lg 2 – 139 lg 2 p 2 alusel mõisteti karistuseks vangistus 4 kuud; 26.11.2001.a.
K § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 4 kuud; • Kaitsja 12.10.2001.a.
MS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Oleg DALIBUK KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Oleg Dalibuk´i karistusaja algust tema kinnipidamisest alates 14.oktoobrist 2008.a. 3. Oleg Dalibuki suhte valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 4. Käesolevas kriminaalasjas olevad asitõendid nimelt: narkootilised ained (ekspertiisiakt nr. AN-1352-08/525), milline on hoiul Kohtuekspertiisi – ja Kriminalistika Keskuses ning fooliumpaberirull, laskekõlbmatu laskemoon, millised asuvad kriminaalasja materjalid juures konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 5. Välja mõista Oleg Dalibuk’ilt riigituludesse menetluskulud: • sundraha summas 10 875 krooni; • ekspertiisitasud: narkootilise aine ekspertiisi eest 1510 krooni, DNA ekspertiisi eest 2920 krooni; • Kaitsjatasu määratud kaitsja abi eest kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel summas 6647, 40 krooni. Väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034800017 või Swedpangas konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „Oleg Dalibuk sundraha 1-09-4086“ ja „Oleg Dalibuk ekspertiisitasu 1-08-4086“ Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on otsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 13.jaanuaril 2010.a. RESOLUTSIOON SÜÜDISTUS Oleg Dalibuk on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem karistatud narkokuriteo eest, eeluurimisel tuvastama ajal kuni 14.10.2008.a, kohas ja isikult omandas suures koguses narkootilised aineid, mida hoidis enda juures kuni kinnipidamiseni. 14.10.2008. a kella 11.49 Tallinnas, Astangu 56 maja juures Oleg Dalibuki kinnipidamisel temal leiti ja võeti ära 0,89g 0,76% 3-metüülfentanüüli, milles 0,0068g puhas 3-metüülfentanüüli. Seega Oleg Dalibuk pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS § 12 peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav Oleg Dalibuk selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, kuid end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Süüdistatav Oleg Dalibuk andis 21.09.2009.a toimunud kohtuistungil ringkonnaprokuröri poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele ütlusi selles, et pärast seda, kui ta vabanes vanglast, käis ta ravil, kuid mõned korrad juhtus, et ta tarvitas narkootikume. Narkokuritegude eest on teda karistatud 2 korda. Kinnipidamine toimus selliselt, et süüdistatav läks koju, maja juures tulid kaks meesterahvast ta juurde, väänasid käed selja taha ja talt võeti ära 2 telefoni, rahakott pangakaartide ja rahaga, salvrätikute pakk, võtmed ning kõik see võeti videosse. Ringkonnaprokuröri taotlusel kohtu poolt Oleg Dalibuk’ile näidatud kriminaalasja I kd tl 33 p 9 kohta selgitas süüdistatav, et allkiri seal on tema oma, kuid dokumenti talle ei tõlgitud, läbi ta ei lugenud. Miks ta ei kirjutanud, et seda talle ei tõlgitud, ta ei tea, ta oli ilmselt segaduses. Seda, mis tegelikult toimus, sellest kirjutas ta oma esimeses seletuses. Kinni peeti ta oma elukoha lähedal, Astangul. Korteri läbiotsimisel leitud süstlad kuulusid süüdistatavale ning ta ei eita seda, et ta harva süstis. Kaitsja Argo Küünemäe poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele selgitas süüdistatav Oleg