lg 2 alusel liitkaristus 4 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust; 3) 07.07.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 2 järgi 5 aasta ja 1 kuulise vangistusega,
lg 1 järgi vangistus 5 aastat 1 kuu, 17.12.2008.a.a Harju Maakohtu kohtumäärusega vabastatud tingimisi ennetähtaega, karistuse ärakandmata osa 1 aasta 29 päeva, katseajaga kuni 29.01.2010.a., vabanes 30.12.2008.a. Süüdistuses
Kohtueelsel uurimisel oli Marina Muslimovale esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 4 minigrip kilekotti kokku 10,56 grammi amfetamiini sisaldava pulbriga (puhtal kujul 2,98 g amfetamiini) s.o narkootiline aine suures koguses. Omandatud narkootilist hoidis Marina Muslimova enda juures kuni see 16.06.2009.a, kella 21.15 paiku Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnas Tallinnas, aadressil Tallinn Kolde pst 65, tema juurest kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes varem on toime pannud
19.11.2009.a. kohtuistungil tunnistas Marina Muslimova end süüdi väikeses koguses narkootilise aine omandamises, väites, et tema juures oli vaid 3 pakki narkootilist ainet, mis sisaldasid väikeses koguses, s.o. 0,58 grammi puhast amfetamiini. Ülejäänud narkootilisest ainest ei tea ta midagi. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, jõuab järeldusele, et Marina Muslimova süü talle inkrimineeritud süüdistuses on kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel läbi uuritud lubatavate tõenditega täielikult tõendamist leidnud narkootilise aine 2 suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises isiku poolt, kes on varem narkootikumidega seotud kuriteo toime pannud, s.o. süüdistuses
Tõendite lubatavusest Marina Muslimova süüdistuses põhineb süüdistuse poole positsioon peamiselt kirjalikel tõenditel , s.o. M.Muslimova kinnipidamise protokoll, läbiotsimise protokoll ja asitõendite vaatlusprotokollil . Kaitsja vastuargumendid põhinevad kohtuistungil vahetult kogutud tõenditele – süüdistatava ja tunnistaja ütlustel. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste tõenditena kasutamise võimalikkust hinnates on kohus seisukohal, et kuna tunnistaja MK kuulati üle vahetult kohtuistungil , on isikulisi tõendeid uuritud KrMS sätteid järgides ja isikulised tõendid, s.o. tunnistaja ütlused, tuleb tunnistada lubatavaks. Tõendite hindamine ja süüdistuse tõendatus Marina Muslimovale esitatud süüdistuse osas andsid kohtuistungil ütlusi : Süüdistatav Marina Muslimova seletas 19.novembri 2009.a. kohtuistungil, et peale 30.12.2008.a. karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanemist ta kusagil ei töötanud, oli arvel tööbörsil . Elatus varem kogutud umbes 30 000 kroonist ning sai igakuist toetust umbes 900 krooni. Peale vabanemist elas Männikul rehabilitatsioonikeskuses, hiljem sõbranna juures, elamiskulusid ei tasunud ning toidule kulutas vähe, kuna sõi koos sõbranna perega. 16.06.2009.a. peeti ta autos olles kinni, kontrolliti dokumente ja viidi politseiautosse, kus ta ütles, et tal on narkootilist ainet, mille tahab välja anda, kuid käeraudade tõttu ei saanud seda kohe teha ja ta viidi politseiosakonda, kus andis välja pakid narkootilise ainega. Kinnitas, et oli kinnipidamisel narkojoobes ja ei reageerinud seetõttu adekvaatselt, mistõttu võis ta öelda, et tal on 4-5 pakki narkootilist ainet, kuid tegelikult oli 3 pakki. Selgitas, et elektroonilised kaalud olid tal kaasas , et enda tarbeks aine ostmisel kontrollida, et müüjad ei petaks. Kinnitas, et kinnipidamise protokollile kirjutas ise alla , kuid seda, et on narkojoobes ja ei ole adekvaatne ei julgenud politseinikele öelda. Talle oli üllatus kui osakonda toodud autost leitud kotist tuli välja suur pakk narkootilise ainega, kuna tema juurest leitud pakid olid väiksemad ja nägid teistmoodi välja. Kinnitas, et protokollile kirjutas alla ja nõustus , et tema kotist leiti suur kott narkootilist ainet, kuna autos