Obsah (5)
§ 180§ 126§ 185§ 295§ 1751-09-9600 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-09-9600 (08240105728) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarj
§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2; 340 lg 2 p 4, 5 tühistada Viru Maakohtu 8.septembri 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-9600 osaliselt, so - Vjatšeslav Pampusele KarS § 114 p 1 järgi mõistetud karistuses; - menetluskuluna sõrmejäljeekspertiisi (summas 12 000 krooni), DNA ekspertiisi (summas 43 070 krooni) väljamõistmises; - kannatanu V.N. kasuks matusekulude väljamõistmises summas 13 149 krooni. Mõista Vjatšeslav Pampusele KarS § 114 p 1 järgi karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.
§ 180
lg 1 kohaselt välja mõista Vjatšeslav Pampuselt menetluskuluna sõrmejäljeekspertiisi maksumusest 6000 (kuus tuhat) krooni ja DNA ekspertiisi maksumusest 21 535 (kakskümmend üks tuhat viissada kolmkümmend viis) krooni ning jätta
§ 180
lg 3 alusel riigi kanda sõrmejäljeekspertiisi maksumusest 6000 (kuus tuhat) krooni ja DNA ekspertiisi maksumusest 21 535 (kakskümmend üks tuhat viissada kolmkümmend viis) krooni. Mõista kannatanu V.N. kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1, § 129 lg 1, 2 alusel süüdistatavalt välja matusekulud summas 10 149 (kümme tuhat ükssada nelikümmned üheksa) krooni.
§ 126
lg 5, § 126 lg 3 p 2 alusel Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Jõhvi kriminaaltalitusel tagastada Vjatšeslav Pampusele 30.12.2008 ütluste olustikuga seostamise käigus ära võetud ja V. Pampusele kuulunud vest ja müts. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
§ 185
lg 1 alusel kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi teostamise eest ekspert K.M. esitatud arve summas 13 352 krooni ja ekspert S.R. arve summas 12 000 krooni, seega kokku 25 352 (kakskümmend viis tuhat kolmsada viiskümmend kaks) krooni tuleb jätta riigi kanda.
§ 185lg 1 alusel tõlk I.
Slugina tõlketasu ekspertiisi läbiviimisel summas 3840 (kolm tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni tuleb jätta riigi kanda. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks kriminaalasjas nr 109-9600 vandeadvokaat Arvo Suubani poolt Vjatšeslav Pampusele osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 5265 krooni 30 senti. Määratud kaitsja vandeadvokaadi A. Suubani poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 5265 krooni 30 senti tuleb jätta
§ 185lg 1 alusel riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 14.mail 2010 kell 14.
- Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 15.maist
- Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 15.maist
- Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 08.09.2009 otsusega tunnistati Vjatšeslav Pampus süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. Kohus mõistis V. Pampuselt välja kriminaalmenetluse kulud: sundraha 10 875 kr, kaitsjatasu 10 195.20 kr, toimikust koopia tegemise kulu 137.10 kr, surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 6800 kr, sõrmejäljeekspertiisi kulu 12 000 kr, DNA ekspertiisi kulu 43
- Kohus rahuldas vandeadvokaat Arvo Suubani taotluse ning mõistis talle riigituludest kaitsjatasu 2640 kr. Samuti mõistis kohus V. Pampuselt välja 13 149 kr kannatanu V.N. kasuks matusekulude katteks. 2
(10)Maakohus arutas V. Pampusele KarS § 114 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema ööl vastu 21.12.2008 XXX-XX ühise alkoholitarvitamise käigus, isiklikel ajenditel tekkinud tüli tagajärjel, tappis piinaval ja julmal viisil J.N. , lüües J.N. haamri, noa ja klambrilööjaga korduvalt, vähemalt 30 korda pea ja ülakeha piirkonda, tekitades sellega kannatanule aju-kolju lahtise trauma koos peaaju kelmete rebendi ja ajukoe osalise lömastusega ning kaela torke-lõikevigastuse koos parema ühisunearteri vigastusega, mis on eluohtlikud vigastused, lisaks surma põhjuseks olnud vigastustele tekitas kannatanule hulgaliselt põrutushaavu mõlemal pool kiiru-, oimu kuklapiirkonnas, vasakul pool otsmikupiirkonnas, marrastuse paremal pool otsmikul, sissepressitud aukmurru paremal pool kukla- oimuluul, parema oimuluu soomusosa hulgikillunenud murru, parema oimuluu püramiidi joonmurru üleminekuga keskmisse koljuauku, peaaju kõva-ja pehmekelme rebendi ning ajukoe lömastuse parema kukla-oimusagara piirkonnas ning