← Eesti

1-09-1577/25

Obsah (10)§ 114§ 200§ 136§ 199§ 418§ 420§ 349§ 64§ 25§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 aprill 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1577 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Aman

§ 114

p 6,§ 200 lg 2 p 4,6,7,8, § 136 lg 1, § 420 lg 1 , § 418 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4,6,7,8, § 349 järgi ja Alexander Milishenko süüdistuses § 200 lg 2 p 4,6,7,8, § 136 lg 1, § 420 lg 1 , § 418 lg 1, § 199 lg 2 p 4,7, 306 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22 jaanuari 2010 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.Tarasovski ja tema kaitsja L.Olovjanišnikov Prokurör Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Süüdistatav Vitali Tarasovski, ik: 37812310265 varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, knni peetud 25.08.2008 Kaitsja Vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 22 jaanuari 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-09-1577 Vitali Tarasovski süüdistuses

§ 114

p 6; § 200 lg 2 p 4,6,7,8; § 136 lg 1; § 420 lg 1; § 418 lg 2p 2; 199 lg 1 2 p 4,6,7,8 ja § 349 järgi muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: Vitali Tarasovski’t süüdistatakse selles, et tema 12.07.2008 peale kella 14.00 Tallinnas Betooni tänaval asuval tõkkepuuga platsil, grupis koos Alexander Milishenkoga pani toime K. K kasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga xxx xxx röövimise, ähvardades ümberehitatud 8-lasulise 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstoliga PM nr ГК 0316 K. K-d ja olles temal eelnevalt Alexander Milishenko valmistatud plastikrihmast silmusega käed kinni sidunud, sundis K. K minema sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga xxx xxx pagasiruumi, kus sidus Alexander Milishenko valmistatud plastikrihmast silmusega kinni ka K. K jalad, peale mida võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K. K kasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga xxx xxx maksumusega 630 000 krooni, istudes ise sõiduauto rooli ning lahkudes sellega sündmuskohalt. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 12.07.2008 peale kella 14.00 Maardu linnas Kallasma 1a asuval väravaga suletud territooriumil, peale K. K kasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg. nr xxx xxx röövimise toimepanemist, pani toime K. Kle kuuluva rahakoti ja pangakaartide röövimise, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sõiduauto BMW X5 reg. nr xxx xxx pagasiruumis kinniseotud käte ja jalgadega olevalt K. K-lt rahakoti koos pangakaartidega. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 12.07.2008 kell 20:21 koos Alexander Milishenkoga võttis K. K-lt röövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Vilde tee 124 asuvast sularahaautomaadist K. K-le kuuluvat sularaha 10 000 krooni suuruses summas. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 13.07.2008 kell 21:32 koos Alexander Milishenkoga võttis K. K-lt röövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Tulika 33 asuvast sularahaautomaadist K. Kle kuuluvat sularaha 10 000 krooni suuruses summas. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 14.07.2008 kell 07:12 koos Alexander Milishenkoga võttis K. K-lt röövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Tulika 33 asuvast sularahaautomaadist K. K-le kuuluvat sularaha 1250 krooni suuruses summas. Sellega Vitali Tarasovski, olles varem röövimise toime pannud isikuks, pani relvaga ähvardades grupi poolt toime röövimise suures ulatuses, s.o.

§ 200lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 12.07.2008 peale kella 14.00 Tallinnas Betooni tänaval asuval tõkkepuuga platsil pani grupis koos Alexander Milishenkoga toime vabaduse võtmise seadusliku aluseta, 2 ähvardades ümberehitatud 8-lasulise 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstoliga PM nr ГК 0316 K. Kt, sundides K. K minema sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga xxx xxx pagasiruumi ja sidudes Alexander Milishenko valmistatud plastikrihmadest silmustega kinni K. K käed ja jalad, misjärel sõitsid koos sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga xxx xxx pagasiruumis lamava kätest ja jalgadest kinniseotud K. K-ga Maardu linnas Kallasma 1a asuvale väravaga suletud territooriumile ning sealt edasi Lääne-Virumaal Tapa vallas, Tõõrakõrve külas asuva Tõõrakõrve rabasse, kus hoidsid K. K-d kinniseotuna kuni Vitali Tarasovski ta 12.07.2008 peale kella 17.00 tappis. Sellega pani Vitali Tarasovski toime

