← Eesti

1-09-11493/33

Obsah (8)§ 184§ 348§ 76§ 418§ 64§ 65§ 832§ 56

1-09-11493 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-11493 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikm

§ 184

lg 2 p 1 järgi Roman Popovi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 ja § 418 lg 1 järgi Deniss Šabalovi süüdistuses süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.

detsembri

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad Aleksei Jarets, Roman Popov ja tema kaitsja Talvi Vaske, Deniss Šabalovi kaitsja Marina Leis Prokurör Andres Ülviste Süüdistatavad Aleksei Jarets 37807095210 elukoht Maardu Kellamäe 8-6, varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 25.02.
  2. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1,2, KrK § 140 lg 2 p 1,
  3. KrK § 186 -§ 17 lg 6,

§ 348järgi 6 aasta 6 kuu vangistusega, Harju Maakohtu 25.11.2008.

a määrusega vabastati

§ 76alusel tingimisi enne tähtaega, ärakandmata karistuse osa 1 aasta 5 kuud 1 päeva, kinni peetud 26.02.2009 1

(8)Roman Popov 37308162249 Kohtla-Järve Puru tee 78-16, Sankt-Peterburgis Makarovi nimelises Mereakadeemias
  1. kursusel, varem karistatud Ida-Viru Maakohtu 04.11.
  2. a otsusega KrK § 1481 lg 1,2,3 järgi 2 aasta vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuu, kinni peetud 26.02.
  3. a Deniss Šabalov 37712220383 elukoht Tallinn Pae 46-21, OÜ Merlaud omanik, varem karistatud Tallinna Linnakohtu 18.08.
  4. a otsusega KrK § 2073 lg 2 järgi 5 aasta vangistusega tingimisi 1 aasta katseajaga, kinni peetud 26.02.
  5. a Kaitsjad Vandeadvokaadid Talvi Vaske, Marina Leis ja Mariann Tusti RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus Aleksei Jaretsi, Roman Popovi ja Deniss Šabalovi suhtes jätta sisuliselt muutmata, kuid teha selles täpsustus, millega kolmelasuline cl .308 Win jahikarabiin Sauer 202 nr 43871 mitte hävitada, vaid anda üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakogu täiendamiseks. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  8. mail
  9. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harju Maakohtu
  11. detsembri
  12. a otsusega üldmenetluses tunnistati: 1.1 R. Popov süüdi ja karistati

§ 184

lg 2 p 1 järgi 5 aasta vangistusega ja

§ 418

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 26. veebruar 2009. a. 1.2 A. Jarets süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.

mai

  1. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 5 kuu 1 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 5 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
  2. veebruar
  3. a. 1.3 D. Šabalov süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus

  1. veebruar
  2. a. 1.4 Apelleeritud kohtuotsusega on veel süüdi mõistetud S. Elksninš, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. 2

(8)2.

§ 184lg 2 p 1 järgi mõisteti A.

