1-10-5426/4

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 31.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-5426 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Jevgeni ŠALJAPINI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jevgeni ŠALJAPIN sünd. 14.04.1987, isikukood 38704142251, kodakondsuseta, rahvuselt venelane, elukoht xxx puudub Karistuse kandmise algus 24.08.2004 ja lõpp 23.08.2014 Jätta Jevgeni ŠALJAPIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Šaljapini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jevgeni Šaljapin on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 17.05.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §114 p.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 6 kuud karistuse algusega 24.08.

1. Viru Ringkonnakohtu 02.09.2005 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus osaliselt, mõisteti Jevgeni Šaljapin süüdi KarS §114 p.1, 3 järgi ning karistati vangistusega 9 aastat 6 kuud. 1 KarS §65 lg.2 alusel liideti antud karistusele kandmata karistus Ida-Viru Maakohtu 01.12.2003 otsuse järgi ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust. Karistuse aja algus jäeti muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav läbis Viru Vanglas aastal 2009 sotsiaalprogrammi Convictus ja töötab koristajana. Lähedastest on kinnipeetaval ema. Enne vangistust oli kinnipeetaval välja kujunenud sõpruskond, kellega koos sooritas ta ka kuritegusid. Kinnipeetav ei seosta ennast kuritegeliku maailmaga, ametiisikutesse suhtub positiivselt. Kinnipeetav oskab oma käitumist analüüsida ja kontrollida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja arvestab siinkohal järgmisi asjaolusid: kinnipeetava käitumine vanglas on rahuldav, kinnipeetaval ei ole esinenud probleeme vangla ametnikega, kinnipeetav sai vanglas juhiloa, mis aitab teda töökoha leidmisel, korter, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, sobib elektroonilise järelevalve seadme paigutamiseks, kinnipeetaval on toetus ema poolt, elektrooniline järelevalve motiveerib kinnipeetavat käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustus kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et kinnipeetav ei sobi elektroonilise järelevalve alla, kuna ta kannab karistust mõrva eest, mis oli sooritatud alkoholijoobes ja julmal viisil. See viitab kinnipeetava ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib esimest korda, väärtegude eest on kinnipeetavat karistatud kuuel korral. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on suureneva raskusastmega. Kinnipeetaval puudub eriala, mis raskendab kohest töö leidmist ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, mis on korralikus seisus ja sobib elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema on nõustunud poega toetama nii moraalselt kui materiaalselt, ema on arvel Töötukassas ja tegeleb õmblustöödega. Rahalisi kohustusi on kinnipeetaval summas 76 095,06 krooni. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: korduv kriminaalja väärteokorras karistatus, kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, joobeseisundis võib käituda agressiivselt ja ettearvamatult, sooritatud kuriteod on suureneva raskusastmega, nõrk sotsiaalvõrgustik, eriala- ja töökoha puudumine. Kriminaalhooldusametnik leidis oma kirjalikus arvamuses, et kinnipeetaval on soovitav läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Maakohtu istung Kinnipeetav Jevgeni Šaljapin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega ja seletas, et tegelikkuses on tal võlgnevusi summas 10 000 krooni, vabanemisfondis on 13 000 krooni, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Convictus ja eesti keele kursused, lõpetanud 10.klassi ja soovib vabanemise korral asuda edasi õppima. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja toetas kriminaalhooldusametniku seisukohta. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Ida-Viru Maakohtu 01.12.2003 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi KarS §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud katseajaga 3 aastat. Uue kuriteo KarS §114 p.1, 3 järgi pani kinnipeetav toime juba 11.08.2004, seega kehtival katseajal. Vangistuses on kinnipeetav viibinud alates 24.08.2004, seega käesolevaks ajaks 5 aastat 9 kuud ja karistust jääb lõpuni 23.08.2014 kanda veel 4 aastat 3 kuud. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja tagajärgi, on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud ära liiga vähe talle mõistetud karistusest. Kuigi kinnipeetavat ei ole vangistuse ajal karistatud distsiplinaarkorras, on ta uue kuriteo sooritanud katseajal. Kuna uue kuriteo sooritas kinnipeetav juba 8 kuud peale eelmist kohtuotsust, puudub maakohtul veendumus, et niivõrd pika katseaja suudab kinnipeetav läbida nõuetekohaselt ja probleemideta. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetavat on varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kuigi kinnipeetava ema on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et on valmis poega muuhulgas materiaalselt üleval pidama, ei pea maakohus seda reaalseks, kuna kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegelikkuses on kinnipeetava ema Töötukassas arvel koondatuna ja saab hüvitist vaid 4300 krooni kuus. Lisatööde tegemise võimalus ja seega lisasissetuleku saamine ei ole garanteeritud igakuuliselt. Kinnipeetav ise ei osanud maakohtu istungil seletada, missugustest vahenditest kavatseb ta vabanemise korral elama hakata, kinnitades vaid, et soovib edasi õppida. Lisaks sellele arvestab maakohus ka kinnipeetava haridustaseme, eriala puudumise, väikese töökogemusega, mis kõik raskendavad töö leidmist. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde 2-toalisesse korterisse, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. 3 Kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustab vaid ema. Nagu nähtub Viru Ringkonnakohtu 02.09.2005 otsusest, elas kinnipeetav ka ringkonnakohtus asja arutamise ajal nimetatud aadressil. Seega ei hoia emaga elamine kinnipeetavat tagasi uute kuritegude toimepanemisest. Andmed selle kohta, et kinnipeetava sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluks veel inimesi, kellele oleks kinnipeetaval vabanemise korral toetuda, asja materjalides puuduvad. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval soovitav läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Maakohus leiab, et selle sotsiaalprogrammi läbimine vangistuses on kindlam ja tulemuslikum. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui karistusaja lõpuni on jäänud üle 4 aasta, on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning on uue väga raske isikuvastase kuriteo sooritanud katseajal, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani kuritegusid toime korduvalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel, eriti korduval süüdimõistmisel, ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. mai 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu Jevgeni Šaljapin`i määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.07.10 Nooremreferent Liivi Õun 4 5