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo – teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Samuti tema, 12.07.2008 peale kella 17.00 teise süüteo – K. K kasutuses olnud AS Raunopolile kuuluva sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga xxx xxx ning K. K rahakoti ja pangakaartide röövimise - varjamise ning K. K-lt röövitud vara realiseerimisest saadud vahendite eest autovarguste toimepanemist võimaldava elektroonilise seadme ostmise teel teise süüteo – autovarguste toimepanemise hõlbustamise eesmärgil pani Lääne-Virumaal Tapa vallas, Tõõrakõrve küla, Tõõrakõrve rabas toime K. K tapmise, tulistades ümberehitatud 8lasulisest 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstolist PM nr ГК 0316 ühe lasu K. K-le pähe, millega tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – pea peetuslasuvigastuse kuuliga sisenemisavaga kukla piirkonnas koos peaaju osalise purustuse, koljupõhimikuluude ja ülalõualuu murdudega ning verevalumiga kõõlustanul ning mille tagajärjel K. K suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Sellega pani Vitali Tarasovski toime

§ 114

p 6 järgi kvalifitseeritava teo – teise inimese tapmise teise süüteo varjamise ja teise süüteo toimepanemise hõlbustamise eesmärgil. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, üritas 09.08.2008 ajavahemikul kella 00.30-11.00 Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 121 maja juurest parkimisplatsilt koos Alexander Milishenkoga ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ära võtta L. R-le kuuluva sõiduauto BMW 320 r/n XXXXXXXX maksumusega 150 000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 09.08.2008 ajavahemikul kella 00.30-11.00 Tallinnas, Tammsaare tee 121 maja juures parkimisplatsil koos Alexander Milishenkoga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. R-le kuuluvast sõiduautost BMW 320 r/n XXXXXXXX päikeseprillid maksumusega 300 krooni, sularaha 20 500 krooni, musta värvi nahast rahakoti maksumusega 350 krooni koos rahakotis olnud sularahaga 500 Rootsi krooni (09.08.2008 Eesti Panga kursi järgi 832,40 krooni) ja 50 Eurot (09.08.2008 Eesti Panga kursi järgi 782,30 krooni) ning dokumentidega L. R nimele: juhiload, Hansapanga deebetkaardid nr 6762590011291049, nr 4797264000193095 ja nr 4797246000479707, Nordea Panga deebetkaardid nr 6763381101010427, nr 6763386170379231 ja nr 6763386170327396, Stockmanni püsikliendikaart nr 6018255010818224, Rademari kliendikaart nr 100067815, Partner kaart nr 9233660001781153, kokku võõraid vallasasju 22 764,70 krooni väärtuses. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 10.08.2008 ajavahemikul kella 01.00-05.00 Rae vallas, Jüri alevikus, Aruküla tee 6b maja juurest koos Alexander Milishenkoga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Hansa Liising Eesti AS-ile kuuluva ja S.J kasutuses oleva sõiduauto BMW 530i r/n xxxxxx maksumusega 175 000 krooni koos autos olnud S.J-le kuuluvate päikeseprillide Evita Peron maksumusega 500 krooni, adapteriga maksumusega 990 krooni, 22 CD-plaadiga kogumaksumusega 2 500 krooni, vihmavarjuga maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson autolaadijaga maksumusega 75 krooni ning sõiduauto salongi 3 esiklaasi päikesevarjuga maksumusega 600 krooni, kokku võõraid vallasasju 179 965 krooni väärtuses. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, üritas 19.08.2008 kella 22:30 kuni 20.08.2008 kella 08.50 Viimsi alevikus, Aiandi tee 4 maja juurest koos Alexander Milishenkoga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel ära võtta A. S kasutuses olnud ja AS SEB Liisingule kuuluva sõiduauto BMW X5 r/n xxxxxx maksumusega 500 000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, ajavahemikul 19.08.2008 kella 22:30 kuni 20.08.2008 kella 08.50 Viimsi alevikus, Aiandi tee 4 maja juurest koos Alexander Milishenkoga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautost BMW X5 r/n xxxxxx ära A. S-le kuuluva naistemantli maksumusega 5 000 krooni ja Dolce & Gabbana päikeseprillid maksumusega 1 000 krooni, kokku võõraid vallasasju 6 000 krooni väärtuses. Sellega Vitali Tarasovski olles varem varguse ja röövimise toime pannud isikuks, pani toime suures ulatuses võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk suures ulatuses varguse grupi poolt ja sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vitali Tarasovski tunnistati süüdi ja karistati veel tulirelva ja suures koguses laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, s.o.

