Prokurör Ainar Koik 1)nimi: Andrei LINASK 2)elu- või asukoht ja aadress: xxx 3)isikukood või sünniaeg: 38703160222 4)kodakondsus: Eesti kodanik 5)haridus: põhiharidus 6)emakeel: vene keel 7)töökoht või õppeasutus: ei tööta, viibib Vanglas Süüdistatav 8)karistatus: karistusregistri teatise kohaselt (tl 205-208) kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati Harju MK 25.09.2007.a. otsusega
lg 2 p 7,8, 215 lg 2 p 1,2 ja 263 p 3 järgi 2 aastase vangistusega, vabastati tingimisi enne tähtaega 29.Juaril 2008.a. (ärakandmata karistus 8 kuud ja 23 päeva,
alusel katseaeg 1 aasta alates 29.01.2008.a.), väärtegude eest karistatud 7 korral; 9)kuriteo kvalifikatsioon:
Kaitsja Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei Linask
Süüdi tunnistada Andrei Linask
Süüdi tunnistada Andrei Linask
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka süüdistatava kinnipidamine 08.mail 2009.a. Kandmata on vangistus 7aastat 11 kuud 29 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 28.12.2009.a. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista Andrei Linaskilt sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Andrei Linaskilt määratud kaitsjale makstud tasu, see on 4804,80 ja ekspertiiside tegemisega seotud kulud, see on 8625 krooni riigituludesse. Sundraha ,ekspertiisitasu ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri
Andrei Linaskit süüdistatakse ka selles, et tema 08.mail 2009 kella 00.30 paiku Paldiskis Rae tänav 21 maja trepikojas lõi tahtlikult mitu korda noaga ES´e rindkere ehk keha elutähtsate organite paiknemise piirkonda, tekitades temale torke-lõikehaava paremal pool ülakõhul, mis oli kõhuõõnde tungiv ja esines maksa parema sagara vigastus ehk eluohtlik tervisekahjustus, samuti torke-lõikehaava selja piirkonnas, ning samuti lõi tahtlikult noaga rindkere ehk keha elutähtsate organite paiknemise piirkonda J S´t, tekitades temale rinnaõõnde mittetungiva torke-lõikehaava vasakul pool selja ülaosas lülisamba kõrvaljoonel, seega püüdis A.Linask korduvate noalöökidega tappa kahte isikut – E.S ja J.S , millise käitumisega pani ta toime
Andrei Linsakit süüdistatakse selles, et tema samal ajal ja kohas lõi TR´it noaga so relvaga kätte, samuti rusikatega näkku, tekitades temale mitteeluohtliku tervisekahjustuse – lõikehaava vasakul küünarvarrel ja nahamarrastuse vasaku silma piirkonnas, misjärel võttis ära T.R kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3500c koos mälukaardiga maksumusega 2840 krooni selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millise käitumisega pani toime
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo Süüdistatav A.Linask tunnistas enda nendes kuritegudes süüdi osaliselt, ta ei eitanud E.S, J.S ja T.R noaga vigastamist süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning T.R mobiiltelefoni äravõtmist, väites küll noavigastuste tekitamise kohta, et tema kaitses ennast hoopis kannatanute eest ja mobiiltelefoni ei võtnud ta mitte kellegi käest ära, vaid korjas selle üles maast; J.Z peksmist käte ja jalgadega tunnistas ta täielikult; tema ütluste kohaselt oli ta 2009.a. 07.mail õhtul koos T ja T olulisel määral alkoholi tarvitanud, tema väitel solvas kannatanute eest keelt rääkinud seltskond nende seltskonda läbi akna ning nemad läksid trepikotta, et solvamise kohta selgitust saada; A.T tõi noad, 2 nendest jäi tema kätte, tema vehkis noaga küll aga tegi seda enesekaitseks 3 ründaja vastu, ta hoidis nuga enda ees, ise tundis kui 3 või 4 korral kellelegi pihta sai, väitis et tema tahtis selliselt ainult hirmutada, tema kindlasti ei üritanud kedagi tappa, samas võttis ta omaks et lisaks vehkimisele ta ka püüdis noaga lüüa ja torgata kuid ei mäletanud, mitmel korral ta seda tegi, samas ei osanud ta öelda, kes kannatanutest konkreetselt mida tema suhtes tegi, trepikojas toimunut ta