novembri 2009 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi ja süüdistatav Farhats Sultanovs Prokurör Ene Timmi Süüdistatav Farhats Sultanovs elukoht: XXX-XX , sünniaeg
lg 1 ja
lg 1 järgi ning juhindudes
lg 1 8-aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmist arvestatakse alates 26. maist 2009. Maakohus arutas F. Sultanovsile
mail 2009 kella 16:15 paiku Vene Föderatsioonist läbi Luhamaa piiritollipunkti talle kuuluva sõiduauto BMW 525, Läti Vabariigi registreerimismärgiga XXX XXX , kütusepaagis asuvas peidikus Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile narkootilist ainet – 3665,9 g pulbrit, milles puhasainet ehk heroiinhüdrokloriidi leidus 940,1 g. Samuti arutas maakohus F. Sultanovsile
lg 21 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et ta suure varalise kasu saamise eesmärgil
Samuti on tõendatud, et süüdistatav, kes ületas Luhamaa piiritollipunktis Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone, valdas ja vedas temale kuuluva sõiduauto kütusepaagis asuvas peidikus narkootilist ainet suures koguses ning tema poolt transporditud narkootilise aine – heroiini – tänavamüügist saadav kasu olnuks suur. Narkootilise aine omandamises (ka mitte Vene Föderatsioonis omandatud narkootilise aine vedamises) F. Sultanovsile süüdistust esitatud ei ole, talle ei ole esitatud süüdistust narkootilise aine käitlemises grupis koos kindlakstegemata isikutega. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava valduses seoses edasitoimetamisega (transportimisega oma autos Vene Föderatsioonist Läti Vabariiki) olnud narkootilise aine omandamist (ostu, kingiks saamist või muud omandamise alust). Puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber süüdistatava ütlused, et tema teostas narkootilise aine vedu talle lubatud 1000 dollari eest, millest 200 maksti talle kohe, 800 pidi saama kätte siis, kui aine Lätis Andrei-nimelisele isikule edasi annab, millest järeldub, et süüdistatava tahtlus varalise kasu saamiseks piirdus 1000 dollariga, mis talle oleks lõppkokkuvõttes makstud narkootilise aine vedamise eest Vene Föderatsioonist Läti Vabariiki. Kohus möönis, et toimetades edasi miljoneid kroone maksvat narkootilist ainet, pidi süüdistatav aru saama, et lõppeesmärgiks on narkootikumide edasiandmine suure kasu saamise eesmärgil, kuid F. Sultanovsile esitatud süüdistuses
lg 21 p 1 järgi tulnuks avada ka selliselt kvalifitseeritud süüteokoosseisu mittekongruentsus. Süüdistusest ei olnud F. Sultanovsil võimalik aru saada, et koos isikute grupis tegutsedes ja narkootikumide käitlemises osategude toime panemisega, mis lõpptulemusena on suunatud suure varalise kasu saamisele narkootikumide edasiandmise tulemusel lõpptarbijale, tegutses ka tema isikute grupis selle lõppeesmärgi nimel ning seega vastutab läbi objektiivse külje ehk enda poolt toimepandu suure varalise kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteo eest. Et narkootilise aine omandamine süüdistatava poolt selle turustamise (edasiandmise) eesmärgil ei ole usaldusväärselt tõendatud, kohus ei saa muuta süüdistust ja kohtu arvates ei ole usaldusväärselt tõendatud, et süüdistatava tahtlus olnuks suunatud enama kasu, kui narkootilise aine Vene Föderatsioonist Läti Vabariiki vedamise eest lubatud 1000 dollari saamisele, lähtudes süütuse presumptsioonist, kvalifitseeris kohus süüdistatava käitumise – narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja vedamise,
Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks on süüdistatava kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna puuduvad andmed, et süüdistatavat oleks varasemalt süütegude toimepanemise eest karistatud, võisid toime pandud kuriteod olla tema elus juhuslik episood. Arvestades süüdistatava süü suurust, ei pidanud kohus võimalikuks karistada teda sanktsiooni keskmises määras, vaid mõistis karistuse sanktsiooni ülemise kolmandiku piirides. 3 Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Prokurör palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning mõista F. Sultanovsi süüdi
Apellatsiooni põhjenduste kohaselt sisalduvad F. Sultanovsile esitatud süüdistuses kõik tema poolt toime pandud,
§-s 12 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüdistuses on kirjeldatud F. Sultanovsi tegevus:
kommentaarides väljendatud seisukoha kohaselt suure varalise kasu saamisel narkootikumide käitlemine kujutab endast mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale (kommentaar 4.3). Sama selgituse kohaselt puudub vajadus tuvastada saadud tulu või müügile või varalise kasu saamisele suunatud muu tegevus ning piisab subjektiivse varalise kasu saamise eesmärgi tõendamisest (RKKK 3-1-1-18-08). Käesoleval juhul puudub seega vajadus tõendada, kes hankis süüdistatavale narkootikumid ning kes pidi neid realiseerima – kas tema ise, tema poolt istungil nimetatud Andrei või keegi kolmas isik. Kui narkootikumid võetakse toimepanijalt ära enne aine müüki paiskamist ja reaalse kasu saamist, siis on naiivne loota, et suure varalise kasu saamise eesmärki tõendaks isik oma ütlustega (TlnRngk nr 1-05-218). Süüdistatava kohtus antud ütlustest nähtub, et eeluurimisel on ta selgitanud, et hankis narkootikumid ise, kohtus aga väitis, et need anti talle edasitoimetamiseks. Üksnes isiku enda muutuvad ja ebausaldusväärsed ütlused ei saa olla tõendiks tema poolt toimepandu kohta. Seetõttu puudub alus süüdistada F. Sultanovsit grupilise kuriteo toimepanemises väljaspool Eesti Vabariiki. Suur varaline kasu kaasneb suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega tasu eest, s.o peamiselt narkokaubanduses osalemisel, milline võib olla ka ühekordne tegevus. Riigikohus on rõhutanud, et karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikume käitleva isiku tervikkäitumisele, mitte näiliselt eraldatud osategudele, kuna sisuliselt realiseerib isik
sätestatud süüteo koosseisu, kui ta on puutumuses keelatud ainete edastamisega nende tarvitajatele. Objektiivse kõrvaltvaataja elukogemuse järgi on selline tegevus käsitletav narkodiilerlusena (RKKK 3-1-1-4-04). Ülisuure narkootilise aine koguse puhul on ilmne, et see ei ole mõeldud endal tarvitamiseks, vaid müügiks, mistõttu tegu on üldtuntud asjaoluga, mida ei pea eraldi tõendama. Iga isik, kes käitleb ülisuures koguses narkootikume, mille 4 müügist saab suurt varalist kasu, ning annab kavatsetult oma teopanuse lõppeesmärgi – suure varalise kasu saamise – nimel, paneb toime
Suure varalise kasu saamise eesmärki saab tõendada teo objektiivse külje kaudu, s.o süüdlase poolt käideldava narkootilise aine maksumuse kaudu. Asjaolu, et tuvastamata on, kas ahelal on olemas ka teised lülid – võimalik(
F. Sultanovs palub kergendada talle mõistetud karistust, mõistes talle karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o 5-aastase vangistuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus õigesti kvalifitseerinud apellandi poolt toimepandu ümber
lg 1 järgi, kuna apellant ainult vedas narkootilisi aineid, millele ta ei ole kunagi vastu vaielnud, kuid apellandile on mõistetud põhjendamatult karm karistus. Apellant on järjekindlalt kinnitanud, et ta ei ostnud neid narkootikume ja ei osalenud nende müümises. Apellant andis vabatahtlikult narkootikumid välja, tunnistas oma süüd ja aitas kaasa uurimisele. Apellant on varem karistamata, tema tervislik seisund on raske. Narkootikumide vedamisele sundis teda puudus. Kohtueelses menetluses avaldas apellant soovi lihtmenetluseks, kuid süüdistus
Apellant saab aru oma tegevuse ekslikkusest ja kahetseb seda ning leiab, et 5-aastane vangistus on piisav karistus toimepandu eest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde ning palus F. Sultanovsi süüdi tunnistada
§-de 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 1 järgi ning mõista talle raskem karistus. F. Sultanovsi apellatsiooni palus prokurör kui põhjendamatu jätta rahuldamata. F. Sultanovs ja tema kaitsja vaidlesid prokuröri apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Küll aga palusid süüdistatav ja kaitsja rahuldada F. Sultanovsi apellatsiooni ning kergendada talle mõistetud karistust. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et 26. mail 2009 F. Sultanovs valdas ja vedas Vene Föderatsioonist läbi Luhamaa piiripunkti Euroopa Ühenduse territooriumile oma sõidukis suures koguses narkootilist ainet. Küll aga on prokurör, erinevalt maakohtust, leidnud, et F. Sultanovs tegutses suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ringkonnakohus prokuröri taolise väitega ei nõustu. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus ning motiiv ja eesmärk, kusjuures motiiv ja eesmärk kuuluvad subjektiivsesse külge üksnes siis, kui need on eriosa vastavas koosseisus otseselt ettenähtud.