olijad olid tema tuttavad ja ta ei teadnud, kelle oma see aine oli ning keegi ei oleks teda uskunud. Kaasas oli tal kaks mobiiltelefoni, kuna mõlemal telefonil oli aku nõrk, siis vajas kahte telefoni. Kaasas olnud sularaha 9003 krooni oli tal korteri üürimiseks kõrvale pandud. Sõiduauto Chraysler Vision kuulus tema tuttavale Gustaf Said-H , ei tea kellele kuulusid autost leitud minigrip kilekotid. Selgitas, et tema juures olnud narkootiline aine oli enda tarbeks, ostis Sergeilt korraga kolm pakki, kuna nii on odavam, 100 krooni pakk; on 10 aastat tarvitanud tugevaid narkootikume, kuni kinnipidamiseni umbes 4 korda kuus keskmiselt rohkem kui pool grammi, s.o. ühe paki korraga. Kinnitas, et peale vabanemist ei ole tegelenud narkootikumide edasiandmisega. Selgitas, et 16.06.2009.a. kinnipidamisel oli tal vist kaks kotti narkootilise ainega varukas ja üks vöö vahel, telefonid olid jope taskus, juuksevärv ja rahakott olid käes, kaalud olid autos olnud talle kuuluvas spordikotis. Tema juuresolekul autot läbi ei otsitud, spordikoti tõi politseinik osakonda kui tema oli juba osakonnas ja siis küsiti , kellele see kott kuulub; spordikoti lukk oli lahti ja kott pandi lihtsalt lauale, kuna ta ei teadnud kellele võiks kotis olnud narkootiline aine kuuluda, kaotas pea ja ütles, et see on tema oma. Selgitas, et kui umbes nädal hiljem narkojoobest toibus ja talle süüdistus esitati, sai aru et ei taha teiste eest karistada saada kuna see ei olnud tema aine. Pärast süüdistuse esitamist rohkem keegi tema juurde ei tulnud, arvas, et uurija on fikseerinud, et oli kinnipidamisel tugevas joobes ja millestki aru ei saanud, mistõttu ei teavitanud sellest prokuröri. Kinnitas, et kinnipidamisel politsei tema joovet ei kontrollinud, kuid ta ütles, et on tugevas joobes ja ei saa millestki aru; tarvitas kaks päeva varem 2-3 pakki narkootilist ainet. Selgitas, et peale seda kui ta oli keeldunud kokkuleppemenetlusest , käis tema juures teda kinni pidanud politseinik ja veenis teda kokkuleppega nõustuma, kuid ta ütles, et suur pakk ainet ei kuulunud talle ja keeldus. Seletas, et 3 Gustaf Said H , kellega käib kohtamas, ja Pavelit tunneb mitu aastat, teisi kinnipidamisel autos olnud isikuid ei tundnud, istus autos nii ees kui taga, spordikott oli tagumisel istmel ning narkootilise aine võis sinna keegi panna. Prokuröri taotlusel tulenevalt KrMS § 293 lg 1 tuginedes KrMS § 289 lg 1 avaldas kohus : kahtlustatava Muslimova 17.06.2009.a. ülekuulamise protokollist (t.l. 41-44) lk 44 punkti 7 teine lause kuni neljas lause, milles Muslimova väitis, et ei tea palju amfetamiini kaalu järgi kokku oli; tal oli neli või viis amfetamiinipakikest ; kahtlustatava ülekuulamise protokoll 13.07.2009.a. (t.l. 58-60), kus Muslimova pole soovinud mingeid ütlusi anda ning kinnitanud kirjutatud väite õigsust omakäeliselt. Süüdistatav Muslimova seletas, et ei soovinud ütlusi anda kuna vanglas saadava üsna tugeva psühhiaatrilise ravi tõttu ei tundnud ennast hästi ja ei saanud eriti rääkida, ei arvanud, et seda tuleks protokolli märkida , mistõttu ei avaldanud ka kaitsja vahendusel, et tegemist ei olnud tema narkootikumidega; ei osanud selgitada, miks kohtueelse menetluse lõpetamisel ei esitanud taotlust väidetavate rikkumistega seoses või tunnistajate ülekuulamiseks. Tunnistaja MK seletas 07.detsembri 2009.a. kohtuistungil , et pidas süüdistatava Muslimova suve alguses Puhangu tänava kandis kinni. Suhteliselt kohe peale kinnipidamist külastas Muslimovat vanglas, et võimalusel välja selgitada kust ta sai narkootilisi aineid, selgitada talle süüdistuse paragrahvi, kokkuleppemenetluse olemust ja võimalusel saada täiendusi eelnevatele ütlustele. Muslimova midagi lisada ei soovinud ja kinnitas, et osaliselt oli narkootiline aine tema oma, kuid eraldi pakis olnud narkootikum ei olnud tema oma. Tunnistaja kinnitas, et Muslimova kinnipidamisel koostas tema kinnipidamise protokolli ja sõiduki