1-08-6897/30

1-08-6897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08-6897 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Toomas Tammeoksa süüdistuses KarS § 118 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 8.mai 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaat Mart Sikut Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Toomas Tammeoks, ik. 35812264223, ei tööta, eluk. Retla küla, Türi Vald, Järvamaa, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
2. mai 2009.a. otsus Toomas Tammeoksa suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. aprillil 2010.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu
4. mai 2009.a. otsusega tunnistati Toomas Tammeoks süüdi KarS § 118 p.1 järgi ja karistati 4 a. 6 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 73 lg.1 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 4 a. ja 6 kuu pikkuse katseajaga. T. Tammeots tunnistati süüdi selles, et tema, 6.jaanuaril 2008.a., Paide linnas, Pärnu tn. x maja juures, tõukas kannatanut V. V., mille tagajärjel kannatanu kukkus ja sai eluohtliku koljutrauma. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Vandeadvokaadi M. Sikuti apellatsioonis taotletakse maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja uue kohtuotsusega T. Tammeoksa talle esitatud süüdistuses õigeksmõistmist. Apellandi hinnangul on maakohtu otsus motiveerimata ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõenduseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta tunnistaja P.O. ütlused. Süüdistatava T. Tammeoksa poolt kannatanu V. V. rusikaga löömine kohtus kinnituste ei leidnud ning pole tõendatud, et süüdistatav kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitas. Maakohus pole arvese võtnud, et kannatanu V. V. oli tugevasti purjus ja võis kukkuda talvise libeduse tõttu. Konflikt leidis aste kõnnitee ja sõidutee äärsel alal, kus kannatanu võis komistada. Kohtuistungil avaldas kannatanu tütar ( tunnistaja H. V. ), et isa temaga juhtunu asjaolusid ei mäleta, seetõttu pole kannatanu V. V. poolt kohtus antud ütlused sündmuste käigu kohta usaldusväärsed. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas apellatsiooni osas, milles vaidlustatakse T. Tammeoksa süüd kannatanule tahtlikult raske, elule otliku, terviskahjustuse tekitamises. Kaitsja ei toetanud apellatsiooni süüdistatava T. Tammeoksa õigeksmõistmise osas ja leidis, et toimepandud tegu tuleks kvalifitseerida raske tervisekahjustuse tekitamisena ettevaatamatusest. Prokuröri vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega märgib, et vandeadvokaat M. Sikuti apellatsiooni alusel käesoleva kriminaalasja arutamisel Tallinna Ringkonnakohtu poolt
5. oktoobri 2009.a. tehtud otsus süüdistatava T. Tammeotsa poolt toimepandud kuriteo KarS § 119 lg.1 järgi ümberkvalifitseerimise ja kergema karistuse mõistmise osas oli Riigikohtu
6. märtsi 2010.a. otsusega tühistatud ja kriminaalasi saadetud Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus leidis, et tühistades maakohtu otsuse T. Tammeoksa KarS § 118 p.1 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas, pole ringkonnakohus välja selgitanud süüdistatava T. Tammeokas hinnangut kannatanu tõukamise ja saabunud tagajärje vahelisele põhjuslikule seosele. Tähelepanuta on jäänud, kas jäätunud, konarlikul pinnal seisnud, käsi taskus hoidnud ja joobes kannatanut rindu tõukamisel võis süüdistatav T. Tammeoks tavalise elukogemuse tasemel näha ette ükskõik kui raske tagajärje saabumist või milliseid asjaolusid arvestades võis tõsikindlalt väita, et raske tagajärg ei realiseeru. Riigikohtu hinnangul on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui KarS § 73 lg.1 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisel, määras katseaja pikkuseks 1 aasta. KrMS § 354 lg.1 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht seaduse kohaldamisel sama kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtule kohustuslik. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta tunnistaja P. O. ütlused. Maakohtu otsuse põhiosa kohaselt ( II kd., tl. 97 ) on tunnistaja P. O. ütlusi kannatanu ja süüdistatava vahel toimunud rüseluse kohta, hinnatud teiste tõenditega kogumis ega ole see tõend jäänud maakohtu tähelepanuta. KrMS § 68 lg.5 kohaselt saab tunnistaja H. V. anda ütlusi vaid tõenduseseme nende asjaolude kohta, millest ta said teadlikuks teise isiku, s.h. kannatanu V. V. vahendusel üksnes juhul, kui kannatanut ei saa üle kuulata. Kannatanu V. V. on ise maakohtus vahetult üle kuulatud ja ta on andnud tõenduseeseme asjaolude kohta ütlusi. Seega pole tunnistaja H. V. ütlus selles, et kannatanu kuriteosündmustest midagi ei mäleta, kooskõlas tegelike asjaoludega ning hinnatav tõendina, mis seaks kahtluse alla maakohtus ülekuulatud kannatanu V. V. ütluste õigsuse. Kriminaalasja kohtulikul arutamise maakohtus ja apellatsioonimenetluse korras ringkonnakohtus, pole selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mille tõttu süüdistatav T. Tammeoks ei saanud keskmise inimese elukogemuse pinnalt aru, et libedal, ebatasasel pinnal, käed taskus seisva ja joobes kannatanu V. V. tõukamisel ei kaota kannatanu tasakaalu ning tõukes lisandunud kiirenduse toimel kasvukõrgusele konarlikule maapinnale kukkudes ei teki talle ükskõik millist, sh. rasket ja elule ohtlikku terviskahjustust. Samuti pole kindlaks tehtud ühtegi faktilist asjaolu, mille põhjal võinuks süüdistatav T. Tammeoks tõsikindlalt eeldada, et tema tõukest kukkuv kannatanu ei saa rasket, elule ohtlikku, tervisekahjustust. Kannatanu tõukamise järel polnud süüdistataval T. Tammeoksal mitte mingit võimalust sündmuste edasist kulgu - saadud tõukest kannatanu maapinnale langemise ja vigastuste tekkimise mehhanismi - kontrollida. Puuduvad tõendid, et süüdistatav T. Tammeoks oleks sooritanud tegusid: hoidmaks ära kannatanu tasakaalukaotust, kontrollimatud kukkumist jäätunud maapinnale või kukkumisel saadava löögi leevendamiseks. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et maakohus on õigesti tuvastanud I. Tammeokas süü kannatanule V. V. tahtlikult raske, elule ohtliku, terviskahjustuse põhjustamises ning kvalifitseerinuid toimepandud teo õigesti KarS § 118 p.1 järgi. Ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea vajalikuks nende asjaolude kordamist. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse I. Tammeoksa süü suurust, karistus kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Karistus on mõistetud karistusseadustiku eriosa paragrahvi sanktsiooni piires ning põhjendatud on tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu
7. mail 2009.a. otsuse Toomas Tammeoksa suhtes muutmata ja vandeadvokaat M. Sikuti apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA I. KESKÜLA