4-09-30198/8

4-09-30198 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tartu Kriminaalasja number 4-09-30198 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
2. aprilli 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuste liik Vladimir Markov`i määruskaebus kaitsja Sergei Politšev`i RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. aprilli 2010 määrus jätta muutmata ja Vladimir Markov`i kaitsja Sergei Politšev`i määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Esimese astme kohtu määruse sisu Viru Maakohus rahuldas
4. aprilli 2010 määrusega kohtutäitur Kristel Maalman`i avalduse ning otsustas asendada Ida Politseiprefektuuri 26.06.2009 otsusega väärteoasjas nr 2402,09,000938 Vladimir Markov`ile mõistetud karistus – rahatrahv 215 trahviühikut- arestiga 21 päeva. Maakohus tuvastas, et V. Markov ei ole asunud täitma tema suhtes tehtud karistusotsust. Samuti puuduvad tal rahatrahvi tasumiseks rahalised vahendid ja vara ning igasugune sissetulek, millele sissenõuet pöörata. Maakohtu arvates ei oma sõiduk, ehitusaastaga 1991, piisavat väärtust nõude rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et mõistetud karistus rahatrahv tuleb asendada arestiga. Maakohus tuvastas, et täitmisteade on isikule vastavalt seadusele kätte toimetatud 22.08.2009, mistõttu on täidetud kättetoimetamise nõue ja tingimus võimaldada võlgnikul vabatahtlik täitmise aeg. Samuti asus maakohus seisukohale, et väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, kuna sundtäitmise, sh rahatrahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises, mis kujutab endast mh otsustavust karistuse täideviimisel. Täitmisteate oli V. Markovile kätte toimetatud 22.08.2009 ja ta omab töökohta, kuid sellele vaatamata ei asunud ta rahatrahvi maksmisele, mistõttu kohtutäituri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leidis, et puuduvad VTMS-is ja TMS-is sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole V. Markov taotlenud. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Määruskaebuses taotleb V. Markovi kaitsja S. Politšev maakohtu määruse tühistamist ning teha uus otsus, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Kaitsja märgib, et kohtumäärusest ei nähtu alljärgnevad asjaolud: et sissenõudja esitas kohtutäiturile taotluse esitada kohtule avaldus asendada V. Markovile rahatrahv arestiga; milline tähtpäev oli määratud V. Markovile rahatrahvi tasumiseks ning kui palju aega möödus sellest päevast kuni avalduse esitamiseni kohtule kohtutäituri poolt; kas eelnimetatud ajavahemiku jooksul oli V. Markovil reaalne võimalus tasuda rahatrahvi või mitte; kas V. Markovil oli mõjuv põhjust venitada rahatrahvi tasumisega. Lisaks rõhutab kaitsja, et V. Markovi väitel on tema erialaks ehitaja ning sellest tulenevalt ei olnud tal tööd ja sissetulekut rahatrahvi tasumiseks, kuna on üldteada, et ehitusvaldkonnas on kõige suurem kriisitagajärg ning enamik ehitustöölistest on töötud. Kohtuistungil selgitas V. Markov, et ta leidis kuu aega tagasi töökoha Venemaal ning nüüd on tal võimalus tasuda rahatrahvi osamaksetena. Nimelt sel hooajal on ehitustöölistel võimalik leida tööd. Maakohus jättis aga eelnimetatud asjaolud tähelepanuta. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on vastuoluline, kuna maakohus järeldas, et V. Markovil puuduvad rahatrahvi tasumiseks rahalised vahendid ja vara ning igasugune sissetulek, kuid samas märgib maakohus, et V. Markovil on sõiduk ja omab töökohta. Kaitsja arvates tuleneb TMS § 201 lg 1 struktuurist, et kui võlgnikul on mingit vara, siis kohtutäituril ei ole alust esitada avaldust rahatrahvi asendamiseks arestiga. Vara väärtus ei oma tähtsust, kuna igal juhul vähendab varale sissenõude pööramine võlgnevust ning mõjutab aresti tähtaega, kui ei õnnestu sisse nõuda rahatrahvi tervikuna. Lisaks rõhutab kaitsja, et V. Markovil on töökoht, mille olemasolu eeldab, et võlgnikul on sissetulek. Kaitsja arvates on ajavahemik täitmisteate kättetoimetamisest ja kohtule avalduse esitamise vahel lühike selleks, et asendada rahatrahv arestiga, kuna leiab, et isikule tuleb anda piisavalt aega rahatrahvi tasumiseks, kuna võivad esineda mõjuvad põhjused, miks ei ole võlgnik õigeaegselt tasunud. KarS § 82 lg 4 järgi on kohtutäituril on piisavalt aega, et V. Markovilt rahatrahv sisse nõuda. Samuti märgib kaitsja, et KarS § 72 lg 1 ei sätesta tähtaega, mille jooksul süüdlane peab tasuma rahatrahvi. Kaitsja nõustub maakohtu järeldusega, et väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, kuid märgib, et kuute kuud ei saa lugeda nii pikaks ajaks, mille möödumisel tekib alus asendada rahatrahv arestiga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. KarS § 72 lg 1 kohaselt asendab kohus rahatrahvi arestiga, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi. VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud määruses on viidatud sätetega arvestatud. Maakohtus asja arutamise ajaks oli V. Markovi suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest möödas üle 9 kuu. Väärteoasjas tehtud otsusest nähtub, et rahatrahvi täitmise tähtpäevaks oli 15.07.2009, kuid nimetatud 9 kuu jooksul ei ole V. Markov asunud talle 2 karistusena määratud rahatrahvi tasuma ega näidanud üles huvi mõistetud rahalise karistuse täitmise vastu. Kohtutäituri avaldusest nähtub, et viimasel ei olnud võimalik rahatrahvi võlgnikult sisse nõuda, mistõttu esinevad KarS § 72 lg-s 1 ja VTMS § 211 lg-s 1 sätestatud asenduskaristuse mõistmise alused. V. Markovile kuuluva sõiduki kohta märgib ringkonnakohus, et nimetatud sõidukile oli seatud keelumärge V. Markovi suhtes alustatud täiteasjas 095/2005/2860 ning sellest tulenevalt ei olnud kohtutäituril võimalik arestida sõidukit teise täiteasja menetlemisel. Ringkonnakohus leiab, et V. Markovi määruskaebuses toodud asjaolud ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. TMS § 200 lg 1 kohaselt tasutakse kohtutäiturile rahatrahv tervikuna kui kohtuväline menetleja ei ole ette näinud ositi tasumist, mistõttu avaldus rahatrahvi ositi täitmiseks oleks tulnud V. Markovil esitada enne kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemist. Väärteootsusest nähtub, et V. Markov on esitanud vastulause, kuid ei ole taotlenud ositi tasumist. Samuti ei ole V. Markov taotlenud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus märgib, et VTMS § 48 sätestab nõuded maakohtu määrusele ja sellest tulenevalt on kaitsja väited maakohtu määruse puudulikkusele asjakohatud ning maakohus on õigesti ja põhjendatult pidanud vajalikuks asendada V. Markovile kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus arestiga. Samuti on maakohus KarS § 72 lg 2 kohaldades õigesti välja arvutanud rahatrahvidele vastavad arestipäevad. Maarika Kuusk Kohtunik 3