1-09-21850/16

(09240102992)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ago Kutsar, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Vjatšeslav Kovaljov süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)

1. märtsi 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vjatšeslav Kovaljov Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav Vjatšeslav Kovaljov isikukood: 35812222256; elukoht: kriminaalkorras karistatud 4 korral Kaitsja advokaat Irina Žurina Tõlk Anna Jänes XXX-XX ; varem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 3 muuta Viru Maakohtu
2. märtsi 2010 kohtuotsuse põhiosa ning jätta sellest välja Vjatšeslav Kovaljovi süüditunnistamine narkootilise aine suures koguses tuvastamata isikutele ebaseaduslikus edasiandmises (müümises). Süüdistatava Vjatšeslav Kovaljovi apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks välja
3. 60 krooni Vjatšeslav Kovaljov’ile kaitsja Irina Žurina poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Õigusabi kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. juunil 2010 kell 14.
5. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
6. juunist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. juunist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu otsusega tunnistati Vjašeslav Kovaljov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.09.2009 kuni 24.03.2010, s.o 6 kuud ja 7 päeva ning seisuga
10. märts 2010 loeti kandmata jäänud karistuseks 4 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust. V. Kovaljovi süüdistati KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritud süüteo toimepanemises selles, et tema alates novembrist 2008 kuni 17.09.2009 tuvastamata isikutelt ja tuvastamata asjaoludel ebaseaduslikult omandas, valdas narkootilisi aineid suures koguses, hoides oma elukohas aadressil: XXX-XX , ning andis edasi XXX linnas erinevatele narkosõltlastest isikutele, sh andis igal nädalal üks-kaks doosi amfetamiini J.G. , samuti korduvalt müüs narkosõltlastest ostjatele amfetamiini hinnaga 100 krooni ühe doosi eest. 17.09.
11. kella 12.45 paiku peeti V. Kovaljov XXX l XXX-XX maja kõrval asuva R-kioski juures kinni ning temalt võeti ära: kaks plastmuna, nendest ühes 19 fooliumvoldikut, teises kaks minigrippi taimse ainega, üks minigripp taimse puruga, 1 minigripp valget värvi pulbrilise ainega, elektroonilise kaalu riidest kotikesest, üks minigripp, milles on 12 fooliumist voldikut ja 1 minigripp minigrippidega. 17.09.2009 kella 13.10 paiku leiti V. Kovaljovi elukoha aadressil: XXX XXX-XX asuva läbiotsimise käigus järgmised esemed: ajakirjadest tehtud paberpakikesed rohekas-pruuni värvi looduslikku päritolu taimse ainega, minigripp, milles on 2 ajakirjapaberist pakendit rohekaspruunikas taimest päritolu ainega, karbi, mille sees olid minigripp-pakikesed valget värvi pulbrilise aine jääkidega, fooliumvoldikud, ja apteegikaalud. Vastavalt ekspertiisiaktile nr AN-959-09/3769 13.10.2009 sisaldas ekspertiisiks esitatu alljärgnevaid aineid: • kahes minigrip kilekotis (mis on kollases plastmassist kapslis) olevad rohelised taimeosad massiga kokku 0,44 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) protsendiline sisaldus on üle 0,2 % (15%); • 19 –s fooliumpaberist voldikus (mis on minigrip kilekotis) olev valge pulber massiga kokku 4,21 g sisaldas 24 % amfetamiinisulfaati, seega on pulbris 0,74 g amfetamiini; • minigrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga 3,36 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) protsendiline sisaldus on üle 0,2 % (15%); • minigrip kilekotis olev valge pulber massiga kokku 3,79 g sisaldas 45 % amfetamiinisulfaati, seega on pulbris 1,25 g amfetamiini; • 12 –s fooliumpaberist voldikus (mis on minigrip kilekotis) olev valge pulber massiga kokku 1,29 g sisaldas 72 % amfetamiinisulfaati, seega on pulbris 0,68 g amfetamiini; • pruunis kotikeses olevas elektroonkaalul leidub amfetamiini ja kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli jälgi; • plastmassist karbi sisepinnal ning karbis olevates minigrip kilekotis, foliumpabertükkidel leidub amfetamiini jälgi; 2 • • • paberisse mässitud minigrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga 