadeti dokument raamatupidamisse. 2003, 2004, 2005 esitasid mingeid dokumente registrisse kui maha müüsid, kuid ei tea mis dokumendid need olid. Kas olid seotud firma müügiga või olid need raamatupidamise dokumendid. Mihkel K esitas dokumendid registrile, 2005 võis esitada ka Hannes R . Tema ise ei esitanud. Teab, et esitati notariaalselt kinnitatud müügileping, kuid ei tea millised muud dokumendid sinna juurde kuulusid. Kui dokumendis on nii kirjas, et 2004 aasta lõpu seisuga oli omakapital miinuses 2,3 miljoni krooni ulatuses, siis nii see oli. Riigi Kinnisvaraga lepingu saamiseks pidid majandusaasta aruandeid esitama. Ei tea täpseid numbreid, kuid teab seda, et 2004 aasta lõpus nad kaotasid raha. Ei tea mille alusel koostati bilanss, tal ei ole 2004 aasta kohta dokumente. Kohtuistungil avaldatud konto on tema isiklik konto. Teised 10 avaldatud kontod Hansapangas ja SEB pangas peaks olema GPS Kinnisvarahoolduse kontod. Vaidlusalusel perioodil oli kaks arvet Hansapangas, üks Nordea Pangas ja aastate jooksul on olnud ka erinevates pankades arved Ameerikas. Oli sel perioodil abielus, kuid ei mäleta kas abikaasa sel perioodil töötas. Abikaasa sai sissetulekut GPS Kinnisvarast töö eest, samuti töötas abikaasa pool aastat TV3s, kas oli ka muid sissetulekuid, seda ei mäleta. Abikaasa sissetulek sõltus tööst, alguses oli 25 000, siis teine kord 10 000, 15 000 krooni. Endal oli tal sularaha sääste. Vähemalt üks arve on Ameerikas, samuti Lätis, kuid ei mäleta kas oli sel ajal või oli varem. Kannatanu OÜ GPS Kinnisvarahooldus esindaja pankrotihaldur Peeter A seletas, et on pankrotihaldur algusest peale, asjast möödas 1,5 kuni 2 aastat. Ajutine pankrotihaldur oli alates 20.06.2006, pankrotihaldur alates 04.12.
12. Ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka kuulub võlgniku varade, kohustuste väljaselgitamine ja muu hulgas ka maksejõuetuse põhjuste selgitamine. Kahjuks ajutine haldur ei suutnud hankida raamatupidamise algdokumente, kui ka pärast seda kuni pankrotiotsuseni. Mitmed asjaolud viitasid sellele, et üheks põhjuseks võis olla endise võlgniku, firma osaniku, juhatuse liikme ja juhatuse tegevjuhi raha omastamine, seda suures ulatuses. Pankroti väljakuulutamise kohta koostatud kohtumäärusega sai haldur mitmeid dokumente, nende hulgas olid ka tolleaegse juhatuse liikme ja ainuosaniku Nikolai L kiri kohtule, ja samuti Riia majanduspolitsei õiend selle kohta, et Nikolai L on pöördunud politseisse. L kirjast tuli välja, et juunis 2005 kutsus tuttav K , tema isiklik tuttav teda Eestisse, et vormistada osaühingus osalust. Kohtus veel kahe eestlasega. Talle lubati 150 latti, sõitis Eestisse, mitte Tallinna, vormistati notari juures osa ost-müük. Lisaks kirjutas alla kümnetele puhastele lehtedele, pärast seda sõidutati Riiga tagasi. Ajutine haldur tutvus ostu-müügilepinguga kuna L väitis kirjas, et mingeid raamatupidamisdokumente pole üle antud. Ka lepingus ei ole sõnagi dokumentide üleandmise kohta. Tegi järelepärimise eelmisele ainuomanikule Timothy Sean Ferlandile. Augustis, varem võttis ühendust L ga telefoni teel, 15.08.2006 sõitis Riiga, kus kohtus L ga. Selle kohtumise juures viibis ka L naine Veera L a. Kohtumise kohta tegi lühikese seletuskirja, millele mõlemad kirjutasid alla. Vestluse käigus selgus, et L näol on tegemist Lätis elava kodakondsuseta isikuga, kes peale vene keele ei oska ühtegi keelt. Viimased seitse aastat tegeles ettevõtlusega santehnika alal, tegelikkuses tegi töötuna juhutöid, parandas sanitaarpotte. Ettevõtlusega ta kunagi tegelenud ei ole, ei ole olnud ka ühtegi kontakti Eestis ja kinnitas asjaolusid, mida oma kirjas kohtule on teatanud. Selgitas, et pärast ostu-müügilepingu sõlmimist toodi ta Eestisse tagasi, misjärel pöördus Riia majanduspolitseisse, kus teatas tehingu asjaoludest. Sai aru, et tegemist on fiktiivse tehinguga. Pärast seda, kuna temale kui 1992st aastast tegutsevale pankrotihaldurile oli selge, et tegemist ei ole isikuga, kellel tahtmist tegeleda ettevõtlusega ja kes oma isikuomaduste poolest selleks sobiks. 18.08.2006 sai Timothy Sean Ferlandi allkirjaga kinnituse, et temal ei ole sellist informatsiooni, mis võiks aidata. Ütles ka seda, et tema käes äriühingu dokumendi koopiaid ei ole ja soovitas pöörduda Nikolai L poole. Jätkas kontakti otsimist. Ain Kabal, kes oli tema esindaja, saatis 18.09.2006 talle meili, et Timothy Sean Ferland on lahkunud Eesti Vabariigist alaliselt, jääb oma varasemate seletuste juurde, et on andnud raamatupidamise üle. A.K väitis seda, et kui tehing oli fiktiivne, siis Eestis notar sellist ei tõendaks. Leiab, et ostu-müügileping on loomulikult kehtiv, samuti ei ole seda võltsitud, vastupidist ei olegi keegi väitnud. Ajutine haldur leidis siis ja leiab ka praegu, et leping on fiktiivne selles mõttes, et tehingu eesmärk ja kõik asjaolud viitasid sellele, et osa müük Läti paadialusele, see oli tehtud eesmärgiga varjata järgneva pankrotimenetluse käigus võlgniku raamatupidamisdokumente ja vabaneda selle kaudu ka vastutusest. Sellele viitaks veel uue osaniku ja juhatuse liikme ettevõtlusega, eriti Eesti Vabariigis kokku käivate isikuomadustega, on ka tehingu asjaolud. Ei väida, et võltsitud leping, kuid notar on oma ametikohustusi rikkunud, asjaolud viitavad sellele, et üle ei läinud ettevõtte tegelik juhtimine ja ettevõtlusega seotud kohustused. Lepingus on kirjas, et müüja on saanud 200 000 krooni. Ükski asi ei viita sellele, et Timothy Sean Ferland oleks saanud L lt sentigi. Vastupidi, L sai aru, et ta osutas teene, mille eest maksti 150 latti. Mis puudutab dokumentide üleandmist, siis mitmel korral palus Timothy Sean Ferlandi esindajal Ain K esitada tavapärane ja alati koostatav dokument selle kohta, et L on vastu võtnud dokumendid, loetelu, mida Timothy Sean Ferland kui pädev ettevõtja oleks kindlasti koostanud kui oleks soovinud L le dokumendid üle anda. Selle asemel kuulis täna kohtus, et alles nüüd on kusagilt välja ilmunud võlgniku bilanss 2005 aasta kohta. See on üks neid dokumente, millise olemasolu ja oma valduses olemist on Timothy Sean Ferland ja tema esindaja pidevalt eitanud. See oli üllatus. Seoses tsiviilhagiga, kuna ei olnud raamatupidamise algdokumente, esitati majandusaasta aruanne, bilansse 2002 aasta eest, siis 11 põhilisteks dokumentideks olid panga väljavõtted, millest nähtus, et süüdistatav kandis võlgniku arvetelt isiklikule kontole, võttis välja sularahas SEB Ühispangas ja Hansapangas. Üldpilt oli selline. Hiljem, kui algatati kriminaalmenetlus, prokuratuuri esindaja teatas, et menetluse käigus on tekkinud kahtlused selles, et kogu summa oleks riisutud ja summaks esitati 875 966 krooni ja 70 senti. See oli summa, mille osas puudus kahtlus. Tema arvates on prokuratuur suures osas ära teinud kaitsja töö. Temale teatati Ain K ja Timothy Sean Ferlandi abikaasa poolt, et Timothy Sean Ferland on alaliselt Eesti Vabariigist lahkunud. Isiklikult Timothy Sean Ferlandiga kohtuda ei õnnestunud. Jääb tsiviilhagi juurde, raha tuleb üle kanda GPS Kinnisvara arvele. Tunnistajana üle kuulatud Aleksandrs A seletas, et on hetkel töötu ja töötu on alates 04.09.
13. Enne seda töötas ASs Rigas Siltums. Sellist ettevõtet nagu GPS Kinnisvarahooldus ei tea. Ei saanud kunagi öelda seda, et on selle firma president. Kohtuistungil avaldatud ütlused on tõesti tema ütlused, kuid need ütlused on antud L si sõnade järgi. Ettepanek tõesti tehti, kuid ütles vaid firma ja direktorite nõukogu, nimest ei teadnud midagi. Sai teada siis kui L s sõitis kohale ja ütles, et on firma direktor, kuid neil ei olnud sellist ametikohta, ei olnud finantsõigusi ega teisi õigusi. Mis firmast L s tagasi tulles rääkis, seda ei mäleta, kuid ilmselt see, mida prokurör kohtuistungil nimetas. Ei tea absoluutselt midagi sellest, et oleks nõukogu liige. Seda jälle L si sõnade järgi. Ise kuskile ei sõitnud, Eesti piiri ei ületanud, ei andnud kellelegi oma passi, andis passi koopiad. Seda võib kontrollida passilauast, et sel ajal tal passi ei olnud, selle kohta oli avaldus passilauas olemas. Päeva täpselt ei mäleta, kuid helistas L s ja küsis, kes tahab Tallinna sõita ja raha teenida. Tema kuskile sõita ei soovinud, ei saanud ka piiri ületada. Kõigi tuttavate hulgast läks L s. Olid kaks inimest, keda ta ei tea, kellele andis oma passi koopia. Õhtul pärast tööd helistas L s, sõitsid tema kodu juurde koos K , teise autoga tulid need kaks inimest. L s rääkis nendega, istus autosse ja sõitis Tallinna. Need kaks inimest palusid temalt passi koopiat, müüs neile passi koopia 30 lati eest, passi tal ei olnud. Tema allkirju ei ole kuskil. Tema perekonnanimi oli viiel lehel, kuid allkirju ta ei andnud. Perekonnanime kirjutas üks nendest meestest. Toimikus kd 3 lehekülg 125 on tema perekonnanimi, kuid mitte allkiri. Sellisele dokumendile, mida näidati kirjutanud ei ole. Selgitati koopiate ja valgele paberile perekonnanime vajadust sellega, et Nikokais L s pidi oma nimele vormistama firma. Ei tea öelda miks oli vaja kirjutada tema nimele. K helistas, keegi neist kahest oli tema tuttav ja K küsis kas keegi tahab raha teenida. Palgad olid väikesed, sai oma töö eest 30 latti nädalas. Kui L s tagasi tuli, siis ütles, et väga segane asi, kirjutas alla palju dokumente ilma tõlgita. Ütles, et läheb Interpoli. L s andis dokumendid Interpoli sisse, teab seda L si sõnade järgi, ise juures ei olnud. L s rääkis, et öösel jõudsid kohale, elasid kuskil hotellis, hommikul läksid pabereid vormistama. Õhtul sai mingi raha ja saadeti bussi peale ning sõitis Riiga tagasi. Kes hotelli eest maksis, seda ei tea. Nendest sündmustest on olnud juttu pärast seda 2007 aastal kui Interpoli kutsuti. Kes kutsus, selle perekonnanime ei mäleta, on Interpolis kõik ära rääkinud. Seda dokumenti varem näinud ei ole, mis seal kirjas on, seda ei tea, eesti keelt ei oska. Süüdistatavat varem näinud ei ole. Mis dokumente L s vormistama läks, seda ei tea, need olid eesti keeles ja ta eesti keelt ei oska. Tema arust L s ütles, et käis notari juures ja kirjutati midagi alla. L s kirjutas mingitele paberitele alla ja kui tagasi tuli oli kurb ja närviline ning ütles huumoriga, et on president. Tal ei olnud sellist raha et firmat omandada. Tunnistajana üle kuulatud Nikolajs L s seletas, et käesoleval ajal ei tööta, ka 2005 aasta suvel ei töötanud. Enne seda töötas Rigas Siltumsis, oli tuttav ka A i ja K . Ei ole kunagi soovinud osta GPS Kinnisvarahooldust. Nüüd teab, et on saanud omanikuks. 