täpselt ei mäletanud, mäletas et teda lükati trepist alla, trepikojast väljas tema enam kedagi ei noa ja rusikatega ei löönud, kannatanul kukkus väljas telefon maha iseenesest, tema võttis selle üles ja jättis endale, paaril korral sellega helistas ka. Prokuröri 4 küsimusele, kas ta ei arvanud, et noaga vehkides võib ta kellegi ära tappa vastas A.Linask, et arvas küll, et võib selliselt kedagi tappa, kuid teha ta seda konkreetselt ei üritanud. J.Z peksis ta sellepärast et too toppis oma nina tema asjadesse, ta lõi teda näkku 2 korda ja kui Z kukkus, istus talle peale ja lõi veel 2 korda näkku ja 3-4 korda kehasse. Kannatanud ES, J S ja TRi andsid kohtus ütlusi selle kohta, mis toimus ööl vastu 08.maid 2009.a. nendega Paldiskis Rae tn 21 kortermaja trepikojas, kuidas õhtul juba varasemalt võõraste vene noorukite kamp püüdis pääseda nende juurde korterisse koos alkoholi tarvitama, millest nemad keeldusid ja lõpuks veidi peale südaööd korterist lahkudes olid nad trepikojas nende korteri ukse juures vastamisi nendesamade noorukitega, algul toimus sõnelus, seejärel algas trepikojas esmalt rüselus ühe võõra nooruki ja T.R vahel, kes hakkas T.R tõukama mitmel korral ja nad liikusid omavahel rüseledes trepist allapoole ja ka kukkusid vahepeal, E.S ja J.S ühegi võõra käes nuga ei näinud, kuid E.S kuulis S.S süüdistatava kohta karjumas, et „tal on nuga“, kannatanud ei märganud ka seda momenti, kuidas nende kaaslased noatabamuse said, ennast tabanud noalöögi hetke tundsid ära J.S ja T.R , esimene tundis torget selga ja teine kätte. T.R ütlustest nähtub lisaks, et süüdistatav lisaks tõukamisele peksis teda ka korduvalt rusikatega näkku ja kehasse, tema nägi süüdistatava käes juba trepikojas nuga, süüdistatav vehkis sellega, kuid püüdis ka noaga lüüa ja tegi torkeliigutusi, õues üritas tema nuga ära võtta, kuid süüdistatav lõi teda noaga vasakusse kätte (randmesse), seejärel võttis tema telefoni et politseisse helistada, teise käega samal ajal süüdistatava rünnet enda suhtes tõrjudes, kuid süüdistatav haaras tema käest helistamise ajal mobiiltelefoni Nokia ja jooksis sellega minema; hiljem sai ta mobiiltelefoni kätte uurija käest ja mälukaardi maksumuse maksis süüdistatav kinni. Kannatanute ütlustest nähtub samuti, et A.Linaski kaaslased konflikti ei sekkunud ja hoidsid end kui just mitte tahaplaanile, siis vähemalt ei pannud nad toime ühtegi kriminaalkorras karistatavat tegu. Kannatanute ja tunnistajate poolt eelnevalt ühiselt suures koguses alkoholi tarvitamine ei saa olla nendele etteheidetav käitumine, kuna nad tegid seda korteris ja sellega kõrvaliste isikute rahu ei rikkunud. Tsiviilhagi kannatanud esitada ei soovinud. Tunnistaja SSütlused kinnitavad kannatanute ütlusi, ka tema kirjeldas kortermaja trepikojas rüseluse toimumist, mida pimeduse tõttu hästi näha polnud, sellele eelnes trepikojas sõnavahetus, tunnistaja tundis vastu oma kõhtu pandud nuga, millest ta koheselt oma kaaslastele teada andis, ka tema ei näinud vigastuste tekitamise momente pealt. Tunnistaja AT ütluste kohaselt tarvitas tema sel õhtul koos Linaski ja T ga alkoholi väga suurel määral – enne väga palju õlut, siis kolme peale veel ühe liitri viina, nende seltskonnal oli sõnavahetus ühe Rae tänava korteri aknal istuva seltskonnaga ja nende arvates nende seltskonnaga räägiti jämedal toonil, nende seltskonnal õnnestus ilma sissekutsumata pääseda trepikotta sisse, sisse soovis saada just Linask, kes tahtis nende eestlastega arveid klaarida ja Linaskil oli kange soov kakelda ning Linask palus T ka kaasa võtta noad ja tema võttiski oma ema juurest kaasa 3 kööginuga, millised andis Linaski kätte, tunnistaja võttis omaks et trepikojas algasid sündmused nii, et kõigepeale hakkas Linask ühte eesti noormeest kätega tõukama ja siis alustas just Linask rusikatega kaklust. Sündmuskoha vaatlusprotokollis tehnilise uuringu protokolli ja fototabeliga (I kd tl 2-24) on kirjeldatud sündmuskohta Paldiskis Rae tn 21 hoones ning selles erinevate verekahtlaste määrdumiste, plekkide ja pritsmete leidmist, hulgaliselt on vereplekke just 4 korruse trepil. 