väikeaju paremas poolkeras, peaaju pehmekelmealuse verevalumi parema oimusagara piirkonnas, torke-lõikehaavad vasakul pool oimukukla piirkonnas, vasakul pool näol, torke-lõikehaavad vasakul pool kaelal, koos kaelalihaste, keeleluu vasaku suure sarve, parema ühisunearteri tagaseina ning mõlemapoolse söögitoru vigastusega, torke-lõikehaava vasakul pool seljal koos lülisamba IV rinnalüli ogajätke vigastusega, lõikehaavad ninaseljal, vasakul pool rindkerel ja labakäe IV sõrmel. Maakohus asus kõigi tõendite kogumis hindamisel seisukohale, et V. Pampuse süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista KarS § 114 p 1 järgi. Kohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust selles, et J.N. surma põhjustas vägivaldselt V. Pampus, tekitades J.N. le erinevate esemetega üle 30 vigastuse. V. Pampus andis maakohtus ütlusi, mille kohaselt arvab ta end sel ööl olevat olnud mingis haiguslikus seisundis, kuna sündmusi ta täpselt ei mäleta. Kohus ei nõustunud selle arvamusega, sest V. Pampuse mingi haigusliku seisundi kohta ei ole piisavalt tõendeid. Sündmusi 21.12.2008 õhtul mäletab V. Pampus kuni J.N. korterisse minemiseni hästi. Tema sõnade kohaselt oli ta õlut tarvitanud, seejärel tarvitas koos J.N. ga poe juures pargis viina ja alkoholitarvitamine jätkus J.N. korteris, kust V. Pampusel on lünklikud mälestused. Hästi mäletab V. Pampus jälle sündmusi, kui oli lumehanges ärganud ning ööbimiskohta otsinud, kuna tema oma võtmed jäänud J.N. korterisse. Antud sündmuste käik annab tunnistust tavalisest alkoholijoobest, millesse V. Pampus oli end vabatahtlikult viinud. Mingeid ravimeid enne ega pärast antud sündmust V. Pampus ei tarvitanud, arstiabi peale sõrmetrauma ei vajanud. Alkoholi tarvitas vabatahtlikult. Maakohus asus seisukohale, et V. Pampus ei tegutsenud hädakaitses. V. Pampuse sõnade kohaselt ründas J.N. teda esimesena. Kohus tuvastas, et V. Pampusel esinesid kohtuarstliku läbivaatuse ajal 30.12.2008 pindmised lõikehaavad parema labakäe II ja IV sõrmel, vasaku labakäe II sõrmel ning sügav lõikehaav parema labakäe V sõrmel. Vastavalt eksperdiarvamusele ei saa välistada nimetatud lõikevigastuste saamist enesekaitsmise käigus, samuti mõlemal labakäel esinevad vigastused on kättesaadavad omakäelisele tekitamisele. Mingeid muid vigastusi V. Pampusel, mis viitaksid vastastikusele kaklusele või enesekaitsele, ei ole fikseeritud. V. Pampuse sõnade kohaselt sai ta käte vigastused, kui püüdis J.N. lt nuga ära võtta. Kui aga nuga oli juba V. Pampuse käes, siis ei olnud J.N. enam ohtlik ning edasiste nii noa kui haamriga ja võimalik, et veel teiste esemetega J.N. le vigastuste tekitamine ei olnud enam mingil juhul seotud enesekaitsega. Seega oli nii pähe kui rindkeresse noaga ja haamriga löömine teostatud otsese tahtlusega tagajärje – surma - saabumisele. Tekitatud vigastuste hulk viitab surma põhjustamisele julmal viisil, kui võtta arvesse, et surmavad vigastused olid tehtud vahetult või peaaegu vahetult enne J.N. surma saabumist. Kohus leidis, et ei saa rääkida kvalifikatsioonist KarS § 115 järgi. Kuigi süüdistatava väitel olevat J.N. teda solvanud, ei oska ta kirjeldada, millega ja kuidas või mis situatsioonis J.N. teda solvas. Ta on rääkinud, et solvamine võis olla siis, kui J.N. näitas talle magamistuba ja seal asuvat laia voodit. Lähemalt aga süüdistatav võimalikku solvamist kirjeldada ei oska. Seega kohtul ei ole millestki 3
(10)lähtuda. Objektiivselt tuvastatud asjaoludest nähtub, et J.N. le oli tekitatud erinevate esemetega elupuhuselt üle 30 vigastuste, seega on J.N. surm põhjustatud V. Pampuse poolt otsese tahtlusega eriti julmal viisil ning kuulub kvalifitseerimisele KarS § 114 p 1 järgi. Tapmise piinaval viisil väljajätmise tingis asjaolu, et prokurör loobus kohtuvaidlustes selles osas süüdistusest. Karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid. Kergendavaks asjaoluks on V. Pampuse puhtsüdamlik kahetsus; raskendavad asjaolud puuduvad. V. Pampus on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras korduvalt karistatud alkoholi kuritarvitamise eest. Tööalaselt iseloomustada ei ole võimalik, süüdistatav on käesoleval ajal tema enda sõnade kohaselt 60 % ulatuses töövõimetu seljavigastuse tõttu avarii tulemusena. Arvestades kuriteo iseloomu on võimalik vaid reaalne vangistus. Samuti tuleb aga arvestada ka J.N. enda rasket ettevaatamatust, et ta kutsus enda korterisse täiesti võhivõõra isiku ja hakkas temaga koos alkoholi tarvitama, olles juba eelnevalt piisavalt joobes. V. Pampusele oli teada, et ta ei tohiks alkoholi tarvitada, et siis võib tekkida situatsioonireaktsioon, mida ta enam hiljem ei mäleta. Hoolimata sellest tarbis ta aga alkoholi ja on selle eest korduvalt väärteokorras karistatud ning trahvid on osaliselt tasumata. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Kaitsja taotleb määrata psühhiaatriline ekspertiis, esitada eksperdile küsimus, kas V. Pampusel esines talle süüks arvatava teo toimepanemise ajal vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire, mis takistas tal täielikult või piiratult aru saada teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kui V. Pampus tunnistatakse süüdivaks, siis palub kaitsja tühistada Viru Maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega kvalifitseerida V. Pampuse teod KarS § 115 järgi, kergendada mõistetud karistust, rahuldada kannatanu esindaja tsiviilhagi summas 9149 kr ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Kaitsja vaidlustab kohtu seisukoha, mille kohaselt süüdistatava haigusliku seisundi kohta pole piisavalt tõendeid ja selles, et süüdistatav oli tavalises alkoholijoobes. Kaitsja leiab, et süüdistus § 114 järgi, varasem statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibimine, mälulüngad ja kannatanule tekitatud vigastuste hulk annavad selleks piisava aluse, et taotleda kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramist, tuvastamaks, kas V. Pampus oli süüks arvatava teo toimepanemise ajal süüdiv KarS § 34, 35 mõttes. Kaitsja leiab, et süüdistatava ütlustega on tõendatud, et 1) tüli algatas kannatanu; 2) kannatanu haaras esimesena noa ja kasutas seda süüdistatava vastu; 3) kannatanu ei lõpetanud rünnet pärast seda, kui nuga enam tema käes ei olnud, vaid püüdis süüdistatavat kinni siduda, mis omakorda tõi kaasa süüdistatava vastutegutsemise – löögid haamriga. Seega olid süüdistatava teod vastureaktsiooniks kannatanu ebaõiguspärasele käitumisele. Asjaolu, et süüdistatav ei mäleta sündmusi pärast tema suhtes vägivalla kasutamist, samuti kannatanul tuvastatud vigastuste arv, kinnitab äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit. Kannatanu poolset vägivalla tarvitamist süüdistatava suhtes tõendab ka eksperdiarvamus, mille kohaselt tuvastati V. Pampusel nii pindmised kui ka üks sügav lõikehaav kätel, mis võisid olla saadud enesekaitse käigus. Kohus on alusetult välistanud KarS § 115 koosseisu, s.o provotseeritud tapmise, ainult sel põhjusel, et süüdistatava solvamine oli ebakonkreetne. Teisi KarS § 115 koosseisulisi tunnuseid pole kohtuotsuses analüüsitud. Lähtudes eeltoodust on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kaitsja hinnangul pole maakohus V. Pampusele karistuse mõistmisel ekslikult arvestanud karistust kergendava asjaoluna süüteo toimepanemist hädakaitse piiride ületamisel (KarS § 57 lg 1 p 8). Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et algselt oli tegemist hädakaitse seisundiga. 4
(10)Kaitsja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud J.N. tsiviilhagi täies ulatuses, s.o 13 149 kr matusekulude katteks. Ülekuulamisel maakohtus J.N. kinnitas, et on saanud vastavalt ohvriabi seadusele matusekulude katteks 4000 kr ning nõustus, et selles osas võib hagi vähendada, loobudes sellega hagist nimetatud summa ulatuses. Lähtudes eeltoodust on J.N. tsiviilhagi põhjendatud summas 9149 kr. Kaitsja taotleb
§-st 180 lg 3 juhindudes süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude summas 85 717.10 kr osalist riigi kanda jätmist, kuna kulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuid samas nõustus prokurör kaitsja taotlusega tsiviilhagi vähendamise ja süüdistatavale riiete tagastamise osas. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele ning vastavalt sellele ka maakohtu otsus osaliselt tühistamisele. Apellatsiooni osalise rahuldamise ja maakohtu otsuse osalise tühistamise sellekohased põhjendused esitab ringkonnakohus allpool. Kohtuistungil jäi kaitsja apellatsioonis esitatud põhitaotluse juurde määrata V. Pampusele tema vaimse ja psüühilise seisundi kindlakstegemiseks ekspertiis, mille ringkonnakohus rahuldas ning määras 27.11.2009 määrusega
§ 295alusel V.