2005 juuni alguses helistas talle K ja küsis kas on aega ja võimalust sõita Tallinna, makstakse 150 latti. Aega oli, kuid ei täpsustatud milleks on vaja sõita. Kahe tunni pärast kohtus poistega Eestist, nendega oli K , kes ütles, et peab tooma mingeid dokumente. Teadis, et K i endisel meistril on mingi firma ja eeldas, et on mingi filiaal ning andis nõusoleku ja istus autosse. Ühe mehe nimi oli Arvi, teise nimi Igor. Sõitsid sõna lausumata, mingit arutelu ei olnud. Peatusid hotellis, talle võeti tuba, ööbis seal ja järgmisel hommikul tuli Igor talle järele, viis Arvi kontorisse, kus paluti oodata, pakuti kohvi. Ei taha öelda, et, et midagi sisse oli segatud, ekspertiisi ei tehtud, kuid pärast seda muutus robotiks, edasi mäletab uduselt, et tuli veel keegi kohale. Kuidas ta nimi oli, seda ei tea, läksid notariaalkontorisse. Juba siis sai aru, et midagi on valesti. Võib-olla kutsuti mingite paberite toimetamiseks, sel ajal oli veel piirivalve ja pidi saama võib-olla firma juhataja staatuse, et neid dokumente vabalt viia ühest riigist teise. Dokumendid olid eesti keeles, sai aru, et midagi on valesti. Riiga tagasi jõudes kolm päeva magas, öösel oli üleval, päeval magas. Midagi kirjutas 12 alla, istusid autosse, sõitsid Arvi firmasse, paluti alla kirjutada mitu valget paberit. Pani sinna oma allkirja. Siis ei olnud üldse raha, pidi mingil moel koju jõudma ja sai aru, et kui ei täida kõiki nõuded, jääb võõrasse vabariiki. Peale seda lahkus, talle maksti 150 latti. Igor saatis bussini, ise poleks midagi leidnud. Kuidas kohale jõudis, kas õhtul või hommikul, ei tea. Kodus ei saanud seletada, abikaasa ja ema küsisid, kus olid, andis raha ära. Kuskil neljandalviiendal päeval hakkas meenutama, helistas sõpradele. Igor või Arvi jätsid oma visiitkaardi, kus oli nende telefoninumber. Helistas, et tulgu kohale, et see mis juhtus, seda ei tea kuidas seda tegi, et peab rääkima sellest. Nelja-viie tunni jooksul olid nad juba Riias, tema koju ei tulnud. Kohtusid kodu kõrval kohvikus. Ütles, et kui tema allkirju ei likvideerita, hakkab ise tegutsema. Temaga räägiti nüüd teisel viisil. Rääkisid juba nagu bandiidid, tõi selle raha neile tagasi. Esialgu nad mõtlesid, et tal pole raha tagasi anda, temaga räägiti - ähvardustega räägiti. Samal päeval tegi avalduse Interpoli, teist väljapääsu polnud, kirjutas kõik peensused, mis oli teada sellest asjast. Kuulis, et selleks, et see allkiri hakkaks kehtima peab mööduma 10 päeva. Arvestas, et tal veel aega on, selle avaldusega jooksis Interpoli koos abikaasaga. Aga teda nii hirmutati, et ise liikus mööda sõidutee osa, abikaasa hoidis majade lähedale. Peale seda ühendust ei võtnud, kellelegi ei helistanud. Nädal aega oli nagu robot või isegi rohkem. Sellist raha nagu 10 000 latti ei ole käeski hoidnud. Alla kirjutamisel notar näitas pabereid, ütles, et venekeelset tõlget teha ei saa, oli kas tehniline põhjus või ei olnud tõlki. Olid valged tühjad paberid, ei mäleta kui palju neid oli. Notari juures sõnaliselt aru ei saanud, millele alla kirjutas, aga sai siis aru, et miski on valesti, et teeb midagi, mida ei peaks tegema. Kahtlustest rääkis kodus, sõpradele. Istusid ja analüüsisid, nemad ka aru ei saanud kuidas ta seda tegi. Küsiti kas jõi nendega koos, sai aru, et tema seisund oli ebatavaline. Väita midagi ei saa. Kd II lehekülg 103F dokumendil ei ole tema allkiri. Võib-olla nägi seda dokumenti, mingit seal kirjutas. Lehekülg 117 on tema allkiri, kuid mis dokument see on, seda ei tea. Umbkaudselt sai aru, et pidi volituse andma inimesele, kellega koos tuli sinna kohale. Süüdistatavat nägi notari kontoris ja võib-olla küsis isegi suitsu ja ta vastas inglise keeles. Sai aru, et ta ei suitseta. Miks süüdistatav seal oli, ei tea, võib eksida. Tundub, et nägid üksteist notari kontoris. Ei ole käeski raamatupidamisdokumente hoidnud. Ainult neid, mis notari kontoris alla kirjutas ja kaks minutit hoidis oma käes, võib-olla üldse ei hoidnud. Teda sõidutas kolmas inimene, seda mäletab umbkaudselt. Tallinna sõitsid kuhugi rajooni, sama autoga tulid tagasi Arvi kontorisse. Edasi tuli talle järgi Igor ja viis teda bussijaama. Kd 1 lehekülg 31 dokument ei ole tema kirjutatud, käekiri ei ole tema oma, allkiri on tema oma. Eestist tuli prokurör, abikaasa kirjutas alla. Kes ta oli, ei tea, võimuesindaja oli, nimetas end likvideerijaks. Kirjutas tema ütlused üles ja pärast kirjutas alla. Kd 1 leheküljed 34-35 on tema enda poolt koostatud. Kui sai aru, et on sattunud tõsisesse olukorda, ei olnud muud võimalust kui see avaldus kirjutada ja minna Interpoli. Adressaadiks jäi politsei, kuid tegelikult viis Interpoli. Kd II lehekülg 128 dokument on tema koostatud. Ei teadnud mis staatus süüdistatavatele määratakse, võib-olla on ohtlik Eestisse sõita, sellepärast koostas. Ei teadnud, kas on kinni peetud või on vabaduses, kas saab ise siin kellegagi kokku, kuidas neid on teavitatud tema liikumisest, ei tahtnud riskida. Kd III lehekülg 123 allkiri on tema omaga väga sarnane, aga ei ole päris nagu tema oma. Interpolis antud ja pankrotihaldurile antud seletused ning avalduses märgitu vastavad tõele. Tallinna sõidu põhjusena teadis, et kas peab tooma või viima mingeid pabereid. Eeldas, et kui tuleb K , siis see annab mida peab viima. Kõrval oli abikaasa, ei tahtnud, et ta kuulaks pealt. Mõtles, et võimalik, et peab Tallinnast Riiga tooma. Ei olnud kursis sellega kas pidi vormistama ja siis viima. Juhtumist 10-12 päeva möödudes andis ütlusi, mäletab sarnaselt, ei saa unustada. Oletas, et oli nii, et pidi minema vormistaja ja siis tooma. Mingi sanitaartehnika firmaga seotud dokumente. Ei tea mis pidi sellega olema. K il ja temal oli ühine meister, kes omandas firma, ta ei puutu asjasse. K on tavaline töömees. Kui K ütles, et peab firma kohta dokumendid tooma, siis oletas, et tema sõpradele. Sellepärast nii vabalt sõitiski. Ei huvitanud üldse, ei pidanud tähtsaks seda, võib-olla mingi töö tegemisega seotud. Sõitis 300 kilomeetrit ja ei teadnud milleks. Summasid ei teadnud üldse. Avalduses numbreid näidata ei saanud, ei teadnud neid. Läks vormistama mingeid dokumente, viimase hetkeni arvas, et on õigus üle piiri viia. Võimalik, et 15.06.2005 kirjutas valesti, et tahtis firmat osta. Kirjutas selle ise. See, mis on 15.08 koostatud ja naisega koos alla kirjutatud, loodab, et see on õige, sest nende sõnade järgi kirjutatud. Köide 1 toimiku lehe 31 viimane 13 kolmandik kirjutatu osas ei saanud kuidagi vastata, ütles, et ei tea. Volikirja vormistamisel sai juba aru, et sai firma, tal ei jäänud enam teist võimalust. Volikirja sisust aru ei saanud, sai aru, et see inimene peab tema nimel tegutsema. Volikiri vist tõlgiti. Kas oli seal lause, et võib tagasi võtta, seda ei mäleta, võib-olla oli. Läti politseist ei saanud mingit vastust oma avaldusele, formaalsus. Köide I lehekülg 36 dokumendi kohta ei oska öelda, ei oska läti keelt. Võib-olla naljaga kiitles, et on Eesti firma president. Kummaline tunne tekkis hiljem kui hakkas kõige juhtunu üle mõtlema. Mis puudutab eraettevõtlust, siis tal on kogu aeg internetis kuulutused selle kohta, et teeb sanitaartehnilisi töid. Nende inimestega Eestist suhtles pärast seda üks kord kui kutsus kohale, ütles neile, et peab selle lõpetama poolte kokkuleppel. Siis ei selgitatud talle midagi, jutt oli väga lühike, oli väga ärevil. 15.06 avalduse politseile koostas ise, ise trükkis. Tunnistajana üle kuulatud Kaia F seletas, et töötas GPS Kinnisvarahoolduses tegevdirektorina. Teab, et nõukogu liikmeteks olid tema, raamatupidaja ja Ferland. Ei mäleta millal tööleping algas. Leping kestis teise lapse sünnini. 2002 töötas kuni lapsehoolduspuhkusele jäämiseni, laps sündis 03.10.
14. Töötasu oli kuskil 20 tuhande ringis. GPS Kinnisvarahooldus tegeles hooldus-ja puhastustöödega. Tegevdirektorina oli ülesandeks inimestega suhtlemine, antud kontekstis oli keelebarjäär. Arvatavasti pidi juhatuse liige olema Ferland, tegeles majandamisega. Omanik oli Tim Ferland. Ettevõte müüdi, kuid ei mäleta millal müüdi. Müügi juures ei olnud. 2002 kuni 2005 tuludeklaratsioonis ei ole arvatavasti kõiki tulusid deklareerinud. Osa sellest ajast õppis, ei töötanud pidevalt, ei pidanud vajalikuks. Kui ei töötanud, siis ei ole tulusid, siis ei saa ka deklareerida. Sel ajal vahepeal oli tulusid, siis ei olnud. Teab, et kõik tulud deklareeriti ametlikult ära. Kindlasti teenis sel ajal ka abikaasa. Kust tulud pärit olid, seda öelda ei oska. Köide 2 toimiku leht 103B olev allkiri on tema oma. Selle dokumendi järgi toimus müümine. Müügi protsessis ei osalenud. Nime järgi oli ostja Läti härra, temaga kokku ei puutunud. Ostja esindajat nägi notari juures kui seal käis, ei tundnud esindajat. Osales müügiprotsessis kuna sai aru, et tema allkirja on vaja, sest oli juhatuse liige, pidi oma allkirja ka andma. Ettevõtte müügi põhjust ei tea. Arvab, et ostja leidis Ferland. Kuidas ostja leidis, seda ei tea, samuti ei tea seda, mis hinnaga müüdi. Kui kuskil kirjas oli ja luges, siis erilist muljet ei avaldanud. Rahalise poolega ei tegelenud, ei pidanud seda tähtsaks kas tema osa pidi laekuma abikaasale. Kas müügihind tasuti, seda ei tea. Abikaasa oli raha kõrvale pannud, eelmistest töökohtadest, kasutas seda raha. Pankadest oli kättesaadav, kodus sularaha ei märganud. Tal on kinnisvarana korter Rataskaevu 14-4A. See on sellest ajast kui erastati, aastat ei mäleta. Korter on tagatiseks laenulepingule, tegelikult ei tea, ei mäleta. Rataskaevu tänava korter on tagatiseks 06.06.2005 sõlmitud laenulepingule. Oli nõus andma tagatiseks, ju siis pidas seda parimaks lahenduseks nende perele. Arvab, et Tim Ferland tahtis, et ta nii teeks. Tema ise ei otsustanud. Ei mäleta, et oleks varem tutvunud köide 1 toimiku lehtedel 47-60 lepingutega. On teadlik, et pangast võeti laenu ja et korter oli tagatiseks, mitte nii täpselt. Teab, et GPS Kinnisvara võttis laenu korteri tagatisel. On eraisikuna pangast laenu võtnud, ei mäleta enam mitu korda, koos abikaasaga. Ei mäleta momendil väga palju, elus toimub väga palju asju, omad mured ja probleemid, ei pööra rahalisele poolele nii palju tähelepanu. Abikaasa ütles, et nüüd on vaja minna ja alla kirjutada. Kõik laenukohustused ei ole tasutud, jäänud on kodulaen Hansapangast. 06.06.2005 lepingust tulenevad kohustused on tasutud. Arvab, et Timothy Ferlandil oli raha ka mujal kui Eesti finantsasutuses, Ameerikas. Kirjutas 06.06.2005 lepingule alla, T.Ferland palus seda teha. Mis kirjas oli, seda ei tea. Kas see on niivõrd suur summa, siis see on vaieldav, mis summa on suur. Arvab, et ettepaneku sõlmida selline leping tegi T.Ferland. Usaldas T.Ferlandi otsustusvõimet asju korraldada, kõigi nende hüvanguks. Ei küsinud miks ei maksnud kinni laenu GPS Kinnisvarahooldus, ei tegelenud sellega. Usaldas oma abikaasat. Pere elas selles korteris vahelduva eduga. Oleks väiklane olnud huvi tunda millise laenu tagatiseks kodu on. Korteri erastamine toimus enne abielu, see oli tema isiklik omand. Arvab, et oli 18 aastane sel ajal. Ei mäleta, et oleks GPS Kinnisvarahoolduse nõukogu ametlikke koosolekuid olnud. Ei mäleta 03.06.2005 päeva ega sündmust, uue juhatuse valimist. Ei mäleta seda koosolekut, allkirjad on tema omad. Järelikult ei olnud see koosolek tema jaoks oluline. Tunnistajana üle kuulatud Mihkel K seletas, et töötab OÜ Simar tegevjuhina. Ettevõte tegeleb raamatupidamise- ja audiitorteenuse osutamisega. Tunneb Timothy Sean Ferlandit ja tutvus temaga ühe endise kliendi Mkaudu. Suhted olid ärialased. GPS Kinnisvara ja OÜ Simar vahel olid kliendisuhted. Oli ka juhatuse liige, sest osakapital oli üle 400