läbiotsimise protokolli ning menetlustoimingud on kajastatud nii nagu need läbi viidi. Kinnipidamisprotokollis märgitud asjad on need, mis Muslimovalt kinnipidamisel ära võeti, autost leitud asjad on kirjas auto läbiotsimisprotokollis. Selgitas, et kinnipidamisel Muslimova ütles, et tal on kaasas amfetamiin ja kuna läbiotsimiseks oli vaja naispolitseinikku toimetati Muslimova kõigi tema käes olnud asjadega politsei osakonda . Kõik Muslimoval kinnipidamisel olnud asjad olid kogu aeg tema juures ja ei olnud kinnipeetust eraldi. Tunnistaja selgitas, et töötab narkopolitseis 2002.aasta juunist, omab kogemusi narkojoobes isikute kinnipidamisega ning kinnitas, et Muslimova ei saanud kinnipidamisel olla arusaadavas narkojoobes, sest siis oleks ta kainenemisele paigutatud. Politseiosakonnas andis Muslimova vabatahtlikult välja mingi koguse ainet ning naistöötaja leidis läbiotsimisel käekotist veel mingi koguse. Kinnitas, et Muslimoval oli käekott kogu aeg tema enda juures, selgitas, et Muslimova ja temaga koos olnud seltskond peeti kinni vahetult sõidukisse istumisel, Muslimoval oli käekott käes ning käekotis olid ta isiklikud asjad , samuti narkootilist ainet ja kaalud. Auto koos muude isikutega toimetati Kesklinna politseiosakonna territooriumile, otsiti läbi ja lubati siis omanikul ära sõita. Auto läbiotsimisel leiti tühjad, aine jääkidega minigrip kilekotid ja kindalaekast mobiiltelefon. Kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud : Tallinna Linnakohtu 22.12.1998.a. kohtuotsusest (t.l. 11) nähtub, et M.Muslimova mõisteti KrK § 2102 lg 2 p 4 – 15 lg 2 järgi süüdi ajavahemikul 24.juulist kuni 03.augustini 1998.a. suures koguses edasiandmise eesmärgil narkootilise aine omandamises ja hoidmises. Tallinna Linnakohtu 13.04.2005.a. kohtuotsusest (t.l. 12-14) nähtub, et M.Muslimova mõisteti KrK § 2102lg 2 p 1,4 järgi süüdi narkootilise aine korduvas , suures koguses, ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises edasiandmise eesmärgil ja korduvas edasiandmises ajavahemikul 1999.aasta algusest kuni kinnipidamiseni 15.10.1999.a. Tallinna Linnakohtu 07.07.2005.a. kohtuotsusest (t.l. 15-16) nähtub, et M.Muslimova mõisteti
narkootilise aine suures koguses omandamises , valdamises ning edasiandmises isiku poolt, kes on varem narkootikumidega seotud kuritegusid toime pannud. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta (t.l. 19) nähtub, et Tallinna Vangla kinnipeetavana on M.Muslimova 2008.aastal deklareerinud tulu 40618 krooni. 4 Marina Muslimova kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ( t.l. 20-21) nähtub, et 16.juunil 2009.a. kell 21.15 Põhja PP kriminaalosakonna narkokuritegude talituse komissar MK pidas kahtlustatavana
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni Marina Muslimova, kelle vasakust varrukast leiti 2 minigrip kilekotti roosaka pulbrilise ainega, püksivöö vahelt 1 minigrip kilekott roosaka pulbrilise ainega ja käekotist suurem minigrip kilekott roosaka pulbrilise ainega. Käekotis elektrooniline kaal kirjaga ML Scale-E, tagi taskus mobiiltelefon LG kõnekaardiga ja mobiiltelefon Samsung kõnekaardiga ning rahakotis sularaha kokku 9300 krooni. M.Muslimova protokolli kohta märkuseid ei esitanud. Sõiduauto Chraysler Vision, reg. nr.491MGY läbiotsimisprotokollist (t.l. 23-24) nähtub, et 16.juunil 2009.a. kell 23.15 Kesklinna Politseiosakonnas Kolde pst 65 teostati Gustaf SaidHodžajevile kuuluva sõiduauto läbiotsimine, mille käigus leiti esimeste istmete vahelt kindalaekast 20 väiksemat ja 9 suuremat minigrip kilekotti ja mobiiltelefon Samsung koos kõnekaardiga . M.Muslimova protokolli kohta märkuseid ei esitanud. Asitõendite vaatlusprotokollist ja fototabelitelt ( t.l. 28-33 , 37-38) nähtuvad Marina Muslimovalt 16.06.2009.a. leitud 3 väiksemat minigrip kilekotti roosaka pulbrilise ainega ja 1 suurem minigrip kilekott roosaka pulbrilise ainega, elektrooniline kaal valkja aine