Pampuse suhtes kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (2 kd lk 58-59). Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 9/3 ekspertarvamuses (2 kd tl 86-98) asusid eksperdid seisukohale, et V. Pampusel esineb käesoleval ajal ja esines teo toimepanemise ajal perioodil 20.12.2008 kuni 21.12.2008 psüühika - ja käitumishäirete kogum - düssotsiaalne isiksushäire, sõltuvus alkoholist ja iseloomujoonte- ebastabiilse isiksuse ja skisoidse isiksuseaktsentueeritus, milline eelnimetatud psüühika-ja käitumishäirete kogum ei ole ekspertide arvates hõlmatav määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. Lisaks on ekspertarvamuses märgitud, et V. Pampusel esinenud psüühika-ja käitumishäirete kogum ei põhjusta tal käesoleval ajal ja ei põhjustanud teo toimepanemise ajal perioodil 20.12.2008 kuni 21.12.2008 tahtevastast käitumist, ei takista ega piira tema võimet ümbrusest ja oma käitumise iseloomust, sh selle keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. Teo toimepanemise ajal, s.t ööl vastu 21.12.2008 oli V. Pampus alkohoolse intoksikatsiooni seisundis, koos sellest tulenevate muutustega psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ning alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Ekspertarvamuse kohaselt on käesoleval ajal on V. Pampus täiel määral suuteline ümbrusest aru saama ja oma käitumist juhtima, sh on suuteline osalema menetlustomingutel ning kandma karistust. V. Pampusel esinev düssotsiaalne isiksushäire, sõltuvus alkoholist ja iseloomujoonte- ebastabiilse isiksuse ja skisoidse isiksuse- aktsentueeritus ei ole takistuseks tema viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes. Seega andis läbiviidud ekspertiis vastuse V. Pampuse tervisliku seisundi osas ning tema süüdivuse küsimuses olid kahtlused kõrvaldatud. Samuti oli sellega ümber lükatud süüdistatava kaitseversioonina esitatu, et temal esines kuriteo toimepanemise ajal „mingi haiguslik seisund“. 5
(10)Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav tekitas kannatanule hulgaliselt mitmesuguse iseloomuga torke-lõikehaavu, samuti pea piirkonna vigastusi, seega põhjustas oma tegevusega kannatanu J.N. surma. Kuna maakohus on tapmise koosseisu piisavalt analüüsinud ja põhjendanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks eelnimetatud põhjendusi üle korrata. KarS § 28 lg 2 – hädakaitsepiiride ületamine Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendamatult tähelepanuta jätnud süüdistatava enda ütlused kannatanu ründest, samuti süüdistatava kätel kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastatud vigastused, mis kinnitavad tema kaitseversiooni kannatanu J.N. ga asetleidnud konfliktist ja J.N. poolt tema suhtes toimepandud vägivallast. Maakohus tuvastas, et V. Pampusel esinesid kohtuarstliku läbivaatuse ajal 30.12.2008 pindmised lõikehaavad parema labakäe II ja IV sõrmel, vasaku labakäe II sõrmel ning sügav lõikehaav parema labakäe V sõrmel. Vastavalt eksperdiarvamusele (1 kd tl 102) ei saa välistada nimetatud lõikevigastuste saamist enesekaitsmise käigus. Ekspert pidas võimalikuks, et vigastused on tekitatud määruses näidatud ajal (20-21.12.2008) terava vägivalla toimel löökidest vähemalt ühte lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga). Mingeid muid vigastusi V. Pampusel, mis viitaksid vastastikusele kaklusele või enesekaitsele, ei ole fikseeritud. V. Pampuse kaitseversiooni kannatanu poolt süüdistatavale käevigastuste tekitamisest ja enda kaitsmisest pole riikliku süüdistuse ja maakohtu otsuse järeldustega veenvalt ümber lükatud ja ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saa neid põhjendamatult kõrvale heita. Käesolevas kriminaalasjas on isikulistest tõenditest konkreetse kuriteosündmusega puutumuses ainult süüdistatava V. Pampuse enda ütlused ning lisaks veel objektiivselt jälgede ja vigastustena jäädvustunud tõendusmaterjal. KarS § 28 lg 2 kohaselt isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Ringkonnakohus loeb süüdistatava enda ütluste ja temal kätel