15. Osutas 14 raamatupidamisteenuseid alates ettevõtte loomisest kuni 2005 aastani. GPS Kinnisvarahoolduse raamatupidamisdokumendid sai üle antud, see on nende puhul tava. Ei ole veendunud, et üleandmise kohta akt vormistati, arvab, et vormistati. Peaks olema vormistatud, peab täpsustama. Tuuakse dokumendid vormistamata, 100 protsenti veendunud ei ole. Kuna tuuakse vormistamata, siis oleneb paljudest teguritest. Neil on ruumipuudus, hoidmiseks põhjust ei ole. On olnud GPS Kinnisvarahoolduse juhatuse liige, vaikiv juhatuse liige. Oli juhatuse liige, sest äri nõuab seda kui kapital on üle 400
16. Ei ole sõlminud ühtegi tehingut, lepingut, on alla kirjutanud majandusaasta aruandele. Igapäevase majandustegevusega tegeles Timothy Sean Ferland. Millised ülesanded olid Ferlandil, seda ei tea, temal arusaam puudus, raske rääkida asjast kui ise ei tegele. Kindlasti olid GPS Kinnisvarahooldusel arveldusarved pankades. Tema ise aktiivselt majandustegevusega ei tegelenud. Ei tea kes arveldusi tegi, eeldab, et Timothy Sean Ferland. Majandustegevus GPS Kinnisvarahooldusel läks mingitel aegadel halvemini, mingitel paremini. Oli juhatuse liige kuni ettevõtte müügini. Ei oska öelda miks ettevõte müüdi, ei planeerinud, ei tegelenud, ei ole aimu. Müügiprotsess oli pikk protsess, kestis vähemalt pool aastat, läbirääkimised käisid mitme ettevõttega, OberHaus, ESS KVH. Pakuti suhteliselt aktiivselt, kuid ise üheski läbirääkimiste protsessis ei osalenud. Isikut, kellele äriühing müüdi ei ole kunagi näinud. Kes ostja leidis ja kuidas, seda kommenteerida ei oska. Ferlandil kindlasti oli ärilisi kogemusi, Eesti tavast ja seadustest aga kindlasti mitte, kõigil oma arusaam. Kogemus mingi aja jooksul tuleb, alguses ta ei jaganud asja. Firma oli miinuses. Läbirääkimisi oli 2-3 firmaga, nimetas OberHausi, ESS üks grupp, tegeles ka kinnisvarahooldusega. Oli tema meelest ka kolmas firma, kuid kõikidest läbirääkimistest ei kuulnud. Dokumendid andis üle Ferlandile, ettevõtte spetsiifikast lähtudes ei olnud selles mõttes mahukas, palgalisi oli palju, 4-5 kasti, A4 koopiapaberikasti. Anti üle kontorist vist kastide sees. Teab, et oli Läti ostja, rohkem ei süüvinud sellesse. Sellega tegeles Hannes R , kes tegeleb ettevõtete müügiga, notari aeg oli tema poolt kinni pandud. Kõik kliendid, mis on seotud äriregistrist tulenevate asjadega, saadab tema juurde. H.R müüb iga päev ettevõtteid, notari juures käik on tavaline toiming. H.R a poolne abistamine seisnes selles, et esindas volikirja alusel lõpptulemust. On kuulnud kolmandatelt isikutelt, et esimene kord ei olnud kaasas Timothy abikaasat, informatsioon oli puudulik. H.R a nimele tehti volikiri. Ferland võttis dokumendid, sest pidi üle andma uuele ostjale, nii alati käibki. H.R at teab, sest on koos keskkoolis käinud, kontorid asuvad ühes majas, teevad koostööd, seotud äriregistriga. Mis dokumentidest sai, seda ei tea, tema peaks teadma. Eeldab küll, et vormistati dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt. Tehakse bilanss, mis näitab hetkeseisu ja dokumentide üleandmise akt. H.R peaks teadma dokumentide saatust, osaleb protsessis. Tavaliselt koostati bilanss müügi puhul selle hetke seisuga, tehakse ka vahebilanss, üleandmise-vastuvõtmise bilanss, kindlasti küsiti ka vahebilanssi. Jooksvad aruanded, kui protsess jõuab lõppjärku, siis bilanss selle seisuga, arvab, et koostas 1-2 tükki, rohkem kui üks. Läbirääkimised kestsid pool aastat. 03.06.2005 bilanss peaks olema nende koostatud, vaatas kindlasti bilansid üle. Bilansist võib järeldada, et ettevõte on miinustes, teistpidi on kohustused, maksuvõlad. 75% on maksuvõlad, ettevõtte kulud on suuremad kui tulud. Saab välja lugeda, et kulud on suuremad kui tulud. Ettevõtte väärtus ei sõltu ainult miinustest, puhtbilansilist väärtust ei ole. Ettevõttel võivad olla pikaajalised kehtivad lepingud, töökogemus, võiks rääkida hindamisest, see on keeruline. Bilansiline väärtus on olematu, see ei ole ainuke. Ettevõtte väärtus peitus inimestes, teadmistes, lepingutes. Et bilanss on nende koostatud, seda võib eeldada, kuna ei ole tema allkirja, ei saa öelda, kuid see on tava, mida on praktiseeritud 11 aastat. Et müüdi Lätisse kuulis H.R a käest, istuvad kõrvuti tubades. Võis tema käest kuulda. Endal on 100 klienti, ei tundnud huvi selle vastu miks Lätisse müüdi. Miks eelnevad müügiplaanid ei õnnestunud, seda ei oska kommenteerida. Raamatupidamine vastas normidele, mõned kviitungid võisid olla puudu. Vastavalt normidele olid, kirjutamata ehk Tallinn, vastavalt käibemaksuseadusele, raamatupidamistavadele, kas vastab käibemaksu normidele, olid koostatud vastavalt heale raamatupidamistavale. Arvelduskontodele ligipääsu ei olnud. Tunnistajana üle kuulatud Tarmo M seletas, et oli alguses üks GPS Kinnisvarahoolduse osanikke koos Timothy Ferlandi ja T , hiljem jäi Timmile. Ei olnud enam piisavalt aega tegeleda sellega. Toimikus kd 2 lehekülg 2 ülekanne on Ferlandi poolt tehtud, tasus oma võlga, laenas raha ilmselt 2004 aastal. Laenas 100
17. Laenas ettevõtte edasiarendamiseks, selle jaoks küsis. Kaldub arvama, et tagasi pidi maksma aasta jooksul. Õigeaegselt tagasi ei maksnud, tõenäoliselt ei olnud piisavalt raha. Ettevõttel ei läinud hästi. Kas veel raha laenata püüdis, seda ei mäleta. 15 Tunnistajana üle kuulatud Silvia O seletas, et töötas GPS Kinnisvarahoolduses, 2004 oli kontori juhataja. Palga maksmine toimus osaliselt sularahas, osaliselt ülekandega. Miks sularahas osaliselt maksti, seda ei oska öelda. Kas peale palga midagi veel sularahas maksti, seda öelda ei oska, võibolla mingit materjali osteti, sularahatšekke liikus küll. GPS Kinnisvarahooldust juhtis Timothy Sean Ferland. Alguses läks majanduslikult hästi, lõpupoole, kui arved olid maksmata, siis järeldas, et halvasti. Millal raskused tekkisid, seda öelda ei oska, enne kui dekreeti läks. Laps sündis 2005 veebruaris, kuus kuud enne seda. Temale maksti kogu palk välja. Tunnistajana üle kuulatud Hannes R seletas, et teab GPS Kinnisvarahooldus müügist niipalju, et tegeles müügidokumentide ettevalmistamisega, pani kinni notari aja, abistas müügi juures. Tegeleb igapäevaselt ettevõtete müügiga, äriregistri muudatuste tegemisega. Tema kompanjoni klient tegeles raamatupidamisega, selliselt tema juurde sattus. Kõrvalt kuulis seda, et pakuti eesti suurematele kinnisvaraettevõtetele, Ober Haus, Brem. Tehing sõlmiti Rapla notaribüroos. Kuna Ferlandil ei olnud esimese kokkuleppe ajal abikaasat kaasas, siis sai tehtud volitus, mälu järgi suhteliselt piiratud. Leping vormistati veidi hiljem. Kindlasti kirjutati alla juhatuse otsused, registri muudatused, dokumentide üleandmise akt, bilanss, üleandmispäev, kokku lepitud aeg. Ei mäleta kas oli üldvolitus või konkreetsed tingimused, võis olla mõni tehing veel. Täpselt ei mäleta mis kirjas oli. Suure tõenäosusega oli üldvolitus. Raamatupidamisdokumendid anti üle, sai raamatupidamisfirmast kätte, olid kaasas. Anti üle ostjale, vormistati üleandmise akt. Ise tegeleb tööalaselt ettevõtete asutamise, müügi ja äriregistri teenusega, puhtjuriidiliste küsimustega. Osales müügiprotsessis, sest tegeleb igapäevaselt nende asjadega. Kui rääkis, et tegeleb ettevõtete müügiga, äriregistri teenusega, aadresside vahetusega, igapäevaselt valmistab ette samu dokumente, kas osaluse ülemineku või juhatuse vahetuse kohta. Teenustasu on 4000 krooni ringis, olenevalt notaritasust, tema tasu on paar tuhat krooni. Müügiprotsessis müüja ja ostja esindajaks olemine on pigem erand kui reegel. Asjaolud olid sellised. Ferland ei teadnud, et abikaasa peab juures olema, ostja pidi samal päeval ära sõitma. Sel põhjusel sai volitus tehtud. Tema on dokumentide ettevalmistaja. Kõrvaltoas on raamatupidamisettevõte, tahes tahtmata kuulis, et müüa pakuti Bremile. Kuulis kuidas raamatupidamises rääkisid. Üht-teist teadis, detaile ei teadnud. Kui paljude ettevõtetega seotud, seda on raske öelda, on müünud üle 4000 ettevõtte, lisaks vahendamised, andmete muutmised, omanike vahetused. Ei julge müüja leidmist enda peale võtta. Kui müügijutt käis, siis sai poetatud, et on müüa. Ostja tunneks pildi pealt ära. Ei mäleta kas hinna osas oli läbirääkimisi, tema sai valmis andmed. Andmed võisid liikuda Timmi poolt. Ise ilmus kohale Raplasse, sest kui ise tehingut organiseeris, on ise kohal. Kui tuleb jooksvaid muudatusi, küsimusi. Üldjuhul viibib ise oma tehingute juures, see on vajalik. Kas oleks aus saata klient notari juurde, esitada arve ja võtta raha. Dokumente oskab igaüks teha, see ei ole väga suur teadus. Ei tundnud huvi, millega L s ostmist põhjendas. Suhtles kindlasti dokumente puudutavates küsimustes. Kuidas ta välja nägi, seda ei mäleta. Esimest korda nägi enne tehingut, see oli suhteliselt ammu, ei mäleta, samal päeval. Saabus sinna koos temaga, said kokku linnas, täpselt ei mäleta, kesklinnas. Said kokku, sõitsid koos, see ei ole ebatavaline. Nägi dokumentide üleandmist. Toimus sealsamas esimene kord notari juures, sai volitus tehtud. Kas enne või pärast volitust, samas sai üle antud. Üleandmine toimus käest kätte. Dokumente oli paar kasti, kolm kasti. Kui suured olid kastid on raske hinnata. Üleandmine toimus Rapla Maavalitsuse majas. Ostja võttis need endaga kaasa. Sõitis Tallinna tagasi koos ostjaga ja pani maha ostja kesklinnas. Pärast lepingu sõlmimist ostjaga ei suhelnud. Lepingu vastu huvi ei tundnud. Leping jäi tema kätte või Ferlandi kätte, ei mäleta. Üsna sageli jäävad omandamise lepingud, kui müüma hakkad, küsivad ja saavad Äriregistrist kätte. Ju ostja ei pidanud vajalikuks. Ei tunne Andris K i, Aleksandr Bit, Aleksandr A it. Teab Hardi R it, tal on samasugune firma, mis tegeleb ettevõtete müügiga. Kas on seotud GPS Kinnisvarahooldusega, seda ei tea. Ferland ja ostja suhtlesid omavahel, tema mingil määral tõlkis, vene keelt palju ei räägi. Suhtlesid dokumentide ülevaatamise teemal, pika aja tagant raske meenutada. Kui dokumentides hind 200 000, ju siis oli tasutud, nad olid ka kahekesi, iga hetk juures ei olnud. Ei mäleta, et Ferland oleks pöördunud tema poole seoses tasumise või tasumata jätmisega. On raske hinnata kas on risk kui 200 000 enne lepingu sõlmimist üle antakse. Müüja kinnitas, et sai kätte, arvab, et tasuti ära. Möönab, et selline leping ei ole kõige parem lahendus aga mingeid probleeme see ei tekitanud. Raamatupidamisdokumendid tõi notari juurde Ferland oma autoga. Ostja võttis kesklinnas dokumendid kaasa. Pärast seda ei ole ostjaga kohtunud. Kas lätlane oli üksi kui nad kokku said, seda ei mäleta, kaasa tuli üksinda. Kesklinnas võttis dokumendid kaasa. Ei jäänud ootama. Sõitis 16 ise minema, eeldab, et ostja võis võtta takso, ei mäleta. Dokumente oli paar kolm kasti, kaustu