Dalibuk, et kinni pidas teda kolm politseinikku, kõik olid mehed. Kinnipidamine toimus selliselt, et üks hoidis kinni teda kinni, teine otsis läbi ja kolmas võttis kõik videosse. Ära võeti talt rahakott, pangakaardid, natuke raha, salvräti pakk. Salvrätipakk avati, aga midagi ei leitud. Ka korteri läbiotsimine salvestati, läbiotsimise juures viibis ka tema elukaaslane, samuti oli seal tõlk Galina Mägi, viimane andis talle allakirjutamiseks protokolli. Süüdistatava elukaaslane VK nägi, et toiming salvestati. Ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokari poolt teisel küsitlusel esitatud küsimustele selgitas süüdistatav Oleg Dalibuk, et salvrätipaki, mis temalt kinnipidamisel ära võeti, leidis ta bussipeatusest, see oli kinnine pakk, avamata. Tunnistaja Leho Saaremägi andis kohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et ta töötab Põhja PP narkokuritegude talituses, staaž on 5 aastat ja süüdistatav Dalibuk on talle tuttav seoses oma tööga. Kaitsja Argo Küünemäe poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele selgitas Leho Saaremägi, et ta mäletab 14.10.2008.a toimunud politseioperatsiooni, nimelt tuli info, et Astangul tegeleb meesterahvas narkootilise aine müügiga ja nad sõitsid seda infot kontrollima. Aadressi ta ei mäleta, oli vist Astangu 5. Reaalselt kinnipidamisel ta ei olnud, seal piirkonnas olid kolleegid ja pidasid isiku kinni ja peale esmast kontrolli toimetati Oleg Dalibuk narkotalitusse. Taskust leiti salvrätikute pakk, kus oli volditud narkootikum. Peale seda toimus läbiotsimine Oleg Dalibuk´i elukaasase juures. Tunnistaja ei olnud juures, kui Oleg Dalibuk tänaval kinni peeti. Politseiosakonnas, keegi nende kolleegidest teostas isiku läbivaatuse, leid toodi tema kätte. Pabersalvrättide vahel oli voldik narkootilise ainega. Ta küsis, mis see on, öeldi, et narkootikum. Ametnikest, kes selle talle üle andis võis olla juhtivinspektor Saggor, aga ta ei ole selles kindel. Isiku korteri läbiotsimisele, läksid nad kahe autoga, võis olla 4- 6 inimest. Korter oli 2 toaline, korterisse sisenesid nad isiku poolt antud võtmetega, läbiotsimise menetlustoimingut alustasid nad tema arvates siis, kui nad korterisse sisenesid, kohapeal trükiti protokolli. Igal politseiametnikul oli läbiotsimisel oma funktsioon, kes protokollis, kes otsis. Läbiotsimise protokoll tl 4-5 on Tamuri koostatud ning ilmselt nemad siis otsisid, ta mäletab, et korteris tekkisid 3 probleemid kinnipeetava elukaaslasega, alguses käitus viisakalt ja polnud vajadust käsi raudu panna, viimane ei seganud. Tunnistaja ei mäleta, et läbiotsimist oleks salvestatud videokaameraga, kui nad tehnikavahendeid kasutavad, siis on see protokollis märgitud. Tehnikavahendite kasutamine sõltub konkreetsest situatsioonist nimelt, kui on palju segaseid asjaolusid, siis nad filmivad ja teevad fotosid. Tavaliselt võtavad nad tehnikavahendite kohvri kaasa, kes on initsiaator see kasutab, nad kõik on võimelised seda kasutama. Tehnikavahendite all peavad nad silmas fotoaparaati, videot. Tol korral oli neil tehnikakohver kaasas, selleks, et vältida läbiotsimistel lahkarvamusi, et saaks operatiivselt kasutada, et vältida seda, et isik ei saa käekirjast aru, mida talle lugeda antakse. Ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokari esmasel küsitlusel esitatud küsimustele selgitas Leho Saaremägi, et ta on tutvunud kinnipidamise protokolliga, see oli aasta tagasi ning see, mis seal on kirjutatud vastab tõele. Valveasjades kinnipidamisel videosalvestust tihti ei kasutata. Valveasjad on need, kui peetakse tänaval kinni isik ja patrull teostab läbiotsimise, tänavamüügiga tegeleva inimese kinnipidamisel videosalvestust ei kasutata, seda kasutatakse jälitusmenetluse raames. Kaitsja küsimustele vastuseks selgitas Leho Saaremägi, et tänaval, kinnipidamise juures teda ei olnud. Kinnipidamine toimub selliselt, et isik peetakse kinni ja tuuakse nende juurde. Kuupäev, kellaaeg, isiku andmed fikseeritakse, protokoll selle kohta vormistatakse osakonnas. Isikud, kes kinni peavad fikseerivad kellaaja, millal konkreetselt tänaval kinnipeetav kinni peeti, isiku kirjeldus, riided mis viimasel seljas pannakse kirja ja nende samade kirjeldatud riietega läheb kinnipeetu kinnipidamisse. Kohtule selgitas Leho Saaremägi, et läbivaatus teostatakse tänaval, kuid põhjalik läbivaatus toimub osakonnas. Kes teostas osakonnas isiku asjade läbivaatuse, seda ta ei mäleta, sest nii palju aega on sellest möödas. Salvrätik ja voldik leiti kambris ja toodi talle. Tunnistaja VK andis ütlusi selle kohta, et Oleg Dalibuk on ta elukaaslane juba 7-8 aastat. Kaitsja Argo Küünemäe poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VK ütlusi selle kohta, et 14.10.2008.a oli ta kodus Astangu tn, sest ta pidi minema tööle ja ta ootas Igorit kodus. Tal polnud võtmeid, ta oli luku taga ja ta ootas, et Dalibuk avaks ukse. Uks avati, sisse astus võõras mees, kes osutus politsei töötajaks. Alguses oli politseinik üksi ja siis tulid veel kaks meest ja üks naine. Politseinikega oli kaasas ka süüdistatav, viimane oli käeraudades. Tunnistajale öeldi, et algab läbiotsimine. Nad hakkasid vaidlema, sest nemad elasid ühes toas, kuid korteris elas veel üürnik ja tunnistaja ei tahtnud, et hakatakse viimase asjades tuhnima. Konkreetselt politsei ei selgitanud, mis on läbiotsimise eesmärk. Naisterahvas hakkas trükkima, meesterahvad läksid tubadesse ja hakkasid asjades sobrama. Ühel meesterahval oli ka kaamera ja viimane filmis juba alates korterisse sisenemisest. Meesterahvas, kes filmis oli täidlane muud midagi erilist ei oska ta öelda. Kui politsei läbiotsimise lõpetas, siis öeldi, et midagi ei leitud. Naisterahvas riietas aga tema – VK lahti ja otsis läbi. Kui meesterahvad lahkusid, siis naisterahvas ütles, et ta esitaks oma dokumendi, tema esitas ID kaardi ja siis käskis viimane tal lahti riietuda, kuid tema juurest midagi ei leitud. Ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokari pool esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja VKütlusi selle kohta, et Oleg Dalibuk’iga elab ta koos juba 8 aastat. Tema – VKtarvitas narkootikume, kuid enam mitte, kas Dalibuk narkootikume tarvitas, seda ta ei tea. Need tühjad süstlad, mis leiti, kuulusid ilmselt Dalibuk’ile. Süüdistatava Oleg Dalibuk esitatud küsimusele märkis tunnistaja Valentina Kaljagina, et tõepoolest nad koos 2008.a. aprillis käisid Wismaris metadooni ravil. 