Jarets, R. Popov ja D. Šabalov süüdi selles, et nad

  1. a veebruaris Ida-Virumaal isikute grupis käitlesid ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini alljärgnevalt:
  2. veebruaril
  3. a omandas A. Jarets Ida-Virumaal eeluurimisel kindlaks tegemata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 2358,7 grammi amfetamiini, mis sisaldas 98,13 grammi puhast amfetamiini. Narkootiline aine oli pakendatud kolme kilepakendisse. Pärast nimetatud narkootilise aine ebaseaduslikku omandamist tõi A. Jarets selle
  4. veebruaril
  5. a kella 23.14 paiku Ida-Virumaal Vaivara vallas Peeterristi bussipeatuse läheduses seisnud sõiduautosse Toyota Land Cruiser, mis kuulus D. Šabalovile ja mida D. Šabalov ise ka juhtis. Pärast narkootilise aine toomist sõidukisse, andis A. Jarets D. Šabalovile korralduse osa narkootilisest ainest (2 pakendit) autosse varjatud kohta ära panna. A. Jaretsi korraldusel paigutaski D. Šabalov 2 pakendit, milles oli 1565,6 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mis sisaldas 63,78 grammi puhast amfetamiini, enda kasutuses oleva sõiduauto Toyota Land Cruiser pagasiruumi, auto välisseinas asuvasse laekasse. Seejärel A. Jarets ja D. Šabalov isikute grupis ebaseaduslikult valdasid suures koguses narkootilist ainet – 2358,7 grammi amfetamiini, mis sisaldas 98,13 grammi puhast amfetamiini – ja ebaseaduslikult vedasid seda D. Šabalovile kuuluvas sõiduautos Toyota Land Cruiser oma teekonnal Vaivara vallas asuvast Peeterristi bussipeatusest Jõhvi linna aadressil Rakvere tänav 7 asuva hoone juurde.
  6. veebruaril
  7. kella 23.57 ajal väljus A. Jarets Jõhvi linnas aadressil Rakvere tänav 7 asuva hoone juures D. Šabalovi kasutuses olevast sõiduautost Toyota Land Cruiser. Väljudes võttis A. Jarets sõiduautost kaasa ühe pakendi, milles oli 793,1 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mis sisaldas 34,35 grammi puhast amfetamiini. Enne sõidukist väljumist andis A. Jarets D. Šabalovile korralduse hoida ülejäänud 2 pakendit amfetamiiniga enda valduses ja toimetada need Tallinnasse.
  8. veebruaril
  9. a kella 23.58 ajal andis A. Jarets tema poolt sõidukist kaasa võetud suure koguse narkootilist ainet – 793,1 grammi amfetamiini, mis sisaldas 34,35 grammi puhast amfetamiini Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tänava majade 5 ja 7 vahelisel alal ebaseaduslikult edasi R. Popovile. Ülejäänud narkootilist ainet – 1565,6 grammi amfetamiini, mis sisaldas 63,78 grammi puhast amfetamiini, mille D. Šabalov oli A. Jaretsi korraldusel eelnevalt peitnud enda kasutuses oleva sõiduauto Toyota Land Cruiser pagasiruumi, valdas D. Šabalov A. Jaretsi ülesandel ebaseaduslikult
  10. veebruaril
  11. a ja
  12. veebruaril
  13. a, ebaseaduslikult hoides ja vedades nimetatud narkootilist ainet enda kasutuses olevas sõiduautos Toyota Land Cruiser teekonnal Jõhvist Tallinna.
  14. veebruaril
  15. a kell 02.00 peeti D. Šabalov Harjumaal Tallinn-Narva mnt
  16. kilomeetril politsei poolt kinni. Tema kasutuses oleva sõiduauto Toyota Land Cruiser läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära pagasiruumis vasakul pool olevast klapptoolist vasakule jäävast auto välisseinas asuvast laekast kaks musta värvi kilepakendit, kuhu oli pakitud kokku 1565,6 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mis sisaldas 63,78 grammi puhast amfetamiini. Eeltoodu põhjal mõisteti A. Jaretsi süüdi isikute grupiga suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises, veos ja edasiandmises, R. Popov omandamises, valdamises ja veos ning D. Šabalov valdamises ja veos. R. Popov mõisteti veel süüdi

§ 418lg 1 järgi jahikarabiini ja 60 vintpüssipadruni ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises, kuid selles osas kohtuotsust ei vaidlustata. 3

(8)3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavad A. Jarets, R. Popov ja tema kaitsja T. Vaske, D. Šabalovi kaitsja M. Leis, kes taotlevad süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi A.

Jaretsi, R. Popovi ja D. Šabalovi õigeksmõistmist. Apellantide põhiväited on järgmised. 3.1 A. Jarets leiab, et kohtueelne uurimine ja kohtumenetlus on tema suhtes läbi viidud ebaseaduslikult. Tal ei ole amfetamiini käitlemisega mitte mingit seost.