4,58 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) protsendiline sisaldus on üle 0,2 % (17%); kahes paberisse mässitud minigrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga 9,21 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) protsendiline sisaldus on üle 0,2 % (14%); kahes paberisse mässitud minigrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga 9,23 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) protsendiline sisaldus on üle 0,2 % (18%). Vastavalt ekspertiisiaktile nr 80 22.10.2009 piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 g amfetamiinist, 5-10 g marihuaanast, mistõttu leidis maakohus, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega. Lisaks leidis maakohus, et J.U. , M.S. ja T.T. ütlused on kaudsed tõendid selle kohta, et V. Kovaljov andis korduvalt edasi narkootilist ainet. Maakohus märkis, et kohtuistungil ülekuulatud J.G. oli märgata, et viimane kartis süüdistatavat ja ei julgenud kõiki oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi kinnitada, kuid jäi siiski oma ütluste juurde, mille kohaselt ta sai V. Kovaljovi käest 2009 algusest alates narkootilist ainet, millest tundis peale süstimist narkojoovet. Prokuröri küsimusele vastas ta korduvalt, et ta kinnitab oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ning kohtueelsel ülekuulamisel rääkis ta tõtt. Kaitsja poolt ristküsitlusel muutus ta ebalevaks ning ei julgenud enam kõike kinnitada. Maakohus asus seisukohale, et fakt, et tunnistaja kardab süüdistatava vastu kohtus otse ütlusi anda, on arusaadav, arvestades süüdistatava vabaduses viibivat tutvusringkonda, mistõttu luges maakohus tõenäosteks tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mida viimane kinnitas ka kohtuistungil ja mis lähevad kokku teiste tunnistajate ütlustega. Maakohus leidis, et eelnimetatud tõenditega on kinnitust leidnud V. Kovaljovi poolt narkootilise aine korduv üleandmine. Lisaks leidis maakohus, et narkootilise aine pakendamist kinnitab kaudselt ka läbiotsimisel leitud hulk tühje minigripp kotte, apteegikaalud ning elektrooniliste kaalude olemasolu koos leitud narkootilise ainega. Lähtudes J.G. ütlustest, mille kohaselt sai ta V. Kovaljovi käest alates 2009 jaanuarist kuni kinnipidamiseni 1-2 doosi nädalas (seega üle 10 korra), leidis maakohus, et ka edasiandmine suures koguses on ainuüksi J.G. le narkootilise aine edasiandmisega tõendatud. Maakohus leidis, et narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise kohta on tõendiks V. Kovaljovi läbiotsimisel 17.09.2009 leitud narkootiline aine, milline oli peidetud kahe plastmuna sisse, kus ühes oli 19 fooliumvoldikut, teises kaks minigrippi taimse ainega, 1 minigripp valget värvi pulbrilise ainega, üks minigripp 12 fooliumist voldikuga ja 1 minigripp minigrippidega. Maakohus asus seisukohale, et kuna ekspertiisiaktis AS-959-09/3769 13.10.2009 nimetatud kogused on samad V. Kovaljovi valduses olnud narkootilise aine äravõtuga ning vastavalt eelnimetatud ekspertiisiaktile puhaste ainete kogustega tõendatud, on ka tõendatud V. Kovaljovi poolt narkootilise aine suures koguses omandamine ning valdamine. Lisaks märkis maakohus, et narkootiliste ainete leidmine V. Kovaljovilt on tõendatud isiku läbivaatusprotokolliga, läbiotsimiseprotokolliga ning asitõendite vaatlusprotokolliga. Omandamise kohta on maakohus märkinud, et V. Kovaljovi ütlused on vastukäivad, mistõttu leidis maakohus, et need ei ole usaldusväärsed ning tuleb lähtuda faktist, et nimetatud ained olid V. Kovaljovi valduses, kuhu nad said vaid omandamise teel. Subjektiivse külje osas leidis maakohus, et tegemist on otsese tahtlusega, sest V. Kovaljov ei ole kunagi väitnud, et ta omas tundmatut ainet. Vastupidi, isegi kui uskuda tema versiooni narkootiliste ainetega koti leidmisest, siis tema sõnade kohaselt sai ta kohe aru, et tegemist on narkootikumidega. Karistuse osas märkis maakohus, et V. Kovaljov on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud. Kuigi neist kaks esimest karistust on kustunud, on V. Kovaljovi karistatud nii varavastaste kuritegude kui röövimiste ja huligaansuse eest. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 3 15.11.