jälgedega ning sõiduautost leitud 20 väiksemat ja 9 suuremat kasutamata minigrip kilekotti, samuti Marina Muslimovalt kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha summas 9003 krooni. Narkootilise aine ekspertiisi ekspertiisiaktis nr AN-616-09/2569 (t.l. 34-35) antud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud roosa värvusega pulber massiga 1,96 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinsulfaadi sisaldus on 40%, seega on pulbris 0,58 g amfetamiini ning roosaka värvusega pulber massiga 8,60 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinsulfaadi sisaldus on 38%, seega on pulbris 2,40 g amfetamiini . Ekspertiisiks esitatud kaalul leidub amfetamiini jälgi. Marina Muslimova süü temale esitatud süüdistuses suures koguses narkootilise aine omandamises ja hoidmises isiku poolt , kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo on kohtu hinnangul täielikult tõendamist leidnud kohtuliku uurimise käigus kontrollitud dokumentaalsete tõenditega ja kohtuliku menetluse käigus üle kuulatud tunnistaja Margo Kivila ütlustega. Tunnistaja K seletas kohtus, et M.Muslimova kinnipidamisel oli tal kogu aeg enda juures käekott, millest politseiosakonnas leiti suurem pakend narkootilist ainet , kolm väiksemat pakendit narkootilist ainet oli M.Muslimoval peidetuna jope varukasse ja pükste vöö vahele, mis ta politseiosakonnas välja andis. Süüdistatav Muslimova aga seletas, et autos olnud spordikotist leiti politseiosakonnas suurem pakend narkootilist ainet, mille olemasolust tema ei teadnud ning tema juuresolekul autot läbi ei otsitud ja spordikoti tõi avatuna osakonda üks politseinik. Kohus on Marina Muslimova kinnipidamisega 16.juunil 2009.a. seonduvas seisukohal, et kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja M.K , keda on kohtuistungil hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluse andmise eest, antud ütlustes, kuna politsei narkotalituse ametnikuna ei olnud tunnistajal mingit põhjust ja vajadust anda M.Muslimova kinnipidamist puudutavas osas väljamõeldud ütluseid. Marina Muslimova , olles alates 30.12.2008.a. karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanenuna kandmata karistuse katseajal , on kohtu arvates valinud aktiivse kaitsetaktika ja asunud oma süüd raskemas kuriteos eitama. Peale tunnistaja M.K ütluste on kohtu arvates ka teiste kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega ümber lükatud Marina Muslimova väide, et kinnipidamisel jäi tema kott autosse, osakonda viimisel kotti tema juures ei olnud ja et autos olnud kotist leitud narkootilisest ainest ei tea tema midagi. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (t.l. 20-21) nähtub, et kinnipidamisel võeti Marina Muslimovalt ära varrukast 2 minigrip kilekotti roosaka pulbrilise ainega, püksivöö vahelt 1 minigrip kilekott roosaka pulbrilise ainega ja käekotist suurem minigrip kilekott roosaka pulbrilise ainega. Protokollil on M.Muslimova omakäeline kinnitus ja allkiri selle kohta, et protokoll on talle ette loetud ja tõlgitud, märkuseid M.Muslimova protokolli kohta teinud ei ole. Sõiduauto Chraysler Vision läbiotsimisprotokollis (t.l. 23,24) on märgitud, et läbiotsimisel leiti 5 sõiduautost 20 väiksemat ja 9 suuremat mingrip kilekotti ja mobiiltelefon Samsung koos kõnekaardiga ning muid esemeid leitud ei ole. Protokollil on M.Muslimova omakäeline märge ja allkiri selle kohta, et protokoll on talle tõlgitud vene keelde ja märkuseid ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates süüdistatava M.Muslimova poolt kohtus antud ütlused ümberlükatud , kuna M.Muslimova 16.06.2009.a. kell 21.15 kinnipidamise protokollis on fikseeritud käekotist roosaka pulbrilise ainega suurema minigrip kilekoti leidmine, mis M.Muslimova seletuse põhjal polnuks võimalik , kuna tema väitel toimetati ta politseiosakonda ilma käekotita . Süüdistatava M.Muslimova ütluste tõesuses on kohtul alust kahelda ka