5 AS Elioni arve T.R ja kaardimakse kviitung (I kd tl 38-39) tõendavad selle telefoni ja mälukaardi ostmist T.R poolt ning maksekorraldus (I kd tl 199) kahju hüvitamist A.Linaski poolt. Eksperdiarvamuse kohaselt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 124 (I kd tl 48-50) tuvastati E.Sl torke-lõikehaavad paremal pool ülakõhul (mis oli kõhuõõnde tungiv ja esines maksa parema sagara vigastus) ja selja piirkonnas, mis võisid olla tekitatud noaga ning ülakõhul paiknev haav oli eluohtlik. Eksperdiarvamuse kohaselt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 122 (I kd tl 63-65) tuvastati J.Sl rinnaõõnde mittetungiv torke-lõikehaav vasakul pool selja ülaosas lülisamba kõrvaljoonel, mis võis olla tekitatud noaga, kuid mis polnud eluohtlik, samas selgub, et see lülisamba kõrval asunud haav oli 1,5cm laiune ja 7 cm sügav (patsiendikaardist nähtuvalt) Eksperdiarvamuse kohaselt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 123 (I kd tl 73-75) tuvastati T.R lõikehaav vasaku küünarvarre kaugmises kolmandikus, mis võis olla tekitatud noaga ja nahamarrastus vasaku silma piirkonnas. Asitõendite vaatlusprotokollides (I kd tl 79-91, 132-166, 189-191) on vaadeldud isikutel kuriteosündmuse ajal seljasolnud riietust, muuhulgas on näha ka J.S seljas olnud särgil siledate servadega riidekoe vigastust pikkusega u 2cm. Kannatanu J Z kohtueelses menetluses antud (II kd tl 6-9) ja kohtuistungil KrMS § 291 p 4 alusel (kannatanu asukohta ei ole suudetud kindlaks teha, kuna ta on teises kr.asjas Harju Maakohtu määrusega kuulutatud tagaotsitavaks ja tema suhtes on koostatud vahistamismäärus) avaldatud ütlustest nähtub, et „Fikuse“ hüüdmine kandnud A.Linask tõukas temale süüdistuses märgitud ajal ja kohas vastu selga nii et tema kukkus pikali, seejärel lõi Linask teda rusikaga näkku, istus tema peale ja lõi veel 3 korda rusikaga näkku ning selliselt ka tema nina katki. Tunnistajate VMja AF ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi – ka tema nägi, kuidas Linask hakkas rusikatega Z vastu nägu peksma, Z kukkus maha, Linask istus talle peale ja peksis veel rusikaga vastu nägu; juba eelnevalt oli Linask Z vastu seoses nende varasemate konfliktidega tige olnud. Koopiad kiirabikaardist ja patsiendikaardist (II kd tl 4-5)tõendavad J.Z kuriteojärgselt värske ninavigastuse esinemist. vahetult Seega on nii süüdistatava enda ütlustega, tunnistajate ütlustega ning koopiatega kiirabikaardist ja patsiendikaardist vastuvaidlematult tõendatud A.Linaski poolt süüdistuses märgitud ajal ja kohas J.Z kehaline väärkohtlemine, kusjuures viimane ei suutnud mingitki vastupanu osutada ning selline käitumine tuleb kvalifitseerida vastavalt süüdistusele
Seonduvalt süüdistusega
lg 2 p 8 (röövimine relvaga kannatanu TRi suhtes), siis tuleb märkida, et puuduvad tunnistajad, kes nägid A.Linaski poolt telefoni äravõtmise momenti. A.Linask väitis, et tema mobiiltelefoni kannatanu käest ära ei võtnud, vaid korjas selle üles maast, kuhu see kannatanult kukkus, telefoni jättis ta endale, sellelt telefonilt ta ka helistas paar korda. Kannatanu T.R seevastu väitis kindlalt, et telefoni võttis süüdistav tema käest ära siis, kui nad olid juba majast välja jõudnud ja vahetult enne seda lõi süüdistav teda noaga kätte, samuti lõi süüdistatav teda rusikatega. T.R seletas kohtule, et ta püüdis helistada 112 , hoidis telefoni 6 kõrva ääres ja samal ajal tõrjus teise käega eemale teda ikka veel ründavat A.Linaskit. A.Linaskil õnnestus telefon temalt ära haarata. Kohtul ei ole kannatanu ütluste usaldusväärsuses mingit alust kahelda, kuna süüdistav on temale täiesti võõras isik, mingit vihavaenu neil ei ole ning pealegi on ta tagasi saanud telefoni ja mälukaardi maksumus on temale hüvitatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et telefoni äravõtmine oli vahetult seotud kannatanu T.R suhtes mõni hetk varem kasutatud vägivallaga – nii noaga löömise kui rusikatega näkku löömisega ehk tegemist on röövimisega, st vägivallateod ja vara hõivamine olid vahetult ajalis-ruumiliselt seotud, mitte ei ole tegemist omavahel ajaliselt selgelt eristatava vägivallaga (