12. Maakohus tuvastas, et V. Kovaljovil ei ole peale vabanemist olnud töökohta ning on elatunud juhutöödest. Samuti ei ole olnud alalist registreeritud elukohta. Maakohus tuvastas, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Maakohus arvestas, et V. Kovaljov sooritas raske rahvatervise vastu suunatud kuriteo. Viimane elas ja toimetas oma narkoasju korteris, kus elas ka J.G. alaealine tütar. Samuti asjaolu, et V. Kovaljov jätkas narkoainete edasiandmist ka siis, kui see juba majarahval oli teada ning teda hoiatati ning nõuti, et ta lõpetaks majarahvast häiriva tegevuse. Maakohus, arvestades, et keskmine karistusmäär on 5,5 aastat ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist leidis maakohus, et V. Kovaljovi tuleb karistada keskmise määrale lähedase karistusega, reaalse vangistusega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu V. Kovaljov apellatsioonkaebuses vaidlustab kohtuotsuse tema süüdimõistmises KarS § 184 lg 1 järgi. Apellant ei ole nõus talle esitatud süüdistusega. V. Kovaljov märgib, et eeluurimine kriminaalasjas ei ole olnud nõuetekohane, teda on üle kuulatud vaid ühel korral ning eeluurimise lõpul talle kriminaalasja materjale ei tutvustatud. Lisaks on V. Kovaljovile arusaamatu süüdistuse formuleering, mille kohaselt on ta tuvastamata isikutelt ebaseaduslikult omandanud ja müünud narkootilisi aineid samuti tuvastamata isikutele. V. Kovaljov märgib, et ükski tunnistaja ei ole kinnitanud, et just tema on müünud narkootilisi aineid. Samuti andis V. Kovaljov kinnipidamisel vabatahtlikult ära kogu narkootilise aine ning selgitas politseitöötajatele, et ta sõitis just politseisse narkootilist ainet ära andma. Narkootilist ainet ei ole V. Kovaljov puudutanud ja leitud ei ole ka tema sõrmejälgi. Tunnistaja J.U. on poeg narkomaan. V. Kovaljov peab võimalikuks, et eelnimetatu poeg on jätnud oma süstlad tema maja uksekäiku. Lisaks kinnitas tunnistaja, et majas elab veel süüdimõistetud isikuid. Samuti ei osanud V. Kovaljovi arvates tunnistaja T.T. rääkida midagi asjakohast. Tunnistaja J.G. selgitas kohtus, et tema ülekuulamine toimus vene keeles, kuid protokoll koostati eesti keeles. Seega puudus ülekuulamiselt tõlk ning tal ei olnud võimalik enda ütlusi lugeda, kirjutades vaid alla. Kohtus aga andis tunnistaja erinevaid ütlusi. Süüdistatav tunnistab, et narkootiline aine oli tema käes 16.09.2000 kuni 17.09.2000 kella 12.30, kuid ta ei müünud seda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetas süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, läbivaadanud kriminaalasja materjalid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et V. Kovaljovi süüditunnistamine ja talle karistuse mõistmine KrMS § 184 lg 1 järgi on põhjendatud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks korrigeerida mõningaid maakohtu otsuses toodud põhjendusi esitatud süüdistuse tõendatuse osas. Apellatsioonis V. Kovaljov on leidnud, et antud kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole olnud tema arvates nõuetekohane, samuti ei tutvustatud talle eeluurimise lõpuleviimisel kriminaalasja materjale. Ringkonnakohus ei tuvastanud antud kriminaalasja kohtueelsel menetlusel kriminaalmenetluse nõuete rikkumisi. V. Kovaljovi etteheide sellest, et teda kuulati üle vaid üks kord, ei ole kohane. Menetlustoimingute läbiviimise vajaduse, sh ka kahtlustatava ülekuulamise mahu üle otsustab kohtueelses menetluses menetleja. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav märkis, et toimikuga tutvumise all pidas ta silmas n.