  1. veebruaril
  2. a kohtus ta R. Popoviga seoses ameerika autode müügiga. Ta esitab apellatsioonis oma nägemuse sellel kuupäeval toimunud sündmustest. Tema kinnipidamisel võeti talt ära 300 USA dollarit, mille ta oli laenanud oma tuttavalt. Keegi teda aga ei uskunud ja ta võeti ebaseaduslikult vahi alla. Kogu süüdistus on prokurör A. Ülviste poolt tema vastu fabritseeritud. Kohus arvestas põhjendamatult tunnistaja J. V. ja kaassüüdistatava S. Elksninši ütlustega, sest need ei vasta tõele ja nad tuleks selle eest kriminaalvastutusele võtta. 3.2 R. Popovi kaitsja leiab, et kohus on jätnud põhjendamatult kõrvale süüdistatava R. Popovi ütlused selle kohta, et ta kohus
  3. veebruaril
  4. a A. Jaretsiga kaks korda seoses talle kuuluva ameerika sõiduauto Dodge müümisega. Teine kohtumine oli tingitud asjaolust, et A. Jarets oli sõiduauto fotod ning tehnilised andmed ära kaotanud. Kohus ei saa ette kirjutada, kuidas peaks ameerika sõiduautode müük või vahetus toimuma. Narkootilise aine omandamine R. Popovi poolt on tõendatud vaid S. Elksninši ebausutavate ütlustega. Ta ei ole suutnud usutavalt selgitada, miks ta oli nõus hoidma R. Popovile kuuluvat narkootilist ainet, saamata selle eest mingit hoiutasu ja millest ta üldse järeldas, et tegemist oli narkootilise ainega. Kohus pidanuks S. Elksninši ütlustesse kriitiliselt suhtuma, sest narkootiline aine leiti tema autost ning ta oli kinnipidamise ajal narkojoobes. 3.3 Süüdistatav R. Popov ise ei nõustu

§ 184

lg 2 p 1 enda süüdimõistmisega ega talle selle eest mõistetud 5 aastase karistusega. Ta ei pea õigeks enda süüdimõistmist vaid kaudsete tõendite, so pealt kuulatud telefonikõnede ja kaassüüdistatava S. Elksninši ütluste põhjal. Kohus on teinud neist tõenditest eksliku järelduse, et R. Popov oli kuriteo initsiaator. Kriminaalasjas puudub R. Popovi telefonivestluse salvestus A. Jaretsiga, millest nähtuks, et A. Jarets kaotas auto fotod ja tehnilised andmed, mistõttu soovib R. Popoviga uuesti kokku saada. R. Popovi väitel ei kajasta jälitustegevuse protokollid asetleidnud sündmusi objektiivselt. Kaassüüdistatava S. Elksninši ütlused on vastuolulised, mistõttu kohus oleks pidanud nendega mitte arvestama. R. Popov peab mõistetud karistust liiga rangeks, sest tema osa kuriteo toimepanemises oli väike, omakasu motiivi ei olnud. Tal on kaks väikest last ja ta õpib merekoolis. Palub end vabastada menetluskulude tasumisest või neid poole võrra vähendada, sest karistuse kandmise ajal puudub tal sissetulek. Karistuse kandmise kohaks palub määrata Viru Vangla. 3.4 D. Šabalovi kaitsja leiab, et ei ole õige teha süüdimõistvat kohtuotsust ainult tunnistaja J. Vassini vastuoluliste ja mitteusaldusväärsete tunnistuste põhjal. Tunnistaja J. V. ütlusi peab kaitsja mitteusaldusväärseteks, sest ta on varem vanglakaristust kandnud, ta oli väsinud ja vasaku kõrvaga ei kuule hästi. Lisaks sellele oli ta alkoholijoobes. D. Šabalovi sõiduautost leiti küll kaks kilekotti amfetamiiniga, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et D. Šabalov oleks olnud selle olemasolust teadlik. Isegi kui oletada, et D. Šabalov on selle kuriteo toime pannud, on talle mõistetud karistus liialt range. D. Šabalovil on perekond, kaks alaealist last. Abikaasa viibib lapsehoolduspuhkusel ja vajab tema abi. Kohus on konfiskeerinud alusetult D. Šabalovilt ära võetud 3629 krooni, sest see raha kuulub tema emale, kelle pangaarvelt oli ta eelmisel päeval 10000 krooni välja võtnud. 4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad ja kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) taotluse vastu jahikarabiini Sauer EKEI-le üleandmise vastu ükski menetlusosaline ei vaielnud. 4