seetõttu, et sõiduauto läbiotsimisprotokollis ei ole fikseeritud peale minigrip kilekottide ja mobiiltelefoni muude esemete, s.h. mingi koti , leidmist. Kohtuistungil väitis M.Muslimova ka, et oli kinnipidamisel tugevas narkojoobes, mistõttu ei olnud adekvaatne , kotist narkootikumide leidmise peale ehmus ning ehmatusest tingituna ei olnud võimeline kinnipidamise protokollis ja läbiotsimise protokollis kirjutatut ümber lükkama. Kohtu arvates on ka selline M.Muslimova väide seotud tema aktiivse kaitsetaktikaga, kuna kohtus tunnistajana üle kuulatud , M.Muslimova kinni pidanud, politseiametnik M.Kivila kinnitas, et M.Muslimoval ei olnud nähtavat joovet ning kinnipeetu ei öelnud ka , et ta oleks narkojoobes. Kohtu hinnangul on Marina Muslimova väide tal kinnipidamisel tugeva narkojoobe esinemise kohta paljasõnaline ning ei ole kohtueelse ega kohtuliku menetluse käigus millegagi kinnitust leidnud. M.Muslimova kinnipidamise protokollis (t.l.20-21) ei ole märget selle kohta, et kinnipeetav oleks olnud joobes, samuti M.Muslimova 17.juunil 2009.a. kahtlustatavana ülekuulamisel, kus ta on omakäeliselt kinnitanud, et kaitsja osavõttu sel hetkel ei vaja (t.l. 41-44) ei ole avaldanud, et oli kinnipidamisel tugevas narkojoobes, kuid on öelnud, et viimati tarbis amfetamiini kaks päeva enne kinnipidamist. Amfetamiini tarbimist kaks päeva enne kinnipidamist kinnitas süüdistatav M.Muslimova ka kohtuistungil (t.l. 73 alt 3.rida ja lk.73 pöördel). Seetõttu ei pea kohus eluliselt reaalseks, et Marina Muslimoval esines kaks päeva peale amfetamiini tarbimist nii tugev narkootiline joove, et ta ei olnud adekvaatne ja ei olnud võimeline toimuvast aru saama. Samas on Marina Muslimova kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel 17.juunil 2009.a. (t.l. 41-44 ) andnud ütlused, mis kohus kohtuliku uurimise käigus avaldas vastuolude selgitamiseks, et kinnipidamisel oli tal 4 või 5 pakki amfetamiini, mille kogust ta täpselt ei tea. Kahtlustatavana ülekuulamisel 13.juulil 2009.a. (t.l. 58-62), kus osales ka kaitsja , pole Marina Muslimova soovinud talle esitatud kahtlustuse kohta ütluseid anda, kuid ei ole selgitanud miks ning ei ole ka avaldanud, et ta tervisliku seisundi tõttu pole võimeline ütluseid andma. Kõige eeltoodu põhjal ja hinnates kõiki kogutud ja kontrollitud lubatavaid tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, kohus, et Marina Muslimova süü talle esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ning tema poolt kohtumenetluses antud ütlused , milles ta eitab narkootilise aine omamist suures koguses, on seotud tema aktiivse kaitsetaktikaga ning süüdistatav oma menetlusseisundist lähtuvalt ei ole seotud tõerääkimise kohustusega ja need ütlused on muude tõenditega ümberlükatud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (t.l. 20-21) ja läbiotsimisprotokolli ( t.l.23-24) õigsuses. Karistuse mõistmine Vastavalt toimepandule tuleb Marina Muslimovat karistada. Karistamise alus on isiku süü. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuigi M.Muslimova tunnistab oma süüd osaliselt , ei saa seda pidada vastutust kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 3 mõttes, kuna M.Muslimova on omaks võtnud vaid selle osa teost, mis karistuslikus mõttes tema olukorda kõige vähem raskendab. Süüdistatav Marina Muslimova on varem korduvalt samaliigiliste kuritegude eest kohtulikult karistatud, mida kohus arvestab karistuse eripreventiivsete eesmärkide arvestamisel iseloomustava asjaoluna. Marina 6 Muslimova karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Marina Muslimovat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus arvestab karistuse kohaldamisel süüdistatava isikut, kuid eelkõige
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena ainult vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani, mis on antud karistusliigi keskmises määras, mistõttu on tegemist raske I astme kuriteoga.