) ja seejärel isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, toimepandud omastamisena (
Kannatanu on kogu aeg kindlalt väitnud, et telefon võeti temal ära käest ja maha see ei olnud kukkunud. Süüdistus
Esiteks kannatanute vastutegutsemise õiguspärasus – T.R poolt agressiivselt käituva alkoholijoobes kutsumata külalise, so A.Linaski trepikojast nö väljatõrjumine on selline käitumine, mille osas kannatanule vähimatki etteheidet teha ei saa, kuna see oli kiireim situatsiooni vägivallatu lahendamise moodus, samuti ei saa etteheiteid teha tema kaaslaste poolt T.R sellise käitumise toetamisele. T.R oli sunnitud vägivalda kasutama A.Linaski suhtes vaid niipalju, et ennast kaitsta ja A.Linaskit trepikojast välja toimetada. Kuigi A.Linask ei tunnistanud kohtuistungil soovi kannatanute tapmiseks ja mitte keegi – ei kannatanu ega tunnistajad (väljaarvatud kannatanu T.R ) – ei näinud pealt tema poolt noaga vigastuste tekitamist, siis nii süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlustega, eksperdiarvamustega kohtuarstliku ekspertiisi aktides kui asitõendite vaatlusprotokolliga saab lugeda tuvastatuks alljärgneva : A.Linask oli antud kuriteo toimepanemise ajal purupurjus, ta soovis oma viha välja valada ükskõik kelle peal tema jaoks täiesti võõraste eestlaste seltskonnast, tema käes oli suuremõõtmeline terav nuga, millega ta kitsas ja suhteliselt pimedas ruumis suvaliselt lüües ja torgates ohustas paljusid temale täiesti võõraid isikuid, tabades just rindkeresse ehk elutähtsate organite paiknemispiirkonda kahel korral E.S ja ühel korral J.St. Muuhulgas kinnitas A.Linask kohtule, et ta sai aru, et noaga vehkides võib ta kedagi ka surmavalt haavata, kuid otseselt ta seda teha ei soovinud. Seega pani A.Linask tapmiskatsed toime kaudse tahtlusega, mööndes mistahes tagajärje saabumist. A.Linaskil ei ole mingit alust rääkida enesekaitse vajadusest. Tema tungis võõrasse trepikotta ilmselge sooviga kätte maksta oma väidetavatele solvajatele, sooviga arveid klaarida. Selleks palus ta oma sõpra tuua nuga. A.Linaksi väited selle kohta, et noa palus ta tuua enesekaitseks, on paljasõnalised ja eluliselt mitte usutavad. Kui kannatanute seltskond oleks tundunud talle teda ohustav, siis ei oleks A.Linask võõrale territooriumile ka tükkinud. Tema väited selle kohta, et ta soovis eestlastega rahumeelselt vestelda, neilt küsida, mida nad õieti ütlesid ja miks, ei vasta tõele. A.Linask teadis, et eesti keeles ta suhelda ei oska ja mingit alust arvata, et temaga vene keeles suhelda mõistetakse, tal ei olnud. Läbi akna eelneva vestluse käigus võidi küll üksteist solvata ja ebatsensuurseid väljendeid seejuures mõlemas keeles kasutada. Seda ei eita kategooriliselt ei kannatanud ega süüdistatav, kuid situatsiooni rahumeelse lahtirääkimise soovi realiseerumine eeldab siiski pisut toekamat keeleoskust, kui üksikud võõrkeelsed sõimusõnad. Mõlemale nimetatud kannatanule tekitatud noavigastused ei olnud põhjustatud noatera libiseva liikumisega, mis viitaks lihtsalt vehkimisele, vaid selgelt löögi või torkega, mis on väga oluline vahe ja süüdistatava käitumisele õige õigusliku hinnangu andmiseks väga oluline asjaolu. See tõsiasi nähtub selgelt asitõendite – kannatanute riiete vaatlusprotokollidest – ja eksperdiarvamustest kohtuarstliku ekspertiisi aktides. Süüdistatav ka ise kohtuistungil ütlusi andes lõppkokkuvõttes ei eitanud seda, et tema noaga lisaks vehkimisele ka püüdis sellega 7 lüüa ja torgata, kannatanu J.S tundis enda suhtes noatorget ja kannatanu T.R nägi ise süüdistatavat noaga löömas ja torkamas. E.S tabanud noalöökidest üks oli eluohtlik ja kuigi teine seda polnud, näitab selline korduv käitumine kohtupraktika kohaselt tahtlust tapmise suhtes. Kohus ei nõustu prokuröriga selles osas, et süüdistatav pani kuriteokatse toime otsese tahtlusega . Tulenevalt