18. Tema teenus on firmade müük, vormistamine, dokumentidega tegelemine. Transporditeenus on pigem erand kui reegel, punktist A punkti B ei vii. Tookord tundus see otstarbekas, võimalik edasi liigelda. Kus maha pani linnas, seda ei mäleta. Tunnistajana üle kuulatud Viive J seletas, et töötab Põhja Politseiprefektuuris tõlgina, teeb nii kirjalikku kui ka suulist tõlget. Tõlgina töötab alates 1991 aastast, õigustõlkijana 1996st aastast. Esimene tõlkekeel on inglise keel, Põhja Politseiprefektuuris on vaja vallata kõrgtasemel ka vene keelt, soome keelt, prantsuse keelt kesktasemel. Kui prokurör ühendust võttis, siis ei osanud öelda kas on osalenud Timothy Sean Ferlandi täiendaval ülekuulamisel tõlgina, sest menetlusaluseid isikuid võib iga päev olla 10 kuni
19. Vaatas oma märkmeid, osales 11.09.2007 kahtlustatava täiendaval ülekuulamisel. Senise praktika vältel ei ole tehtud märkusi ebatäpse tõlke pärast, vastupidi, on teinud väga palju tõlkeid seoses õigusabitaotlustega, on tulnud tänukirju välisriikide uurimisorganitelt. On kindel, et Timothy Sean Ferland ei saanud kahtlustatavana ütlustest valesti aru, vaid üheselt nii, nagu kirja pandud. Kahtlustus sisaldas pikka loetelu rahaülekannetest, vähemalt 2 A4 lehte. Seal ei olnud tegemist paari-kolme äritehinguga, vaid pikaajalise raha ülekandmisega oma isiklikule kontole. Seda tunnistas ka kahtlustatav, hiljem täpsustas, kuid osaliselt tunnistas oma tegu vähemalt sel hetkel. Uurija saatis eelnevalt kahtlustuse teksti meili peale, et saaks ette valmistuda. Septembrist 2007 on palju aega mööda läinud, ei saa mälus täpselt taastada seda ülekuulamist, aga vastuväiteid ei olnud, need oleks meelde jäänud. Ei mäleta ei kahtlustatava ega kaitsja poolt vastuväiteid, vaidlusi. Kaitsja suhtles oma kaitsealusega inglise keeles. Ei kuulanud nende omavahelist vestlust, kuid nad kommenteerisid inglise keeles. Kui õige see oli grammatiliselt, kuid suhtlesid täiesti vabalt. Kd 2 toimiku leht 40 punkt 10 käsikirjalise teksti kirjutas kahtlustatav oma käega ja arvab, et kahtlustatavale sai ka selgitatud, mida eeldatakse, et tema sõnade järgi ja et talle on tõlgitud. Üks fraas on selles sõnastuses, mida kunagi kahtlusalused üldjuhul ei kirjuta kui palutakse omakäeliselt kinnitada, siis võiks olla, et protokoll on koostatud ja kirjutatud minu sõnade järgi, kuid ei kasutata sõna otseselt. Seda sõna ei saanud keegi dikteerida, selle on ta kirjutanud ise. Ülekuulamise ajal said kõik ruumis viibijad üksteisest ühtmoodi aru, ei mäleta väitlusi, vastuväiteid. Mälu taastus, sest otsis välja arvutist kahtlustuse, säilinud kogu kirjavahetus. Leidis selle oma arvutist kahtlustuse tekstist, esimene ülekuulamine oli paar-kolm kuud varem, oli suvine aeg. Hakkas meenutama asjaolusid, meenutas uurijat. Uurija oli Kaari T . Kabinetis oli ka kaitsja. Uurimist viis läbi uurija Kaari T . Kes veel viibis ruumis, tõesti ei mäleta. Toimus tööruumis, ruum on väike, üle kolme inimese. Oli juttu täiendavast ülekuulamisest, kuid seda tema arvutis ei ole. Prokurör näitas talle seda eelmisel nädalal. Teadlikult ei ole tõlkimisel vigu teinud. Täiendaval ülekuulamisel oli kahtlustus sama. Sai dokumendid uurijalt, politseiametnikult, mitte prokurörilt, võib-olla paar päeva varem. Ülekuulamine kestis tund-poolteist, piisavalt pikk aeg, tekst meeles. Alustas tõlkimist vahetult pärast selle väljatrükkimist. Tunnistajana üle kuulatud Kristina S seletas, et töötas 2007 septembris Põhja Ringkonnaprokuratuuris majanduskuritegude osakonna prokurörina. Kuupäeva osas ei oska öelda, kuid 2007 septembris on viibinud Põhja Politseiprefektuuri ruumides ülekuulamisel. Ülekuulamisel viibis kahtlustatav ise, tema kaitsja Ain Kabal, tema ise, Kaari T ja Põhja Politseiprefektuuri tõlk, kelle nime ei mäleta. Kaitsja Ain K valdas inglise keelt. Kui hästi valdas on raske hinnata, ei ole inglise keele filoloog, suhteliselt head inglise keelt valdas, said aru. Ise oskab ka mitte halvasti, sai jutust aru, rääkis väga hästi. Valdab inglise keelt ise sellisel tasemel, et on võimeline end väljendama ja aru saama. Mälu järgi oli ta ise arvuti taga, protokollis. Kahtlustatavale tehti ettepanek rääkida, mis oli läbi arutamata, ehk otsast peale see jutt. Ülekuulamisel sekkus mõningate täpsustavate küsimustega. Vestlus käis inglise keeles, kui ei saanud aru, pöörduti tõlgi poole. Paaril korral ei osanud end väljendada, siis tõlk tõlkis. Pani kirja niipalju kui jõudis. Kui ei jõudnud, sai üle küsitud. Nii protokoll valmis sai, asuti arutama, prinditi kaitsjale, tõlgile, uurijale. Kahtlustatavale eestikeelset ei antud, tõlk tõlkis. Järgnesid parandused protokolli. Parandused tulenesid sellest, et ühtegi protokolli ei ole võimalik teha nii, et parandusi ei ole. Nii kaitsja kui enda initsiatiivil. Kui protokolli lõplik variant valmis sai, siis pandi allkirjad alla. Miks ise protokollis, selle otsest põhjust ei oska välja tuua. Oli uurijana töötanud päris pikalt, oli kogemus olemas. Kas hakkavad kohe protokolli koostama või toimus enne suuline vestlus. Leppisid kokku, et hakkab kohe protokollima, hoiavad aega kokku. See on lihtsam, sest muidu 17 osa ununeb ära. Oli suuteline vestlema ja ülekuulamise protsessi suunama ning trükkima. Uurija kindlasti ei olnud passiivne, ikka küsis. Uurija ei istunud nurgas, istusid ümber laua, esitas mitmeid küsimusi. Tõlkimise ajal jälgis protokolli, ühtlasi juttu, mida tõlk rääkis ja ei jäänud kõrva, et midagi oleks valesti. Parandama ei pidanud, et eestikeelne versioon oleks teistsugune. Tõlkis oma parimate võimete tasemel, samal ajal iga sõna tõlgi suust ei püüdnud. Kas oli vaste, nii kindel ka ei saa olla. Eesti keeles võib vastata mitmele sõnale. Teda see ei häirinud. Kindlasti ei saanud tõlke mõte olla vale. Köide 3 toimiku leht 38 tekst „kas kahtlustus on arusaadav ja tunnistan tegu”, ei saanud olla valesti tõlgitud. See oli kindlasti õigesti tõlgitud ja arusaadav. Loomulikult sai kahtlustatavale selgitatud, milles on kahtlustus. Kui on kahtlustus, siis kahtlustatakse kuriteos. Toimiku lehekülg 39 lõik kas võidi valesti tõlkida, on raske öelda, möödas on kaks aastat. Kuulas tõlgi juttu, kui oleks valesti tõlgitud, oleks häirinud, oleks märganud tõlgi jutu ja eestikeelse versiooni vahet, kas tema ütles valesti või on protokoll vale. Tema ise parandas eestikeelset varianti. Ei pea võimalikuks, et oleks eestikeelse protokolli valesti koostanud inglisekeelsete vastuste põhjal. Sai mitu korda läbi käidud, kui oleks olnud vastuolu, oleks ülekuulamise käigus välja tulnud. Sõnastus oli diskussiooniks mitmel korral, sai läbi vaieldud, sai kirja nii nagu kaitsja ja tema taotlesid. Eeluurimist ta pikalt läbi ei viinud, oli üks kuu, kuid selliseid taotlusi, et protokolli muudetaks, keegi ei esitanud, ei käinud ka protokolliga tutvumas. Absoluutselt kinnitab, et kaitsja tutvus eestikeelse protokolliga. Kahtlustatav rääkis inglise keeles, ise pani kirja eesti keeles, tõlk temale ei tõlkinud. Mälu ja loogika järgi prinditi üks variant kaitsjale, üks tõlgile, üks temale ja üks uurijale. Ülekuulamisel oli tema põhiliselt ettepanekute tegija. Enamus küsimusi on tema enda esitatud, täpselt ei oska neid välja tuua, uurija esitas ka küsimusi. Uurija valdas inglise keelt, küsimusi esitas pigem läbi tõlgi. Esialgsele mustandile tehti parandusi. Missuguseid täpselt on raske öelda, sõnastuses. Usub küll, et suhtles kaitsja K telefoni teel, ülekuulamisel oli selline seis, et pidi tulema kokkulepe. Pigem suheldi maili teel, võis olla ka telefonikõnesid. Tõlkimise käigus tehti muudatusi, muudetud osa tõlgiti uuesti, lõplik variant tõlgiti uuesti. Tunnistajana üle kuulatud Ain K seletas, et T.Ferlandi ülekuulamisi oli vähemalt kaks, ülemöödunud aastal. Esimese viis läbi uurija, teisel ülekuulamisel olid kohal nii uurija kui prokurör, tõlk, juhtis prokurör. Kas uurija valdas inglise keelt seda ei oska öelda, prokurör väljendus inglise keeles, mitte perfektselt, tavapäraselt. Ei söanda öelda, et prokurör oleks kirjutanud 100 %, aga suurema osa vastustest pani kirja, esitas küsimusi. Alguses kindlasti ei küsinud inglise keeles, aga suhtlemises kasutas inglise keelt. Valdava enamuse pani kirja prokurör. Tema meelest klaviatuur oli prokuröril. Ei mäleta mis funktsioon oli uurijal, kas alustas küsimustega. Tema meelest olid küsimused valmis kirjutatud, vist suurem osa ka vastustest. Aktiivsem pool oli prokurör. See oli kindlasti pikk ja kurnav kaitsealusele, abimaterjale oli palju, oli kogutud dokumente. Prokurör käitus prokurörile omaselt süüdistatava hoiakuga. Seda ei saa prokurörile pahaks panna. Küsimuste hoiak oli selline, mis oli suunatud sellele, et saada süüdistatava ütlusi selle kohta, et saada hinnangut süüdistusele, kui palju on süüdistatav süüdi ja mismoodi on süüdi. Mälu järgi oli protokolli lehekülgi palju, räägiti veelgi rohkem. Protokoll peegeldub nüanssides, tõenäoliselt koos kaitsealusega parandasid. Mitte et tõlk oleks halb, tõlk tõlkis küll, kuigi mitte kaasaegse ameerika inglise keele tasandil. Kahtlusi protokolli osas tekkis kaitsealuse poolt