4-09-21512/6

4-09-21512 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009 Tartu Väärteoasja number 4-09-21512 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Roman Kaursoni kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 28.08.2009 otsuse peale nr 2330,09,010899 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26.10.2009 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Roman Kaursoni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
2. oktoobri 2009 määrus muutmata ja Roman Kaursoni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Roman Kaurson esitas 05.10.2009 Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 28.08.2009 otsuse nr 2330,09,010899 peale, millega karistati R. Kaursoni liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 4200 krooni ja LS § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. LS § 7432 lg 1 alusel karistati R. Kaursoni rahatrahviga 9000 krooni ja LS § 7432 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks. LS § 7431 lg 1 alusel karistati R. Kaursoni rahatrahviga 1800 krooni. Kokku määrati rahatrahvi 15000 krooni. Otsusest tulenevalt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 13.09.
3. Kaebus on aga esitatud maakohtule 05.10.
4. Viru Maakohus jättis 26.10.2009 määrusega läbi vaatamata R. Kaursoni kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 28.08.2009 otsusele nr 2330,09,
5. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebus esitatud pärast VTMS §-s 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist, tähtaja ennistamise taotlust ei ole maakohtule esitatud ja kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, millisest oleks maakohtul põhjendatud järeldada, et tähtaja möödalaskmine toimus mõjuval põhjusel. Kaebuses ei taotleta kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebuses on muuhulgas märgitud: „Palun kohtul arvestada seda, et ei saanud kaebust õigeaegselt esitada, sest nagu ma juba kirjutasin viibisin Euroopas“. Kaebusele on lisatud võõrkeelne dokument hotelli broneerimiseks, kuid mitte R. Kaursoni nimele, vaid V.K. nimele. Peale selle tuleneb hotelli broneerimise maksukorraldusest, et V.K. viibis hotellis
6. septembrist kuni
7. septembrini
8. Seega ei ole R. Kaurson esitanud ühtegi tõendit, millisest oleks alust järeldada, et tähtaja möödalaskmine toimus mõjuval põhjusel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Kaurson esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 26.10.2009 määruse ja taotleb tema poolt 05.10.2009 esitatud kaebuse läbivaatamist. Määruskaebuse kohaselt on määruskaebuse esitaja töötu ja kui ta jääb ilma juhilubadeta, siis ei saa mikrobussi juhtida, mis on tema ainus tuluallikas. Siis aga jäävad sissetuleku puudumisel kaebuse esitaja kaks alaealist last ilma rahalise toetuseta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26.10.2009 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Väärteoasja materjalidest nähtub, et R. Kaursoni karistati Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 28.08.2009 otsusega nr 2330,09,
9. Nimetatud otsuses on selgelt märgitud, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 13.09.
10. Samuti tuleneb otsusest, et otsus pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud ega rahatrahvi tähtaegselt täies ulatuses tasunud. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Otsuses on märgitud, et kui kaebust ei esitata, siis otsus jõustub 14.09.
11. Seega on otsuses sõnaselgelt märgitud, kuhu tuleb kaebus esitada ning märgitud ka edasikaebamise tähtaeg. 29.07.2009 väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 29.08.
12. Ka väärteoprotokollis on kirjas, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes lahendi kättesaadavaks tegemisest ja 2 lahend pööratakse täitmisele 10 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. R. Kaurson on väärteoprotokolli allkirjastanud 29.07.
13. Seega pidi kaebuse esitaja olema teadlik, millal tehakse käesolevas väärteoasjas otsus ning millal lõpeb otsusele edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamist otseselt 05.10.2009 kaebuses ei taotleta, kuid selles on märgitud, et otsuse sai ta hilja kätte, kuna viibis Euroopas tööotsinguil. Sellest lähtudes palutakse maakohut arvestada, miks ta ei saanud kaebust õigeaegselt esitada. Maakohus on selles osas kaevatavas määruses seisukoha võtnud ja leidnud, et maakohtul puuduvad alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, sest kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, millisest oleks põhjendatud järeldada, et tähtaja möödalaskmine toimus mõjuval põhjusel. Selliseks tõendiks ei saa lugeda hotellibroneeringut V.K. nimele 17.-18.09.
14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ei ole toodud põhjendusi, mis annaks alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. KrMS § 172 lg 1 annab võimaluse ennistada mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg kohtu määrusega. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb lähtuda sellest, kas tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel või mitte. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et kaebaja väidetavat välismaal viibimist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel, sest sellekohased tõendid puuduvad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-83-08 punkt 13 kohaselt eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli oma kaebeõiguse soovi realiseerimisel, s.o seda, et juba eelnevalt teades, millal otsus on kättesaadav ja sellele edasi kaevata soovides tuleb tekkinud küsimused lahendada arvestusega, et edasikaebamiseks oli aega 15 päeva. Seega tuli R. Kaursonil arvestada, et kaebust saab esitada kuni 13.09.2009, mitte aga lahkuda välismaale, nagu kaebuses on märgitud. Kuna otsus tehti 28.08.2009, siis sellele kaebust esitada soovides võinuks R. Kaurson seda teha kas ise või valida endale kaitsja. VTMS §-st 19 lg 1 p 2 tulenevalt menetlusalusel isikul on õigus kaitsja abile, seega tulnuks R. Kaursonil selle õiguse realiseerimiseks ise samme astuda, et tagada endale reaalne kaitse õigeaegse kaebuse esitamise näol. Kuna R. Kaurson esitas kaebuse Ida Politseiprefektuuri otsusele tähtaega rikkudes ning ei ole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmise kohta, siis jättis maakohus põhjendatult tema kaebuse läbi vaatamata. Mati Kartau Kohtunik 3