1-08-8933/48

(07233002567)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Virge Harak Kriminaalasi Deniss Iljassovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8; § 202 lg 1; § 418 lg 1 järgi, Vladimir Tepljakovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi, Timofei Janelise süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi, Karina Blohhina süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. mai 2009 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Timofei Janelis Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav Timofei Janelis elukoht: XXX-XX ; isikukood: 37602062222, EV kodanik; varem kriminaalkorras karistatud 8 korral. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 26.mai 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-8933 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Narva Esimesele Advokaadibüroole kriminaalasjas nr 1-08-8933 vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest kohtumenetluses 2714 krooni 40 senti . Välja mõista Timofei Janeliselt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest 2714 krooni 40 senti riigituludesse. Timofei Janelisel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „süüdistatava ees- ja perekonnanimi, 1-088933, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 11.veebruaril 2010 kell 14.
3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12.veebruarist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 12.veebruarist
5. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 26.05.2009 otsusega tunnistati süüdi Timofei Janelis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks T. Janelisele mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. Viru Maakohus tunnistas sama otsusega süüdi ka Vladimir Tepljakovi ja Karina Blohhina, kuid nende osas keegi kohtumenetluse pooltest apellatsiooni ei esitanud. Maakohus arutas T. Janelisele esitatud järgmist süüdistust selles, et - tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas ajavahemikul 19.12.2007 kella 23.50 kuni 20.12.2007 kella 14.00 korterist aadressil XXX-XX ebaseadustiku sissetungimise teel varastas firma SKI jope maksumusega 4500 krooni, milles olid sõiduauto BMW525, reg.nr. XXX XXX võtmed, võtmete komplekt neljast võtmest maksumusega 200 krooni, VF kodaniku pass, juhiluba ja ID-kaart A.F. nimele, auto tehniline pass ja kohustusliku liikluskindlustuse poliis, tekitades kannatanule kahju üldsummas 4700 krooni. - Samuti tema ajavahemikul 19.12.2007 kella 23.50 kuni 20.12.2008 kella 14.00 koos V. Tepljakovi ja K. Blohhinaga, kasutades autovõtmeid, mille T. Janelis varastas korterist aadressil XXX-XX , pani toime XXX-XX maja juurde pargitud ja A.F. kuuluva sõiduauto BMW 525 reg.nr. XXX XXX maksumusega 40 000 krooni, milles olid magnetoola Prologi maksumusega 3000 krooni, autovõimendi Blaupunkt maksumusega 3500 krooni, võimendi Blaupunkt maksumusega 2500 krooni, mobiiltelefon Nokia8800 maksumusega 8000 krooni, tumeroheline pintsak maksumusega 1000 krooni, hall pintsak maksumusega 1000 krooni, varguse, tekitades kannatanule kahju summas 59 000 krooni. Oma tegevusega T. Janelis pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo. Ka T. Janelise süü talle KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi esitatud süüdistuses leidis maakohus täielikult tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud olema. Kohus asus seisukohale, et T. Janelise süü kahes varguse episoodis ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteos, on tõendatud süüdistatava enda süü ülestunnistamisega nii eeluurimisel kui kohtuistungil, süüdistatava kohtuistungil avaldatud üksikasjalikke ütlustega kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, samuti kaassüüdistatavate V. Tepljakovi ja K. Blohhina ütlustega, millest tuleneb, et just Janelis pakkus Tepljakovile A.F. kuulunud sõiduauto varguse, kuna eelnevalt oli ta varastanud A.F. korterist autovõtmeid ning teisi asju. 2 Karistuse mõistmisel T. Janelisele arvestas kohus, et teda on varem mitmel korral kohtulikult karistatud, karistust raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud ja karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse karistuse kergendavat asjaolu, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb T. Janelist karistada reaalse vangistusega, mis vastab tema poolt toimepandud kuriteo eest karistusena ettenähtud vangistuse keskmisele määrale. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu T. Janelis vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt. T. Janelis ei nõustu otsusega selles, et tema poolt toimepandud vargus on jagatud kaheks episoodiks ja leib, et see on mõjutanud talle mõistetud lõplikku karistust. Tema teod olid toime pandud ühe ajavahemiku jooksul, üksteisega otseselt seotud ja tegemist on ühe episoodiga. Seega palub ta oma teod ühendada üheks episoodiks ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
6. Maakohus on kriminaalasja arutanud lühimenetluses ning otsuse põhiosas avaldanud muuhulgas ka põhjalikult süüdistatava T. Janelise süüd kinnitavad tõendid (3 kd tl 219, 220,225,226). Kogutud tõenditest tulenevalt on tuvastatud T. Janelise süü kannatanu A.F. esemete ja sõiduauto varguses. Midagi sisukohast uut apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil lisaks varemavaldatule ei esitatud. Ringkonnakohus ei pea nagu maakohuski põhjendatuks kannatanu A.F. suhtes toimepandud esemete ja sõiduauto varguse käsitlemist ühtse episoodina. T. Janelise enda väide, et kahe eraldi episoodi korral on maakohtu otsusega mõistetud talle justkui karmim karistus, ei ole asjakohane. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on T. Janelise poolt kannatanu A.F. suhtes toimepandud kuriteo asjaolude ja kvalifikatsioooni õigeks hindamiseks põhjendatult arvestanud muuhulgas süüdistatava T. Janelise enda kohtueelses menetluses antud ütlusi (3 kd tl 225, 226). Nii on süüdistatav detailselt kirjeldanud kuidas ta läks XXX-XX kortermajas viiendale korrusele trepist vasakul olevasse korterisse, mille uks oli lahti. Koridoris nagis nägi ta rippumas jopet, mille otsustas varastada. Varastatud jopega läks oma koju, vaatas jopetaskud läbi ja avastas sealt muude esemete hulgas autovõtmed signalisatsioonipuldiga. Seejärel helistas oma tuttavale V. Tepljakovile, kellele ütles, et varastas korterist jope, mille taskus olid autovõtmed ja kui ta tahab, siis võib selle auto ära võtta. V. Tepljakoviga lepiti kokku kohtumine. XXX-XX maja juures vajutasid nad auto signalisatsioonipulti ja tegid seeläbi kindlaks maja juurde parkimisplatsile pargitud auto. Varastatud autoga sõideti V. Tepljakovi garaaži. T. Janelis demonteeris autolt magnetoola, võimendid, mobiiltelefoni. Kõik esemed, mis autost võttis müüs tänaval võõrastele inimestele. Mida V. Tepljakov autoga tegi ta ei tea. Eeltoodud T. Janelise ütlustest nähtub ilmaselgelt, et kui ta varastab A.F. jope, pole tal veel mingi kavatsust, teadmist ja tahtlust A.F. kuuluva sõiduki BMW 525 reg.nr XXX XXX varguseks. Veelgi enam, aadressil XXX-XX firma SKI jopet varastades ei tea ta üldse jope taskutes olevatest esemetest ( sealhulgas sõiduki BMW 525 reg.nr XXX XXX võtmetest ja A.F. 3 kuuluvatest dokumetidest). Autovõtmete hiljem avastades tekib koos V. Tepljakoviga alles plaan sõiduki varguseks. Mõlemad vargused on T. Janelise tahtluses eristatavad nii ajas kui ruumis. Maakohus järeldas seega õigesti, et T. Janelise süü kahes varguse episoodis ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteos on tõendamist leidnud. Maakohtu sellekohase järelduse revideerimiseks puudub alus. Samuti puuduvad alused T. Janelisele mõistetud karistuse kergendamiseks, sest maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud KarS–s 56 sätestatut. Ekslik on ka kaitsja ja apellatsiooni seisukoht, et maakohus pole arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku ülestunnistust, mida ometigi on maakohtu karistuse mõistmise motiveeringu kohaselt tehtud ( 3 kd tl 230). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on T. Janelis kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat T. Massalina poolt. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Mati Kartau