lg 21 lg 1 näeb ette vastutuse suures koguses narkootikumide käitlemise eest kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. 5 Seega kujutab varalise kasu saamise eesmärk endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Tegemist on nn mittekongruentse süüteokoosseisuga, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub. Ühtlasi järeldub sellest, et kui
lg 21 p-s 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav kavatsetus. Samas tuleb suure varalise kasu saamise eesmärk alati ka tõendada. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd suure varalise kasu saamise eesmärk iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte, siis ei ole tähtis, kui suurt varalist kasu teo toimepanija üldse sai ja kas tema plaanid üldse realiseerusid, vaid tähtsust nimetatud küsimuse lahendamisel omab asjaolu, kui suurt kasu süüdistatav oma tegevusega taotles. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F. Sultanovs andnud ütlusi, et 25. mail 2009 tuli Moskvas turul tema juurde talle tuttav isik ja tegi ettepaneku teenida 1000 dollarit. Nimetatud summa teenimiseks pidi ta viima Moskvast Läti Vabariiki narkootikume. Seejuures jäi tuttavaga kokkulepe, et 200 dollarit saab ta kohe ning kui narkootikumid on kohale toimetatud, siis makstakse talle ülejäänud 800 dollarit. Narkootikumid pidi ta Lätis üle andma Andrei nimelisele isikule, kelle perekonnanime ta avaldada ei soovi, sest kardab enese ja oma pere julgeoleku pärast. Ta andis auto selle tuttava kasutusse ja kui see talle tagastati, selgitas tuttav, et auto bensiinipaaki on peidetud 4 kilo narkootikume. Ringkonnakohus leiab, et F. Sultanovsi ütlustest saab teha ühese järelduse, et süüdistatava tegevuse eesmärgiks oli narkootikumide veo eest teenida 1000 dollarit ning tõendeid, mis lükkaksid süüdistatava ülatoodud ütlused ümber, kriminaalasjas kogutud ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei saa ka faktiliste asjaolude pinnalt s.o süüteokoosseisu objektiivse külje alusel teha järeldust, et F. Sultanovsi tegevuse eesmärgiks oli suure varalise kasu saamine. Ringkonnakohus leiab, erinevalt prokurörist, et narkootilise aine suur kogus ei tähenda iseenesest alati suure varalise kasu saamise eesmärki, sest varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Kriminaalasjas aga puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid F. Sultanovsi seotust narkootikumide hilisema käitlemisega ning lükkaksid ümber F. Sultanovsi väited, et tema tegevuse eesmärgiks oli vaid teenida 1000 dollarit narkootikumide vedamise eest. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et vallates ja vedades narkootikume suures koguses, oli F. Sultanovsi tegevus kantud eesmärgist, mis ulatus objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale ja nimelt narkootilise aine tasu eest edasimüügist ning suure varalise kasu saamisest. Ringkonnakohus nõustub prokuröri väitega, et maakohtul puudus alus heita süüdistusele ette mittekongruentsuse avamata jätmist süüdistuses. Ringkonnakohtu arvates kuulub teo toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk tuvastamisele kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ehk teole antav kvalifikatsiooni põhjendus lahendatakse kohtuotsusega ning seetõttu puudub vajadus nimetatud tõendite kajastamiseks isikule esitatavas süüdistuses. 6 Ringkonnakohus leiab, et F. Sultanovsile karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõigi KrMS § 56 ettenähtud karistuse mõistmise asjaoludega. Mingeid uusi asjaolusid, mis tingiksid F. Sultanovsile mõistetud karistuse kergendamist, ringkonnakohtule ei esitatud.
tulenevalt on isikule mõistava karistuse aluseks on tema süü s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F. Sultanovs süüdi mõistetud suures koguses narkootikumide käitlemises. Ringkonnakohus arvestab F. Sultanovsi süü suuruse hindamisel eelkõige tema poolt käideldud narkootikumide kogust. F. Sultanovs vedas bensiinipaagis pulbrit, mis sisaldas 940,1 g puhast heroiini. Taolise suure koguse narkootikumide käitlemine võis kaasa tuua narkootiliste ainete leviku, millega omakorda aga seatakse ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Arvestades asjaolu kuivõrd ulatuslikult rikkus F. Sultanovs õiguskorda, leiab ringkonnakohus, et tema süü suurus on piisav õigustamaks talle kohtu poolt mõistetud vabadusekaotuslikku karistust üle sanktsiooni keskmise määra. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on maakohus F. Sultanovsile karistuse mõistmisel juba arvestanud tema puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohtu arvates ei anna ka F. Sultanovsi tervislik seisukord alust tema karistuse kergendamiseks, seda enam, et süüdistataval on ka kinnipidamiskohas tagatud arstiabi. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.