fikseeritud vigastustega tuvastatuks, et V. Pampusel tekkis hädakaitseseisund kannatanuga ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud konfliktis, kus kannatanu J.N. püüdis V. Pampust lüüa noaga ning seejuures ennast kaitstes sai süüdistatav kätele noavigastused. Kannatanu õigusvastane rünne ohustas õigushüvena V. Pampuse elu ja tervist. Käesoleval juhul oli V. Pampusel vajalik kaitsetegevus ja otsustada sobiv kaitsevahend. Säästvaim on kõige pehmem ja ründaja jaoks kõige säästvam vahend. Säästvaima vahendi tuvastamine eeldab, et kaitsjal pidi olema mingi valik. Käesoleval juhul oli V. Pampusel valida mitmesuguste majapidamises leiduvate vahendite vahel. Kindlasti oli tal sobivuse hindamisel võimalik kasutada nuga. V. Pampus kasutaski nuga, kuid tekitas seejuures ilmselt hädakaitse piire ületades kannatanu J.N. le seejuures arvukalt torke-lõikevigastusi. Samas tuleb märkida, et J.N. oli tekitanud V. Pampusele kaitsetegevuse käigus noaga pindmisi torke-lõikehaavu kätele, kuid V. Pampusel endal mujal keha piirkonnas elu ohustavaid vigastusi objektiivselt ei tuvastatud. Veelgi enam, V. Pampus on põhjendamatult kasutanud kannatanu suhtes ka haamrit, lüües sellega koljut purustavalt brutaalselt pähe. Ringkonnakohus loeb tõenditest tulenevalt tuvastatuks, et V. Pampuse poolt oli KarS § 28 lg 2 mõttes kaitsevahend mittevastav ehk hädakaitse piire ületav kahel põhjusel. Objektiivselt – kaitse teostamine vahendiga, mis ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele (haamer) ja ründajale (J.N. le) ilmselgelt liigse kahju põhjustamine (põhjendamatult suure arvu eluga kokkusobimatute vigastuste tekitamine pähe, kaela, rindkeresse ja sealhulgas põhjendamatult intensiivselt terariistaga). Maakohtus on V. Pampus selgitanud ( 2 kd tl 22-23), et pärast seda kui J.N. oli võtnud noa, lõi ta süüdistatava suunas, millise löögi tõrjus süüdistatav kätega, nägi käel haava, võttis J.N. lt noa ja lõi teda seejärel noaga kaks korda. V. Pampus arvas, et lõi need löögid noaga kannatanule rindu. Samuti on V. Pampus vastanud prokurörile, et kui ta lõi kannatanut, siis oli kannatanu seljaga tema poole. Seejuures kinnitas V. Pampus kannatanu haamriga löömist, põhjendades seda sellega, et lõi esemega, mis oli veel käe ulatuses. Subjektiivselt ületas V. Pampus kaitsepiire otsese tahtlusega, sest ta teadis kindlalt, et sellisel suurel arvul valimatult noavigastuste tekitamine, samuti korduv haamriga pähe löömine ületas ilmselt tema 6
(10)suhtes kasutatud ründeohtlikku vahendit, samuti oli tema tekitatud kahju kannatanule tekitatud ülemäära suure arvu vigastuste tekitamise näol ilmselt liigne ja põhjendamatu. Kannatanu J.N. ründe lõpetamiseks oleks ilmselgelt piisanud oluliselt vähemas mahus vägivallast, kui seda lõpuks tegi V. Pampus. Rõhutada tuleb ka seda, et kannatanule vigastuste tekitamise ajal süüdistatav vahetas vigastuste tekitamise vahendit (nuga-haamer). Lugedes seega tuvastatuks V. Pampuse süü hädakaitsepiiride ületamisel tuleb kvalifitseerimisel viidata ainult KarS §-le 114 p 1, ilma viiteta KarS §-le 28 lg 2. KarS § 114 p 1 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on leidnud õigesti, et V. Pampuse tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 114 p 1 järgi, so tapmisena julmal viisil, kuid ei nõustu maakohtu sellekohase ainsa põhjendusega vigastuste arvukusest ning lisab omapoolsed põhjendused allpool. Surnu kohtuarstliku ekspertarvamuse kohaselt (1 kd, lk 51-62) on suur osa J.N. surnukehal tuvastatud vigastustest torke-lõikehaavad, mis on tõenäoliselt tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Lisaks on ekspertarvamuses järeldatud, et suur osa vigastusi võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud haamri metallist osa ristkülikulise („terava“) löögiotsaga. Maakohtu poolt järeldatud tapmise julma viisi kohta märgib ringkonnakohus, et nimetatud mõiste sisustab eelkõige brutaalne tapmisviis, mida on võimalik tuvastada ka vigastuste iseloomu põhjal. Nii on Riigikohus otsuses 3-1-1-114-06 väljendanud