ö vana menetluse korda, kus uurija tutvustab kriminaalasja materjale. Puutuvalt kriminaalasja materjalidega tutvumisse, ringkonnakohus märgib, et kehtiva KrMS § 223 lg 1 kohaselt kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse 4 lõpuleviiduks ning KrMS § 224 lg 1 kohaselt antakse kaitsjale allkirja vastu kriminaaltoimiku koopia. KrMS § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus kriminaaltoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel. Kaitsja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et süüdistatavale on kriminaalasja sisu tutvustatud, seda kinnitas ka V. Kovaljov. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus kaitseõiguse rikkumist süüdistatava suhtes ei tuvastanud. Apellatsioonis väljendab V. Kovaljov arusaamatust süüdistuse sõnastuse üle, mille kohaselt olevat ta omandanud tuvastamata isikutelt narkootilist ainet. Süüdistatav jätkuvalt kinnitas, et kilekoti, milles oli narkootiline aine, ta leidis, viis enda juurde koju ja järgneval päeval otsustas selle viia politseisse. Seega, sisuliselt süüdistatav kinnitas, et ta omandas ja valdas narkootilist ainet. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V. Kovaljovi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises õigesti süüdi tunnistanud. V. Kovaljovi versiooni sellest, et väidetavalt ta leidis narkootilist ainet sisaldava kilekoti ning järgneval päeval tahtis selle viia politseisse, suhtus maakohus kriitiliselt. Maakohus on märkinud, et V. Kovaljovi ütlused narkootiliste ainete omandamise koha ja aja kohta on vastukäivad ning seega ei ole need usaldusväärsed. Maakohus märkis, et tuleb lähtuda faktist, et nimetatud ained olid V. Kovaljovi valduses ning need sai ta vaid omandamise teel. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest ei oma tähtust kas isik omandab narkootilise aine selle leidmise teel või mingil muul viisil, süüteokoosseisu seisukohalt on oluline asjaolu, et narkootiline aine isiku ebaseaduslikust valdusest leitakse. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks süüdistatava väidet, et narkootilisi aineid sisaldava kilekoti ta leidis. Samuti on kaheldav tema väide, et leidmisele järgneval päeval soovis ta leitu viia politseisse, kuid ta peeti enne kinni. Seejuures süvendab V. Kovaljovi poolt väidetus kahtlusi ka asjaolu, et tema elukohas läbiotsimisel leiti veel narkootilist ainet, mis oli pakendatud, samuti leiti fooliumivoldikud ja apteegikaalud. Ringkonnakohtu arvates V. Kovaljovi elukohal leitu ei kinnita tema soovi vabaneda ebaseaduslikust ainest selle politseisse viimise teel. Seega, lähtudes asjaolust, et V. Kovaljovi läbivaatusel ning samuti korteri läbiotsimisel leiti suures koguses narkootilist ainet, on V. Kovaljovi süü narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises leidnud asjakohaselt tõendamist. V. Kovaljov apellatsioonis möönab, et ta omandas ja valdas narkootilist ainet, kuid kategooriliselt eitab selle müümist. V. Kovaljov märgib, et ükski maakohtus ülekuulatud tunnistaja ei kinnita süüdistuse väidet, et just tema tegeles narkootilise aine müügiga. Tunnistaja J.G. eeluurimisel antud ütlusi ei saa aga aluseks võtta, kuna ülekuulamisel puudus tõlk ning oma ütlusi ta ei lugenud. Kohtus aga andis tunnistaja erinevaid ütlusi. Selles osas märgib ringkonnakohus järgmist. V. Kovaljovile on esitatud süüdistus selles, et tema alates 2008 a novembrist kuni 17.09.2009 tuvastamata isikutelt ja tuvastamata asjaoludel ebaseaduslikult omandas ja valdas narkootilisi aineid suures koguses ja hoides oma elukohas, andis edasi XXX linnas erinevatele narkosõltlastest isikutele, sh andis igal nädalal üks-kaks doosi amfetamiini J.G. le, samuti korduvalt müüs narkosõltlastest ostjatele amfetamiini hinnaga 100 krooni ühe doosi eest. Maakohus, hinnates kogutud tõendeid, leidis, et V. Kovaljovi süü narkootilise aine edasiandmises (müümises) erinevatele narkosõltlastest isikutele on tõendatud. Siinkohal lähtus maakohus maakohtus ülekuulatud tunnistajate J.U. , M.S. ja T.T. i ütlustest. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud tunnistajate ütlused on kaudsed tõendid selle kohta, et V. Kovaljov andis korduvalt edasi narkootilist ainet. Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Tunnistajad J.U. , M.S. ja T.T. on XXX-XX XXX l asuva kortermaja elanikud, kella ütluste kohaselt pärast V. Kovaljovi majja elama asumist hakkasid seal käima erinevad noorukite kambad, kellest mõnede puhul oli aru saada, et on narkojoobes. V. Kovaljovi akende all hõigati teda ning aknast visati mingeid pakikesi. Maja sissekäigust hakati leidma süstlaid. Majaelanike rahu oli häiritud. Nad kahtlustasid, et tegu võib olla narkootiliste ainete müümisega. Pärast V. Kovaljovi vahistamist rahulik olukord taastus (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 22-27). Ringkonnakohus ei nõustu 5 maakohtu järeldusega, et nimetatud tunnistajate ütlused tõendavad V. Kovaljovi süüd narkootiliste ainete müümises, st edasiandmises teistele isikutele. Ükski nimetatud tunnistajatest ei osanud konkretiseerida, millal, kellele, mida ja kelle poolt majas käinud isikutele edasi anti. Tunnistajad vaid oletasid, et tegu võis olla narkootikumidega. Kuna tunnistajate ütlused on oletuslikud ja tuginevad vaid nende isiklikule arvamusele ning ei sisalda konkreetseid tõendamiseseme asjaolusid, ei ole ringkonnakohtu arvates nendele võimalik süü tõendamisel tugineda. Maakohtus kuulati üle ka tunnistaja J.G. . Ristküsitluse käigus avaldati tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Maakohus tuli järeldusele, et J.G. oli märgata, et ta kartis süüdistatavat ja ei julgenud kõiki kohtueelsel uurimisel antud ütlusi kinnitada. Millele selline maakohtu järeldus põhineb, kohtuotsusest ja kohtuistungi protokollist ei selgu. Maakohus tuli järeldusele, et fakt, et tunnistaja kardab süüdistatava vastu kohtus otse ütlusi anda, on arusaadav, arvestades süüdistatava vabaduses viibivat tutvusringkonda. Sellest tulenevalt luges maakohus tõenäolisteks tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused ning need on kokkulangevad teiste tunnistajate ütlustega (kohtuotsuse lk 5). Ringkonnakohus ei pea eeltoodud maakohtu seisukohta tunnistaja J.G. ütluste hindamisel õigeks ning väljakujunenud kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. KrMS § 289 lg 1 kohaselt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Seega võib kohus pärast tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna selle tunnistaja poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele. Kuid kohus ei saa tekkinud olukorras jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi. Seega, kui on tegemist diametraalselt lahknevate ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepärasest ja arusaadavalt selgitada ütluste erinevuste põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab arusaadavalt ja usutavalt selgitada neid erinevusi, saab usaldusväärseteks lugeda üksnes kohtus antud, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (Riigikohtu