hiljem, et mis mulje jäi ja mis kirja sai. Et kas ei ole vääriti mõistmist, et süüdi tunnistaks. Kaitsealune üritas tema kaudu esitada vastulauset, parandust, seda mingil kujul ka tehti. Kaitsealusel tekkis üks-kaks päeva hiljem küsimusi kas kõik sai õigesti kirja. Need küsimused tekkisid hiljem sellepärast, et kui nemad teevad tööd, siis võidakse süüdistatav aastateks vangi panna, võib kaitsealuse olukorda raskendada. Ta käib mõttes oma tegusid läbi rohkem kordi. Võttis naiskolleegiga ühendust, see ei toimunud lihtkirja teel, kas telefoni teel või mailiga või kohtusid prokuratuuri ruumides, ei mäleta enam. Avaldas prokurörile, et kahtlustatav soovib oma ütlusi täiendada, sest ütlused võivad olla mitmeti tõlgendatavad. Temale kui juristile on laused „kahtlustus on arusaadav ja tunnistan tegu osaliselt” arusaadavad, ei ole kaheselt mõistetavad. Prokurör vastas, et seda ei saa rahuldada, tõenäoliselt ka põhjendas, kuid põhjendust ei mäleta. Ei ole kindel, et ei teinud taotlust kirjalikult e-maili teel, kirjavahetus ei ole säilinud. Lihtkirjalikku taotlust ei esitanud, sest ei ole väga pikka aega süüdistatava kaitsja. Eestikeelsest protokollist lasi kindlasti silmadega üle, aga kas selline kiiresti lugemine on mõtestatud lugemine. Ei mäleta kas prokurör küsis küsimusi eesti või inglise keeles, kuid ei imesta kui aja kokkuhoiuks ja mõtteselguseks oleks küsitud osa küsimusi inglise keeles. Midagi ei ole teha, kuid tõlkes läheb 18 osa mõttest kaduma. See oli tema mulje, et küsimused ja vastused olid protokollis enne valmis kirjutatud enne kui ülekuulamise sisuline osa hakkas. Arvuti ekraani vist oli näha, aga ei piilunud seda nii pingsalt. Ühel juhul oli laual klaasi taga, kui palju kuluks aega sellise teksti sisselöömiseks. Mulje jäi kõikidest väiksematest ja suurematest seikadest, küsimused olid hästi ette valmistatud, kirjutada on vähe, vastused sorava jutina nii ette kui taha. Ülekuulamine kestis paar tundi vähemalt. Peab võimalikuks, et kella 10.00st kuni 13.10ni. Ütles tõlgile mõningaid väljendeid ja termineid ette, ameerika inglise keelel on erinevusi. Protokolli ees ei olnud, püüdis jälgida tõlki, võrdlust ees ei olnud. Lugemiseks anti eestikeelne protokoll. Kelle initsiatiivil teine ülekuulamine toimus, ei ole päris kindel, võis olla kohtualuse, tuli rida tõendeid lahti selgitada, kahjusumma täpsustada. Uurija võis küsimusi esitada, aga neid ei olnud palju. Proportsioonis prokuröriga oli kindlasti vähemuses. Tunnistajana üle kuulatud Kaari T seletas, et töötas 2007 Põhja Politseiprefektuuris majanduskuritegude talituse uurijana. Eeluurimise ajast teab kahte korda kui T.Ferlandit üle kuulati. Kindlasti viibis kõikidel ülekuulamistel, kuid kuupäeva ei mäleta. Viimasel täiendaval ülekuulamisel oli ka prokurör K.S . Seal olid veel tõlk, peale kahtlustatava ka kaitsja Ain Kabal, prokurör S ja tema. Kaitsja valdas inglise keelt, suhtlesid inglise keeles. Viimase ülekuulamise trükkis arvutis prokurör S , tal läks trükkimine kiiremini. K.S küsis kahtlustatavalt küsimusi, tegi märkmeid, hakkas protokollima, hiljem täiendasid, küsisid koos küsimusi, K.S trükkis. Kindlasti küsis ise ka küsimusi, ei ole ühegi uurimise juures olnud nii, et ei oleks küsimusi küsinud, küsimused olid kokku lepitud. Inglise keelest ise saab aru, kuid ei räägi. On sõnu, millest aru ei saa, oli asju, millest ei saanud aru ja tõlk tõlkis. Esitas küsimused eesti keeles, tõlk tõlkis inglise keelde. Valmistas protokolli ette, tavaliselt on küsimused ette kirjutatud, mida kavatseb küsida, eelnevalt arutas prokuröriga küsimised läbi. Vastuseid kindlasti ette kirjutatud ei olnud. Ei mäleta situatsiooni, kus ülekuulamisel oleks tekkinud kahtlus. Ülekuulamine ei olnud küsimuste-vastuste vormis, arutasid. Viimane ülekuulamine oli täiendav ülekuulamine. Esimesest ülekuulamisest mäletab, et küsis raamatupidamisdokumentide kohta, siis oli küll küsimuste-vastuste vormis ülekuulamine. Viimasel ülekuulamisel oli prokurör juures, et mis asjast saab, kas on võimalik kokkuleppeid teha. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli kirjutatud väljendid on täiesti õiged. Seda sai korduvalt küsitud, kahtlustatav tunnistas raha kandeid isiklikule kontole, ei tunnistanud, et kõik summad on kasutatud isiklikuks otstarbeks, ütles, et kasutas firma otstarbeks. Tunnistas, et tegi ülekandeid isiklikule kontole. Selles mõttes tunnistas, et tegi ülekandeid. Sai mitu korda küsitud. Ei ole kindlasti kirjutatud, et talle ei ole arusaadav. See oligi küsimus, et mis osas süüdi tunnistab, et tegi neid ülekandeid. Ei pea võimalikuks, et ülekuulamisprotokollis oleks lauseid, mida oleks tõlgitud kahemõtteliselt või millest aru ei saanud. Kui kaua ülekuulamine kestis, seda täpselt ei mäleta, pool päeva oli kindlasti. Vestlus oli protokolli väliselt enne ja pärast seda, et prokuröril oleks aru saada, millega tegu on. Kindlasti annab alati protokolli tutvumiseks enne allakirjutamist, prindib alati kaks eksemplari välja, et mõlemad saaksid tutvuda. Tema meelest ei ole kaitsja ühtegi taotlust esitanud. Tema mäletamist mööda ei ole, tõenäoliselt mäletaks seda kui oleks taotluse esitanud. Ülekuulamise ajal istus tõepoolest kõrvaltoolil, S istus tema toolil. Laud oli nurgas, kindlasti esitas küsimusi. Ei ole olnud ühtegi ülekuulamist kui ei oleks küsimusi esitanud. Alguses küsis küll S , aga lõpus küsis. Tema oli ülekuulamise initsiaatoriks, aga põhjus oli see, et rääkida võimalikke kokkuleppeid. Kaitsja ise avaldas soovi, sellepärast sai prokurör juurde kutsutud kui on võimalus. Kahtlustatav tõi mingid dokumendid, oli abieluvaraleping, tuli meelde, et konto väljavõte, olid alla joonitud ülekanded, mille kohta ei osanud selgitusi anda või need, mida tegi või kus näitas, et on lisasissetulekud, lisaks veel GPS sissetulekud, mida tahtis näidata. Seda küll ei mäleta, et see oleks kaitsja või kahtlustatava initsiatiiv, ülekuulamise otsustas ise kas peab vajalikuks seda teha. Ei oska öelda, milliseid konkreetseid küsimusi küsis, kui S kõik ära küsis, seda küsimust, mida esitas, ei mäleta. Valmistas ette küsimused, ei pea võimalikuks, et istus terve ülekuulamise, et ei oleks esitanud ühtegi küsimust. Ei mäleta, et ülekuulamisel oleks olnud täiendavaid taotlusi, ei välista seda, et paluti kedagi üle kuulata. Vara arestimise taotlus tuli prokuröri poolt, toimik oli juba prokuratuuri üle antud. Ei mäleta, et kaitsja oleks taotlenud täiendavat ülekuulamist. Ei saa öelda kuidas seekord käis. Kui tõlke protokoll on, siis kõigepealt prinditakse välja, antakse kaitsjale, tõlk tõlgib kahtlustatavale, protokollis tehakse parandusi ja lõplik siis kui pooled on läbi lugenud. Ei mäleta ühtegi juhtumist, et oleks olnud vastupidi. Printer on teises koridori otsas, käis mitu korda printeri juures, kindlasti ei tehtud ühte korda. Alati 19 parandatakse, kui muud ei ole, siis kirjavigu. Alati tahab keegi midagi täiendada, kui lause ei ole arusaadav. Kohtueelsel menetlusel 02.04.2007 üle kuulatud ja kohtuistungil KrMS § 291 p 4 alusel avaldatud tunnistaja Aleksandr Bi ütlustest nähtuvalt seletas tunnistaja, et
20. juunil
21. aastal kella 13.00 paiku Aleksandr A , kellele helistas Andris K , tunnistaja kolleeg /lukksepp/ töökoht "Rigas Siltumsis“, tegi ettepaneku tema valimiseks OOO "GSP Kinnisvarahooldus" nõukogusse.
22. juunil
23. aastal kella 15.00 paiku, kooli soojussõlme ruumides aadressil Slokas 49, Riia, maksis talle raha - 30 latti nõusoleku andmise eest osaleda OOO "GSP Kinnisvarahooldus" nõukogus Eestist saabunud esindaja, kelle perenime ta ei tea, kuid tal olid tumedad prillid, täidlase kehaehitusega, keskmist kasvu, ta oli umbes 40 aastane. Ta ei teadnud, et ettevõte reaalselt tegutses tol ajal, kui ta kuulus ettevõtte nõukogusse, kuid sai sellest lähemalt teada, kui tagasi Eestist sõitis Nikolai L . Ta rääkis temale ja A.A ile, et kirjutas seal alla hunnikule dokumentidele ja kirjutas oma allkirjad ka valgetele lehtedele, samuti, et ta on praegu firma "GSP Kinnisvarahooldus" president. Ta oli mures seepärast, et midagi aru ei saanud, sest dokumendid olid eesti keeles. Nad said aru, et nende usaldust kasutati omakasu eesmärkidel. Kus ettevõte asus ja millega tegeles, ta ei teadnud. On tuttav Andris K iga alates septembrist
24. a., sest töötasid koos "Rigas Siltums'is". Varem olid tal temaga head suhted, kuid praegu ta temaga mingeid suhteid ei oma, sest ta vedas alt mitte ainult teda seoses ülalmainitud ettepanekuga raha teenida, kuid vedas alt ka N.L t, A.A it. Nikolais L siga tutvus umbes
25. aastal läbi A.A i, kelle juures ta käis töökojas. Siis nad töötasid ühesugusel tööl "Rigas Siltums'is". Töötas siis lukksepa-sanitaartehnikuna kuni septembrini 2005.a. Kui lahkus "Rigas Siltums'ist", ei säilitanud ta enam mingeid suhteid A.K i ega N.L ga. Isikuid nimega Hardi R , Timothy Sean Ferland ei tunne. Praegu kahetseb väga, et kuuletus töökaaslasele A.K i'le, sest ta kinnitas, et midagi kriminaalset ei tule. Tema pass oli sel ajal kaduma läinud ja ta andis kserokoopia, mis oli valmistatud enne kui passi kaotas. Tal oli vaja veel anda allkirjad 5-le puhtale lehele, sest omanikud tahavad mingeid dokumente ümber registreerida. Kirjutas oma perenime, kuid allkirja ei andnud. Passi kserokoopia ja allakirjutatud valged lehed andis üle kooli soojussõlme ruumides täidlase kehaehitusega eestlasele. Tol päeval oli joobnud ja mäletab küllalt halvasti Eestist kohale sõitnud isikuid. Pärast seda sõitis jalgrattal koju, kuid A.A koos A.K iga sõitsid N.L ga rääkima, kes oli kaupluse "Nelda" juures Lidonju tn.
26. Järgmisel hommikul alles sai teada, et N.L sõitis Eestisse. (kd 2 t/l 131, 170-171) Kohtueelsel menetlusel 10.04.2007 üle kuulatud ja kohtuistungil KrMS § 291 p 4 alusel avaldatud tunnistaja Sergejs N ütlustest nähtuvalt seletas tunnistaja, et on Läti elanik - sündis Daugavpilsi linnas, mõnda aega elas Jekabpilsi piirkonnas ning alates
27. aastast elab Riias. Alles
28. aastal vahetas nõukogude passi Läti mittekodaniku passi vastu. See oli
29. aasta suvel, ainult ei mäleta kuud, millal passi kätte sai. Selle passi, mille isikukood on 10087210421, jättis meelde, sest siis sai passi koos emaga kätte ja seepärast neil erinesid vaid viimased numbrid. Passi numbrit ei mäleta.
30. aasta talvel, konkreetset kuud ja kuupäeva ei mäleta, kui sõitis trollibussiga koju ja oli joobes, kaotas oma dokumendid - passi ja sõjaväetunnistuse. Ei avaldanud kaotatud dokumentide kohta kuhugi.