seisukohta, et julm tapmine on kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. J.N. surnukehal tuvastati surnu kohtuarstliku ekspertarvamuse (1 kd, lk 51-62) kohaselt hulgaliselt põrutushaavu mõlemal pool kiiru-, oimu-, kuklapiirkonnas, vasakul pool otsmikupiirkonnas, marrastuse paremal pool otsmikul, sissepressitud aukmurru paremal pool kukla-oimuluul, parema oimuluu soomusosa hulgikillunenud murru, parema oimuluu püramiidi joonmurru üleminekuga keskmisesse koljuaugusse, peaaju kõva- ja pehmekelme rebendi ning ajukoe lömastuse paremal kuklaoimusagaras ning väikeaju paremas poolkeras (kuklaluu aukmurru piirkonnas), peaaju pehmekelmealuse verevalumi paremal oimusagara piirkonnas, torke-lõikehaavad vasakul pool kiiruoimu-kuklapiirkonnas ja vasakul pool näol, torke-lõikehaav vasakul pool kaelal koos kaelalihaste, keeleluu vasaku suure sarve, parema ühisunearteri tagaseina ning mõlemapoolse söögitoru vigastusega, torke-lõikehaava vasakul pool seljal koos lülisamba IV rinnalüli ogajätke vigastusega, lõikehaavad ninaseljal, vasakul pool rindkerel ja seljal, parema labakäe IV sõrmel. Eelnimetatud vigastuste iseloom kinnitab V. Pampuse tapmisteo julmust. Kusjuures tuleb arvestada, et eelnimetatud erinevate murdude, rebendite ja lömastuste tekitamiseks on vajalik rakendada suhteliselt tugevat jõudu, mis iseloomustab V. Pampuse eesmärki ja jõhkrat viisi tapmise toimepanemiseks. Lisaks on hulgivigastuste paiknemine elutähtsates piirkondades käsitletav käesoleval juhul brutaalse tapmisviisina, mistõttu ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Pampus on J.N. tapmise toime pannud julmal viisil. Kaitsja taotlus KarS § 115 kohaldamiseks Kaitsja taotleb apellatsioonis V. Pampuse tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 115 järgi, kuna leiab, et V. Pampus oli teo toimepanemise ajal tugeva hingelise erutuse seisundis, mis väljendus selles, et V. Pampus ei mäleta kannatanu suhtes vägivalla kasutamist. Lisaks leidis kaitsja, et V. Pampusele oli eelnimetatud seisundi tekitatud kannatanupoolne vägivald, kes alustas tema ja V. Pampuse vahelist tüli, haaras esimesena noa ja ei lõpetanud ka pärast seda rünnet, vaid üritas V. Pampust kinni siduda. 7
(10)Maakohus asus seisukohale, et kuna puuduvad tõendid selle kohta, kuidas J.N. oli V. Pampust solvanud, siis ei ole kohtul võimalik KarS § 115 järgi V. Pampuse tegu analüüsida. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väited on vastuolulised. Ühelt poolt leiab kaitsja, et V. Pampus pani kuriteo toime hädakaitseseisundis ning teisalt, et toimepandud tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et tuvastamaks, kas tegu tuleks kvalifitseerida tapmise priviligeeritud koosseisu- KarS § 115 järgi- või üksnes kvalifitseeritud koosseisu KarS § 114 p 1 järgi hädakaitseseisundis, tuleb selgitada alljärgnevat. Nii hädakaitseseisundi kui ka KarS § 115 objektiivse koosseisu tunnusena on vajalik õigusvastase ründe olemasolu. KarS § 115 kohaldatakse juhul, kui tapmise on tinginud kannatanupoolne tõsine isikuvastane rünne, mille sisuks on kannatanupoolne vägivald või solvamine. Hädakaitseseisundi puhul on oluline tuvastada vahetu õigusvastase ründe olemasolu, millest tulenevalt osutub vajalikuks nimetatud ründe tõrjumine. Erinevused nimetatud koosseisutunnuste osas seisnevad isiku kaitsetahtes. Hädakaitseseisundi puhul on isikul tahe ennast vahetult või vahetult eesseisvate rünnete eest kaitsta, mis tähendab, et isik saab aru, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras. Hädakaitseseisundi välistab aga eelnimetatud kaitsetahte puudumine. Provotseeritud ründe puhul KarS § 115 koosseisu mõttes peaks isikul tekkima tugev hingeline erutusseisund, mis tähendab emotsionaalse pinge tõttu tekkinud seisundit, mille tõttu ei ole isik võimeline aru saama oma tegudest ja nende juhtimine on piiratud. Küll tuleb märkida, et tegemist ei ole hinnangu andmisega isiku süülisusele, vaid emotsionaalsele seisundile. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukoht, et emotsionaalses reaktsioonis ja sellele vastavas käitumises peab olema teatav arusaadavus, teatav arusaadav põhjus, mistõttu pole aktsepteeritav äärmiselt ülemäärane emotsionaalne reaktsioon. Emotsionaalset reaktsiooni tuleb aga hinnata vägivalla või solvamise all. Lisaks on õiguskirjanduses väljendatud seisukohta, et emotsioon peab olema tapmistegevuse juures valitsev, kuid tegemist ei tohi olla isiksusest tuleneva ülereageerimisega. Kohtuistungil maakohtus on V. Pampus andnud ütlusi, mille kohaselt ta oletab, et tüli algas tema väärikuse solvamisest, kuid muud ta nimetatud asjaolust ei tea (1 kd, lk 24). Seega ei ole tõendatud V. Pampusel sellise emotsionaalse reageeringu tekkimine, mis oleks viimasel tekitanud tugeva hingelise erutusseisundi. Samuti ei ole võimalik lähtuda süüdistuse sisustamisel hüpoteetilistest väidetest ning seega ei ole V. Pampuse tegu kvalifitseeritav KarS § 115 järgi. Kriminaalasja materjalid, sealhulgas kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti arvamuses märgitu ei võimalda järeldada, et kannatanu tapmine oli V. Pampuse poolt toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Süüdistatav V. Pampus oli ise ennast viinud teadlikult alkoholijoobesse ja mitte igasugust ühiselt alkoholi tarvitanud isikute vahel asetleidnud konflikti ei tule koheselt käsitleda tugeva hingelise erutuse seisundina. Muuhulgas on ekspertiisiaktis märgitud, et teo toimepanemise ajal, s.t ööl vastu 21.12.2008 oli V. Pampus alkohoolse intoksikatsiooni seisundis, koos sellest tulenevate muutustega psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oluline on ka asjaolu, et V. Pampus pole ise teadnud anda ühetaolisi ja usaldusväärseid ütlusi, millest tema ja kannatanu vahel tüli tekkis. Teada on kannatanu poolne rünne aga pole tõendatud tugeva hingelise erutuse teke süüdistataval. Seega ei tea süüdistatav ise detailsemalt kinnitada konfliktsituatsiooni tekkimise põhjust ja märkida asjaolusid, mis viitaksid kõrgest emotsionaalsest pingest tingitud seisundi vallandumiseni ja kujunemisele. Kokkuvõtlikult ei ole kriminaalasjas tõsikindlaid tõendeid, et kannatanu poolt ühise alkoholitarvitamise käigus kasutatud vägivald oleks V. Pampusel tekitanud tugeva hingelise erutusseisundi. Karistus 8
(10)Kuna ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et V. Pampus oli hädakaitse seisundis ja ta ületas kannatanu J.N. le arvukaid vigastusi ja liigset kahju tekitades ilmselgelt hädakaitse piire, siis vastavalt KarS § 57 lg 1 p 8, tuvastades karistust kergendava asjaoluna süüteo toimepanemise hädakaitse piiride ületamisel, on põhjendatud V. Pampusele maakohtu otsusega mõistetud karistuse (10 aastat vangistust) kergendamine. Siinjuures arvestab kohus V. Pampuse süüd kannatanu surma tahtlikus põhjustamises ja KarS §-s 114 sätestatud sanktsiooni alammäära (8 aastat vangistust) ning peab põhjendatuks vähendada maakohtu otsusega mõistetud vangistust 1 aasta võrra, mõistes seega lõplikuks karistuseks 9 aastat vangistust. Tsiviilhagi Ringkonnakohtu istungil nõustus prokurör kaitsjaga selles, et kuna kannatanu J.N. ütluste kohaselt (1 kd tl 118-119), sai ta riiklikku matusetoetust 3000 krooni, samuti on maakohtus (2 kd tl 20) avaldanud, et matusekulud olid „13 000 krooni millegagi“ ja 3000 krooni andis sotsiaalamet, siis tuleb selles osas kannatanu esitatud tsiviilhagi summas 13 149 krooni vähendada ja süüdistatavalt väljamõistetavaks summaks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1, § 129 lg 1, 2 alusel jääb seega 10 149 krooni. Menetluskulud Kaitsja taotles ringkonnakohtus süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja seejuures rõhutati ringkonnakohtus asjaolu, et V. Pampusel oli 60 % ulatuses töövõime kaotus seoses selgroo traumaga. Nimetatud töövõime kaotuse kohta sisaldus dokumentaalne viide ka ringkonnakohtu poolt määratud ekspertiisi aktis (2 kd tl 92). Samuti polnud süüdistataval isiklikku elukohta, kuna elas invaliididele ettenähtud ühiselamus. Prokurör jättis menetluskulude vähendamise küsimuse kohtu otsustada.