§ 418

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, samuti tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemises, s.o.

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja ka teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti õiguste omandamiseks kasutamises s.o

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid selles osas ei ole otsust vaidlustatud. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Vitali Tarasovski süüdi

§ 114

p 6 järgi ja karistas vangistusega 20 aastat,

§ 200

lg 2 p 4, 6, 7, 8, järgi ja karistas vangistusega 7 aastat,

§ 136

lg 1 järgi ja karistas vangistusega 2 aastat,

§ 420

lg 1 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud,

§ 418

lg 2 p 2 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta,

§ 199

lg 2 p 4, 6,7,8 järgi ja karistas vangistusega 2 aastat,

§ 349

järgi ja karistas vangistusega 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks Vitali Tarasovskile 20 aastat vangistust. Kr

MS § 68 lg 1 alusel arvestas karistusaja alguseks 25.08.2008.a. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A.Milishenko, kuid tema osas ei ole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID: Kaitsja apellatsioonis taotletakse otsuse tühistamist

§ 114

p 6, 200 lg 2 p 4,6,7,8 ja § 136 lg 1 järgi ning uue otsusega nendes koosseisudes V.Tarasovski õigeksmõistmist. Samuti taotletakse tühistada otsus

§ 199

järgi süüdimõistmises episoodides pärast 19 augustit 2008, tunnistades ta süüdi kuriteo katses läbi

§ 25lg 1.

Samuti taotletakse vähendada lõplikku karistusmäära allesjäänud kuritegude kogumi eest, kohaldades kergema karistuse kaetuks raskema lugemise põhimõtet ja mõista karistusmääraks alla 2 aastane vangistus. 4 Leitakse et kohtuostus kuulub tühistamisele kuna kohtuotsuse põhiosas tuvastatu ei vasta otsuse resolutiivosale ja puudub põhistus, seda eelkõige tapmise tõendamise osas. Kohtu veendumus Tarasovski konkreetses süülisuses, eelkõige tapmises, on tekkinud keerulise menetlusliku olukorra tõttu. Tema õigeksmõistmine viinuks olukorrani, kus on olemas tapmine, süüdistatavate ring, kuid kedagi pole tapmises süüdi tunnistatud. Tapmise oluliste asjaolude kohta tegi kohus järeldused vaid kaassüüdistatava ütluste alusel, mis on viinud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-94-04 kirjeldatud olukorrani, kus teine süüdistatav on kunstlikult välja viidud

§ 114järgi esitatud süüdistuse piiridest. Kohus pole tuvastanud Kr

MS § 62 p 1 ettenähtud asjaolusid ega põhistanud kaassüüdistatava ütluste usaldusväärsust. A.Milishenko ütlused on vastuolus kohtu poolt kajastatud teiste asjaoludega. Tema ütlustega on tuvastatud, et 12 juuni keskpaigani ei teatud kas toimub kohtumine mõne autoomanikuga ning kuni tapmiseni ei saanud Tarasovski auku kaevata. Kaitsja veendumuse kohaselt toimus kõigepealt tapmine, siis laiba matmine, ning Milishenko ütluse õigsus variseb kokku mis omakorda tõendab, et Tarasovskil ei olnud puutumust tapmisega. Kaitsja toob ära sündmuste toimumise võimalustest ajalisest aspektist lähtuvalt ning leiab, et Milishenko ütlused ei saa olla usaldusväärsed. Ekspertiisi käigus tuvastatud laibal selja pealt üles rullunud särk näitab et teda oli lohistatud, mis omakorda seab kahtluse alla Milishenko ütlused sellest, et kannatanu läks püstoli ähvardusel ise augu juurde. Hülss leiti kannatanu rõivastest, mis seab kahtluse alla Milishenko versiooni tapmise toimepanemisest Tarasovski poolt. Haavakanalist leiti püssirohu osakesi, mis samuti kummutab Milishenko versiooni et püstol oli laskmise hetkel kilekotis. Haavakanali suund kummutab tema versiooni tulistaja ja kannatanu asendist laskmise ajal. Milishenko on kaks korda muutnud kohtuistungil oma ütlusi kannatanuga kohtumise kohta. Tema ütlused on vastuolus ka videosalvestiselt nähtuvaga. Milishenko ei suutnud selgitada Maardusse sõitmise vajadust. Prokuratuur pole välja selgitanud kas Tarasovski töötas üldse sellel päeval. Tunnistajana ülekuulatud Kozlovi ütluste usaldusvääruses kahtlused puuduvad. Kuna puuduvad tõendid Tarasovski süüdi tunnistamiseks tapmise toimepanemisel tuleb ta õigeks mõista nii selles süüdistuses kui ka

§ 136lg 1 ja § 200 järgi.

