lg 1 alusel määrata mõistetud karistus kandmisele ositi, see on laupäeviti ja pühapäeviti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Priit Punga kaitsja Aivar Hint`i apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
Karistusaja hulka otsustati arvata P. Punga kinnipidamine 11.04.2010, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 päeva aresti. Maakohus arutas P. Punga väärteoasju, milles on koostatud alljärgnevad väärteoprotokollid: Väärteoprotokolli nr. 2602,10,001153, mille kohaselt juhtis Priit Punga 08.02.2010 Tartumaal Nõo vallas Jõhvi-Tartu-Valga maanteel sõiduautot VW Phaeton, reg. numbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 15 km/h. Sellega rikkus P. Punga liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2, § 70 p 1; liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 1, § 741 lg 2 sätestatud väärteod (väärteoasi nr. 4-10-752). Väärteoprotokolli nr. 2602,10,001449, mille kohaselt juhtis P. Punga 25.02.2010 Tartu linnas Aardla tänaval sõiduautot VW Phaeton, reg. numbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus P. Punga LE § 70 p 1, pannes toime LS § 741 lg 2 sätestatud väärteo (väärteoasi nr. 4-10-941). Väärteoprotokolli nr. 2602,10,001474, mille kohaselt juhtis P. Punga 26.02.2010 Tartu linnas Elva tänaval sõiduautot VW Phaeton, reg. numbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus P. Punga LE § 70 p 1, pannes toime LS § 741 lg 2 sätestatud väärteo (väärteoasi nr. 4-10-942). Väärteoprotokolli nr. 2602,10,002683, mille kohaselt juhtis P. Punga 11.04.2010 Tartumaal Rõngu vallas Vapramäe-Elva-Kalme teel sõiduautot VW Phaeton, reg. numbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata erakorraline tehnoülevaatus. Sellega rikkus P. Punga LE § 70 p 1, § 219; LS § 20 lg 1 nõudeid, pannes toime LS § 741 lg 2 ja § 747 sätestatud väärteod (väärteoasi nr. 4-10-1168). P. Punga on maakohtu istungil tunnistanud oma rikkumisi. Maakohus leidis, tuginedes väärteoprotokolli, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile ning menetlusaluse isiku antud ütlustele, et P. Punga juhtis 08.02.2010 asulavälisel teel mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 15 km/h, omamata sealjuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu asus maakohus seisukohale, et on tõendatud, et P. Punga on toime pannud LS § 7422 lg 1 sätestatud väärteo. Maakohus tuvastas, et P. Punga on karistatud Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Valga liiklusjärelevalve grupi komissari 29.12.2009 otsusega väärteoasjas nr. 2602,09,019431 LS § 7422 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Otsuse kohaselt algas juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg otsuse jõustumisest 18.12.2010 ja lõpeb 17.05.2010. Maakohus leidis, tuginedes P. Punga ütlustele, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustele, väärteoprotokollidele, et P. Punga juhtis sõiduautot, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust 25.02.2010 Tartus Aardla tänaval, 26.02.2010 Tartus Elva tänaval ja 11.04.2010 Tartumaal Vapramäe-Elva-Kalme teel, mistõttu asus seisukohale, et P. Punga tuleb LS § 741 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Maakohus leidis, et P. Punga juhtis tahtlikult mootorsõidukit ajal, mil ta teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Maakohus leidis, tuginedes P. Punga ütlustele ja tunnistaja ülekuulamise protokollile, et kohtuvälise menetleja poolt on õigesti kvalifitseeritud ka P. Punga rikkumine LS § 747 järgi sõiduki erakorralise tehnoülevaatuse läbimata jätmise tõttu. Maakohus mõistis P. Pungale karistuse
lg 1, LS LS § 741 lg 2, LS § 7422 lg 1, LS § 747,
Esmalt tuvastas maakohus, et P. Punga käitumises karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, kuid karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus P. Punga puhtsüdamliku kahetsuse. Maakohus leidis, et kuna P. Pungat on varem korduvalt väärteokorras liiklusalaste väärtegude eest karistatud, näitab tema käitumine ükskõikset suhtumist liiklusohutusse ning temale varasemalt mõistetud rahatrahvid ei ole talle vajalikku mõju avaldanud ja tema õigusrikkumistele piiri pannud. Lisaks märkis maakohus, et määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik jätkab üha uute rikkumiste toimepanemist. Samuti asus maakohus seisukohale, et P. Punga erilist nahaalsust ja vähest seaduskuulekust näitab tema poolt 2 toimepandud rikkumiste äärmiselt väike intervall. Lähtudes P. Punga varasemast karistatusest ja asjaolust, et P. Pungal on enamus väärtegude eest määratud trahvisummad maksmata, leidis maakohus, et P. Pungat ei ole võimalik karistada rahatrahviga, vaid arestiga. Maakohus möönis, et arestiga karistamine võib P. Pungale põhjustada palju ebamugavusi, kuid leidis, et see on karistuse kohaldamise eesmärke arvestades täiesti vajalik, kuna P. Punga ei ole varasemate rahatrahvide määramisega seaduskuulekamaks muutunud, oli maakohus seisukohal, et aresti kohaldamine on õiglane lahendus kutsumaks P. Punga korrale lootes raskema karistuse mõjusse. Arvestades eeltoodut asus maakohus seisukohale, et P. Pungale on põhjendatud mõista karistus alla keskmise karistusmäära, s.o arest 10 päeva. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Kaitsja taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt, s.o P. Pungale mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista P. Pungale kergem karistus, mis