lg-st 1 ja § 25 lg-st 1 on süüteokatse võimalik nii kavatsetuse, otsese tahtluse kui ka kaudse tahtlusega. A.Linask on ise mitmel korral kinnitanud, et tal ei olnud soovi kannatanuid tappa, kuid ta möönis mistahes tagajärje, sealhulgas surma saabumist oma tegevuse tõttu. Seega pani A.Linask kuriteo toime kaudse tahtlusega. Andrei Linaski käitumist võib iseloomustada sõnadega „kui surevad, siis surevad“, mitte aga lootusega „vahest nad siiski ei sure“. Kuigi J.St tabas vaid üks noahoop ja eksperdi hinnangul polnud see eluohtlik, ei saa kuidagi jätta arvestamata asjaoluga, et tegemist oli nii eksperdiarvamuse kohaselt kui asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt küllalt suuremõõtmelise (ja sügava) haavaga, mis asus samuti rindkeres ja otse lülisamba kõrval, mis tähendab selle sihitust rindkere keskele. Seega on väga oluline vahe, kuhu löögid/torked kannatanut tabasid – kuna T.R it tabas noalöök/torge randme piirkonda, kus elutähtsad organid puuduvad, ei ole tema suhtes mingit alust rääkida tapmiskatsest. Seega pani A.Linask kokkuvõtvalt toime tapmiskatse 2 inimese (E.S ja J.S) suhtes ehk
Riigikohus on oma lahendites (viimati 14.aprilli 2007.a. lahendis nr 3-1-1-128-06) asunud seisukohale, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes iseäranis siis, kui toimepanija tegu koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda); antud juhul on see kahtlusteta tuvastatud, kuna A.Linaski käes olnud suuremõõtmelise kööginoa löögid ja torked tabasid kannatanuid E.S ja J.St mitte ainult rindkere piirkonda, vaid lausa selle keskossa. A.Linaski karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja vabandamine kannatanute ees, samuti kahju vabatahtlik hüvitamine (mobiiltelefoni välJdmine politseiasutusele ja mälukaardi maksumuse hüvitamine kannatanu T.R ), karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on teda kriminaalkorras 3 korral karistatud ja tema karistatus on kustumata. Viimasest vangistusest on A.Linask vabastatud tingimisi ennetähtaegselt. Vaid mõned kuud peale katseaja lõppemist jätkas A.Linask kuritegude toimepanemist. Esimene kriteerium karistuse mõistmisel on siiski süü suurus – antud juhul isikuvastane esimese astme kuritegu kahe kannatanu suhtes ning veel mitu vägivaldset kuritegu veel 2 kannatanu suhtes. Neil asjaoludel tuleb A.Linaskit karistada reaalse vangistusega sanktsiooni (8-20 aastat vangistust) piires. Antud juhul täidab karistuse mõistmise eesmärke ka karistamine sanktsiooni alammääras, 8-aastane vangistus on karistusena piisav, arvestades asjaolu, et A.Linaskit pole varem vägivaldsete kuritegude eest karistatud ja tapmiskatse jäi mõlema kannatanu suhtes katse staadiumisse, karistuse mõistmiseks alla sanktsiooni alammäära puuduvad seaduslikud alused, piisav on ka kergemate karistuste kaetuks lugemine raskema karistusega. Ka röövimise puhul on piisav karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras. A.Linaskilt tuleb välja mõista menetluskulud - tasu isiku kohtuarstlike ekspertiiside eest kokku 8625 krooni, samuti kaitsjatasu määratud kaitse teostamise eest ja sundraha esimese astme kuriteo eest 10875 krooni. Asitõendid tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 8 Anne Ennok kohtunik Ellen Eimla rahvakohtunik Aadu Vesmes rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.