31. aastal sai passi kätte ainult ühe korra. Ülalmainitud ajast saadik elab ilma passita. Praegu tunneb end halvasti -
32. aastal alates jaanuarist kuni märtsini oli ravil
33. linnahaiglas, kus tehti operatsioon. Haiglasse saabumisel nimetas oma isikukoodi ja teatas, et pass on kaotatud. Keegi pole talle kunagi teinud ettepanekut tema valimiseks OÜ GSP Kinnisvarahooldus nõukogusse ja pole maksnud mingit raha. Oma passi kserokoopiat pole kellelegi andnud. Isikuid nimedega Andrei K , Nikolajs L s, Hardy R , Timothy Sean Ferland ei tea. (kd 2 t/l 147-149, 179) Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • 04.01.2007 koostatud teatest kriminaalmenetluse alustamise kohta nähtub, et 03.01.2007.a. alustati KarS 201 lg 2 p 2 tunnustel menetlust kriminaalasjas nr 07230100007 OÜ GPS Kinnisvarahooldus (pankrotis) endise juhatuse liikme Timothy Sean Ferland süüdistuses, kes ajavahemikul 08.03.2004.a - 13.05.2005.a omastas OÜ GPS Kinnisvarahoolduse 20 Hansapanga arvelduskontolt sularaha kokku 1252090.- krooni, kandes nimetatud summa oma isiklikule Hansapanga arvelduskontole . (kd I t/l 1) • 15.12.2006 koostatud pankrotihalduri Peeter A kriminaalmenetluse alustamise avaldusest nähtuvalt Harju Maakohtu 04.12.2006.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-06-32256 kuulutati välja osaühing GPS Kinnisvarahooldus pankrot ja nimetati halduriks Peeter A . Pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotimenetluse käigus on tuvastatud mitmed asjaolud, mis viitavad kuriteo tunnustele juhatuse liikme Timothy Sean Ferland´i tegevuses. Võlgniku raamatupidamist ei peetud raamatupidamisseaduse ja hea raamatupidamistava nõuete kohaselt. T.Ferland oli osaühingu juhatuse liige alates 2002.a. kuni 25.05.2005.a. Pankrotiotsuse seisuga oli võlgnikul vara 13.576.- krooni (kontol Hansapangas), ainuüksi maksuvõlg oli summas 3,77 miljonit krooni. Ettevõtte tegevus lõpetati kevadel 2005.a. Juhatuse liige Timothy Sean Ferland müüs 2005.a. juunis oma osa Läti Vabariigis Riias elavale kodakondsuseta isikule Nikolajs L sile. Samal ajal vahetati ka osaühingu nõukogu koosseis, kuhu tollane ainuosanik T. S. Ferland "valis" kolm Läti Vabariigi vene rahvusest ja kodakondsuseta elanikku: Aleksander Baltin, Sergei Nikitin ja Aleksander A . Nimetatud isikud ei omanud ega oma ka käesoleval ajal mingit seost ettevõtlusega Eesti Vabariigis. Et tegemist oli fiktiivse tehinguga, s.o. nimetatud toimingu eesmärgiks ei olnud ettevõtte tegeliku juhtimise üleandmine teisele isikule, viitab ka asjaolu, et N.L sile, samuti teistele asjaga seostatud Läti Vabariigi elanikele, maksti Eestisse sõidu eest 150 Läti latti ja hiljem hoiduti kontaktidest. Mingeid dokumente N.L sile üle ei antud, küll aga võeti allkirju mitmele (väidetavalt kuni 30-le) puhtale lehele. Saades aru Eestis tehtud toimingute fiktiivsusest ja seosest võimaliku kuriteoga, pöördus N.L s Lätis koheselt politseiorganite poole, seal hulgas Interpoli poole T.S. Ferland omandas alates 01.03.2004.a. osaühingu SEB Eesti Ühispank kontolt kokku 428.100 krooni, osaühingule kuuluvalt Hansapanga kontolt samast ajast alates aga 1.865.100 krooni. Mingeid dokumente, mis kinnitaksid nimetatud summade hilisemat kasutamist ettevõtte huvides, pole esitatud. Maksukohustuslaste registri andmetest lähtuvalt jättis GPS Kinnisvarahooldus OÜ (pankrotis) juhatuse liige T.S.Ferland, kes tegeles ainuisikuliselt osaühingu raamatupidamise korraldamise ja rahaliste maksete tegemisega, maksuhaldurile tähtaegselt esitamata tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid ning käibedeklaratsioonid perioodil jaanuar 2004 kuni märts 2005, esitades need hilinemisega. Samuti ei toimunud maksudeklaratsioonide alusel tekkinud maksusummade tasumist maksuhalduri kontole, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 4 214 062 krooni. (kd I t/l 2-4) • Koopia Harju Maakohtu 04.12.2006.a. otsusest tsiviilasjas nr. 2-06-3226, millega kuulutati välja osaühing GPS Kinnisvarahooldus pankrot ning määrati pankrotihalduriks Peeter A . (kd 1 t/l 5-9, kd 3 t/l 126-130) • 13.11.2006 koostatud OÜ GPS Kinnisvarahooldus ajutise halduri Peeter A arvamus: osaühing kanti äriregistrisse 27.09.2000.a. (registrikood nr. 10701927), ärinimega OÜ Alstiton Invest, alates 21.12.2000.a. on ärinimi GPS Kinnisvarahooldus; ettevõtja aadress on alates 06.07.2005.a. Narva mnt.13, 10151, Tallinn; alates 26.06.2001.a. kuni 06.07.2005.a. oli aadressiks Rataskaevu 14/4a, 10123, Tallinn; osakapital alates 21.12.2000.a. 400.000.krooni, ainuosanik alates 28.06.2002.a. kuni 06.06.2005.a. Timothy Sean Ferland (sünd. 09.05.1967.a., USA kodanik), alates 06.06.2005.a. ainuosanik Nikolajs L s (sünd. 26.01.1954.a., kodakondsuseta, Läti Vabariigi elanik); nõukogu liikmed alates 12.05.2005.a. kuni 07.06.2005.a.: KF, MK, JKMG; alates 07.06.2005.a. liikmed: AB(eluk. Läti Vabariik), SN(eluk. Läti Vabariik), Aleksandrs A (eluk. Läti Vabariik); juhatuse liikmed: alates 21.12.2000.a. kuni 06.07.2005.a. (s.o. vähem kui aasta pankrotimenetluse algatamisest) Timothy Sean Ferland; alates 29.05.2002.a. kuni 25.05.2005.a.- KF; alates 29.05.2002.a. kuni 25.05.2005.a. MK; alates 06.07.2005.a. Nikolajs L s; realiseerimise netokäive ja kasum (kahjum): 2001.majandusaastal käive 1.041.916 krooni, kahjum 641.752 krooni; 2002.majandusaastal käive 1.385.945 krooni, kasum 523.744 krooni; järgmiste majandusaastate aruandeid pole koostatud ja äriregistrile esitatud; raamatupidamise korraldamise eest vastutav isik: kuni 06.07.2005.a. juhatuse liige Timothy Sean Ferland, käesoleva ajani juhatuse liige Nikolajs L s. Esialgne hinnang ettevõtte majandusarvestuse kohta: võlgniku poolt on koostatud ja esitatud äriregistrile
34. ja 21 2002.majandusaastate aruanded, hilisemate majandusaastate kohta aruandeid pole koostatud ega esitatud. Ajutisele haldurile pole esitatud võlgniku raamatupidamis-dokumentatsiooni, viimane tegevjuht T. Ferland väidab, et andis kõik üle uuele juhatuse liikmele Nikolajs L sile, viimane eitab dokumentide saamist. Dokumentatsiooni üleandmist-vastuvõtmist tõendavat dokumenti ajutisele haldurile pole esitatud. Eeltoodust nähtub, et võlgniku raamatupidamist ei peetud raamatupidamisseaduse ja hea raamatupidamistava nõuete kohaselt, tegemist oli tõenäoliselt raske hooletusega ettevõtte raamatupidamist korraldanud tegevjuhi T.Ferlandi poolt. Ülatoodust lähtuvalt pole ajutisel halduril võimalik anda ka põhjalikku hinnangut võlgniku majandustegevuse, s.h. maksejõuetuse põhjuste ja tekkeaja kohta. Pole välistatud, et nimetatud asjaolu oligi võlgniku viimase tegevjuhi, juhatuse liikme T.S.Ferlandi poolt oma kohustuste täitmatajätmise motiiviks. Varad: Ajutise halduri poolt kolmandatele isikutele, registritele, krediidiasutustele jms. tehtud järelpärimiste tulemusel võib asuda seisukohale, et võlgnikul on varana vaid raha pangakontol nr. 221015748042 Hansapangas - 13.576,68 krooni. Muu kinnis- ja vallasvara puudub. Ajutisele haldurile kolmandate isikute poolt esitatud andmete alusel on võlad: maksuvõlg (Põhja Maksu-ja Tollikeskus) - 3.703.964 krooni; renditasu võlg (AS Rentacar) 66.895 krooni; kokku võlad: 3.770.859 krooni. Käesoleva arvamuse peatükis II kirjeldatud asjaoludel puudub ajutisel halduril võimalus anda põhjendatud ja igakülgset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta. Põhjusel, et võlgnikul on vara vaid 13.576 krooni, samas on tuvastatud võlad 3,77 miljonit krooni ja võlgniku ettevõtte tegevus on lõppenud 2005.a. kevadel, pole võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks põhjalikum analüüs vajalik. Asjaolu, et maksevõlad tekkisid alates kevadest
35. aastal, viitavad maksejõuetuse tekkimisele
36. majandusaasta esimesel poolel. Samas on tuvastatud mitmed asjaolud, mis annavad alust oletusele, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ettevõtte juhtkonna raske hooletus või kuriteo tunnustega tegu, mille varjamiseks pandi toime mitmed oma iseloomult fiktiivsed tehingud. Nimelt müüs osaühingu ainuosanik ja tolleaegne juhatuse liige Timothy Sean Ferland 2005.a. juunis oma osa Läti Vabariigis Riias elavale kodakondsuseta isikule Nikolajs L sile. Asjaolu, et nimetatud isik, kes ei oma viimased seitse aastat kindlat töökohta ja pole kunagi tegelenud ettevõtlusega ning kellel puudus igasugune side Eestis asuva äriühinguga, omandas kolmandate isikute vahendusel temale tundmatu osaühingu osa ning alates 06.07.2005.a. määrati võlgnik ainsaks juhatuse liikmeks, viitab tehingu teise poole tegelikule tahtele- soovile vabaneda nn. tankistide abil äriõiguslikust ja ka võimalikust tsiviil- ja kriminaalõiguslikust vastutusest võlgniku maksejõuetuse tekkimise eest. Et tegemist oli fiktiivse tehinguga, s.o. nimetatud toimingu eesmärgiks ei olnud ettevõtte tegeliku juhtimise üleandmine teisele isikule, viitab ka asjaolu, et N.L sile maksti Eestisse sõidu eest 150 Läti latti, ja hiljem hoiduti temaga kontaktidest. Mingeid dokumente N.L sile üle ei antud, küll aga võeti allkirju mitmele puhtale lehele. Saades aru Eestis tehtud toimingute fiktiivsusest ja seosest võimaliku kuriteoga, pöördus N.L s Lätis politseiorganite poole, sealhulgas Interpoli poole. Eeltoodust nähtub, et osaühingu viimase tegeliku osaniku ja tegevjuhi Timothy Sean Ferlandi tegevuses võivad olla ametialase kuritarvitamise, s.o. KarS prg. 289 tunnustel kvalifitseeritava kuriteo, aga ka dokumendi võltsimise (KarS prg. 344), osanike koosoleku mittekokkukutsumise ja pankrotiavalduse mitteesitamise (KarS prg.380), samuti KarS prg. 384 järgi kvalifitseeritava kuriteo (maksejõuetuse kuritahtliku põhjustamise) tunnused. Võimalusele, et osaühingu viimase tegeliku tegevjuhi T.S.Ferlandi tegevuses on kuriteo tunnused, s.h. osaühingu vara omastamise koosseis, viitab ettevõtte pangakontolt suure rahasumma pööramine nimetatud isiku omandisse nii sularaha väljavõtmise kui ka oma isiklikule kontole ülekannete teel. Nii omandas T.S. Ferland alates 01.03.2004.a. osaühingu SEB Ühispank kontolt kokku 428.100 krooni, osaühingu Hansapanga kontolt samast ajast alates aga 1.865.100 krooni. Mingeid dokumente, mis kinnitaksid nimetatud summade hilisemat kasutamist ettevõtte huvides, pole esitatud. Lisaks võimalikule kriminaalõiguslikule vastutusele esinevad T.S.Ferlandi viidatud tegevuses asjaolud, mis annavad alust tsiviilõiguslikuks nõudeks alusetult omandatud raha tagastamiseks võlgnikule ja juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Seda enam, et T.S.Ferland on kinnitanud oma seletustes, et ettevõtte juhtimisega, s.h. rahaliste vahendite käsutamisega, tegeles tema ainuisiklikult. Võimalikele pankrotiõiguslikele tagasivõitmise 22 võimalustele viitab ka asjaolu, et tõenäoliselt on võlgniku kohustuste täitmisel ja väljamaksete tegemisel kahjustatud võlausaldajaid nende hulgast ühtede eelistamisega teistele. Nii on ajavahemikul, mil võlgnikul oli suur maksuvõlg, tehtud AS-le Ebeta pangakontodelt SEB Ühispangas ja Hansapangas väljamakseid kokku summas 1.125.000 krooni. Ülaltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et osaühing GPS Kinnisvarahooldus on maksejõuetu, maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu hulgas tõenäoliselt ka ettevõtte viimase tegeliku tegevjuhi ja juhatuse liikme Timothy Sean Ferlandi poolt toime pandud majandusalased kuriteod, võlgniku majandustegevuses on mitmeid asjaolusid, mis viitavad tsiviilõiguslike kahjuhüvitus- ja tagasivõitmisnõuete võimalustele, mille reaalseid perspektiive aga pole hetkel võimalik hinnata. Seda enam, et ajutise halduri käsutuses olevatel andmetel on USA kodanik T.S.Ferland lahkunud Eesti Vabariigist, tema praegune asukoht on teadmata. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuste tuvastamiseks, maksejõuetuse tekkimises süüdi olevate isikute tsiviil- ja kriminaalvastutusele võtmiseks on vajalik välja kuulutada võlgniku pankrot, samas võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Esialgsel hinnangul on kulutused, mis oleksid vajalikud pankrotimenetluse esialgsete toimingute läbiviimiseks, sisaldades ka halduri tasu, mis arvestatakse ajakulu alusel, vähemalt 60.000 krooni. Kohtul on õigus ja alust juhul, kui kas võlausaldaja või kolmas isik ei tasu nimetatud summat kohtudeposiiti, lõpetada käesolev pankrotimenetlus seoses raugemisega. (kd 1 t/l 10-13) • 06.12.2006 koostatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitatud nõudeavaldusest nähtuvalt on võlgniku OÜ GPS Kinnisvarahoolsus maksuvõlg 4 214182 krooni. Maksuvõlg on kujunenud OÜ GPS Kinnisvarahooldus (pankrotis) poolt esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumiste vahena ning sellelt arvestatud intresside summast. (kd 1 t/l 14-15) • Väljavõte isikukontoread OÜ-lt GPS Kinnisvarahooldus kinnipeetud tulumaksu kohta, mille kohaselt ajavahemikul 29.02.2004 kuni 05.12.2009 oli OÜ GPS Kinnisvarahooldus põhimaksu saldo: -312974,86 ja intressisaldo: -
37. (kd 1 t/l 16) • Väljavõte isikukontoread OÜ-lt GPS Kinnisvarahooldus sotsiaalmaksu kohta, mille kohaselt ajavahemikul 01.01.2004 kuni 05.12.2006 oli OÜ GPS Kinnisvarahooldus põhimaksu saldo: -1533026 ja intressisaldo: -
38. (kd 1 t/l 17) • Väljavõte isikukontoread OÜ-lt GPS Kinnisvarahooldus töötuskindlustusmaksete kohta, mille kohaselt ajavahemikul 29.02.2004 kuni 05.12.2006 oli OÜ GPS Kinnisvarahooldus põhimaksu saldo: -56073 ja intressisaldo: -
39. (kd 1 t/l 18) • Väljavõte isikukontoread OÜ-lt GPS Kinnisvarahooldus kohustusliku kogumispensioni makse kohta, mille kohaselt ajavahemikul 01.01.2003 kuni 05.12.2006 oli OÜ GPS Kinnisvarahooldus põhimaksu saldo: -31646 ja intressisaldo: -
40. (kd 1 t/l 20-21) • Väljavõte isikukontoread OÜ-lt GPS Kinnisvarahooldus käibemaksu kohta, mille kohaselt ajavahemikul 20.01.2004 kuni 05.12.2006 oli OÜ GPS Kinnisvarahooldus põhimaksu saldo: -958679 ja intressisaldo: -
41. (kd 1 t/l 22) • 05.12.2006 koostatud Maksu ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse teatisest nähtuvalt oli OÜ GPS Kinnisvarahooldus maksude saldo (sh kinnipeetud tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kohustusliku kogumispensioni makse, ettevõtte tulumaks alates 2000) seisuga 04.12.2006 kokku 4204062 krooni. (kd 1 t/l 24) • 13.10.2005 koostatud kolmanda isiku OÜ Simar (esindaja Mihkel K ) suuliste selgituste protokollist nähtuvalt OÜ Simar osutas GPS Kinnisvarahooldus OÜ-le raamatupidamisteenust alates 2000 aastast. Klient tuli Tarmo Mäesalu kaudu, kes oli enne omanike vahetust 2002 aastal äriühingu omanik. Mihkel K sai GPS Kinnisvarahoolduse OÜ juhatuse liikmeks formaalselt, sest seadus nõudis vähemalt kolme juhatuse liiget. Kuni AS-lt Riigi Kinnisvaralt lepingu ülevõtmisega tegeles OÜ Simar raamatupidamisega täies mahus. Peale riigihanke võitmist soetas GPS Kinnisvara endale tarkvara Taavi. OÜ Simar tegeles ainult koonditega e. tagantjärgi kokkupanek. Arvete maksmisega tegeles OÜ Kinnisvarahooldus GPS ise. Aruandlus toimus kuu lõikes. OÜ Simar kasutab programmi HansaRama. Alguses tegi OÜ Kinnisvarahooldus GPS raamatupidamist Mihel Kõrgema, hiljem teised raamataupidajad. OÜ Kinnisvarahooldus GPS on hetkeseisuga OÜ-le Simar 23 võlgu 100-150 tuhat krooni. Kliendiga oli pidev probleem, sest TSP olid vigased. Käibedeklaratsioonid pidi esitama OÜ Simar ja nende esitamata jätmist tunnistaja selgitada ei oska. Palk, arvestus ja maksmine toimus programmiga Taavi. Sellega tegeles keegi OÜ-s Kinnisvarahooldus GPS. Mihkel K ise ühtegi tehingut OÜ Kinnisvarahooldus GPS nimel ei teinud. Neil oli suuline koostööleping. Pani allkirja ainult majandusaasta aruandele. GPS Kinnisvara hooldus dokumentide üleandmine toimus Timothy Ferlandile isiklikult, dokumente oli umbes 7 kasti. (kd 1 t/l 25-26) • 28.09.2005 koostatud kolmanda isiku Timothy Sean Ferlandi suuliste selgituste protokolli kohaselt on ta andnud äriühingu dokumendid üle uuele äriühingu omanikule Nikolai L s'le. Lepinguid tema, kui füüsilise isiku ja OÜ GPS Kinnisvarahoolduse vahel sõlmitud ei olnud. Äriühingu juhatusse kuulusid tema ise, abikaasa Kaia ja MK. 2001.a Timothy ülesandeks äriühingus oli lepingute sõlmimine ja ainuisikuline juhtimine. KFi ülesandeks oli osaleda koosolekutel. Otseseid tööülesandeid tal ei olnud. Samuti Mihkel K . Nad ei võtnud vastu otsuseid ega kirjutanud lepinguid alla. Nad olid formaalsed juhatuse liikmed. Äriühingu asutamisest saadik on nad kasutanud ühe ja sama juristi teenuseid, leping oli sõlmitud Advokaadibürooga Laus ja Partnerid. Raamatupidamise eest hoolitses OÜ Simar, mille omanik on MK. Maksudeklaratsioonidele kirjutas alla MK, tal oli volitus. Pangakaardid olid Timothy käes ja arveldusi pankades tegi ka tema. Eelmisi lepinguid enne AS Riigi Kinnisvara hoolduslepingu sõlmimist ta ei mäleta. Probleemid tekkisid pärast riigihanke võitmist. Hankijatega sõlmitud lepingud ei olnud head (kõrged teenuse hinnad). Leping AS-ga Riigi Kinnisvara lõpetati GPS Kinnisvara initsiatiivil, kuna nad ei suutnud lepingut täita. GPS olid eelnevalt rääkinud Oberhausiga, BREM-ga ja ESS Haldus-ga, et lepingut müüa, kuid tulutult, siis AS Riigi Kinnisvara otsis lepingu ülevõtjaks OÜ Cityhaldus. Maksuvõlg tekkis lepingulistest kohustustest, suurtest kulutustest. Maksuvõla suurusest sai Timothy teada 2004.a lõpus. Maksuvõlast teavitas raamatupidamisfirma, kes osutas raamatupidamisteenust. Maksudeklaratsioonid jäid esitamata, kuna ei olnud vahendeid maksude tasumiseks. Raamatupidamisfirma esitas maksuametile väärandmeid ja Timothy ei olnud sellega kursis ja ta ei tundnud selle vastu huvi. GPS Kinnisvarahoolduse müük toimus notari juures, kus ei viibinud uus omanik Nikolai L s. Seal oli tema volitatud esindaja. Põgus kohtumine toimus enne. Uus omanik on maksuvõlgadest teadlik. Timothy ja abikaasa Kaia ei saanud GPS Kinnisvara juhatuse liikmetena tasu. Igapäeva kulutuste tegemine oli objektide juhtide töö. Arved hankijatele maksis Timothy ise ja saatis siis raamatupidamise firmale. Arved maksti sularahas ja ülekandega. GPS Kinnisvarahooldusel olid liisingautod. Haljastusteenus oli Riigi Kinnisvara lepingus. Klientidele ehitusteenust ei tehtud. Sularaha kasutati erinevatele hankijate tasumiseks. Maksti arvete alusel. Töötajatele maksis palka, tegi ülekandeid Timothy. Kasutati raamatupidamise programm Taavi. Raamatupidamise firma esitas maksudeklaratsioone. Praegu tegeleb ta töö otsimisega ja on võimalus saada projektijuhiks Ukrainasse. Enne Eestisse tulemist töötas Ameerikas, Lätis. Eestisse elama asus ta 2000.a. (kd 1 t/l 27-28) • 27.10.2005 koostatud kolmanda isiku KF´i suuliste seletuste protokollist nähtuvalt KF sai juhatuse liikmeks tänu oma abikaasale. Oli vaja kolme juhatuse liiget ja ta nõustus GPS Kinnisvarahooldus OÜ juhatuse liikmeks hakkama. Kuna abikaasa ei valda eesti keelt, siis Kaia oli abikaasa kõrval, kui tõlk ja sai töötasu tõlkimise eest. Tema ainus funktsioon oligi abistada oma abikaasat. Kaia ei võtnud osa GPS Kinnisvarahooldus OÜ majandustegevusest. KF kasvatas äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal lapsi ja tal ei olnud aega äriühingu tegevuse vastu huvi tunda. Lapsed on praegu kolme ja viie aastased. Kaia ei mäleta, et ta oleks, lepingutele allkirju andnud. Äriühingu kontor asus Rataskaevu tänaval, kuid tegevuskohad asusid mujal. Kontoris viibisid tööl ka mitte perekonna liikmeid. Nende kohustustest Kaia ei tea. Kaia ei mäleta, et tal oleks olnud rendilepingut äriühinguga. Samuti ei ole olnud laenulepingut. Kaia ei teadnud äriühingu majandusraskustest. Abikaasa ei rääkinud, et äriühingul läheb halvasti. Äriühingu juhatuse liikmest kutsuti Kaia tagasi abikaasa ettepanekul. Äriühing müüdi abikaasa ettepanekul. Nõusolek äriühingu müümiseks kinnitati notariaalselt Raplas. (kd 1 t/l 29-30) • 03.06.2005 koostatud OÜ GPS Kinnisvarahooldus ainuosaniku otsusest nähtuvalt Timothy Sean Ferland, OÜ GPS Kinnisvarahooldus ainuosanik, otsustas: muuta osaühingu juriidilist 24 aadressi (uueks aadressiks: Narva mnt 13 Tallinn 10151); kutsuda tagasi nõukogu liikmed ( KF, MK, JKMG), määrates nõukogu liikmete volituste lõppemis ajaks 07.06.2005.a ja otsustas moodustada osaühingule kolmeliikmelise nõukogu: Aleksandrs B , Aleksandrs A , Sergejs N (isikud elukohaga Riias). Nõukogu liikmete volituste alguseks märgiti 07.06.2005.a. (kd 1 t/l 37) • Ärakiri Rapla notar Raul Joametsa poolt 06.06.2005 kinnitatud osaühingu osa müügilepingust, mille kohaselt Timothy Sean Ferland (müüja) ja KF (müüja abikaasa) ja Nikolajs L s (ostja), keda esindas volikirja alusel Hannes R , sõlmisid lepingu OÜ GPS Kinnisvarahooldus neljasaja tuhande kroonise nimiväärtusega osa (100% osaühingu osakapitalist) müümise kohta hinnaga kakssada tuhat krooni, leppides kokku, et kõik lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused lähevad ostjale üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Muuhulgas Müüja kinnitab, et: Lepingu ese on Müüja omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud pandiõiguse või kasutusvaldusega ega muude kolmandate isikute õigustega. OÜ- vara on koormatud, kommertspandiga AS Hansapank kasuks (pandisumma 700 000 krooni). Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole vastu võetud osanike otsust äriregistrisse kantud osakapitali suuruse muutmiseks. Müüja poolt Ostjale esitatud OÜ aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast. 1.5.4 Ostjale esitatud OÜ dokumentatsioon kajastab kõiki OÜ varasid ja kohustusi ning OÜ-1 ei ole kohustusi, OÜ poolt ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning OÜ varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole Ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Ostja kinnitab, et ta on tutvunud OÜ põhikirjaga ning Müüja poolt talle esitatud OÜ-d puudutava dokumentatsiooniga ning teab tuginedes dokumentatsioonile ja Müüja käesolevas lepingus esitatud kinnitustele OÜ majanduslikku olukorda. Müügilepingu punkti 6 kohaselt tasub lepingusõlmimisega seotud kulud kõik müüja. Müügileping on allkirjastatud kõigi osapoolte poolt. (kd 1 t/l 38-42) • 18.09.2006.a Ain K poolt edastatud pankrotihaldurile Peeter A ´le edastatud e-kirjast nähtuvalt on Timothy Ferland Eesti Vabariigist alaliselt lahkunud ning jääb varem antud ütluste juurde, kuna osaühingu raamatupidamine sai notariaalse müügitehinguga seotult üle antud osa ostjale, siis ei ole Timothy Ferlandil Teile midagi üle anda. Kui hr.L s paljasõnaliselt väidab, et tehing oli tema arvates fiktiivne, siis Eesti Vabariigi notar kindlasti sellist tehingut ei tõestaks. (kd 1 t/l 43) • 18.08.2006 Timothy Ferland enda ja KFi nimel saadetud vastusest pankrotihaldurile Peeter A le nähtub, et erinevatest põhjustest tingituna müüsid nad kogu oma osaluse nimetatud äriühingus juba 06.06.2005 ning juhatuse liikme kohustustest vabastati teda 03.06.2006 ning KF veel varem. Nimetatut saab kontrollida Äriregistri toimikutest. Neil ei olnud mingit põhjust jätta äriühingu dokumentatsioonist endale koopiaid, seetõttu soovitab pankrotihalduril pöörduda võlgniku seadusliku esindaja Nikolajs L si poole. Soovides siiski võimaluste piires kaasa aidata OÜ GPS Kinnisvarahooldus viimase aja tegevuse selgitamisele teatab Timothy Ferland, et käis septembris 2005 võlausaldaja- Maksu- ja Tolliametis (Endla 8) - juures andmas selgitusi. Mäletamist mööda sai seal kõik protokollitud, mistõttu võib vastav dokument olla oluliseks teabeallikaks. (kd 1 t/l 44) • 20.09.2006 KF´i poolt esitatud teatest pankrotihaldur Peeter A le nähtub, et Timothy Ferland on alaliselt Eesti Vabariigist lahkunud ja elab teistes riikides. (kd 1 t/l 45) • 09.06.1999.a koostatud abielu registreerimise akti kohaselt registreeriti Timothy Ferlandi ja Kaja Joosti abielu 09.06.1999.a. (kd 1 t/l 46-48) • Koopia Timothy Sean Ferland`i nimele välja antud Ameerika Ühendriikide passist . (kd 1 t/l 49) • Väljatrükk Järva Maakohtu kinnistusosakonna andmetest, mille kohaselt kuulub KF´ile elamumaa Ambla vallas, Reinevere külas, Nurmel pindalaga 0,79 ha. Kanne on tehtud kinnistusraamatusse 19.09.2000.a. (kd 1 t/l 50) • Väljatrükk Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna andmetest, mille kohaselt kuulub KF´ile elamumaa ja korteriomand Tallinnas, Rataskaevu tn 14- 4A, pindalaga 570 m². 25 Kanne on tehtud kinnistusraamatusse 11.11.2003.a. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 1500000 krooni AS Hansapank kasuks. (kd 1 t/l 51-52) • Väljatrükk Äriregistri teabesüsteemist OÜ GPS Kinnisvarahoolduse kohta, millest nähtuvalt 27.09.2000 kanti registrisse OÜ Alstiton Invest. 21.12.2008 muudeti ärinimeks OÜ GPS Kinnisvara. OÜ GPS Kinnisvara aadressideks on olnud: Nulu 4, Tallinn; Rataskaevu 14/4A, Tallinn ja Narva mnt 13, Tallinn. Juhatuse liikmeteks sai 21.12.2000 Tarmo M(juhatuse liige kuni 26.06.2001), Timothy Sean Ferland (juhatuse liige kuni 06.07.2005, osanik alates 28.06.2002 kuni 06.06.2005), Leo Tibar (juhatuse liige kuni 17.04.2001) ja Edvard Mihkelsaar (juhatuse liige kuni 17.04.2001). 29.05.2002 said juhatuse liikmeteks Mihkel K (juhatuse liige kuni 25.05.2005, nõukogu liige 15.05.2005 kuni 07.06.2005) ja KF (juhatuse liige kuni 25.05.2005, nõukogu liige 15.05.2005 kuni 07.06.2005). Ajavahemikul 12.05.2005 kuni 07.06.2005 oli nõukogu liikmeks ka JKMG. 06.07.2005 sai juhatuse liikmeks Nikolajs L s (osanikuks alates 06.06.2005). Nõukogu liikmeteks on alates 07.06.2005 Aleksandrs B, Sergejs N ja Aleksandrs A . Ettevõtte osakapital on alates 21.12.2000 aastast 400000 krooni. (kd 1 t/l 53-54) • Osaühingu GPS Kinnisvarahoolduse 01.01.2002 kuni 31.12.2002 majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtuvalt oli ettevõtte käive aastal 2002 1,4 miljonit krooni. Põhitegevusaladeks oli koristus- ja hooldustegevusega seotud teenuste müük.
42. aastal oli plaanis teha kulutusi ettevõtte arengule.
43. aastal juhatuse liikmetele nendes organites osalemise eest tasu ei makstud. OÜ GPS Kinnisvarahooldus oli aastal 2002 keskmiselt 15 töötajat ning töötasu maksti 452,0 tuhat krooni. Raamatupidamise aastaaruandest nähtuvalt juhatus deklareerib oma vastutust majandusaasta aruande lehekülgedel 3 kuni 13 toodud OÜ GPS Kinnisvarahooldus 2002.a. raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsuse eest ning kinnitab vastavust hea raamatupidamistavaga. Raamatupidamisbilanssi kohaselt oli seisuga 31.12.2002 käibevara kokku 182342 krooni, materiaalne põhivara kokku 259731 krooni, varad kokku 442073 krooni, kohustused kokku 160081 krooni, osakapital kokku 281992 krooni ning kohustused ja omakapital kokku
44. Seisuga 31.12.2001 oli käibevara kokku 188099 krooni, materiaalne põhivara kokku 112441 krooni, varad kokku 300540 krooni, kohustused kokku 257292 krooni, osakapital kokku 43248 krooni ning kohustused ja omakapital kokku 300540 krooni. Kasumiaruande kohaselt oli 2002 aastal äritulud kokku 2387037 krooni, ärikulud kokku 1854101 krooni, ärikasum 532 936 krooni, finantstulud kokku 15, finantskulud kokku 9207 ning puhaskasum 523 744 krooni. Ajavahemiku 27.09.00 kuni 31.12.01 aruandeaasta puhaskasum oli – 641752 krooni. Rahavoogude aruande kohaselt aastal 2002 oli rahavoog äritegevusest +234474 krooni, rahavoog investeerimisest -215108 krooni, rahajäägi muutus +19366 krooni, raha jääk perioodi alguseks 218 krooni ning rahajääk perioodi lõpuks 19584 krooni. Ajavahemiku 27.09.00 kuni 31.12.01 rahavoog äritegevusest oli -494096 krooni, rahavoog investeerimisest -190686 krooni, rahajäägi muutus +218 krooni, raha jääk perioodi alguseks 0 krooni ning rahajääk perioodi lõpuks 218 krooni. Omakapitali muutuste aruandest nähtuvalt oli osakapital seisuga 27.09.2000.a 400000 krooni ning reserv 0 krooni. Omakapital seisuga 31.12.2001 oli 400000 krooni ja reserv 285000 krooni. Omakapital seisuga 31.12.2002 oli 400000 krooni, eelmiste perioodide jaotamata kasum oli -641 752 krooni, aruandeaasta kasum +523744 krooni ning kokku 281992 krooni. Majandusaasta aruande lisadest nähtuvalt esinesid ettevõttel seisuga 31.12.2001 ja 31.12.2002 maksuvõlad. Audiitor (vannutatud audiitor Hele Kuut) järeldusotsusest GPS Kinnisvarahooldus raamatupidamise kohta nähtub, et raamatupidamise aastaaruanne on Eesti Vabariigi Raamatupidamise Seadusest lähtuvalt koostatud, seisuga 31.12.2002.aasta bilansi mahuks 442 073 krooni ja finantstulemuseks 523 744 krooni kasumit, kajastab õigesti ja õiglaselt juriidilise isiku majandusaasta finantsseisundit. Osaühingu GPS Kinnisvarahoolduse kasumi jaotamise otsusest nähtuvalt oli eelmiste perioodide jaotamata kasum -641752 krooni, aruandeaasta kasum +523744 krooni, kohustuslik reservkapital 26200 krooni ning jaotamata kasum pärast aastaaruande kinnitamist -144208 krooni. Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud juhatuse liikmed Timothy Sean Ferland (osanik), KF ja Mihkel K . (kd 1 t/l 55-68) 26 • Põhja Ringkonnaprokuratuuri saatekiri, millega edastati Põhja Politseiprefektuuri Majanduskuritegude talitusele Läti Vabariigi Peaprokuratuurist õigusabitaotlusele saabunud materjalid lisamiseks Kaari T i menetluses olevale kriminaalasjale. (kd 2 t/l 113) • Läti Vabariigi Peaprokuratuuri Rahvusvahelise Koostöö osakonna saatekiri Eesti Vabariigi Riigiprokuratuurile materjalide saatmise kohta. (kd 2 t/l 114, 157) • 15.06.2005 koostatud Nikolai L ´i avaldusest nähtuvalt 02.06.2005, kella kahe paiku päeval, helistas talle Andrei, kellega ta kunagi koos töötas "Rigas Siltums'is" ja küsis, kas tal ei ole soovi sõita korraks Tallinna. Sõidu eesmärgi kohta ta ei küsinud, sest eeldas, et jutt on sanitaartehniliste materjalide hankimisest. Hiljem sõitsid tema juurde kaks inimest, nagu nad end esitlesid, Eestist. Üks nimetas end Igor'iks, teine Harvi'ks. Andrei uuesti talle midagi ei selgitanud, lihtsalt mainis möödaminnes, et on vaja vormistada mingid dokumendid ja tuua need Eestist Lätisse. Pärast lisas, et talle makstakse töö eest 150 latti. Teenus sellise raha eest tundus talle tühisena ja ta sõitis. Kohe kui ületasid piiri, helistas Harvi kellelegi ja ütles, et bensiinitanklas on tal määratud kohtumine. Sõitnud sinna, palus ta tal anda talle tema pass. Ta ulatas selle, sest mõtles, et nende dokumentide edasitoimetamine ei ole vähetähtis asi ja nähtavasti nad tahavad lihtsalt teada saada tema kodust aadressi. Passiga istus Harvi ümber musta BMW-sse, rääkis kellegagi viis kuni kümme minutit ja tulnud tagasi, ulatas talle tema passi. Pärast seda viidi ta hotelli, kus talle võeti numbrituba ja öeldi, et talle sõidetakse järele järgmisel päeval. Järgmisel päeval sõitis talle järele Igor ja nad suundusid kontorisse Harvi juurde, kus ta lihtsalt istus umbes tunni, saades juba aru, et on vaja veel kuhugi sõita, ja kui dokumendid vormistatakse, saadetakse teda uuesti tagasi Lätti. Talle tuli järele, nagu ta hiljem teada sai, Huggo R 'ar ja nad suundusid notariaalkontorisse (seda ta selgitas talle juba teel olles), et tema nimele pidi vormistatama firma ostmine, maksumusega 200 tuhat krooni, põhikirjalise kapitaliga 400 tuhat krooni, firma hakkab tegelema ehitusprügi väljaveoga. Taganeda tal juba oli hilja, nad sõitsid võõra riigi üksildast teed mööda ja ta nagu hüpnoosi all täitis nende soovi. Edasi nad naasesid Harvi büroosse, kus talle pandi ette alla kirjutada umbes viiskümmend tühja lehte, mida ta ka tegi, tema kõrval seisvate petturite surve all, juba oma tegevuse eest mitte aru andes. Uuesti sõitis kohale Igor ja viis ta bussijaama, kus ta andis talle kätte lubatud töötasu. Ta ostis ka pileti Riiani. Alles järgmisel päeval ta taipas, et pani toime midagi temale mitte omast. Tema juurde tulid veel kaks "Rigas Siltums´i“ töötajat Aleksandr A ja Aleksandr Aja jutustasid, et viibides samuti mingis hämaras seisundis nad kirjutasid all samasugustele tühjadele lehtedele. Ainult väiksemale arvule. Nad olid andnud oma passide koopiad ja said selle teenuse eest 30 latti igaüks. Millises notariaalkontoris ta need dokumendid vormistas, ei ole tal vähimatki ettekujutust, ühte võib öelda, et see oli kusagil linna piiridest väljas, mäletab ainult maja numbrit
45. Firma nime, kellele oli vormistatud volitus, ta samuti ei mäleta, vist see oli „GPS kinnis Vara Hollis“. Endistelt kolleegidelt juba Lätis, sai ta teada, et firma nimi, millisest nende juurde Riiga sõideti, on ARCO KONSULTATSIOONID OÜ, aadress Pärnu mnt 142, Tallinn 11314, kui kelmide poolt neile anti visiitkaart, aga firma filiaal on olemas Riias aadressil Tšaka 83/
46. Tallinnas samas firma hoones asub veel ka firma Tondi. Veel teab Harvi telefoni numbrit +
47. Samade kolleegide informatsiooni kohaselt on neil ka raamatupidamine, milline asub Tallinna kesklinnas Narva tn 13 (?). Ta palus mitu korda ja keeldus sellest volitusest, helistades Harvile. Kuid ta pandi vastakuti tema ja Igori nii kategoorilise protestiga, nüüd tema nime taha varjudes pannakse toime finantsmahhinatsioone. (kd 1 t/l 34-35, kd 2 t/l 125-126, 165-166) • 05.07.2005 koostatud Riia linna Politsei peavalitsuse Kriminaalpolitsei valitsuse Majanduspolitsei büroo osakonna esimehe V.Montiks vastusest N. L s´ile nähtub, et avalduses märgitud faktid ei sisaldanud LV Krimina