Kaitsja ei vaidlusta

§ 418

lg 2 p 2, 420 lg 1 ja 349 järgi süüdimõistmist,

§ 199

süüdistuse osas märgib, et Tarasovski võttis osa vaid 19 augusti 2008 aasta episoodist, mis jäi katsestaadiumisse. V.Tarasovski enda apellatsioonis esitab kaassüüdistatava poolt erinevatel aegadel antud ütluste sisu, tuues ära vastuolud ja tema arvates ütluste absurdsuse. Tunnistab, et lubas Milishenkot aidata auto valikul, kuna viimasel sellised teadmised puudusid, mida näitas ka avarii läbi teinud sõiduauto varasem ost. Nagu ka kaitsja apellatsioonis leitakse ka süüdistatava poolt, et Milishenko ütlused on vastuolulised, ebaloogilised ja pole kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistab end süüdi vaid ühe auto varguse osas. Palub tagastada A. K-le kuuluv raha summas 21004 krooni. Palub talle tagastada isiklikud asjad. Taotlus otsuse tühistamise ja tema õigeksmõistmise ja kergema karistuse mõistmise osas kattub täielikult kaitsja poolt apellatsioonis taotletuga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 5 Apellant- süüdistatav toetas nii enda kui kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja palus nendes esitatud taotlused rahuldada. Apellant-kaitsja toetas apellatsiooni ja palus kohtuotsuse tühistamist apellatsioonis esitatud ulatuses ja uue otsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on piisava selgusega põhistanud V.Tarasovski käitumises temale inkrimineeritud kuritegude tunnustele vastavust ning on andnud hinnangu kohtu poolt vahetult uuritus tõenditele ning on selle pinnalt põhistanud ka V.Tarasovski süüdi tunnistamist. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu järeldustega, ei pea vajalikuks kohtu põhjendusi ja järeldusi korrata, piirdub apellatsioonides esitatud peamistele väidetele hinnangu andmisega. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et tõendamisesemesse puutuvad tuvastatud asjaolud ei vasta otsuse resolutiivosale Sisuliselt on kaitsja leidnud, et maakohtu poolt on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust vastavalt KrMS § 339 lg 1 p