(8)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  2. mai
  3. a otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (RT III 2003, 17, 160). Apellatsioonides korratakse süüdistatavate ja nende kaitsjate poolt esimese astme kohtuistungil esitatud väiteid esitatud süüdistuse kohta, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem korduvalt tõstatatud ja apellatsioonides uuesti esitatud väidetele on esimese astme kohtuotsuses piisava põhjalikkusega juba vastatud. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohaga on kohus kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses väga põhjalikult analüüsinud ja kummutanud (RT III 2004, 27, 293). Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS §-s 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse põhjendatult, et süüdistatavate A. Jaretsi ja R. Popovi ütlustes on sisemised vastuolud, nad on omavahel vastuolus ning vastuolus teiste kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et A. Jaretsi ja R. Popovi ütlused ameerika või saksa autode müügi kohta ei ole tõepärased ja on ennast õigustavad. Apelleeritud kohtuotsuses on neid vastuolusid väga põhjalikult analüüsitud. A. Jarets on kohtuistungil märkinud, et on olemas isikud, kes võivad autode ostu-müügi plaani kinnitada. Samas ta keeldus nende isikute nimesid nimetamast ning muutis sellega võimatuks oma kaitseversiooni kontrollimise. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  6. oktoobri
  7. a otsusese nr 3-1-1-104-05 leidnud, et mõistetavalt ei pea kohtualune tõendama enda süü puudumist. Kuid juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (RT III 2005, 36, 350). Kohtukolleegium ei nõustu apellantide kriitikaga süüdistatava S. Elksninši ja tunnistaja J. V. ütluste suhtes, sest nende ütlused on kooskõlas teiste objektiivsete tõenditega, eeskätt telefonikõnede salvestistega ning varjatud jälgimise protokolliga. Ainuüksi joobeseisundi olemasolu ei muuda nende ütlusi mitteusaldusväärseks. Samuti ei ole kohtukolleegiumi hinnangul ütluste usaldusväärsuse hindamise seisukohast tähtsust asjaolul, et J. Vassin on varem kandnud vanglakaristust või et tema ühe kõrva kuulmistugevus on langenud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et D. Šabalovi ema pangakontolt võidi
  8. veebruaril
  9. a küll 10 000 krooni välja võtta, kuid see asjaolu ei tõenda, et D. Šabalovilt kinnipidamisel ära võetud raha pärines ema pangakontolt. Arvestades asjaolu, et 3629 krooni võeti D. Šabalovilt ära tema poolt suure koguse narkootilise aine vedamise käigus, siis on ilmne, et tema käes liikunud raha 5
(8)oli saadud narkootiliste ainete käitlemisest, mistõttu maakohus on selle rahasumma

§ 832lg 1 alusel põhjendatult konfiskeerinud.

Samal alusel on põhjendatult konfiskeeritud A. Jaretsilt kinnipidamisel ära võetud 100 krooni ja 300 USA dollarit. Ka A. Jaretsi ütlusi nimetatud rahasummade tuttavalt laenamise kohta ei pidanud maakohus usaldusväärseks, sest mingeid tõendeid ta selle väite kinnituseks ei esitanud. 5.2

§ 184lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti A. Jaretsile karistuseks seitse, R. Popovile ja D. Šabalovile kummalegi viis aastat vangistust. Seega on kohus mõistnud A. Jaretsile karistuse sanktsiooni keskmises määras ning R. Popovile ja D. Šabalovile alammäära lähedase karistuse. Kuna A. Jarets pani uue kuriteo toime katseajal, siis suurendas kohus mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti kaheksa aastat viis kuud üks päev vangistust.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