Marina Muslimova puhul ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Marina Muslimova süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tema poolt toimepandud kuriteod on käesoleval ajal ühiskonnas väga suure levikuga ning
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav tegu kuulub rahvatervise vastaste süütegude hulka. Isikute puhul, keda on varasemalt samaliigilise kuriteo toimepanemise eest karistatud, on põhjendatud uue korduva kuriteo eest eelmise karistusega võrreldes rangema karistuse mõistmine , kuivõrd varasemad karistused ei ole neid mõjutanud kuritegude toimepanemisest hoiduma. Marina Muslimovale mõisteti viimati karistuseks 5 aastat ja 1 kuu vangistust, mille kandmiselt ta tingimuslikult tähtajaga 1 aasta ja 29 päeva ennetähtaegselt vabastati . Uue kuriteo toimepanemiselt tabati Marina Muslimova vähem kui 6 kuu möödudes peale ennetähtaegselt vabanemist, mis annab kohtule tunnistust sellest, et M.Muslimov ei ole endale talle varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud, jättis kasutamata talle kohtu poolt antud võimaluse alustada vabaduses olles seaduskuulekat elu ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et Marina Muslimova suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning kuna M.Muslimova pani uue kuriteo toime karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamise katseajal, tuleb mõistetavale karistusele liita varasema karistuse ärakandmata osa. Marina Muslimovalt kinnipidamisel leitud sularaha 9003 krooni tuleb
lg 1 alusel konfiskeerida, kuna arvestades toimepandud kuriteo olemust- suure koguse narkootilise ainega seotud narkokuritegude olemuseks on kriminaaltulu teenimine ning asjaolu, et M.Muslimoval puudus peale karistuse kandmiselt vabanemist legaalne sissetulek ja vara, mistõttu on kohtul alust arvata , et M.Muslimoval kaasas olnud sularaha 9003 krooni on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Marina Muslimova ei ole esitanud tõendeid selle kohta , et 9003 krooni oli saadud seaduslikul teel. Marina Muslimovalt kuulub väljamõistmisele sundraha summas 10 875 krooni ja menetluskuludena – tasu ekspertiisi teostamise eest 1812 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 743.40 krooni, kokku 2555.40 krooni riigituludesse. Asitõendid – roosa pulbriline narkootiline aine , mis asub EKEI-s ja kriminaalasja materjalide juures olevad elektrooniline kaal ML Scale-E ja minigrip kilekotid - kuuluvad hävitamisele. Kohus juhindus KrMS § 309, 311-313, 314. Otsustas : Süüdi tunnistada Marina MUSLIMOVA
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Marina Muslimovale mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 07.07.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 29 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud ja 29 päeva vangistust .
lugeda karistusaja hulka. 7 Karistusaja alguseks lugeda 16.06.2009.a.
lg 1 alusel konfiskeerida Marina Muslimovalt kinnipidamisel ära võetud 9003 (üheksa tuhat kolm ) krooni, mis on 26.06.2009.a. kantud Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole (kviitung – order nr 86) . Marina Muslimova suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Marina Muslimovalt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse ja menetluskuludena – tasu ekspertiisi teostamise eest 1812 krooni ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 743.40 krooni , kokku 2555.40 (kaks tuhat viissada viiskümmend viis) krooni ja 40 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedpangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Marina Muslimova, 1-09-15250 , sundraha või menetluskulu“. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid : narkootiline aine (amfetamiini sisaldav roosakas pulber ), mis asub EKEI-s – hävitada ; elektrooniline kaal ML Scale-E ja minigrip kilekotid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – hävitada. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtunik Rahvakohtunikud Dea Rüüberg Olga Herma Nemeth 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.