§ 180
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetutele üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on kaitsja taotlus süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamisele asjakohane, kuid samas tuleb märkida järgmist. Arvestades, et V. Pampus pani toime elu vastu suunatud esimese astme kuriteo, peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada V.Pampuselt väljamõistetavaid kõige suurema kulukusemääraga menetluskulusid (sõrmejäljeekspertiis, DNA ekspertiis) poole võrra. Teiste menetluskulude vähendamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Seega kui maakohtu otsusega oli V. Pampuselt menetluskuluna välja mõistetud sõrmejäljeekspertiisi maksumus summas 12 000 krooni, DNA ekspertiisi makusmus summas 43 070 krooni, siis vähendades neid poole võrra jääb riigi kanda vastavalt 6000 krooni ja DNA ekspertiisi maksumusest 21 535 krooni ja V. Pampusel jääb enda kanda samuti 6000 krooni ja 21 535 krooni. Ringkonnakohus määras 27.11.2009 määrusega vastavalt kaitsja taotlusele kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi, mille teostamise eest esitas ekspert K.M. (OÜ Kognitio) arve summas 13 352 krooni ja ekspert S.R. (Taurus Konsultatsioonid OÜ) arve summas 12 000 krooni, seega kokku 25 352 krooni.
§ 175
lg 1 kohaselt on menetluskuludeks ka eksperdile makstavad summad.
§ 180
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, kuna aga ringkonnakohus teeb
§-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi, tuleb jätta
§ 185
lg 1 alusel ekspertidele väljamõistetav tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda. Ekspertiisi teostamisel ja süüdistatava küsitlusel kahel korral (08.01, 25.01.2010) Viru Vanglas osales vandetõlk I. Slugina (OÜ Slain), kes taotles ekspertidele tõlke teostamise eest suulise tõlke tasu summas 3840 krooni. 9
(10)
§ 175
lg 1 p 2 järgi on menetluskuludeks ka
§-s 178 märgitud tõlgile makstav töötasu.
§ 180
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, kuna aga ringkonnakohus tegi
§-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi, tuleb jätta
§ 185
lg 1 alusel ekspertidele väljamõistetav tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda. Määratud kaitsja Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 5265 krooni 30 senti tuleb jätta
§ 185
lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi
§-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. V. Pampusele kuuluvate esemete tagastamine Ringkonnakohtu istungil taotlesid süüdistatav ja kaitsja V. Pampusele kuulunud mütsi ja vesti tagastamist. Prokurör nõustus süüdistatavaga, et kohtueelse uurimise käigus äravõetud vest ja müts kuuluvad tagastamisele V. Pampusele. Maakohus märkis otsuses (2 kd tl 42), et V. Pampuse poolt taotletud vesti ja mütsi ei ole tagastada kohtul võimalik, kuna nimetatud esemed ei ole tunnistatud asitõenditeks ja pole kohtule esitatud. Ringkonnakohus, uurides kriminaalasja materjale, leidis, et nimetatud esemeid tõepoolest ei ole asitõendite nimistus. Samas aga tõendab V. Pampuselt nimetatud esemete äravõtmist 30.12.2008 ütluste olustikuga seostamise protokoll (1 kd tl 87-91). Uurimistoimingu käigus osutas V. Pampus temale kuulunud mütsile ja vestile ning protokollis on sellekohane märge, et nimetatud esemed võeti menetlustoimingu käigus kaasa. Samuti on p 8 all protokollis (1 kd tl 91) esitatud sinist värvi vesti ja musta värvi nokkmütsi detailne kirjeldus. Seega on uurimistoimingut läbi viinud Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna töötajad pädevad V. Pampusele kuulunud riietusesemed tagastama vastavalt
§-dele 126 lg 5, 126 lg 3 p 2. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 10
(10)Maarika Kuusk