otsused 3-1-1-113-06, 3-1-1-1-07). Seega ei saanud maakohus jätta kõrvale J.G. maakohtus antud ütlused, eelistades neid kohtueelses menetluses antutele. J.G. ütluste kohaselt ei kinnitanud ta varasemalt räägitut, et V. Kovaljov tegeles narkootikumide müümisega. Ühtegi müümise fakti ta ei teadnud. Kohtueelsel uurimisel rääkis küll, et V. Kovaljov müüs narkootikume 100 krooni doos, kuid tunnistaja selgitas, et teadis sellest vaid tuttavate juttudest. Seega, tunnistaja selgitas arusaadavalt ning usutavalt varasemalt antud ütluste erinevust, mistõttu loeb ringkonnakohus usaldusväärseteks J.G. maakohtus antud ütlused (kohtuistungi protokoll, tl 28-31). Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendavast osast välja seisukoha, et tunnistaja J.G. kohtueelses menetluses antud ütlused on tõenäolisemad (kohtuotsuse lk 5). Tunnistaja J.G. maakohtus antud ütluste kohaselt andis V. Kovaljov talle alates 2009 jaanuarist kuni kinnipidamiseni korduvalt narkootikume 1-2 doosi nädalas. Müümist teistele isikutele tunnistaja ei kinnitanud. Süüdistatav V. Kovaljov kinnitas nii maakohtus kui ka ringkonnakohtu istungil, et ostis J.G. jaoks narkootikume. Eeltoodust tulenevalt, kuna tunnistaja J.G. ütlused ei kinnita V. Kovaljovi poolt erinevatele isikutele narkootilise aine-amfetamiini müümist 100 krooni doosi eest, samuti puuduvad selles osas teised seda asjaolu kinnitavad tõendid, jätab ringkonnakohus V. Kovaljovi süüdistusest välja narkootilise aine-amfetamiini teistele isikutele edasiandmise (müümise) 100 krooni doos. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht sellest, et tõendatud on narkootilise aine korduv üleandmine V. Kovaljovi poolt J.G. le alates jaanuarist 2009 kuni V. Kovaljovi kinnipidamiseni 1-2 doosi nädalas, seega üle kümne korra, mistõttu narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik edasiandmine juba ainuüksi J.G. le edasiandmisega on tõendatud, on põhjendatud ja kooskõlas kogutud tõenditega (tunnistaja J.G. maakohtus antud ütlustega, samuti V. Kovaljovi enda ütlused). Eeltoodust tulenevalt, kuigi ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhiosast välja V. Kovaljovi süüditunnistamise narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus edasiandmises (müümises) 6 tuvastamata isikutele, on tõendatud V. Kovaljovi süü narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja edasiandmises J.G. le. Sellest tulenevalt on ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi. Kuigi ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuses toodud põhjendusi ning jätab sellest välja eelmärgitud asjaolud, ei pea põhjendatuks V. Kovaljovile mõistetud karistust muuta. Ringkonnakohtu arvates ei ole leidnud kinnitust kaitsja poolt ringkonnakohtu istungil väidetu, et V. Kovaljov kahetses toimepandut. V. Kovaljovi poolt oma süü osaline tunnistamine ei anna alust hinnata seda kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega V. Kovaljovile karistuse mõistmisel, leiab, et mõistetud vangistuse määr - 5 aastat, on kooskõlas süüdistatava süü suurusega ja tema isikuga ning selle kergendamiseks asjakohased põhjendused puuduvad. Kuigi ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse V. Kovaljovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 1 järgi lõppjäreldustes muutmata, kuid muudab osaliselt süüdimõistmise põhjendusi ning jätab mõningad asjaolud süüdistusest välja, tuleb riigi õigusabi kulud KrMS § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Maarika Kuusk Ago Kutsar 7 Aarne Sarjas