4 Kaitsja Argo Küünemäe poolt teisel küsitlusel esitatud küsimustele selgitas tunnistaja Valentina Kaljagina, et metadooni ravi käib selliselt, et annus valatakse siirupi sisse, siis jood seda ning seda antakse ka pudelis koju kaasa, mõõt on peal ja teatud koguse võtad sisse. Tema – VKrääkis ka politseinikele, et neil on kodus pudel metadooniga, mis raviks kaasa anti. Tunnistaja Kristjan Tomingas andis ütlusi selle kohta, et tema töötab Põhja PP narkokuritegude talituses komissarina, süüdistatavat tunneb ta seoses kinnipidamisega. Kaitsja Argo Küünemäe poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Kristjan Tomingas ütlusi selle kohta, et Oleg Dalibuki kinnipidamist ta mäletab, süüdistatav peeti kinni kolme-neljakesi, olid Umbleja, Sagor, tema. Nad sõitsid ühe autoga. Nad olid teadlikud, et isik, keda nad kinni pidama hakkavad, tegeleb seal piirkonnas narkootikumidega, neid oli instrueeritud. Isik liikus nende poole, nemad väljusid autost ja tunnistaja koos Sagoriga läks viimasele vastu, Umbleja läks ka autost välja, aga jäi nendest taha poole turvama. Üksikasju ta ei mäleta, aga sellises olukorras esmane asi on, isiku käed fikseerida ja toimetada viimane auto juurde, kus siis juba viimast läbi otsima hakatakse. Kes pani konkreetselt käed raudu ta ei tea, kuid kui käed olid raudus, siis toimetasid nad viimase auto juurde ja otsisid läbi. Ta ei mäleta, kes konkreetselt pani käed raudu, võis olla temaga, aga võis olla ka Sagor. Isikut nad pikali ei pannud, viimane oli auto najal püsti, seda ka siis, kui nad viimast läbi otsisid. Tunnistaja teostas turvakontrolli. Kindlasti leidsid nad viimaselt mobiili, veel oli salvrätiku pakk – asju võis veel olla. Tavaliselt koguvad nad võetud asjad kõik ühte ümbrikku ja võtavad kaasa. Enne kambrisse paigutamist esitavad nad isikule võetud asjad. Kõik võetud asjad panid nad ühte ümbrikku - ka salvrätikute paki. Umblejal oli ka kaamera olemas, aga viimane ei salvestanud. Mingil hetkel oli viimasel kaamera käes, aga tal polnud aega vaadata, kas kaamera töötas. Võimalusel, kui on piisavalt jõudu võtavad nad sündmuse õppematerjaliks linti, aga seda teevad nad siis, kui neil on piisavalt jõudu. Kaamera üleval korteris kaasas ei olnud. Läbiotsimiselt läksid nad kõik koos ühe transpordiga ära. Peale isiku kinnipidamist panid nad võetud asjad ümbrikusse ja kõik koos sõitsid politseiosakonda. Läbiotsimisele korterisse kohe nad ei läinud. Asjade läbivaatusel tuvastati, et salvrätiku pakk oli kinnine ja salvrätikute vahel oli foolium kotike, läbi vaadati ka isiku seljas olnud riided. Salvrätikute pakk oli täis ja oli krõpsuga kinni. Tunnistaja Kristjan Tomingas selgitas kaitsja Argo Küünemäe’le, et need esemed, mida protokolliga ära ei võeta pannakse eraldi valgesse karpi ja isik saab need pärast tagasi, esemed, mida tagasi ei anta, mida isikul vaja ei ole, visatakse ära. Ta ei oska kommenteerida, mis sai esemetest, tema sellega enam ei tegelenud. Kaitsja esitatud küsimusele, kas see tavapärane, et narkoasjades isiku kinnipidamine võetakse videosse, märkis tunnistaja Kristjan Tomingas, et ise nad sooviksid, et see nii oleks, vastavalt võimalustele, kui neil inimesi jagub, siis võetakse videosse. Vastavalt taktikale on esmane oma isikute turvamine ja ümbruse jälgimine.. Kaamera kasutamisega on sedasi, et kui kaamera on kaasas, siis vastavalt olukorrale, mis korteris toimub, kui agressiivsed on seal inimesed, vastavalt sellele on ka tegevus, kas jätkub töötajaid, et filmida. Samuti on selline praktika, et nad eelnevalt teavitavad ka isikuid sellest, et asi võetakse kaamerasse, nad ütlevad, et filmivad, kaamerasse võetakse ka isiku jutt, samuti võetakse linti sisenemised ja kõik muu, seda selleks, et pärast on hea vaadata, et mida saaks edaspidi paremini teha. Tunnistaja Janek Umbleja andis ütlusi selle kohta, et tema töötab Põhja PP narkotalituse juhtivinspektorina, Oleg Dalibuk’i teab seoses viimase kinnipidamisega. 