  1. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-106-06 sedastanud, et KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Sisuliselt on KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Nimetatud rikkumisega ei ole aga tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga. Antud juhul on kohus kohtuotsuse põhiosas leidnud, et V.Tarasovski on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud, ta on nendes süüdi ja kohtuotsuse resolutiivosas on kohus V.Tarasovski ka nendes kuritegudes süüdi tunnistanud ja karistanud. Seega pole antud juhul tegemist ülaltoodud vastuoluga vaid kaitsja poolt kohtu järeldustega mittenõustumisega, mis aga pole käsitatav eelnimetatud olulise rikkumisena. Samuti on kaitsja märkinud, et kohtuotsuses puuduvad põhistused ja seda eelkõige tapmise süüdistuse osas, ehk kaitsja on leidnud, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust vastavalt KrMS § 339 lg 1 p
  2. Kohtukolleegium ei nõustu ka sellise etteheitega. Riigikohus on oma lahendites / nt 3-1-1-4305, 3-1-1-47-04/ märkinud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole maakohtu otsus sellise põhimõttega vastuolus, kuna otsuse põhiosas on analüüsitud tõendeid kogumis ning on ära näidatud millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning miks. Seega pole alust tuvastada, et maakohtu otsuses puudub põhjendus. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et nii tõendite analüüsi puudumine kohtuotsuses, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi, kui ka kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavus tõendamiseseme tuvastatud 6 asjaoludele, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi on sellised kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, millised toovad tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja tagasisaatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks /Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-07/. Seega selliste rikkumiste tuvastamisel ei ole apellatsioonikohtul seaduslikku õigust õigeksmõistva otsuse tegemiseks nagu on taotletud kaitsja apellatsioonis vaid kriminaalasi tuleb igal juhul saata maakohtule uueks arutamiseks. Seega on kaitsja poolt esitatud õigeksmõistmise taotlus selles osas vastuolus apellatsiooni põhjendustega ja KrMS § 341 lg 1 sätestatuga. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohta, et maakohus on V.Tarasovski süüdi tunnistanud vaid seetõttu, et kaassüüdistatavale pole süüdistust mõrvas esitatud, ega nõustu ka kaitsja väitega, et V.Tarasovski on süüdi tunnistatud vaid kaassüüdistatava ütluste alusel. Maakohus on süüdistuste piirides asja arutades kohtuistungitel vahetult ja igakülgselt uurinud kõiki kohtule esitatud tõendeid ja on põhistanud ka kohtu siseveendumust erinevate tõendite usaldusväärsusest. Maakohtu poolt otsuses väljendatud seisukoht, et kriminaalasjas on kogutud tõendeid niipalju kui see on olnud võimalik ning olukorras kus üks süüdistatav keeldub ütlusi andmast on kõikide tapmist puudutavate asjaolude väljaselgitamine raskendatud või ka võimatu, ei anna alust tulla järeldusele, et kohus on V.Tarasovski raskete kuritegude toimepanemises süüdi mõistnud süüd kinnitavate tõenditeta. Nii on kohus tõenditena arvestanud V.Tarasovski elukoha läbiotsimisprotokolli, mille kohaselt leiti V.Tarasovski elukohast Makarovi püstol 4 padruniga salves ja padruniga rauas, padrunid ja summuti/ 1 kd t.lk143-145/. Samuti on tõendiks tulirelva ekspertiisi aktis antud arvamus, et V.Tarasovski elukohast äravõetud summuti saab kasutada koos Makarovi püstoliga GK0316 ning, et kannatanu K.K hauast leitud padrunikest ja tema lahangu käigus kaela pehmetest kudedest leitud kuul on tulistatud V.Tarasovski elukohast äravõetud tulirelvast / 1 kd t.lk. 186-187/. DNA ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt leiti V.Tarasovski elukohast äravõetud helisummutilt inimese verd ja tõenäoliselt kuulus veri kannatanule K.K-le / 1 kd. t.lk. 179180/, kusjuures V.Tarasovski enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta helisummutit kaassüüdistatavale ei andnud. Maakohtu poolt kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite hindamist seaduslikeks ja usaldusväärseteks ning nendele otsuse rajamist, tõenditena kasutamist, ei ole apellatsioonides vaidlustatud vaid kaitsja on eksperdiarvamustele ka ise toetunud. Maakohus on piisava jälgitavusega põhistanud miks ta V.Tarasovski esmakordselt kohtuistungil antud ütlused loeb ebausaldusväärsemateks võrreldes kaassüüdistatava A. Milishenko ütlustega ja kaitsja poolt kohtule tehtavad etteheited nagu poleks kohus seda motiveerinud, ei ole kooskõlas otsusega. Ka kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis ei ole välistatud ühtede tõendite eelistamist teistele on vaid sedastatud kohtu kohustus oma järeldust põhistada. Antud juhul on selline tingimus maakohtu poolt täidetud. Apellandid on leidnud, et pole tuvastatud KrMS § 62 ettenähtud tõendamiseseme asjaolud nagu näitaks kannatanu tapmise aeg ja koht. Antud juhul kohtukolleegium ei saa sellise väitega nõustuda. Maakohus on leidnud, et K.K tapmise aeg 12.07.2008 pärast kella 17.00 ja tapmise koht, Tapa vald, Tõõrakõrve raba, on juba süüdistuses piisava täpsusega ära toodud ja see on kooskõlas sündmuste faktoloogiaga. Asjaolu, et tapmise hetke pole võimalik minutilise täpsusega tuvastada ei anna alust tõdeda, et kuriteo toimepanemise aega pole kindlaks tehtud. Kohtukolleegium leiab, et tapetu riiete 7 vahelt padrunihülsi leidmine viitab asjaolule, et K.K tapeti maakohtu poolt tuvastatud kohas, ehk rabas, kaevatud augu juures. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole fikseeritud lohistamise jälgi ning kaitsja apellatsioonis viidatud selja ülemise kolmandikuni ülesrullunud särk, mis oli ära märgitud vaid surnu ekspertiisiaktis, ei ole asjaolu, mis annaks aluse üheselt tuvastada, et keha lohistati augu juurde. See võis juhtuda ka inimkeha liigutamise tagajärjel juba augus või ka augu äärelt sinna kukkudes nagu on sündmusi kajastanud kaassüüdistatav. Tuvastatav on, et tapetul olid pingutusrihmaga kinni seotud käed, kuid jalad oli liikumiseks lahti lõigatud ning tal oli rihm vaid ühe jala ümber. Analoogset pingutusrihma, millel olid lõikeservad, leiti 4 meetri kaugusel kaevatud augu juurde viivast sissetallatud teest edasi minnes, metsateel./ 1 kd. t.lk. 43-44/. Sellised faktid viitavad samuti sündmuste käigule nagu on selgitanud A.Milishenko, et kannatanu liikus augu äärele ise, relva ähvardusel. Samuti nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega, et asjaolu, et pole võimalik tuvastada millal kaevati valmis auk, kust kannatanu surnukeha leiti, ei anna alust tulla järeldusele et V.Tarasovskil pole puutumust kannatanu tapmisega ning ta tuleb õigeks mõista. Tuvastatav on, et auk oli kaevatud ja selline asjaolu viitab selgelt, et süüdistatav teadis või vähemalt kujutas endale ette, et röövimise varjamiseks ja selle lõpuleviimise hõlbustamiseks on hädavajalik auto omaniku tapmine, olenemata kannatanu isikust. Kohtukolleegium leiab, et kaassüüdistatava ütlused sellest, et tapmise ajal istus kannatanu augu äärel ja V.Tarasovski seisis tema taga püsti, ei ole, erinevalt kaitsja arvamusest, vastuolus surnu ekspertiisiaktis antud arvamusega, et kannatanu kehaasend vigastuse tekitamise ajal oli tõenäoliselt istuv, kusjuures ründaja pidi asetsema kannatanust tagapool ja kõrgemal, haavakanali suund tagant ette alanevalt/ 1 kd. t.lk. 82-91/. Samuti ei sea tuvastatud faktoloogia kahtluse alla A.Milishenko ütlusi sellest, et püstol oli kilekotis. Tõepoolest ei ole aktis antud arvamuse kohaselt fikseeritud haavakanalist kilekoti osakesi, kuid arvamuse kohaselt ei olnud ka tegemist kontaktlasuga vaid tegemist oli lähilasuga ning täpset laskekaugust ei olnud võimalik määrata. Kaitsja enda poolt apellatsioonis viidatud Makarovi püstolist laskmisel hülsi väljapaiskumisest antud seletus võib olla tõepärane, kuid hülsi leidmine laiba riiete juurest ei välista, et kilekotti jäänud hülss kukkus kotist tekkinud laskeava kaudu välja auku ja sattus kannatanu riiete vahele. Kohus on põhistatult seadnud kahtluse alla tunnistaja O.K poolt kohtuistungil antud ütlused ja kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et kohus pole veenvalt tema väiteid kummutanud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt lisaks maakohtu põhistusele on tunnistaja ütlused 12.07.2008 aastal kella 12.00 -13.00 kuni 19.00-20.00 koos V.Tarasovskiga Maardus Kallasmaa 1b veoauto remontimisest täielikult ümber lükatud jälitustoimingu protokolliga, millest nähtuvalt 12.07.08 kella 11.53 V.Tarasovski lahkub koos A.Milishenkoga, viimase sõiduautoga, Kristiine keskuse parklast. Kell 12.11 sõidetakse Männiku teel, suunaga Saku poole ja 12.38 helistab V.Tarasovski kannatanu K.K-le, viibides Männiku piirkonnas, kannatanu elukoha lähistel, kell 13.23 helistab V.B V.Tarasovskile kes alles asub Männiku piirkonnas. Alates 14.40 kuni 15.09 helistab V.Tarasovski Maardu linnas asuvatest taksofonidest nii Leetu kui ka teistele abonentnumbritele/ 2 kd. t.lk. 454-465/. Seega on tunnistaja ütlused kummutatud mitte ainult A.Milishenko ütlustega vaid ülaltoodud jälitustoimingu protokolli alusel tuvastatuga. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud arutlusega, et maakohtu poolt tuvastatud ajavahemik 3,5 tundi pole piisav, et kannatanuga Tapale sõita, tappa ja surnukehaga haud kinni kaevata. Avalikule infole toetuvalt, mida ei pea eraldi kriminaalasjas tõendama, on Maardust sündmuskohale alla 100 kilomeetri, 80 kilomeetri ringis. 8 Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt süüdistuses märgitud ja maakohtu poolt tuvastatud tapmise aeg, mitte enne 17.00 ei välista fakti, et pärast tapmist ja kahe mehe poolt haua labidaga kinniajamist oli süüdlastel võimalik jõuda Maardusse tagasi 18.40 kuna aega oli vähemalt poolteist tundi. Puutuvalt taotlust V.Tarasovski õigeks mõista süüdistustes