lg 1 alusel määrata kandmisele ositi järjestikustel puhkepäevadel arvestusega, et korraga ärakantava aresti kestus oleks maksimaalselt 2 päeva. Esmalt leiab kaitsja, et maakohus ei ole arvesse võtnud P. Punga suhtes kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust vastavalt
Pungale mõistnud karistuse vastavalt kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistuse liigile ja määrale. Teiseks märgib kaitsja, et maakohtu otsusest ei nähtu põhjendust, miks maakohus ei rahuldanud kaitsja taotlust karistuse ositi kandmiseks ning miks on korraga ärakantav karistus maakohtu arvates P. Punga puhul õiglasem ja sobivam, kui seda oleks karistuse ajatamine arvestades
Kaitsja leiab, et P. Pungale tuleks karistuse kandmine määrata ositi täitmisele allajärgnevatel põhjendustel. P. Punga juhtimisel on 2 äriühingut (OÜ R. ja OÜ J.V. ), kus ta on üksinda juhatuse liige ehk juhataja. OÜ R. tegeleb tööjõu rentimisega välismaale ja käesoleval ajal on OÜ R. lähetanud 4 töötajat Soome Vabariiki ja 2 töötajat Norra Kuningriiki. OÜ J.V. tegeleb metsatöötlemise ja maaparandusega Prantsusmaal ja äriühing on lähetanud Prantsusmaale 18 töötajat, kes seal ka käesoleval ajal töötavad. Eeltoodut arvestades oleks tööpäevadel P. Pungal hädavajalik tegeleda tema juhtimisel olevate äriühingute majandustegevuse-ja asjaajamisega s.h. ka hoida sidet tema poolt juhitavate äriühingute töötajate ja koostöö-ja lepingupartneritega. Kuna P. Punga on mõlemas eelnimetatud äriühingus ainus juhatuse liige, siis ei oleks mõeldav tema pikemajalisem kõrvalejäämine ettevõtete juhtimisest, viimane võib avaldada nende äriühingute majanduslikule olukorrale ja jätkusuutlikkusele negatiivset mõju. Lisaks eeltoodud põhjendusele, märgib kaitsja, et P. Punga ülalpidamisel on tema perekonnaliikmed: abikaasa Merle Plaat ja 1 aasta ja 8 kuu vanune tütar, kelle ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus, mistõttu on kaitsja seisukohal, et karistuse korraga kandmine võrreldes karistuse ositi kandmisega toob P. Pungale ja tema perekonnale kaasa negatiivsemaid tagajärgi nii materiaalses kui ka vaimses mõttes, kuivõrd P. Punga ei saa karistuse kandmise ajal hoolitseda oma pere liikmete eest. Vastus apellatsioonile Kohtuväline menetleja on seisukohal, et P. Pungale mõistetud karistus on põhjendatud ja vastab rikkumise raskusele, kuna ta oli teadlik, et tal oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, kui sellele vaatamata juhtis korduvalt mootorsõidukit näidates oma tegevusega üles hoolimatust ja lugupidamatust kehtivatesse normidesse. Lisaks märgib kohtuväline menetleja vastuses, et taotledes karistust, arvestas ta sealjuures asjaolu, et P. Punga tunnistab tehtut ja kahetseb. Karistuse kergendamisega kohtuväline menetleja ei nõustu. Küll nõustub kohtuväline menetleja apellatsioonkaebuse rahuldamisega osas, mis puudutab karistuse täitmist ositi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3 Ringkonnakohus lahendab Tartu Maakohtu 12.04.2010 otsusele esitatud apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kuigi kaitsja on koos apellatsiooniga ringkonnakohtule esitanud uue tõendina OÜ J.V. poolt esitatud 2010 maikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni väljavõtte, ei ole mõlemad pooled taotlenud uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist, mistõttu ei esine takistusi VTMS § 145 lg 4 kohaselt asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaitsja on apellatsioonis taotlenud P. Pungale mõistetud karistuse kergendamist ning karistuse ositi kandmist. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12.04.2010 otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased ning selles osas tuleb apellatsioon jätta rahuldamata. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb VTMS § 147 lg 1 p 4 alusel tühistada karistuse kandmise osas ning teha uus otsus VTMS § 151 lg 1 p 4 alusel ja eelnimetatud osas rahuldada ka apellatsioon, milles taotletakse põhjendatult karistuse ositi kandmist kestusega 2 päeva, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. Karistuse mõistmise kohta märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel õigustatult tuginenud P. Punga varasemate rahatrahvide mittemaksmise asjaolule ning sellest tulenenud järeldusele, et eelnimetatud asjaolu näitab P. Punga ükskõikset suhtumist liiklusohutusse. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada asjaolusid, mis on seotud toimepandud süüteoga. Varasemate süütegudega arvestamine on seotud käesoleval ajal arutatavate süütegudega ning näitab P. Punga hoolimatut suhtumist eelnevatesse karistustesse kui hoiatustesse. Asjaoluga, et P. Pungal on rahatrahvid jäänud tasumata näitab, et rahatrahv ei ole olnud P. Pungale efektiivne karistus. Samas konkreetsete süütegude eest karistuse mõistmisel on lähtub kohus toimepandud tegude asjaoludest. Sealjuures on P. Punga teadvalt rikkunud kehtivaid norme juhtides juhtimisõiguseta isikuna mootorsõidukit. Kaitsja on apellatsioonis väljendatu kohaselt arvamusel, et maakohus ei ole P. Pungale karistuse mõistmisel arvesse võtnud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuna on P. Pungale karistuse mõistnud samas liigis ja määras kui kohtuväline menetleja taotlenud on. Maakohtu määrusest tulenevalt on karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, mille kohaselt kohtuväline menetleja on maakohtus taotlenud karistust, mille maakohus on hiljem P. Pungale ka mõistnud, ei tähenda, et kohus pole oma siseveendumuse kohaselt tõendeid hinnates ja kõiki asjaolusid arvestades karistust mõistnud, vaid võtnud aluseks kohtuvälise menetleja poolt taotletu. Seega on paljasõnaline kaitsja väide justkui maakohus oleks karistuse mõistmisel aluseks võtnud just kohtuvälise menetleja poolt taotletu. Samas on kohtuvälise menetleja vastuses apellatsioonile märgitud, et ka karistuse taotlemisel on kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna P. Punga puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võetud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega P. Pungale mõistetud karistuse osas ning leiab, et karistuse mõistmisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna
Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu VTMS § 205 lg-le 1, mille kohaselt pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele 4 viivitamatult pärast selle tegemist, kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud. Väärteoasja juures olevast isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on P. Punga kinni peetud 11.04.2010 (tl 37). Kohtuistung, kus P. Punga väärteoasja arutati toimus maakohtu istungi protokolli kohaselt 12.04.2010 (tl 32-35). Sellest tulenevalt oli P. Punga kohtumenetluse ajaks juba kinni peetud. Samas puuduvad materjalid, et P. Punga oleks teinud vastavalt VTMS § 209 lg-le 1 avalduse aresti täitmise edasilükkamiseks, mistõttu oleks P. Pungal tulnud kohaselt ära kanda karistus 10 päeva aresti. Kuigi maakohus on P. Pungale mõistetud karistuse täitmisele pööramisega eksinud, ei ole tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis on kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Karistuse kandmise kohta märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
lg 1 kohaselt võib kohus mõistes aresti süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Eelnimetatud karistuse kandmise alternatiivina on seadusandja poolt antud võimalus kanda vabaduskaotuslikku karistust selliselt, et see kahjustaks võimalikult vähe tema sotsiaalseid sidemeid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt märgituga, mille kohaselt toob karistuse kandmine P. Punga ülalpidamisel olevatele pereliikmetele kaasa negatiivseid tagajärgi, kuna on seisukohal, et 10 päeva, millest ära on kantud 1 päev, ei ole niivõrd pikaajaline eemalolek, et võiks mõjutada perekonna materiaalset ning vaimset olukorda, mistõttu ei leia ringkonnakohus olevat eelnimetatu piisavaks põhjuseks karistuse kandmise määramiseks ositi. Küll aga ringkonnakohus nõustub sellega, et karistuse kandmine ositi on põhjendatud tulenevalt P. Punga tööalasest tegevusest. P. Punga on äriregistri väljavõtete kohaselt alates 08.06.2009 OÜ R. juhatuse liikmeks ning alates 09.12.2009 OÜ J.V. juhatuse liikmeks. Mõlemad äriühingud tegelevad välisriikides pakkuvate teenustega- OÜ R. Soome Vabariigis ja Norra Kuningriigis tööjõu rentimine ning OÜ J.V. Prantsusmaal metsatöötlemine ja maaparandus. Ringkonnakohtule on ka esitatud tõend, mille kohaselt on aprillis 2010 OÜ J.V. tasunud 14-le töötajale töötasu, millelt on arvestatud vastavalt tulu-, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksed. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna P. Pungal on tõepoolest 2 äriühingut, mille igapäevase juhtimisega tal on vajalik tegeleda ning äriühingute juhtimisest kõrvalejäämine võib kahjustada ebamõistlikult äriühingute ja lepingupartnerite suhteid, töötajate koordineerimist ja muude jooksvate küsimuste lahendamist igapäevatöös, mistõttu võib aresti kandmisega täies ulatuses kaasneda negatiivsed tagajärjed. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et P. Pungale tuleb määrata karistuse kandmine ositi, kusjuures ärakandmisele korraga kuulub 2 päeva, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. Maarika Kuusk 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.