5 Kaitsja Argo Küünemäe poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Janek Umbleja ütlusi selle kohta, et üldplaanis ta mäletab 14.10 süüdistatava kinnipidamist. Tema mäletamist mööda sõideti kolmekesi kinnipidamisele, tema oli Tominga’ga ühes autos. Isiku kinnipidamine oli Astangul, elumaja ees, trepikodade küljel. Nemad liikusid isikule vastu, Tomingas ja Sagor pidasid isiku kinni ja tema – Janek Umbleja turvas viimaseid, ta jälgis ja vaatas ümbrust. Kinnipidamisel oli videokaamera kaasas ja käes, kuid kahjuks seda ei kasutatud, kuid videokaamera oli kogu aeg käes. Seda ta kindlalt väita ei saa, kes pani isikul käed raudu, kas Sagor või Tomingas, sest tema jälgis ümbrust, et seal kolmandaid isikuid ei oleks ja midagi ära ei visataks, kõik see toimus elumaja ees ja tema ülesanne oli jälgida ja seoses sellega ei saanud videot kasutada. Isikut pikali ei pandud. Ta mäletab, et isikult võeti ära mobiil, see tõsteti kapotile, võetud asjad pandi ümbrikku, kes pani asjad ümbriku, seda ta ei mäleta. Kinnipidamise lõpul sõitsid nad kõik koos Prefektuuri majja. Enne isiku kambrisse toimetamist ta läbiotsimisel ei osalenud. Korteri läbiotsimisele sõideti pärast nelja-viiekesi kahe autoga. Korteri läbiotsimisel oli kaasas videotehnika, kaamera oli tal käes, kui nad korterisse sisenesid, kuid nad ei filminud, kuna selgus, et korteris oli veel üks inimene ja turvalisuse kaalutlusel polnud see võimalik. Korteris olnud isik jõudis juba süstlad WC potti visata. Filmimist ei toimunud ja ta pani kaamera käest. Läbiotsimise filmimisel tavaliselt tutvustatakse ja öeldakse, et filmitakse, aga seal polnud see võimalik. Läbiotsimise põhjuseks öeldi, et isiku asjade hulgast leiti narkootilist ainet. Fotosid tema – Janek Umbleja ei teinud. See, et tehnika korras oleks on ka tema töö. Ta võttis fotod toimikust ja printis välja, millal pildid tehti ta ei mäleta, see võis olla kuu hiljem. Kaitsja Argo Küünemäe esitatud küsimusele, kui korteris avastati, et WC potis olid süstlad, kas nende filmimist ei pidanud vajalikus, selgitas tunnistaja Janek Umbleja, et turvalisuse kaalutlusel ei saanud nad filmida, sest neil ei jagunud inimest, kuid süstal potis näitas, et tegemist on narkomaaniga, aga ainet seal potis ei olnud, polnud mõtet filmida. Ringkonnaprokurör L. Tokar poolt esmasel küsitlusel esitatud küsimustele andis tunnistaja Janek Umbleja ütlusi selle kohta, et läbiotsimisel korterist narkootilist ainet ei leitud, nende jaoks kaalukaid tõendeid ei leitud, kinnipidamisel ja läbiotsimisel ei filmitud. Kohus uuris kohtuliku uurimise käigus avaldatud tõendeid ja nimelt: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna – Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakonna kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson 22.09.2009.a. koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 69, millise ekspertarvamusest nähtub, et kasutatud kirjanduses ja eksperdi arvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (3-metüülfentanüül) kohta. Kirjanduse andmetel on 3-metüülfentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus 0,005-0,01 mg. Seega kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,05-0,1 mg (0,00005-0,0001
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.