§ 200

lg 2 p 4,6,7,8, § 136 lg 1 ja § 199 osades episoodides peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohus põhistas veenvalt ja loogiliselt seisukohti, milleni tõendite hindamise tulemina jõuti ja näitas tõendid, millele V.Tarasovski süüdimõistmine rajaneb. Samuti esitas maakohus kooskõlas KrMS § 312 p-s 2 sätestatuga põhjendused, milliseid tõendeid ja miks ei saa usaldusväärseks pidada. Apellatsioonikohus maakohtu põhistustega nõustub. Maakohus on analüüsinud kaassüüdistatava ütlusi ja vastupidiselt apellantide seisukohale on isikulist tõendit kõrvutatud ja hinnatud kogumis teiste tõenditega. Apellatsioonides ei ole maakohtu poolt kriminaalasjas kogutud ja vahetult kontrollitud kirjalike tõendite seaduslikkust ega usaldusväärsust õiguslikult vaidlustatud, seega ei pea kohtukolleegium vajalikuks neid uuesti analüüsida. Mõistetud raskeim karistus, millega on kergemad karistused loetud kaetuks, on maakohtu poolt põhjendatud ja kooskõlas

§ 56ettenähtud põhimõtetega.

Esitatud apellatsioonides on kergema karistuse mõistmist seotud eelkõige V.Tarasovski õigeksmõistmisega K.K-ga seonduvates kuritegudes, peamiselt mõrva toimepanemises. Kuna apellatsioonikohus ei leidnud seaduslikke alused maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamiseks ega süüdistatava õigeksmõistmiseks, ei ole alust ka sellele toetuvalt mõistetud karistust leevendada. V.Tarasovski poolt raskete kuritegude toimepanemisteks puuduvad igasugused õigustused ja seaduses ettenähtud karistust kergendavad asjaolud. Sellistele asjaoludele ei viidata ka kaebustes. Apellatsioonikohus ei tuvastanud esimese astme kohtu poolt V.Tarasovskile mõistetud karistuse mittevastamist kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või et tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust, seega pole alust mõistetud karistuse muutmiseks. Maakohtu poolt kriminaalmenetluses hagi tagamiseks kohaldatud abinõude muutmata jätmine ning tsiviilhagide rahuldamine on kooskõlas KrMS § 306 lg 1 p-dest 11, 12 ja 13 ning § 313 lg 1 p-dest 10 ja 11, seega seaduslik ja apellatsioonide alusel muutmisele ei kuulu. Kannatanud on oma kirjalikud hagiavaldused kohtule esitanud, on lisanud nende juurde hagi tõendavad dokumendid/ 1 kohtu köide lk. 82-104/. Kohtukolleegium peab vajalikuks lisada, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1) . Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). VÕS § 1043 kehtestab, et teisele isikule, kannatanule, õigusvastaselt kahju tekitanud isik, antud juhul süüdistatav, peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kehtestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 9 Antud juhul on tuvastatav, et süüdistatavad grupis toimepandud kuritegudega st. õigusvastaste tegudega tekitasid kannatanutele varalist kahju, st kahju tekkis kuritegude tagajärjel, seega on põhjuslikus seoses ning tuleb süüdistatavate poolt kannatanutele heastada ja seda solidaarselt vastavalt VÕS § 137 lg 1. Samuti näeb VÕS § 129 ette varalise kahju hüvitamise surma põhjustamise korral. K.K tapmisega seonduv varaline kahju on kannatanu poolt dokumentaalselt tõendatud. Kuna apellandid ei ole tsiviilhagide väljamõistmise ebaseaduslikkuse osas õiguslikke argumente esitanud ei pea kohtukolleegium vajalikuks tsiviilhagi küsimusel pikemalt peatuda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22 jaanuari 2010 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN JULIA KATŠKOVSKAJA 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.