See tähendab, et isik peab ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatavate süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub

§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et tegemist on suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud esimese astme kuriteoga, kusjuures narkootiline aine kuulus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ja mille kogus oli äärmiselt suur. Kohus pidas varalise kasu saamise eesmärki narkootiliste ainete käitlemisel eriti taunitavaks. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus A. Jaretsi, R. Popovi ja D. Šabalovi käitumises ei tuvastanud. Apellatsioonidest ei nähtu, et maakohus oleks A. Jaretsile, R. Popovile ja D. Šabalovile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonides kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatavate süüd, mistõttu süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks puudub alus.

  1. Süüdistatav R. Popov on esitanud apellatsioonis taotluse määrata talle mõistetud karistuse kandmise kohaks Viru Vangla, sest see asub tema elukoha läheduses. Kohtukolleegiumil puuduvad volitused sellise otsustuse tegemiseks, sest KrMS § 411 kohaselt pöörab kohtuotsuse täitmisele kohtuotsuse teinud maakohus. Vangistusseaduse § 5 kohaselt sätestatakse kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädev vangla justiitsministri poolt kinnitatud täitmisplaanis. Vangistusseaduse § 19 kohaselt toimub kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise justiitsministri poolt kinnitatud ümberpaigutamise korra alusel. Seega tuleb R. Popovil pöörduda selle küsimustega esmalt vangla juhtkonna poole.
  2. Kohtuotsuse kohaselt kuulub R. Popovi kasutuses olnud garaažist leitud ja äravõetud kolmelasuline cl .308 Win jahikarabiin Sauer 202 nr 43871 hävitamisele. 6

(8)Prokurör esitas kohtule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) taotluse jahikarabiini üleandmiseks EKEI-le relvakogu täiendamiseks. Taotlust motiveeritakse sellega, et Justiitsministri
  1. detsembri
  2. a määruse nr 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p 1 kohaselt võib riiklik ekspertiisiasutus relvi ja laskemoona soetada ekspertiisiks esitatud ja kohtu poolt konfiskeeritud relvade ja laskemoona hulgast. Jahikarabiin on vajalik EKEI relvakogu täiendamiseks. Apellatsioonikohtu istungil keegi menetlusosalistest esitatud taotluse vastu ei vaielnud. Kohtukolleegium leiab, et kuna taotlus on vormistatud kirjalikult ning selle sisu on kooskõlas Justiitsministri eelpoolnimetatud määrusega, siis kuulub see rahuldamisele kohtuotsuses tehtava vastavasisulise täpsustuse näol.
  3. R. Popovilt mõisteti välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu 8493.60, ekspertiisikulu 16136 ja koopia tegemise kulu 308.80 krooni. Kohtukolleegium leiab, et R. Popovi poolt esitatud taotlus menetluskulude vähendamiseks või tasumise pikendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5 ja 9 järgi on menetluskulud ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu, koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 417 lg 2 kohaselt peab süüdimõistetu tasuma rahalise karistuse täies ulatuses kohtu arvelduskontole kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. Apellandi väited, et temalt väljamõistetud menetluskulusid tuleks vähendada, kuna ta viibib vanglas ja ta perekond on raskes majanduslikus olukorras, ei ole aluseks kohtukulude vähendamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, R. Popov on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Seega on rahaliste nõuete ajatamise küsimuse otsustamine ainult maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses ning selle küsimuse lahendamine on võimalik vaid pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega puuduvad ringkonnakohtul volitused menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kui süüdistatav R. Popov jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  5. detsembri
  6. a kohtuotsuse A. Jaretsi, R. Popovi ja D. Šabalovi suhtes sisuliselt muutmata, kuid teeb selles täpsustuse jahikarabiini edasise käitlemise osas. Apellatsioonid jäävad rahuldamata. 7
(8)Meelika Aava Julia Katškovskaja Malle Preimer 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.